Tere hommikust, kätte on jõudnud seekordse veebruari kõige  viimane päev ehk siis 28. veebruar ja täna on meil kolmapäev. Kolmapäev, täpselt nii, tere hommikust ja see kolmapäevaöö  nüüd siin on olnud üsna kangete külmakraadidega siin  viimastel andmetel on olnud öösel külma isegi kuni miinus 27 kraadi. Sämi kandis seal Rakvere lähedal on olnud nõnda palju külma,  aga tudus ja ka Põlvamaal piigaste kandis,  samamoodi on miinus 27 kraadi olnud külma  ja võib-olla neid kohti on Eestimaa peal veel,  aga nendes ametlikes mõõtmispunktidest on sellised andmed  praegu meieni tulnud. Päevaks siin lubab pisut noh, ütleme ega sooja nüüd just ei luba,  aga, aga noh, miinus 15 Tallinnas Tartus miinus 16,  et tuleb ikkagi veel soojalt riidesse panna,  täna päeval ka. Muidugi raske oleks ka loota veebruari keskpaigaks selliseid  soojakraade veebruari lõpuks, mitte keskpaigaks. Selliseid soojakraade ma ei tea, aga võib olla mõni aasta on  ka olnud. Kui ilm on väga suures segaduses olnud. Vot ei malata lähiminevikus. Enamasti on ikka olnud veebruaris külm, et selles mõttes  tasub ka üleliia imestada, et need temperatuurid  nii madalad on, aga kui juba miinus 27 kuskil on,  siis, siis see on, on asi, mille üle natukene imestada võib. Ma usun, aga see ühtlasi tähendab ka seda,  et tuleb soojalt riidesse panna ja ennast  ja korralikult külmas hakkama saada. Me räägime sellest ka täna, aga kui korra vaadata veel  ka teeilmakaardile, siis me näeme siin ka hulganisti  igasuguseid hoiatusi, enamasti just selliseid,  mis ütlevad, et teel on härmatis. Kui me ka siia ida poole tõesti vaatame,  siis siin jõhvi kandis on, on hetkel ka miinus 20 kraadi ja,  ja teeseis ongi härmatisega teekate kaetud  ja kui vaadata veel siia allapoole, siis näiteks tatra  kandis samamoodi miinus 23 kraadi praegu  ja teil on härmatis ka siit selle teekaamera kaudu näha  ja ka siin pealinna ümbruses Tallinna lähedal on,  on sarnane seis, et hoiatatakse, et tee on kas härmatisega  kaetud või siis on sellised soolaniisked,  need teed hetkel nii, et teedel tänavatel liigeldes tasub  olla ettevaatlik ja siin on ka suisa jäiseid teid. Siit Tallinna lähel tabasalus, öeldakse,  et tee on jäine, need, kes sealtkandist liiklevad täna  pealinna tööle. Olge eriti ettevaatlikud. Just nii, aga vaatame, või räägime põgusalt sellest ka,  millest tänases terevisioonis juttu tuleb,  nagu ma siin juba jõudsin korraks mainida,  et me räägime, kuidas sellise pakasega väljas ennast hästi tunda,  ehk et me toome teieni sellise harjutuste seeria,  näiteks kui te peate pikalt bussi ootama õues  või kui näiteks olete lapsega kelgumäel,  ootate seal, et, et kuidas mitte ära külmuda. Ja sest, et pakast on piisavalt, aga me räägime  ka majanduskliimast, kui siis sedaviisi öelda. Nimelt on just üks värske uuring valminud,  mis võtab ette väikesed ja keskmised ettevõtted  nii Eestis kui ka teistes balti riikides  ja uurib, kuidas nende ettevõtete juhid parasjagu seda ilma  ja majanduskliimat siin tunnevad ja tajuvad  ja milliseid plaane nad teevad. Mõnes mõttes räägime ettevõtjatest ka selles võtmes,  et Eestis on alanud selline trend, et mitmed tippjuhid,  ettevõtete juhid on otsustanud oma põhitöö kõrvalt hakata  ka mõnda lihtsamat tööd tegema, lihtsalt selleks,  et tunda, et nad oma kätega midagi valmis saavad teha  ja et võib-olla oma sellest igapäevasest pingelisemast tööst  natukene siis kuidas öelda, mitte maha laadida  ja et puhkust võtta, ei saa öelda, sest see on  ka töö tegemine igal juhul me räägime kahe sellise inimesega,  kes siis oma põhitöö kõrvalt on võtnud juurde ühe nii-öelda  lihtsama töö. Kui lühidalt öelda, siis sa räägid ka paaril teadusteemal,  milleks on ämblikud. Stuudio on meil täis siin ka ämblikke selle kahe tunni  jooksul ja räägib ka väga põnevas teemas soome-ugri. Inimsöö ja küsime, et kas tõepoolest vastab tõele,  et soome ugrilased on kunagi aegade hämaruses kannibalismiga tegelenud? Sellised teemad, aga muusikat mahub ka meie saatesse  ja meil on ekstra hea meel, et täna on meiega siin hommikul Trad,  Attack. Nojah. Tere hommikust, Eesti. Jaa. Äsjastel Eesti muusikaauhindadel siis Eesti kõige paremaks  ansambliks nimetatud Trad Attack on täna meiega. Hetkel tuuritavad nad mööda Eestit ringi,  aga täna siis hommikul vähemalt on nad terevisioonis  ja esitavad meile kaks lugu. Kell on nüüd seitse ja käes on esimeste uudisteaeg. Tere hommikust, madala veetaseme tõttu eile mandri  ja Hiiumaa vahel katkenud laevaliiklus täna hommikuks  taastunud ei ole. Nii jäid ära kell kuus 30 Heltermaalt ja rohukülast väljuma  pidanud reisid. TS laevad soovitab inimestel jälgida operatiivset infot  edasise liikluse osas nende kodulehelt praamid.ee. Liiklus Hiiumaa liinil seiskus eile keskpäeval. TTÜ meresüsteemide instituudi prognoosi järgi on veetase  väga madal ka täna. Ta. Varu jäälõhkuja Tarmo asub täna teele Sillamäe suunas,  sest seni laevu abistanud Botnica peab mõneks ajaks  sadamasse jääma. Botnica on nädalapäevad tööd teinud ning peab nüüd täiendama  kütusevaru ja ka meeskond vajab vahetust. Kogu Soome laht Tallinn-Helsingi liinist ida suunas on  praktiliselt jääga kaetud, nii et kõik laevad vajavad  rüsistunud piirkonnas jäälõhku ja abi. Jäämurdetööd jätkuvad ka Pärnu lahel. Veeteede amet loodab lähipäevil töökorda saada  ka EVA 316. varuosad on juba saabunud, praegu käib nende paigaldamine. Veeteede ameti teatel olid viimati nii rasked jääolud üle  viie aasta tagasi. Veeteede ameti peadirektor Rene Arikas märkis,  et selle aasta jooksul tuleks ka ära otsustada 55 aastat  vana Tarmo edasine saatus. Kas tuleks osta veel üks jäälõhkuja või saab kasutada  rendilaevade abi? Pärnumaal Lääneranna vallas töötavad tänasest kiiruskaamerad. Kaamerad mõõdavad kiirust risti-Virtsu Kuivastu maantee 42.  ja 43. kilomeetril. Maanteeamet valis kaamerate asukoha liiklus ohtlike kohta  analüüsi järgi. Asjatundjate sõnul on just kiiruskaamerad parim viis  kiiruseületamist vähendada ja ohte leevendada. Kokku on riigi teedel nüüd 66 kiiruskaamera mõõtekabiini,  nende seas neli sellist, mis mõõdavad mõlemast suunast  lähenevate sõidukite kiirust. Maaeluministeerium on alustanud põllumajanduse  ja kalanduse valdkonna arengukava koostamist aastani 2030. Eesmärk on lühidalt öeldes, et Eesti toit oleks nõutud  ja maal hea elada, kirjutab maaeluministeeriumi kantsler  Illar Lemetti maa blogis. Tema sõnul tuleb läbi arutada, kuidas teha nii,  et ka aastal 2030 oleks meil piisavalt inimesi,  kelle kutsumus on toidu tootmine ning kuidas tagada meie  toidukultuuri püsimine ja areng. Maaeluminister Tarmo Tamm avaldas lootust,  et huvigrupid räägivad arengukava koostamisel aktiivselt kaasa. Arutelu töörühmades ja laiemaltki toimub kevadel. Arengukava tahetakse valitsusele saata sel sügisel. Ja. Tartu Ülikoolis on täna lahtiste uste päev  ja tutvustatakse rahvusülikoolis õppimise võimalusi. Osaleda saab ligi 100. töötoas ning jälgida tudengite  väitlust teemal, kas parem on olla õnnetu progeja  või õnnelik filosoof. Muuhulgas saab külastada lahangusaali, juhtida nutirobotit,  arendada virtuaalreaalsust ja tutvuda maapõuesügavustega. Sel aastal on lahtiste uste päeva kavas esimest korda eraldi  programm ingliskeelsesse õppesse astujatele  nii Eestist kui ka välismaalt. Ta. Test. Jeruusalemma püha haua kirik avab täna taas oma uksed pärast seda,  kui Iisraeli valitsus otsustas oma maksunõudmised peatada. Valitsus teatas eile, et on valmis läbirääkimisteks. Jeruusalemma linna teatel on kirik oma kommertsvalduste eest  linnale võlgu ligi 150 miljonit eurot kinnisvaramaksu. Linnavõimude kinnitusel pühakodade pealt siiski maksu ei nõuta. Püha haua kirik on populaarne turismisihtkoht,  sest seda peetakse Kristuse risti löömise  ja matmise kohaks. Kiriku sulgemine pani võimud tugeva surve alla. Siberist üle Euroopa liikunud külma laine on toonud  lumesajuga Suurbritannias, paljud koolid on suletud  ja liikluses kaos. Suurbritannia idaosas on sel nädalal maha sadanud ligi 10  sentimeetrit lund ja temperatuur on mõnel pool langenud alla  miinus 10 kraadi. Politsei hoiatab liiklejaid jäiste teede eest. Kenti viival kiirteel on liiklus peatus. Ka rongi ja lennuliiklus on häiritud. Külm õhumass on jõudnud ka Hispaaniasse. Madridis ja Barcelonas on temperatuur nulli ümber,  sajab lund ja vihma. Talvine ilm kestab vähemalt. Pühapäevani. Milline on ilm Eestis? Möödunud ööl 100. rannikul ja saartel kohati lund,  oli pinnatuisku, puhus kirdetuul kaks kuni seitse,  puhanguti kuni 11 meetrit sekundis, rannikualadel puhanguti  kuni 16, öö hakul ka kuni 20 meetrit sekundis. Paljudes kohtades jäi temperatuur alla miinus 20 kraadi piiri. Täna on valdavalt selge või vähese pilvisusega ilm,  rannikul ja saartel on kohati pilvisem ja sajab lund,  on pinnatuisku. Puhub kirde ja idatuul kolm kuni kaheksa,  saartel ja rannikul kuus kuni 11, puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus 12 kuni miinus 17,  rannikul paiguti miinus 10 kraadi. Uudiseid jälle juba kell pool kaheksa mõnusat ärkamist. Tere hommikust ja rõõm, et vaatate terevisiooni,  on kolmapäev, 28. veebruar. Meil on nüüd aga telefonil TS Laevade peakapten  ja mereohutusjuht Jaanus Matso, kellega hakkame kohe rääkima  Hiiumaa ja mandri vahelisest praami liikluses. Tere hommikust, Jaanus. Tere hommikust. Kõigepealt, kuidas siis olukord on eile liiklus mandri  ja Hiiumaa vahel seiskus, milline on seis täna hommikuse  täna hommikul? Kahjuks on olukord sama, et hetkel näitab  siis veetasemeks miinus 62 sentimeetrit. Ja noh, ütleme eile õhtust ja kogu öö see veetase ongi  kõikunud siin miinus 60 ja miinus 63 vahel,  et olukord on ikkagi halb. Kuidas tänane päev tõotab tulla, et nüüd hommikune poole  seitsmene praamisõit jäi samuti ära, aga  mida toob tänane päev? Kui nüüd vaadata meresüsteemide instituudi prognoosi,  siis kella kaheksast peaks nagu tõusma ja  siis on väike väike tendents, et ta tõuseb. Et kindlasti me ootame, et see vesi jõuaks miinus 60-ni,  siis me saame ja tendents oleks tõusuks. Siis me saame välja kuulutada reisi, et inimesed jõuaksid sadamatesse. Ja me teeme seda poolteist, kaks tundi ette,  et inimestel oleks aega ja siis me saame  selle reisi ära teha. Et isegi no siis on meil väike varu seal üks,  kaks sentimeetrit, et et kui, et kindlasti,  kui see reis välja kuulutatakse, reis saab toimuma,  aga praegu kahjuks jah, veel ei saa seda teha. Aga siis, kui te reisi välja kuulutate, kas see tähendab seda,  et praam saab sõita täislastis kõik autod,  mis on planeeritud peale minema, mille jaoks kohti jagub,  võtate peale või koormate praami vähem. No sõltub sellest, kuidas see on, kui nüüd vesi ikkagi tõuseb,  siis selge see, mida rohkem vesi tõuseb,  seda rohkem me võtta saame. Aga kui ta peaks pöörduma allapoole, siis jälle tuleb teha valikuid,  et ega siin väga raske on midagi ennustada. Kas hiidlastel on ka mõned alternatiivid,  et ikkagi, kui praamiühendus nüüd ei taastu näiteks tänase jooksul,  et kuidas saada mandrile või ka vastupidi,  kuidas saada mandrilt Hiiumaale? Noh, oleme kaalunud igasugust variante ja vaadanud ka,  mida minevikus tehtud eelmise operaatori poolt  ja ja noh, üks võimalus oleks see, mida tegi eelmine  operaator oli, et siin aastaid tagasi üks laidudest Samamoodi rasketes jääoludes siis sõitis ümber saare. Et kuna oli jää tee, eks sõitis ümber saare,  ta sõitis üle ööpäeva võitles jääga, noh,  ma ei tea, see on selline teoreetiline, väga,  äärmiselt kriitiline või ütleme, äärmuslik abinõu. Teine võimalus oleks muidugi, et kui me Heltermat läheksin  otse Virtsu samas jälle veeamet on ära keelanud  selle liiklemiseks, et tulevase jäätee ootused. Nii et siin on palju-palju imelik, palju-palju erinevaid otsuseid,  tuleb teha, et, et midagi mingit alternatiivi rakendada. Suur aitäh, Jaanus Matso, täna hommikul seda olukorda kommenteerimast,  silma saab peal hoida kodulehel praamid.ee,  kus siis kajastub kõige värskem info selle kohta,  et milline on seis praamiliikluses mandri  ja Hiiumaa vahel. Aga meil on täna külas muide ansambel Trad Attack,  äsja just Eesti kõige paremaks ansambliks valitud kooslus,  kes tahaks ülehomme Hiiumaale jõuda, sest et nendel on käsil  praegu Eesti tuur ja eks siis hoiame pöidlaid,  et kõigil teistel ja ka ansamblil Trad, Attack läheb hästi  ja liiklus mandri ja Hiiumaa vahel saab taastatud igal juhul. Trad Attack esineb meile täna kahel korral esimest korda  juba kell kolmveerand kaheksa. Muidugi teisi teemasid on meil veel õige pea,  hakkad sa näiteks rääkima tippjuhtidest,  kes on teinud sellise valiku, et lisaks oma tippjuhi ametile  võtavad ette ka mõne muu sellise võib-olla mitte  nii tipus ja nii keerulise töö. Just nii-öelda lihtsama töö. Just me räägime ka sellest, millised on väikeste  ja keskmiste ettevõtete väljavaated Eestis  ja teistes balti riikides ja. Ja samuti siin selle tunni lõpus näitame ette ühe harjutuste seeria,  et kuidas hoida endast sooja või saada end soojaks,  kui on vaja pikalt pakase käes oodata või seista. Nüüd aga hakkame rääkima ühest Eestis levivast trendist. Nimelt on üha rohkem juhtivatel töötavatel juhtivatel  kohtadel töötavaid inimesi otsustanud hakata tegema kõrvalt  mõnda nii-öelda lihtsamat tööd. Kohe saame teada, miks meil on täna hommikul külas Tallinna  tehnikaülikooli turundusjuht Anne Muldme,  tere hommikust. Ja IT-ettevõtja Maarja Laul, tere hommikust. No kõigepealt räägime ära, mis tööd te igapäevaselt teete,  Anne? Mina olen siis jah, Tallinna tehnikaülikoolis turunduse  ja kommunikatsiooni talituse juht ja minu päris eriala on siis,  ongi turundus ja kommunikatsioon ja see hõlmab  siis ikkagi ülikooli mainet hõlmab seda,  et meil oleks tudengeid ja nad teaksid, millised erialad,  erialad on meil pakkumises ja kuhu tuleks tulla. Just eile oli suur avatud uste päev ja praegu see populaarne  teema me sellega ilusti tegeleme. Aga lisaks jah, on mul siis üks selline juba lapsepõlvest  kaasa tulnud hobi ja, ja see on muusika,  siis. Räägime sellest kohe pikemalt, Maarja ja  millega teie tegelete? No igapäevaselt tegelen ikkagi tarkvaraarendusega  ja ise ka programmeerin, et minu jaoks on see nagu Noh, nii-öelda nagu töö ja hobi koos, et väga hästi Te olete oma isikliku ettevõtte juht, ühesõnaga  ja mis on siis see töö, mida te kõrvalt teete? On volt kuller ja ja. Toidukuller toidukuller. Miks miks te teete seda kõrvalt ilmselt see ei ole ju  majanduslik põhjus. Teil läheb oma ettevõttega piisavalt hästi. Jah, selles mõttes, et vaheldus on ikka väga-väga hea  ja ja, ja see kontrast on ikka väga-väga suur,  et kui tulla nagu nii-öelda siis arvuti tagant välja,  inimestega suhtlema ja ja, ja inimesed ju ootavad rõõmsalt  seda toitu, on ju. Et see on ikka väga-väga hea tunne, jah. Kui tihti te Kullerit sõidate. Iga nädal ja kuskil kolm-neli päeva. Anne teie juba jõudsite mainida, et muusika on see nii-öelda kõrvalhobi,  aga seejuures ka töö. Ja. No minul on, on olnud privileeg elus päris mitut erinevat  asja õppida ja minu esimene kõrgharidus tegelikult oligi  muusika alane muusikaakadeemias ja, ja, ja see  siis võimaldab ikkagi teha siis erinevaid muusikakollektiive  kokku saada ja muusikat teha sellisel tasemel,  et tegelikult selle eest saaks ka raha küsida. Ja see on ka elus juhtunud, et mul on siis kaks kollektiivi,  kus ma täpsemalt tegutsen, et üks on minu eelmise tööandja telija. Seest kasvanud bänd Kable Waves, see on siis selline rokkmuusikagrupp,  kus me tõesti ühel hetkel olimegi kõik telija töötajad  ja panime sellise hea pundi kokku ja selle tase oli niivõrd hea,  et me hakkasime saama ka pakkumise siis nagu väljaspool  ettevõte üritus mis oli siis alguses idee kokkusaamiseks  ja tõesti, me jõudsime pulmadesse juubelitesse ja,  ja, ja lõpuks oli juba küsimus, et, et kui palju meil on aega,  et veel võtta järgmine siis selline nagu noh,  võimalus esineda ette ja teine on siis pigem pigem selline  ikkagi vokaalkunsti ja seal siis ansamblis mina mängin  klaverit ja, või noh, klahvpilli, eks, et et  ja teine siis kollektiiv on, on vokaalansambel miinus seitse,  mis on ka juba üle 10 aasta tegutsenud ja ja,  ja seal on samamoodi siis sõprade ring koos,  et kes ka tegelikult ametlikult keegi välja,  et üks meist, helilooja, kes meile muusikat seab  ja meiega koos laulab, et siis et siis keegi igapäevaselt ei  ole tegelikult muusika erialal tööl, aga kui me kokku saame  ja ikkagi ühe teose hästi kätte võtame, siis me suudame seda  esitada tasemel, et me teeme koos profmuusikutega ja,  ja saalid on ikkagi täis ja, ja teeme ägedaid suuri teoseid. Maria, kas liialt ei väsita, kui on vaja rügada kahel rindel? Natuke on aga see Nii-öelda see positiivne elamus ja kõik see nagu tunne  ja see, mis ma saan nagu nii-öelda nendelt klientidelt tagasi,  sest see on nagu väga-väga hea ja see nagu pigem annab nagu  jõudu juurde. Anne, kuidas teil on, et kas pereliikmed näiteks ei nurise,  et teid on liialt vähe kodus, sest te lihtsalt teetegi kahte  asja ja teete mõlemat pühendunult. No eks see on muidugi selline suur kompromisside tee,  et aga samas, kui need pereliikmed hiljem saavad olla  ka kusagil kontserdil kaasas ja näevad, et ema on seal seal  ansambli koos ägedate teiste tädide-joonudega ja,  ja see on äge muusika, mille, mille saatel saab tantsida  ja ise nautida, siis nad tegelikult on natuke uhked ka,  nii et et lapsed on täna juba sellises vanuses,  kes saavad aru, et ahaa, emme läheb bändi. Ja, ja siis nad nagu võtavad seda, seda täitsa loomulikult  ja ja tegelikult elavad kaasa mõnes mõttes,  nii et saab küll sobima panna, kui, kui hästi planeerida. Teiselt poolt, mida jällegi kolleegid arvavad,  kas neid ei aja närvi see, et te olete võib-olla noh,  mõnikord tööajast kuskil bändi proovis näiteks. Seda tegelikult väga ei juhtu, et see on ikkagi tegelikult jah,  isikliku õhtusaja panustamine, et jah, need tööelud on meil  ikkagi nii intensiivsed enamasti, et, et see ei tule kahjuks  kõne alla, et mõnikord, kui on olnud mõni firmaüritus seal  eelmises ettevõttes, et siis oleme tõesti võtnud mõne tunni,  et minna ette valmistama, aga see on ka harva. Et jah, töö, töö töö kõrvalt panustada, et seda tegelikult  ei saa, et see on ikkagi kõik isikliku initsiatiivi  ja selle vaba aja, et kui sa siis pead ennast niikuinii  kuidagi laadima, siis siis selle aja arvelt ja. Maarja, millisele inimesele soovitada sellist elukorraldust? Ma arvan, et see sobib tegelikult. Noh, ma ei ütleks, et see ainult juhtidele sobiks,  et ma pigem arvan, et kõik võiksid seda proovida,  et see on väga suur vaheldus ja, ja väga suur erinevus,  et. Teha või tulla välja oma kestast ja teha nagu midagi muud. Et, et, et näha, nagu, mis ümberringi toimub  ja mis mujal ettevõtetes toimub, et ma arvan,  et see on nagu palju põnevam kogemus. Anne, kuidas teile tundub? Ja mina ütleks ka, noh eriti see muusikahobi,  et eestlased hästi teavad ja paljud laulavad koorides  ja mujal, et, et ta nagu ühtaegu laeb sind maha  ja tegelikult ta laeb uuesti ülesse ka, et sa saad sealt  nii palju emotsiooni ja ja kui üks ettevõte leiab endas  või organisatsioon leiab endas inimesed,  kes tulevad kokku ja teevad näiteks muusikat,  siis see on hästi-hästi, kasulik asi sisekultuurile  ja ja see ühendab hoopis teistmoodi ja kaasab  ka need, kes siis kaasa elavad, elama tulevad,  et see on suur privileeg, tegelikult kui sellised ettevõtte  kollektiivid saavad kokku ja, ja selline lisa nagu võimalus ja,  ja, ja mõnus suhtlemisvorm juurde tuleb,  nii et ma igal juhul väga soovitaks, ise olen küll kogu  kogenud ja üks võimalus võib teisena, seda on  ka elu näidanud, et tõesti, et kuidagi üks selline lahe  initsiatiiv hakkab võimalusi elus kuma ja  siis jah, ma praegu vaatan ülikooli töö juures ka,  et ma nii mõnegi kolleegi olen, eks üles leidnud läbi selle,  et me oleme kusagil kas koos laval olnud või,  ja, ja, ja, ja ülikooli on kaks Tallinna tehnikaülikoolil on  sellel sügisel nüüd juubel ja ja seal me  ka ikkagi täitsa mitmed projektid, kus me vilistlasi kutsume  tagasi ülikooli juurde, et me kutsume ka läbi muusika,  nii et et soovitan, soovitan silmad lahti hoida,  et see on hästi hea ühendaja ja, ja, ja hea võimalus  ja kuidagi niimoodi emotsioon emotsionaalselt  siis erinevad sihtgrupid kokku tuua. Suur rõõm teiega täna hommikul siin vestelda Anne  ja Maarjo igal juhul väga inspireeriv teid kuulata  ja jõudu teile siis teie töödes ja tegemistes,  et peaksite ikkagi ilusti vastu. Meie aga vaatame siinkohal ära ühe pisikese teadusvideo  ja hakkame rääkima sellest või uurime, kas merekalade  söömine on ikka eestlastele omane või mitte. Kas merekalade söömine on eestlastele omane? Eestlased on end ikka mererahvaks pidanud  ja rääkinud, kuidas meri on meid aegade jooksul ära toitnud. Merekalad, kilu ja räim ei puudu meie rahvuslike tähtpäevade  pidulaualt pea kunagi. Kas see on kogu aeg nii olnud või kui omane eestlastel üldse  merekalade söömine on? Et sellele vastata, võtame appi arheoloogia. Minnes tuhatkond aastat tagasi, et vaadata,  mida eestlaste toidulaud sisaldas ei leia me arheoloogiliste  toidujäänuste seast ühegi merekalaluud ainult mageveekalade omi. Millal siis need merekalad meie toidulauale ilmusid? Tuleb välja, et merekalade söömise traditsioon tuli koos  võõrastega ehk taanlaste, sakslaste ja rootslastega umbes  seitse-kaheksasada aastat tagasi. Esimesteks merekalade leidudeks näiteks Toompea linnus  arheoloogilises materjalis olid siia Atlandi poolt  imporditud suurte turskade luud. Meie oma merekalad ilmusid leiuainesesse mõnevõrra hiljem. Kuigi muistsete eestlaste toidulaualt merekalad puudusid,  on viimaste sajandite jooksul see globaalseks muutunud toit  meile omaseks saanud. Nüüd aga vaatame üle tänahommikused, värsked ajalehed,  minul on esimesena käes Tartu Postimees ja Tartu Postimehes  on täna artikkel sellest, kuidas jätkuvalt on  salasigarettide üle piiri toomine kuum teema. Maksu ja tolliamet avastas eelmisel aastal 15,4 miljonit  illegaalset Eestisse toodud salasigareti  ja prognoositav aktsiisi kahju võib ulatuda  selle pealt kuni 30 miljoni euroni ja on erinevad moodused  siis kuidas salasigarette tänapäeval üle piiri tuuakse. Muuhulgas loobitakse kaste Venemaa poolelt Eesti poolele,  et siis piiriribale jälgi ei jääks ja On  ka selliseid smuugeldajad, kes meisterdavad spetsiaalsed  traksid endale, et siis kõhule või seljale mahuks korraga  võimalikult palju sigaretikaste. Aga selline moodne moodus on ka droonidega sigarettide üle  piiri toomine. Nii et siis Ja kui sa räägid lennumasinatest ja kui me rääkisime siin  saate algus minutil sellest, et Hiiumaa on mõnes mõttes  jäävangis praamid sinna täna hommikul ja eile õhtul juba ei  liikunud siis Brangri rahvas sai kerget leevendust,  nimelt siis esimesed õnnelikud pääsesid Brangrilt jäävangis,  kirjutab tänane Postimees ja, ja kaitseväe kopterid tulid appi. Robinson R 44. Toimetas eile õhtupoolikul siis Prangli saarele lõksu jäänud  inimesi tagasi Viimsi valda. Et selline uudis. Ja kui siin rääkida veel Postimehest, siis Postimehe  välismaa külgedelt leiab ühe loo, mille pealkiri ütleb  randkool on Venemaal oleks rünnakuhakul eelis  ja see räägib sellest, et USA mõttekoda rand on  siis analüüsinud NATO võime just Venemaa rünnaku tõrjumisel  ja jõutakse arusaamisele, et umbes paari nädala pärast  tekiks NATO kaitsevõimes selline kerge kriis  ja Venemaal teatav eelis tänu siin tehnika paiknemisele  ja kättesaadavusele. Ja, ja seejärel siis ilmselt jälle õnnestuks NATO-l oma  vägesid kokku koguda. Selline lugu tänases Postimehes saab pikemalt siit  analüüsida ja vaadata siis, et kuidas see kaitsevõime  olukord hetkel on. Aga üks tore lugu Postimehes on ka spordikülgedel,  kui ma selle nüüd lapates siin üles leian  ja kas ta just nii tore on, aga see räägib sellest,  et Eesti jalgpalli siis olukord on ka kehvake tänu sellele,  et on parajasti külmakraade, nimelt siis ilmataat pani  jalgpallurid suluseisu ja esimene meistriliig avavoor jäi  ära ja tõenäoliselt juhtub siis sarnane olukord  ka teise vooruga, sellepärast et külma on  nii palju, et ka jalgpallurid ei saa platsile joosta. Eks see omamoodi selline huvitav olukord on,  et Eestis hakatakse jalgpalli hooaega pihta juba veebruarikuus,  kui tegelikult on külmakraade kõvasti. Ise ei kujutaks ette, küll seal niimoodi šortsides mööda  muruplatsi lippamist, aga Päevalehes on intervjuu  päästeameti juhi Kuno Tammearuga, kes räägib siin sellest,  et päästjad on oma keskmiselt 885 eurose kuupalgaga. Riigisektori kõige madalamat tasu saavad töötajad  ja päästeameti peadirektor sooviks järgmise aasta eelarvest  saada kuus miljonit eurot lisa, et päästjate palk jõuaks  järele kiiresti eest ruttava ruttavale Eesti keskmisele  palgale ja samuti toob ta siin välja selle,  et et Lätis ja Leedus saavad päästjad keskmist palka,  et on häbiväärne, et meie veel sinnani küündinud pole. Tänasest Eesti ekspressist leiab teiste lugude seast  ka loo, mis, mis räägib lahti Eesti laulu sünniloo ja,  ja selle, et Eesti laul saab 10 aastaseks  ja Eesti laulu ootavad ees ilmselt siis ka teatavad  muudatused juba 11. aastal, aga Eesti laulu finaal juba ju  sel nädalavahetusel, laupäeval. Et siis selgub, kes on siis see artist, kes läheb Eestit  esindama eurovisioonile ja kelle kelle valivad  siis lemmikuks televaatajad, nii et see võimalus on,  et siin on päris põnev lugemine, siin on päris palju  toredaid meenutusi kuni sinnamaale välja,  kuidas Ott Sepp näiteks teks pidi ühes saates  siis ühe žürii liikme väikest sellist möödapanekut parandama  otse-eetris kuulates, mida talle parasjagu kõrva öeldakse,  et on olnud toredaid seiku selle 10 aasta jooksul kahtlemata. Kell on nüüd seitse, 30 ja on uudisteaeg. Jaa. Tere hommikust. Madala veetaseme tõttu eile Mandri ja Hiiumaa vahel katkenud  laevaliiklus täna hommikuks taastunud ei ole. Nii jäid ära kell kuus 30 Heltermaalt ja rohukülast väljuma  pidanud reisid. S laevad soovitab inimestel jälgida operatiivset infot  edasise liikluse osas nende kodulehelt. Pra punkt ee. Uut infot on oodata kell kaheksa. Liiklus Hiiumaa liinil seiskus eile keskpäeval. TTÜ meresüsteemide instituudi prognoosi järgi on veetase  väga madal ka täna. Varu jäälõhkuja Tarmo asub täna teele Sillamäe suunas,  sest seni laevu abistanud Botnica peab mõneks ajaks  sadamasse jääma. Botnica on nädalapäevad tööd teinud, peab nüüd täiendama  kütusevaru ja ka meeskond vajab vahetust. Kogu Soome laht Tallinn-Helsingi liinist ida suunas on  praktiliselt jääga kaetud, nii et kõik laevad vajavad  rüsistunud piirkonnas jäälõhkuja abi. Jäämurdetööd jätkuvad ka Pärnu lahel. Veeteede amet loodab lähipäevil töökorda saada,  ka Eva 316 varuosad on juba saabunud, praegu käib nende paigaldamine. Veeteede ameti teatel olid viimati nii rasked jääolud üle  viie aasta tagasi. Veeteede ameti peadirektor Rene Arikas märkis,  et selle aasta jooksul tuleks ka ära otsustada 55 aastat  vana tarmu edasine saatus. Kas tuleks osta veel üks jäälõhkuja või saab kasutada  rendilaevade abi? Saaremaad külastanud õiguskantsler Ülle Madise tõdes,  et seoses haldusreformi läbiviimisega on õiguskantsleri  büroo saanud menetlemiseks hulgaliselt erinevaid kaebusi,  kuid samas kinnitas, et Saaremaal, kus tekkis Eesti suurima  territooriumiga vald, pole haldusreformi ga seoses  õiguskantsleri kaebusi laekunud. Et. Seoses haldusreformiga on õiguskantsleri ametkonda tulnud  kuhjade viisi kaebus, aga jälle õnneks mitte Saaremaalt. Ja siin ka saime härra vallavanemaga vestelda  ja ise oleme loomulikult jälginud protsesse  ka Saaremaal. Et kas või needsamad seadusemuudatused, mis näevad ette,  et volikogu komisjonid tuleb vormida niimoodi,  et ka opositsioon saab omale vähemalt aseesimehe koha  ja saab proportsionaalse osa komisjoni liikme kohtadest. Et kasvõi see muudatus on üle Eesti põhjustanud palju palju probleeme,  aga siin Saaremaal saadi asjast ikkagi üsna kiiresti omal  käel ise aru ja tehti asjad korda. Nii et jah, väga erinevaid probleeme on üle Eesti,  aga, aga Saaremaalt ei ole olnud. Ja välismaalt USA presidendi Donald Trumpi väimees Jared  Kushner ei pääse enam ligi ülisala salajastele dokumentidele  näiteks presidendi jaoks koostatavale igapäevasele julgeolekuraportile. Tema taustakontroll ei ole veel valmis ja seni oli tal  ajutine luba, aga sellest jäi ta reedel ilma. Kuschneri esindaja kinnitusel ei ole Kushner ainus,  kelle juurdepääsu piirati. Ajalehe Washington Post andmetel on aga Kushneri kontaktid  teatud välisriikide ametnikega valge maja murelikuks teinud. Lehe teatel on vähemalt Araabia Ühendemiraatides,  Hiinas, Iisraelis ja Mehhikos arutatud, kuidas Kushieri  keerulisi äriasju ja nappi välispoliitilise kogemust enda  kasuks pöörata. Kaks NASA astronauti ja Vene kosmonaut jõudsid maale tagasi. Nad töötasid rahvusvahelises kosmosejaamas üle viie kuu. Kosmosekapsel sajus maandus Kasahstani stepis kella nelja. 30 paiku Eesti aja järgi. Lennujuhid olid mures ilmaolude pärast, sest maandumiskohas  oli oodata lumesadu, aga kosmoseagentuuri NASA teatel läks  kõik hästi. Nüüd jäi rahvusvahelisse kosmosejaamad kolm töötajat,  märtsis peaks nendega ühinema veel kolm inimest. Taiwanis on puhkenud paanika tualettpaberi hinnatõusu pärast,  poed on nii tualettpaberist kui ka majapidamispaberist  ja taskurätikutest tühjaks ostetud. Peaminister oli sunnitud inimesi rahustama,  tualettpaberit jätkub kõigile. Paanika puhkes, kui poeketid teatasid, et paberitootjad  tõstavad märtsi keskpaigast kuni kolmandiku võrra hindu. Inimesed tormasid poodi endale varusid ostma. Sotsiaalmeedias avaldati pahameelt, et valitsus  hinnakokkuleppe asjus midagi ette ei võta. Õiglase kaubanduse komisjon kinnitas, et on  nii paberitootjate kui müüjatega kohtunud  ja neid hinnakartelli eest hoiatanud. Ja ilmast möödunud ööl 100. rannikul ja saartel kohati lund,  oli pinnatuisku, puhus kirdetuul kaks kuni seitse,  puhanguti kuni 11 meetrit sekundis, rannikualadel puhanguti  kuni 16, öö hakul ka kuni 20 meetrit sekundis. Paljudes kohtades jäi temperatuur alla miinus 20 kraadi piiri. Täna on valdavalt selge või vähese pilvisusega ilm,  rannikul ja saartel on kohati pilvisem ja sajab lund,  on ka pinnatuisku. Puhub kirde ja idatuul kolm kuni kaheksa,  saartel ja rannikul kuus kuni 11, puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus 12 kuni miinus 17,  rannikul paiguti miinus 10 kraadi. Uudiseid jälle kell kaheksa ilusat hommikut. Tere hommikust ka siit stuudiost, kell on saanud seitse  ja 35 minutit, täna on kolmapäev ja 28. veebruar  ja terevisioon jätkab. Jätkab jah, ja me jätkame siin ühe majandusteemaga,  nimelt on üks värske uuring valminud, mis küsis,  kuidas tunnevad ennast tänases majanduskliimas  ja vaatavad tuleviku suunal väikesed ja keskmised ettevõtted  nii Eestis kui ka teistes balti riigis. Pärast seda intervjuud võtab aga siin bändinurgas koha sisse  Eesti parimaks ansambliks valitud Trad Attack  kes on hetkel tuuritamas ümber Eesti. Täna esinevad nad Haapsalus ja seejärel üritavad nad,  hoiavad nad pöidlaid, et praamiliiklus Hiiumaa  ja mandri vahel taastuks ja et nad saaksid minna Hiiumaale  ja seejärel juba Saaremaale. Ämblikutest räägime ja räägime sellest, kuidas sooja saada  ja mõlemast räägime. Tõepoolest, meil on täna külas Eesti ainus ämblikuteadlane,  kellel on kaasas kuus uhi uut ämbliku liiki,  mis möödunud suvel Eestist avastati. Ja sina, õpetajad õues, kuidas saab sooja,  kui pead olema väljas ja ootama näiteks bussi või,  või lähete lapsega kelgumäele? Kraadid on krõbedad, ise kelguga alla sõita ei raatsi  ja siis peate ootama mäe peal, et kuidas teid külm ära ei võtaks,  kuidas seal seistes sooja saada, seda me õpetama  ka täpselt nii. Aga nüüd siis majandus jutu juurde ja tere hommikust,  Ainer Repanen. Hakkame vast võib-olla selle koha pealt pihta,  et miks üldse üks pank nagu SEB on, uurib seda,  et kuidas näevad majanduskliima siis väikesed  ja keskmised ettevõtjad. Tõepoolest õigustatud küsimus, sest tegemist on ju kõigest  väikeste ja keskmiste ettevõtetega tegelikkuses nende  väikeste ja keskmiste ettevõtete mõju Eesti majandusele. Balti majandusele, Euroopa majandusele on mitte väike  ega mitte keskmine, vaid väga suur. Näiteks viimase Euroopa Liidu uuringu järgi moodustavad  kõikidest ettevõtetest Euroopa liidus 99 protsenti  väikeettevõtjad kui me jätame avaliku sektori  ja finantssektori välja ja, ja, ja nende Nendes ettevõtetes töötab pea 67 protsenti kogu Euroopa  Liidu tööjõust ja nad annavad 57 protsenti kogu ettevõtete  poolt loodud väärtusest, nii et tegemist on kindlasti väga  olulise segmendiga ja me arvame, et ehkki tavaliselt ju on nii,  et et arvamusliidriteks on meil suured ettevõtjad  ja suured ettevõtted ja seda õigustatult tegelikult  siis kindlasti tuleks küsida ka väikeettevõtjate arvamust,  ainult siis me saame tervikpildi selle kohta,  mida ettevõtjad reaalselt Eesti ja Baltimaade majandusest arvavad. Sellepärast ma seda uuringud teeme. Mida te täpsemalt siis uurisite küsisitegi ettevõtete  juhtide käest, et kuidas neil läheb või? Jah, me küsisime, kuidas neil läheb ja me jagasime need  küsimused tegelikult nii-öelda tähtsate lõikude kaupa. Üks esimene küsimus oli selline, et kuidas ettevõtted arvavad,  kuidas nad kas nende käive sel majandusaastal kasvab,  langeb või jääb samale tasemele, see on oluline küsimus,  sest see näitab seda, kas ettevõtted usuvad,  et nad suudavad oma tooteid rohkem müüa või  siis ei suuda. Ja siin ma pean ütlema, et, et vastus oli üllatavalt rõõmustav,  positiivne ja optimistlik. Enamik ettevõtted arvavad, et nende käive jääb samale  tasemele või kasvab seda nii Eestis kui ka Euroopas. Aga see ei tähenda, et Eestis näiteks ei oleks. Väljakutseid ja murekohti meil teatud sektorites  ja teatud piirkondades. Näiteks võiks tuua jaekaubanduse, ilmnes,  et ühed optimistlikumad ettevõtted Eestis on tegelikult jaekaupmehed,  väike jaekaupmehed Eestis ja samas ilmnes ka,  et needsamad jaekaupmehed Eestis on ka kõige  pessimistlikumad ettevõtjad. Ja, ja siis. Kuidagi jaotus niimoodi Lõuna ja Põhja-Eesti vahel,  sest me oleme seda juttu ju kuulnud väga palju,  kuidas kogu see erinev aktsiisipoliitika Eestis  ja Lätis tähendab seda, et need väikekauplused näiteks seal  Lõuna-Eestis piirilähedastes piirkondades hakkavad välja surema? Te täiesti õigesti tegelikult praegu siin viitasite,  et tõepoolest ilmnes, et see piirikaubanduse mõju on,  on, on, on tulnud ka meie uuringu tulemustesse  ja täpselt nii ongi, et väikeettevõtjad,  väike kaupmehed Lõuna-Eestis ja eriti need,  kes on piiri lähedal näiteks Valgas näiteks Võrus,  ka tegelikult Viljandis on oluliselt pessimistlikumad kui need,  kes tegutsevad Põhja-Eestis ja, ja Kesk ja Lääne-Eestis. Aga kas see on selline arvamusele põhinev pessimism  või see on ka reaalselt nad saavad nii-öelda,  vaatavad oma oma kassasid üle ja näevad,  et reaalselt ongi juba siis vähem oste ja ostjaid nende juures. See pigem on arvamus põhinev tulevikuvaade,  aga, aga üldiselt on nii, et arvamusel on väga suur jõud  ja kui ettevõtjad nii arvavad, ju siis on märgid,  mis sunnivad neid nii arvama, et ma arvan,  et seda tuleks võtta siiski signaalina meie väikekaupmeestelt,  et olukord on nendele seal piirkonnas murettekitav. Aga nüüd need, kes positiivselt, mõtlesid need  siis pigem nüüd teen jälle sellise õpetatud arvamuse,  nagu öeldakse, et nad olid siis pigem Põhja-Eestis,  kuhu ka rohkem inimesi järjest. Nii või teisiti, Eesti sisese töömigratsiooni tõttu liigub. Täpselt nii ongi valdavalt Põhja-Eestis,  aga ka Lääne-Eestis ja, ja veidi ka Kesk-Eestis,  nemad on optimistlikumad ja, ja, ja miks sellepärast,  et sisetarbimine Eestis on väga heal tasemel,  senimaani järelikult ettevõtjad üldiselt loodavad,  et nende käive puhtalt Eesti sisetarbimise arvel kasvab. Ja kui nüüd mõelda vastupidi, ekspordile,  sest et teine küsimus puudutas seda, kas ettevõtjad on ambitsioonikad,  kas nad suudavad ja soovivad eksportida siis,  siis siin me ütleks niimoodi SEB vaatest,  et, et me sooviks tegelikkuses näha suuremat ambitsiooni. 75 protsenti Eesti Eesti väikeettevõtjatest tegelikult  keskendub siseturule. Nad ei pürgi väljapoole. Vastupidiselt meie Leedu ettevõtjatest, kellest väga oluline  osa otsib uusi turge, 16 protsenti vastanutest otsib uusi turge. Võib olla sellepärast, et Leedus on oluline nagu  transpordisektori osakaal, mis iseenesest tähendab ju  teenuse eksporti. Aga teised Eesti ettevõtted loodavad täna vast äkki liigselt siseturule. Ehkki täna on ideaalne aeg keskenduda ja otsida uusi turge,  sest kui siseturg kasvab ja, ja käive siseturul on korralik  ja kasumit korralikud, siis on just see õige platvorm,  kus, kus liikuda edasi eksporditurgudele. Aga kas siin on pangad kuidagi nõus ka appi tulema,  sest kindlasti eksportturule minek teinekord tähendab lisainvesteeringuvajadust,  et kas, kas pangad on nõus siin ettevõtjatele  investeeringuks näiteks laenu andma? Ma ütleks niimoodi, et, et ettevõtjalt küsisime ka,  et mis takistab nende edasist arengut ja,  ja, ja finantsivahendite vähesus oli alles kuuendal kohal. Nii et selles mõttes mulle tundub nii, et ettevõtjad saavad aru,  et pangad on valmis neid toetama ja kui mitte pangad,  siis alternatiivsed rahastamisvõimalused turul. Küll tõid ettevõtjad välja, mis neid takistab  ja takistab. Peamiselt nende hinnangul sel aastal ja järgnevatel aastatel  maksukoormus samuti bürokraatia, samuti koorma seadusandlus ja,  ja veidi ka see, et, et tõesti on raske väikeettevõtjal  otsida uusi turgu. Nii et, et ma usun, et finantspartnerite taha see asi täna  ei jää. Lähme korra Põhja-Eestist, Põhja-Lätti, kas seal  jaekaupmehed tunnevad ennast hästi ja näevad tuleviku heldena,  sest eestlased käivad järjest rohkem seal? Jah, kuna see uuring tegelikkuses sattus  ka meil detsembrikuusse välja, siis tõepoolest sealsed  meeleolud on palju optimistlikumad kui, kui Eesti  Lõuna-Eesti kaupmeeste meeleolud, nii et tõesti,  nii, see on. Aga kui me nüüd vaatame laias plaanis, jätame need  piirkonnad regioonid praegu kõrvale, siis kuidas see lugu on,  kas meie väikesed keskmised ettevõtjad, kui suured nad on,  nad on sellised mõnekümne töötajaga ettevõtted,  eks ole. Tegelikkuses me lisasime sinna klassikalise väike  ja keskmise suurusega ettevõtet nii-öelda mõiste,  see tähendab seda, et need on ettevõtted,  kelle käive on kuni 20 miljonit eurot ja  kus töötab kuni 250 töötajat. Tegelikkuses. Enamik ettevõtjaid, nende käive jäi alla kahe miljoni euro,  neid oli lausa 96 protsenti. Ja enamikes ehk 90 protsenti ettevõtetest töötas kuni 10  töötajat tegelikkuses ikkagi klassikaliselt väikesed. Ühesõnaga siis nüüd küsimuse alguse juurde tagasi tulles  pärast seda seletus, et kas needsamad ettevõtted võrreldes,  kui me võrdleme nüüd kolme balti riiki, kas Eestis läheb  nendel ettevõtetel kõige paremini selline klassikaline  eestlaslik küsimus, kas me Balti riikidest oleme kõige kõige  paremal positsioonil või ei ole? Eesti ettevõtted on väga tugevas positsioonis võrreldes meie kolleegid,  eriti Lätis, sest Lätis on see optimism olnud optimismi  tekkimine võtnud kauem aega sel aastal, tegelikult on seal  esimesed positiivsed märgid Leedu ettevõtjatega arvata  ütleme võrreldes võiks öelda küll, et, et Eesti ettevõtjad  on nagu tugevamal platvormil seisavad täna,  aga samas mulle tundub juba nii, et Leedu ettevõtjad on  teatud sektorites ambitsioonikamad juba kui,  kui Eesti ettevõtjad. Kui me vaatame siin innovatsioonitegevust,  kuhu suunatakse siis innovatsiooni näiteks  siis siis kõik kolm balti Kõigi kolme balti riigi ettevõtjad suunavad seda toodete  teenuste arengusse leedukad rohkem kui eestlased ja,  ja, ja töötajatesse ja leedukad oluliselt rohkem kui  eestlased ja, ja, ja, ja Läti ettevõtted,  nii et, et Leedu ettevõtjatest tundub seda ambitsiooni  olevat hetkel isegi natukene rohkem. Aitäh Ainar Repanen täna hommikul meiega siin liitumast  ja seda ülevaadet andmas, kuidas siis tunnevad ennast  väikesed ja keskmised ettevõtjad Eestis ja teistes balti riikides,  aga me vahetame siit täiesti teemat ja tooni  ja tahti sellepärast et meil on külla tulnud Trad,  Attack ja esimene lugu kannab pealkirja sõit. Ettet. Et. No. Ette, et. See, et teete Tuli väike tipp, adin sudina ikka ka saame. Et teete See, et see, see, See see, see, see, see, see, see, see, see,  see, see, see, see, see, see, et, et see,  et, et. Kui tulla siia? Tammites ta Edi peedi jaanika. Kermaasik meeli seelik kibe käsi kille kalde Vaba. Illus Edel. Või kips, adina sulina sikasa, kas seeni? Kõditasid naba, sina oled mänginud. Hiire kütita sina, ma, sina oled näitama hiire kütia siinava,  sina oled mäed, tava iret ütaiama, sina oled ei tava. Hiire kütita sitama, sina oled näitama. Trad, Attack ja sõit ja olge head. Härrad prouad, tulge istuge siia ka meie diivanile. Võtke niimoodi istet, et kõik sa istu keskel,  just. Tõnu istu sinna ääre peale, Jalmar, sina siia ääre peale. Tere hommikust teile. Leppisime enne saate algust kokku teiega,  et mina lihtsalt ütlen teile tere ja siis te hakkate rääkima,  et mis siis ühel bändil sellisel Eesti parimal bändil,  kes muudkui ka nüüd ka mööda Eestimaad tuuritab,  hingel on, millest tahaks rääkida. No kõigepealt tahaks sellest rääkida, et me oleme ikka  natuke mures, et kas me jõuame ülehomme Hiiumaale,  sest et praegu on vesi nii madal? Ma ei tea, mis see kapten nüüd rääkis. No kapten ütles, et täna kella kaheksa ajal tuleb uus otsus,  et nad mõõdavad üle, et kuidas see veetase seal on,  et nad pidevalt seda jälgivad, et siis siis selgub,  kuidas nad ja kuidas ja mida nad üle lasevad. Istume ja hoiame pöidlaid siis, et ei, meil tegelikult on  kindel plaan ikkagi neljapäeval jõuda Hiiumaale  ja kas siis läbi Saaremaa või lennates või midagi,  me jõuame. Ja vedamine on meile ju väga omane, eks ole,  aga kindel on see, et kontsert ära ei jää,  et hiidlased murelikud, tegelikult pöördusid  ka kultuurikeskuse poole, kus see kontsert toimub,  et kas ikka kas kusjuures. Ma kuulsin esimese asjana, et mitte, et kas kontsert toimub,  vaid et hiidlastel olevat ema, kas raha ikka makstakse tagasi,  kui nad ei tule? Aga kuidas see seis on, kas maksate raha tagasi,  kui ei tule, et kas teil on selline kontserdi kindlustus  olemas või jõua kohale, siis me neile tagasi ei maksa,  kui nemad kohale ei tule. Tuleme iga ilmaga ja ükskõik. Mis juhtub, me läheme kas või läbi Saaremaa  ja tegelikult ma uurisin nii palju juurde,  et siis Sõru triigi või siis Triigi Sõru,  et seda liini kinni ei panda. Nii et see tähendaks meile lihtsalt seda,  et me peame väga vara hakkama siis Haapsalust minema. Aga noh, see on alles homme, täna on Haapsalu,  täna on Haapsalu päev, nii et Läänemaa on  siis järjekorras nüüd seitsmes kontsert meil  ja et me oleme nüüd eelmisel nädalal siis viis kontserti  Eesti tuuri raames, pluss presidendi juures. Ja siis sel nädalal eile alustasime siis Koselt täismajale Harjumaa. Vallutusega. Kuule, kuidas see presidendi juures siis oli,  sellest peost on räägitud nii ja naa, pidi teil ikka õhku jagus? Ja meil oli paks teid siis kiluvõileivad  ja ka kartuli saad, istusime, sõime, saime istuda,  saime hingata. Linna, Tõnis. Kõik oli. I tuli ja laulis, noh mis, mis, mis sa kurta saa? Ei, meil oli väga tore ja me mängisime ju seal siis,  kui hakkas kätlemine, külm, pime ja tõdema,  et publik oli rohkem reserveeritud võrreldes meie tuuripublikuga,  sellepärast, ega keegi ei tahtnud enam kätlemist ennast  higiseks ajada, et tantsida või, või kleiti kortsu,  eks ju lasta, et aga ikka oli tore näha. Kohapeal on alati peod jube ägedad. Mulle tundub, et erinevaid ülekandeid vaatad,  siis võib tekkida mingeid küsitavusi ja kui sa kohapeal oled,  siis nagu nii palju ei teki, sest et tegevust  ja suhtlemist on nii palju, et on alati tore. See on ka otsene vihje, et tulge kohale,  eks ole, see kontserttuuridele. Kuulge, aga on teil mingid sellised pikemad plaanid ka,  et kui Eesti tuur saab läbi, siis on, on Jaapani tuur  Prantsusmaa tuur, Saksamaa tuur, meik. Kust sa teadsid? Ma ei tea. Mul on, mul on, mul on informatsiooni. Tõesti on sügisel plaanis minna Jaapanisse  ja veel ka seal Austraalia niimoodi vaikselt piilub. Aga kevadel me puhkame natukene ja siis siin aprillis,  mais on küll veel välisreise ja juuni alguses tuleb veel üks  eraldi projekt välja koostöös Eesti Kontserdi  ja Peeter Jalaka ja lavaka näitlejatega Tartus. Nii et tasub silmad lahti hoida. See on selline, kus teater hakkab laulma teie pilli järgi. Just just Sulle hästi informeeritud. Selle etenduse nimi on tönk. Eesti mängud. Tõk tähendab midagi, mõnes murdes on põhimõtteliselt,  see on niisugune hirmutis. Igasuguseid krutskeid tegi, jõulude ajal tegi pulmade ajal  ja rohkem just seal. Lääne-Eestis on see töngi nimi teada. Äkki kohtute tõrki ja täna õhtul Haapsalusse? Kes tulevad kontserti vaatama, et siis pangu tungi kostüüm sea. Just kõik, väga huvitav on selle tuuri raames,  kui me olime Valgas, eks ju teatavasti Valgamaal elab Eesti  ainuke torupillimeister siis ja kui ma küsisin publiku seas,  et kas teate kõik ütlesid jaa ja siis kas teil kõigil on  torupilli ja väga tore kõik Valga inimesed mängivad torupilli. Kuulge, mis selle Jaapaniga on, et väga paljud Eesti bändid  lähevad sinna või käivad kuidagi läbi, et kas Jaapani,  Eesti ja kõik see nagu kultuurimaailm ja muusikamaailm  sobivat kokku Kui mina arvan seda, et Jaapanis lihtsalt on  nii palju erinevaid inimesi ja nad on väga huvitatud  erinevatest kultuuriruumidest. Ja, ja kuidagi on niimoodi, et väga põnev,  et eesti eesti muusika ja eesti kultuur läheb neile väga  peale alates sellest, et Tõnu Naissoo Trio pastakas,  mari, Kalkun, Curly, Strings kõik nad nagu lähevad sinna ja,  ja inimestele väga meeldib. Jah, aga samas ma arvan, et seal on ka nagu väga suur roll sellel,  et see kultuur on üldse väga tänulik ja selline väga vastuvõtlik,  et võib-olla meil lihtsalt jääb mulje, et neile väga meeldib  tegelikult see nagu hästi tavaline. See on üks suurimaid muusikaturge, selles on ikkagi asi,  et seal on väga, väga lai see pilt. Ja, ja Eesti folk jõudis sinna tegelikult näiteks nagu  võrreldes siis soomlaste ja rootslastega. Me oleme aastaid kuulnud, kuidas meie sõbrad,  tuttavad Soomest ja Rootsist on seal käinud,  et me oleme isegi hilja peale jäänud. Aga noh, varem või hiljem. Parem siis varem kui hiljem, täpselt nii,  me kuulame teid ühe korra veel, aga nüüd ma annan sõnajäre Piretile,  kes, nagu te näete, on õues ja külmetab seal  ja õpetab kohe, kuidas siis külmas õues hakkama saada. Jaa. Täna öösel sündisid üle Eesti nii mitmelgi pool seekordse  talve külma rekordit oli kohti, kus külmakraadid ulatusid  27-ni ehk et peaaegu 30 külmakraadi oli meil täna öösel  ja võib öelda, et ka siin praegusel varajasel hommikutunnil,  kui kell on peaaegu kaheksa, on samamoodi jätkuvalt,  et krõbe ja siinkohal hakkamegi. Kuidas pakases sooja hoida, kui on vaja pikemalt seista  või oodata näiteks bussipeatuses või kelgumäel koos lapsega. Ja Katrin ja Kärolin on täna hommikul meil televisioonis abis,  et õpetada, juhendada, kuidas teha endale sooja. Tere hommikust. Tere hommikust, tere hommikust ja Kärolin. Ma tean, et sina tegelikult ei karda üldse külma,  kuidas see võimalik on, miks sa külma ei karda? Ja. Jää kahju. Sest on jää karu, oi kui armas. Aga nüüd siis Katrin ja jääkaru Käralaine. Hakkame pihta, kuidas, kuidas siis võiks niimoodi ennast  soojas hoida, et päris piinlik ei hakkaks,  et ei peaks nagu suurte kaartega vehkima bussipeatusest  seistes näiteks. Ma just mõtlesin selle peale praegu, et me oleme siin paar  minutit seisnud, et väga enam kauem nagu lihtsalt koha peal  ei seisaks. Aga siis ma panengi nüüd täitsa niimoodi vabalt vabas vormis,  nii nagu ma seda teeksin. Et ega siin prammu päris bussijaama tegema ei hakka  ega pöördeid, aga silkused kerged asjad nagu näiteks koha  peal Hästi hästi kiire jooks. Nii siis näiteks jookseme harki samamoodi. Ja miks mitte siis juba kokku harki? Siis peab juba natuke nagu julgem olema,  et, et, et noh, see ikkagi nõuab sellist. Minu arust see on täitsa normaalne. Tegelikult on normaalne ja juba on parem,  eks ole. Nii, siis teeme näiteks sellised kükid,  et põhiline, et lihased on nagu pinges, sest et lihased  toodavad ju keha soojust on ju kõige suurem on tuharalihas  siis seega lähme rohkem allapoole kükki ja hakkabki soojem. No kelgumäel võib küll vabalt sellist harjutust teha,  ma kujutan ette, et seal ei ole see üldse piinlik. Nii, aga siis näiteks kes suusatamas ei käi,  siis saab ka kohapeal suusatada, vastas käsi,  vastas jalg ülesse. On nagu suusatamine, no vot jah. Nii siis meil on veel väiksed puusaringid. Küljelt küljele. Kas on ka mingit sellist, ütleme passiivsemat harjutust,  näiteks kui varbad hakkavad külmetama? Ja aga äkki siis tõuseme lihtsalt niimoodi varvastele üles-alla,  aga põhiline ongi see, et sa hoiad nagu ennast hästi pinges,  et näiteks tantsukoolis kunagi õpetati, et  kes ei julge nagu päriselt liigutada ennast,  et sa paned ennast vinti, jalad risti ja pööra hästi vinti  ja oled hästi-hästi pinges. No proovi ka kära, len jalad risti. Nii. Pane risti nii ise nüüd pööra ennast nagu täpselt nagu vastu,  nii. Eriti kui saad ja proovi niimoodi hoida,  täitsa soe hakkab tegelikult ühele poole  ja teisele poole. On ju, et häbelikumad võivad niimoodi teha,  aga ma praegu küll ei suudaks seista. Nii aga näiteks näppudele näpud tööle lihtsalt niiviisi. No. Nagu tibutants on. Sul oli seerias veel mingisugune idee. Teie praegu rääkimata ei no miks mitte siis no lihtne harki kokku. No kui sa oled lapsega koos näiteks bussipeatuses,  siis pole üldse nagu veider, kui sa seal natukene keksid,  on ju meeldiks ju. No Kärolin, milline on sinu lemmikharjutus,  et sooja saada? Näita seda ka. Ikka hüpata meeldib, on ju ikka hüpata. Hüppamine tundub tõesti selline väga tõhus,  eks ole. Nii et kas on veel midagi, mis me võime teha,  okei, kõige lihtsam on tõepoolest see, et niimoodi sörkid,  eksju. Ja kui sa hoiad käed hästi rusikas ja niiviisi on ju Siis me võime veel teha käärid diagonaali ka. Diagonaali. Nii ja miks mitte siis väike väike vist otsa. Vot sellised lõbusad liigutused pakasega toimetulemiseks,  kui on vaja kuskil pikemalt seista või oodata,  see, see on mitte lihtsalt sooja tegev, aga  ka väga lõbus nagu, nagu külmu ära nagu savitükk külmutuss  ära läheb. Tükkideks väikesteks, siis inimese keha võib sellega sarnastada,  on ju, et. Inimese keha on siis paindlik ja soe, kui ta on soe. Võimelge ilusti, aga suur tänu, Katrin ja Karoliin,  et täna hommikul tulite. Kell on aga saanud kaheksa, nii et siinkohal anname  sõnajärje üle uudistele. Aa. Tere hommikust, madala veetaseme tõttu eile Mandri  ja Hiiumaa vahel katkenud laevaliiklus täna hommikuks  taastunud ei ole. Nii jäid ära kell kuus, 30. Heltermaalt ja Rohukülast väljuma pidanud reisid. Des laevad soovitab inimestel jälgida operatiivset infot  edasise liikluse osas nende kodulehelt praamid.. Ee. Liiklus Hiiumaa liinil seiskus eile keskpäeval. TTÜ mere süsteemide instituudi prognoosi järgi on veetase  väga madal ka täna. Pärnumaal lääneranna vallas töötavad tänasest kiiruskaamerad. Kaamerad mõõdavad kiirust risti-Virtsu Kuivastu maantee 42.  ja 43. kilomeetril. Maanteeamet valis kaamerate asukoha liiklusohtlike kohtade  analüüsi järgi. Asjatundjate sõnul on just kiiruskaamerad parim viis  kiiruseületamist vähendada ja ohte leevendada. Kokku on riigiteedel nüüd kuues 66 kiiruskaamera mõõtekabiini,  nende seas neli sellist, mis mõõdavad mõlemast suunast  lähenevate sõidukite kiirust. Saaremaad külastanud õiguskantsler Ülle Madise tõdes,  et seoses haldusreformi läbiviimisega on õiguskantsleri  büroo saanud menetlemiseks hulgaliselt erinevaid kaebusi,  kuid samas kinnitas, et Saaremaal, kus tekkis Eesti suurima  territooriumi ga vald, pole haldusreformi a seoses  õiguskantslerile kaebusi laekunud. Ja. Seoses haldusreformiga on õiguskantsleri ametkonda tulnud  kuhjade viisi kaebusi, aga jälle õnneks mitte Saaremaalt. Ja siin ka saime härra vallavanema ga vestelda  ja ise oleme loomulikult jälginud protsesse  ka Saaremaal. Et kas või needsamad seadusemuudatused, mis näevad ette,  et volikogu komisjonid tuleb vormida niimoodi,  et ka opositsioon saab omale vähemalt aseesimehe koha  ja saab proportsionaalse osa komisjoni liikme kohtadest. Et kasvõi see muudatus on üle Eesti põhjustanud palju palju probleeme,  aga siin Saaremaal saadi asjast ikkagi üsna kiiresti omal  käel ise aru ja tehti asjad korda. Nii et jah, väga erinevaid probleeme on üle Eesti. Eesti aga, aga Saaremaalt ei ole olnud. Maaeluministeerium on alustanud põllumajanduse  ja kalanduse valdkonna arengukava koostamist aastani 2030. Eesmärk on lühidalt öeldes, et Eesti toit oleks nõutud  ja maal hea elada, kirjutab maaeluministeeriumi kantsler  Illar Lemeti maa blogis. Tema sõnul tuleb läbi arutada, kuidas teha nii,  et ka aastal 2030 oleks meil piisavalt inimesi,  kelle kutsumus on toidutootmine ning kuidas tagada meie  toidukultuuri püsimine ja areng. Maaeluminister Tarmo Tamm avaldas lootust,  et huvigrupid räägivad arengukava koostamisel aktiivselt kaasa. Arutelu töörühmades ja laiemaltki toimub kevadel. Arengukava tahetakse valitsusele saata sel sügisel. Tartu Ülikoolis on täna lahtiste uste päev  ja tutvustatakse rahvusülikoolis õppimise võimalusi. Osaleda saab ligi 100. töötoas ning jälgida tudengite  väitlust teemal, kas parem on olla õnnetu progeja  või õnnelik filosoof. Muuhulgas saab külastada lahangusaali, juhtida nutirobotit,  arendada virtuaalreaalsust ja tutvuda maapõue sügavustega. Sel aastal on lahtiste uste päeval kavas esimest korda  eraldi programm ingliskeelsesse õppesse astujatele  nii Eestist kui ka välismaalt. Jeruusalemma püha haua kirik avab täna taas oma uksed pärast seda,  kui Iisraeli valitsus otsustas oma maksunõudmised peatada. Valitsus teatas eile, et on valmis läbirääkimisteks. Jeruusalemma linna teatel on kirik oma kommertsvalduste eest  linnale võlgu ligi 150 miljonit eurot kinnisvaramaksu. Linnavõimude kinnitusel püha kodade pealt siiski maksu ei nõuta. Püha haua kirik on populaarne turismisihtkoht,  sest seda peetakse Kristuse ristilöömise  ja matmise kohaks. Kiriku sulgemine pani võimud tugeva surve alla. Aitäh. Siberist üle Euroopa liikunud külma laine on toonud lumesaju  ka Suurbritannias, paljud koolid on suletud  ja liikluses kaos. Suurbritannia idaosas on sel nädalal maha sadanud ligi 10  sentimeetrit eetrit lund ja temperatuur on mõnel pool  langenud alla miinus 10 kraadi. Politsei hoiatab liiklejaid jäiste teede eest. Kenti viival kiirteel on liiklus peatunud,  ka rongi ja lennuliiklus on häiritud. Õhumass on jõudnud ka Hispaaniasse, Madridis  ja Barcelonas on temperatuur nulli ümber. Sajab lund ja vihma. Talvine ilm. Kestab vähemalt pühapäevani. Talvine ilm kestab ka Eestis. Möödunud ööl 100. rannikul ja saartel kohati lund,  oli pinnatuisku, puhus kirdetuul kaks kuni seitse,  puhanguti kuni 11 meetrit sekundis, rannikualadel puhanguti  kui kuni 16 meetrit sekundis, öö hakul ka kuni 20 meetrit sekundis. Paljudes kohtades jäi temperatuur alla miinus 20 kraadi. Täna on valdavalt selge või vähese pilvisusega ilm,  rannikul ja saartel on kohati pilvisem ja sajab lund,  on pinnatuisku. Puhub kirde ja idatuul kolm kuni kaheksa,  saartel ja rannikul kuus kuni 11, puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus 12 kuni miinus 17,  rannikul paiguti miinus 10 kraadi. Uudiseid varsti jälle kena hommikut. Tere hommikust, tõesti uudiste ja Juhaniga kohtume juba  vähem kui poole tunni pärast ehk kell kaheksa 30. Siinkohal aga jätkame oma saatega ja juba õige pea hakkame  rääkima ämblikutest, sellepärast et meil on täna külas Eesti  ainus ämbliku teadlane, kes viis hiljuti läbi suure ämblike  uuringu mille. Ämblike rahvaloenduse ja millest siis tuli välja,  et Eestis tegutseb kuus uut ämbliku liiki,  kellest varem ei teatud? Aga põnevaid uudiseid kindlasti ämbliku maailmast on tore kuulata,  aga me räägime ka linnumaailmast, sellepärast et lindude  talvise toitmise kõrgaeg on käes ja teeme need reeglid veel  niimoodi ABC-vormis selgeks, et mida siis tohib lindudele  anda ja mida. Ja vahetult enne meie tänaseid viimaseid hommikuuudiseid  hakkame rääkima hoopistükkis soome-ugri inimsööjatest,  täpsemalt uurime, kas vastavad tõele sellised müüdid  ja kuulujutud, et soome-ugrilased on omal ajal 11 süüa armastanud. Vaatame üle ka tänased värsked ajalehed ja suurema  meediapildi ja seda aitavad meil teha kaks toredat inimest. Kristjan Pihl, tuntud pealtnägija kaasautor  ja Piret Pert, EASi kommunikatsioonijuht  ja seal juba meie stuudio esi sel nad tõsiste nägudega  lehtedesse vaatavadki. Ja nüüd siis, aga nagu lubatud, võtame ette  ja rohkem ega vähem kui ämblikud. Meil on külas Eesti ainuke arahnoloog ehk ämblikuteadlane  Mart Meriste, tere hommikust. No hiljuti sai sinu eestvedamisel läbi viidud üks väga  laiaulatuslik ämblike uuring siin Eestimaa peal  ja selle uuringu käigus tuvastati Eestimaa pealt kuus  täiesti uut ämbliku liiki. Kes need uustulnukad on? No eks igalühel neist on niimoodi oma nägu  ja mingisugust sellist väga ühist nimetajat nende kohta ei  oskagi nagu öelda, et eks nad on erinevad liigid ja,  ja nii palju, kui eesti keeles saab öelda,  siis kolm nendest on kuuluvad kangurlaste sugukonda,  üks huntämbliklaste hulka ja kaks tükki krabiämbliklaste hulka. Ja peenemaid eestikeelseid nimesid liikide kohta paraku anda  ei ole, sest et nendel on kõigil antud rahvusvaheliselt  tunnustatud ladinakeelne nimi. Eestikeelset nime neile antud ei ole. Ja põhjus on väga lihtne, et kuna ma olen ainus Eestis,  siis mul ei ole lihtsalt kellegagi rääkida. Aga sul on ju siin laua peal suisa kaasas üks taldrikutäis ämblik. Kas need ongi need? Needsamad äsja avastatud uued ämblikud siin Eestimaa pinnal? Ja üks nendest on, et ülejäänud on, on lihtsalt kõik see kraam,  mida siis antud projekt toimetati või viidi läbi  siis Lääne-Eesti ja saarte loopealsetel. Ehk sellistel kuivadel niitudel ja ja ühelt nendest need  konkreetsed ämblikud siis pärit ongi. No niimoodi peale vaadates näevad need ämblikud kõik täpselt  ühesugused pruunid välja, kuidas sa neil vahet teed,  millised on need krabiämblikud, millised on hunt? Ja me võime siin natukene jaotada neid huntämblikega on lihtne,  et see on huntämblik, ma ei tea, kas kaamera nüüd saab seda  ilusasti ja mulda välja siit ilusti tõsta. Eks see nõuab natuke vilunud silma, et, et selles nagu  huntämblikku tuvastada ja kui, kui tahta teada,  mis liik ta on, vot siis seda ma niimoodi palja silmaga ei  oskagi öelda. Sellepärast et need liikide määramise tunnused on üsna sellised. Peenikesed ja pisikesed, mis tähendab, et ma kasutan selleks  ikkagi mikroskoopi selleks, et neid liike määrata. Aga jah, vähemasti ma ei pea tegema kindlaks niimoodi  mikroskoobi abil, et, et millisesse ämbliku sugukonda ta  konkreetselt kuulub, et see vilumus on mul juba omandatud,  et see hoiab kõvasti aega kokku. Aga muidu, eks ämblik määramine ongi niimoodi,  et, et seda ikkagi enamasti tehakse. Laboris. Et välitööd on siis see, kus neid ämblikke kogutakse  ja labori töö on siis see, kus neid ämblikke  siis hiljem hiljem määratakse. Noh, siin on näiteks üks, üks suurem, üks suurem,  jah, aga see, see kuulub hoopis. Reduämbliklaste hulka ja see võib isegi olla üks nendest  uutest liikidest. Ja trasodes kupres on tema tema. Ladinakeelne nimi ja eestikeelsed nime jällegi ei ole talle pandud. Kus need uued liigid siia meie juurde sattunud on või,  või kuidas? Ega me ei tea, ja ega me isegi ei tea tegelikult seda,  kui uued nad on, et, et kui seesama 46000 ruutkilomeetrit  Eestimaa pinda, eks ole. Ja selle peale on ainult üks ämblik uurija  siis noh, paraku kõiki kohti ei jõua läbi käia,  et, et et ma julgen pakkuda, et tegelikult on neid uusi  liike Eestis märgatavalt rohkem, kelle olemasolust  varasemalt ei ole teatud aga neid lihtsalt ei ole üles leitud. Kas kõik Eestis elavad ämblikud ongi sellised pisikesed  pruunid või mustad või on meil mõni sellise võimsam kopsakam  tegelane ka? Ja meil on neid neid ka, aga neid liike,  kes on nagu tõeliselt muljetavaldava suurusega,  neid on meil ikkagi vähe. Ja seegi tähendab ikkagi sellist metsmaasika suurust looma  niiet t, et troopiliste ämbliku liikidega me nagu selles  osas võistelda ei saa, aga, aga, aga iseenesest maailma  keskmise na on see noh, enam-vähem nii suured ongi ämblikud,  et need, need suured, kellest siis väga palju kirjutatakse ja,  ja kes nagu võib-olla meediapilti rohkem jõuavad. Neid liike on ikkagi võrdlemisi vähe, enamus maailma  ämblikke ongi sellised ja ka seal troopikas,  kus on suuri liike, seal on tegelikult enamus ämblikke  selliseid pisikesed. Ja mõni on siin õitepisi, eks ole, et et näiteks see on  ka kindlasti täiesti täiskasvanud ämblikuei,  tea, kuidas ma ta nüüd kätte saan. Noh, selline pisikene, must asi mul siin pintsettide vahel,  et. Ja Eestis on umbes sellises suurusjärgus ämbliku liike üle 200,  kes on ja noh, neid tõepoolest palja silmaga liigini  tuvastada ei ole. Tegelikult saame natukene suuremalt ka vaadata,  et millised need ämblikud välja näevad. Kas sa, Mart, tunned ära, kes see seal pildi peal on? Jah, see on Valkenarja Akuminata on tema,  tema nimi, see on üks uutest liikidest, kes  siis Eestis on leitud ja ja miks ma selle nagu pildi välja valisin,  et see on üks sellistest näidetest, kus ta tegelikult on  leitud kõikides naaberriikides. Et mis viitab sellele, et võimalik, et ta ei ole meil uus liik. Me ei tea, kui kaua ta meil siin elanud on,  aga aga et vaatamata sellele, et Eestis on  ka varasemalt ämblikke uuritud, seda liiki ei ole meilt leitud. Ja kes on siis see tegelane? No see on nüüd Trihonku safiinis ja see on jällegi uus liik Eestile. Ta on väga pisike, tegelikult see on siis mikroskoobi alt  tehtud pilt, ütleme selle kehapikkus on kuskil natuke üle  kahe millimeetri. Ja tema puhul on tõenäoliselt tegemist siis ühe  põhjapoolsema leiuga, kui mitte kõige põhjapoolsema leiuga,  nii et teda on leitud ka Pihkva oblastist aga mitte kuskilt Põhjamaade,  st ega teistest Baltimaadest, nii et ja,  ja ka mujal Euroopas on võrdlemisi haruldase liigiga tegemist,  nii et jällegi, kui haruldane ta täpsemalt on,  seda on raske öelda. Kuidas selliste ämblike uuringut läbi viiakse,  et see ju algab, eks ju, loodusest lõpuks jõuab laborisse välja. Kuidas see töö käib? Jah, no see oleneb, milliseid ämblikke me vaatame,  et, et needsamad ämblikud on sellised, kes jooksevad mööda  maapinda ringi. Ja need ei koo võrku selles mõttes nemad ei püüa oma oma  saakloomi püünisvõrguga, vaid. Ründavad varitsevad, jälitavad. Ja ja see sedasi maapinnal sageli sageli niimoodi käibki. Mis tähendab, et, Kuidas neid sinna labori jaoks kinni püütakse? Noh, see on võrdlemisi lihtne, et selleks tuleb lihtsalt  kaevata üks tops maa sisse kuhu nad siis lihtsalt sisse  kukuvad ja seal topsi sees peab olema mingisugune vedelik,  mis need kiiresti surmab. Ja mina olen kasutanud selleks Soolalahust külastanud keedu soola lahust on populaarsemaid  vedelikke ka, aga see on, ütleme keskkonnaohutuse poolest  nagu kõik see kõik, see parem vahend. Ja see, see nii-öelda see konserveeriv ja surmav vedelik ei  ole mitte ainult seetõttu, et, et või selleks vajalik,  et nad kiiresti nii-öelda teise ilma saata,  vaid vaid siin oli juttu sellest, kuidas soome-ugrilased  võib-olla sõid teineteist, et ämblikud söövad teineteist  päris meelsasti, nii et et, et kui nad jätta sinna topsi  niimoodi niisama, siis, siis kui ämblikuteadlane sinna jõuab,  on, on noh, kõige tugevam on ilmselt elus,  aga ülejäänud on juba ära söödud. Aga Mart, ma pean küsima, no enamus inimesi kardab ämblikke. No enamus vast mitte, aga. Ma julgen öelda küll, enamus inimesi või vähemalt inimestele  ei meeldi ämblikud, et mis sinuga juhtus,  et, et sa oled teistmoodi. Ja sa uurib neid. Jah, no selleks ei pea nii hirmus teistmoodi olema,  et et noh, looduses on tegelikult väga palju huvitavaid  organismi rühmi, keda võiks uurida ja ämblikud on lihtsalt  üks nendest ja ma, ma ei ütleks, et see on mul mingisugune  varasest lapsepõlvest pärit armastus. Et täpselt sama hästi võib uurida, ma ei tea,  kõduneisid või 1000 jalgseid ja nad on kõik väga huvitavad. Ämblikud võib-olla on selline suhteliselt keeruline rühm  nagu ettevõtta, et liike on suhteliselt palju,  et Eestis noh, 530 on nii-öelda ametlikult teada,  aga, aga me võime arvestada, et, et sinna kuskil 600 kanti  nendega neid, neid võib tegelikult olla. Nii et avastamisrõõmu veel peaks jaguma. Ja avastamisrõõmu selles osas jätkub nagu kindlasti,  et, et millised liigid meil siin elavad ja palju põnevam on see,  et, et mis liigid, kus elavad ja, ja mida nad selles nagu  konkreetses ökosüsteemis siis ikkagi teevad  ja keda nad söövad ja millist rolli nad seal täidavad. Ja selles osas on üldse, kui me vaatame nagu maailma  ämblikke sellist nimestikku, kus nüüdseks on juba ligi 50000  liiki maailmas leitud siis suurem osa neist on lihtsalt nagu nimetatud,  nad on kirjeldatud, neil on nimi pandud noh,  mingil kombel teatakse, kus nad elavad, aga kuidas nad elavad,  see on enamuste liikide puhul veel võrdlemisi teadmata  teadmata asi, nii et selles mõttes uurimist selles  valdkonnas jätkub. Tõenäoliselt. Aastasadadeks, eriti Eestis, kus on kuidagi saanud kombeks,  et üle ühe ämbliku uuri, meil korraga ei ole. Aga suur-suur tänu Mart, et täna hommikul tulid terevisiooni  ja ämblike maailma. Meile tutvustasid suur aitäh. Aga nüüd on meil paras aeg üle vaadata, mida  siis tänased ajalehed kirjutavad, milline see meediapilt on,  mida toimetused meie jaoks on loonud. Tere hommikust, Piret ja Kristjan. Tere hommikust. Mis te siis välja valisite, kas on mõni selline põletav teema,  millest peab kohe alustama ja millest tuleb rääkida? Ma ei tea, kas põletavaid teemasid on, pigem on palju  huvitavaid teemasid. No selge, aga hakkame mõne huvitava ka siis pihta. Sa tahad alustada? Ma alustaks äärmiselt positiivse noodiga täna,  tänane äripäeva juhtkiri annab meile teada,  et Eesti kujuneb aina paremaks paigaks, mis tegelikult ei  tohiks olla üllatus, sest et erinevad majandusnäitajad on  meile seda kinnitanud väga pikka aega. Ja, ja äripäev tõdebki, et, et Eesti on kujunemas aina  atraktiivsemaks kohaks nii töötamise kui  ka elamise mõttes ja toob siin võrdluseks  ka Soome mida me oleme alati vaadanud. Kui sellist riiki, kellel läheb väga hästi  ja me oleme meilt ka väga palju töökäsi sinna liikunud,  siis nüüd on see stabiliseerunud. Et see liikumine on liikumine on väiksem ja,  ja tõdemegi, et tegelikult Eestis on, Eestis on väga hea  töötada Eesti Tal läheb hästi ja, ja seda paremini läheb,  läheb siis kogu Eestil. Nii et väga-väga positiivne lugu tuuakse kindlasti välja  ka siin mõned kitsaskohad, näiteks sisserändekvoot,  mis on ettevõtjatele väga suureks probleemiks,  aga see on juba poliitilise poliitika poliitikute lahendada küsimus,  et, et siin on, siin on teistel teistel vähem teha. Kui siis ainult sellele tähelepanu juhtida,  mida Äripäev siin ei maini, mis on tegelikult hästi  positiivne areng, siis sellel aastal avatakse  ka Eestis rahvusvaheline maja. Et need välisspetsialistid, kes kes Eestisse tööle tulevad,  hakkavad saama ühest kohast kompaktselt abi,  et kuhu lapsed kooli panna, kuidas tervishoiusüsteemis liikuda,  saada abi ja nii edasi, et et äärmiselt positiivne maja  kerkib tegelikult Tallinnas sel aastal, kuhu Ülemiste linnakusse. See vist on, on hetkel selline üks kiiremini arenev,  kohtasin. Absoluutselt jah, et ta, ta on ka lennujaama hästi lähedal  ja seal on ka näiteks IT-seos Saab tulla kohe kimpsud kopsud kaasas lennujaama  ja siis pere ka ja siis astun sinna maja  siis nii, siin ma olen, töökoht on mul, ma mustamäel,  aga lapsed on vaja kuskile panna, mis ma teen nendega  ja siis antakse vastus selle. Hästi tore, tegelikult era ja avaliku sektori koostöös  sündiv algatus, et sinna on nii era kui avalik sektor oma  õla alla pannud, nii et et välisspetsialistid hakkavad,  hakkavad senisest paremat abi saama ka Eestis tulevikus. Äärmiselt rõõmustav, väga positiivne. Kristjan, kas sa tahad jätkata positiivsel lainel  või tõmbad kohe selle hea meeleolu meil siin maha? Kas ma tõmban hea meeleolu maha, aga ma hakkasin alguses  lugema selliseid kiireid uudiseid poliitikast,  ma ei tea majandusest, eks ole, et mis on praegu aktuaalne,  aga siis viimasel hetkel leidsin sellise väga huvitava  artikli tegelikult, mis räägib 80 aasta tagustest sündmustest. Et Tiina Kaukvere üks mu lemmikajakirjanikke viimasest ajast  Postimehes on käinud Eesti Evangeelse luterliku kiriku  arhiivis ja leidnud sealt niisugused paberid,  mis, Heidavad valgust sellele vaidlusele, mis siin viimasel ajal  on olnud seoses Niguliste kiriku varadega ja,  ja, ja kui praegu EELK küsib riigilt kirikuvarade eest raha,  siis need paberid Heidavad valgust selles mõttes, et kuidas EELK omakorda  selle kiriku enda kätte sai ja noh, see oli selline,  mitte kõige ilusam, võib-olla tagantjärele vaadates,  et kasutati sellist jokkskeemi, suitsetati sakslased oma  kogudustest põhimõtteliselt välja ja läbi  selle siis, kuna kogudust nagu justkui ei olnud,  kuigi neid inimesi, kes koguduse oleks tahtnud kuuluda,  oli küll päris hulk, siis tänu sellele saadi varad enda kätte. Et selline päris huvitav lugu, kuidas omal ajal jokitati  ja seda kõike jumala silme all. No väga intrigeeriv igal juhul, et ühesõnaga  siis Postimehes saab veel põhjalikumalt selle kohta lugeda,  ma vaatan, et see on siuke pikk käsitlus. Väga huvitav lugu. Kas, kas veel? Mis veel, kas me jokk-skeemidest jõuame tagasi jälle  positiivsele poolele või ma ühe jokkskeemi? Et et lugu Postimehes veel ka sellest, kuidas viimasel ajal  kohtu alla sattuvad korruptsiooni süüdistusega ärimehed  või poliitikud kasutavad ühte niisugust kavalat nippi nimelt väidavad,  et nad on liiga haiged, et seda pikka pikalt kestvat  kohtuprotsessi üle elada. Et me ju mäletame kõik. Edgar Savisaare kaasust, kus vist asjad on veel praegu pooleli,  et ei ole selge, et kas ta on piisavalt piisavalt heas  tervislikus seisukorras, et, et kohtus vaielda,  aga nüüd on teine kaasus. Peipsi kalakuningaks ristitud Paul Kärbergiga,  kes enam-vähem sarnast punkti Seaduses. Punktile osutab, et ma ei taha üldse väita seda,  et need kaks meest on, on terved ja ja blufivad,  aga huvitav, huvitav tendents igatahes on. Aga kas see ei ole kuidagi omamoodi selline nagu noh,  igapäevane tegevuslik protess sellele, et meie kohtuveskid  tihti jahvatavadki hästi kaua ja inimesed jäävad haigeks,  kas jääd haigeks vahepeal, aga inimesed otsivad lõpuks nagu pääseteid,  et see kohtuveskitest kuidagi pääseda ja öelda,  et tõesti, tervis on siin ees ja midagi ei ole teha. Ma ei tea võib- olla tõesti, et ma. Savisaare kaasus muidugi vist ei saanud õieti alatagi minu  meelest kärbergi asjaga ka, et tegelikult need argumendid  tuuakse lauda juba juba enne, kui vaidluseks läheb. Et ma ei tea. No ei tea, saab näha. Siis kuuleme peagi, et mis sellest kohtuloost saab,  aga. Äkki me nüüd saame elu Jokk poolelt tagasi positiivse  poolele või kuret, on sul seal mõni selline rõõmustav uudis? Ma, kuivõrd rõõmustav, aga. Ma võin selle pöörata ka rõõmustavaks, et. Et samamoodi äripäeva jällegi Kristjan Oat,  kes on Eesti ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht,  kirjutab pöördumise Eesti meestele. Kus ta innustab Eesti mehi? Toetama naisi. Tööturul ja samuti ka pereelus, et äärmiselt selline julge  sõnavõtt ja, ja läheb läheb kenasti sellesse diskussiooni,  mis tegelikult on Eesti ühiskonnas väga pikka pikka aega  olnud ja mul on äärmiselt hea meel, et me elame täna ühiskonnas,  kus me saame diskuteerida nendel teemadel  ja kus ei ole, ei ole tabuteema nendel teemadel rääkida,  et Eesti, Eesti, mida ta siin küll välja ei too,  et kindlasti Eesti suurimaks probleemiks on palgalõhe meeste  ja naiste vahel, mis on euro Euroopa Liidu liikmesriikide  suurim Eestis kahjuks, et see on kindlasti asi,  mille üle mitte uhke olla. Aga kindlasti on mul väga hea meel näha,  et nii mehed kui naised erinevatel eluvaldkondadel võtavad  sel teemal sõna. Kuidas, kuidas naiste pere ja tööelu paremini ühitada  ja kuidas seda üheskoos teha. Mis see Kristjan aadi selline põhisõnum on? Tuum, mida selle artikliga tahab öelda, sest tõesti see liid on,  on väga intrigeeriv, oleks Eesti mehed vähem mölakad  ja oleksime kõik rikkamad. Teiste suhtes üsna-üsna ründav selles kirjatükis,  et, et tema hinnangul mehed ei anna naistele piisavalt kindlustunnet,  et, et pere loomisega tegeleda. Et ma ei, ma ei tea, kas see pilt nii dramaatiline on,  aga mulle tundub, et meie ühiskonnas on minul isiklikult on  väga hea meel, et, et me nendel teemadel saame ühiskonnas  vabalt rääkida, et et ma usun, et ma usun,  et me liigume ka selles valdkonnas paremuse poole  ja nagu juba ka eilsed lehelugejad siin mainisid,  et tegelikult on, on väga palju tublisid naisi  ühiskondlikult väga kõrgetel positsioonidel nagu  parteijuhtideks kandideerimas, president on meil naissoost  ja nii edasi, et et tegelikult ma arvan,  naiste naiste sõnum ja nähtavus Eesti ühiskonnas on,  on järjest tõusudel. Aitäh täna hommikul, siis sellist meediapilti meieni toomast. Aitäh, Piret, aitäh, Kristjan, et tulite. Aitäh. Ja. Selle nädala pealtnägijas, kuidas tulla toime teadmisega,  et su keha lülitub süsteemi kaupa välja ja surm astub iga  päev suure sammu lähemale. Oli. Rasket ravimatut närvihaigust ALS põdevad inimesed räägivad avameelselt,  millised katsumused nende ees on. Et äkki tuleb mõni päästev infarkt või midagi sellist,  et ma ei ole nagu väga mõelnud selle lõpu peale. Pealtnägijas täna kell 20 null null. Ja. Jaa. Eesti rahvastik hallineb kiiresti, muutuvad peremudelid,  põlvkonnad elavad eraldi ning üksnes pereliikmed ei suuda  või ei taha oma eakatele abi pakkuda. Kuidas korraldada abivajajate eakate hooldus,  et ka elusügis mööduks väärikalt, kas see on eaka enda  lähedaste või ühiskonna ja riigi mure, räägime suud puhtaks ja. Juba täna õhtul pannakse proovile klassikatähtede lavanärv. Kas võistlejatel jätkub annet ja sära, et vaimustada  publikut Estonia kontserdisaalis tule kohale  või jälgi ülekannet klassikaraadio ja eeriv ei  kultuuriportaali vahendusel. Klassikatähed 2018 kontserdivoor juba täna õhtul kell 18  Estonia kontserdisaalis. Ja. Õige pea on kell kaheksa 30 ja siis on eetris uudiseid  ja pärast uudiseid me tegeleme müütide murdmisega,  sest nii vist võib öelda, et me räägime sellest milline on  üks korralik linnutoit, mida tohib anda talvituvatele lindudele,  mida mitte. Ja me räägime ka sellest, kui palju ja mismoodi  ja kas üldse soomeugrilased on 11 söönud. Sellised teemad siis, aga nüüd on tõesti uudisteaeg. Tere hommikust. Madala veetaseme tõttu eile mandri ja Hiiumaa vahel katkenud  laevaliiklus täna hommikul taastunud ei ole. Tühistatud on rohuküla Heltermaa liinil reisid väljumisega  kell kaheksa, 30 Heltermaalt ja kell 10 30 rohukülast. Maanteeamet on tellinud lisareisid Sõru-Triigi liinile. S laevad soovitab inimestel jälgida operatiivset infot  edasise liikluse osas nende kodulehelt praami. Liiklus Hiiumaa liinil seiskus eile keskpäeval TTÜ  meresüsteemide instituudi prognoosi järgi on veetase väga  madal ka täna. Seoses autorollo sularahakassa uurimisega keelas Harju  maakohus riigikogu kantseleil hävitada parlamendisaadiku  Keit Pentus-Rosimannuse teatud e-kirju. Eelmisel nädalal tehtud kohtumäärus kohustab riigikogu  kantseleid talletama Pentus-Rosimannuse e-kirju eraldi andmekandjal,  et kolmandad isikud ei saaks neid kustutada,  kirjutab Eesti Ekspress. E-kirju tuleb hoida alles, kuni on selgunud,  kas neid tohib välja nõuda ning vastav vaidlus on praegu  pooleli Tallinna ringkonnakohtus. Maakohtu määrus puudutab teatud osa Pentus-rosimannuse  e-kirjadest alates jaanuarist 2008 kuni märtsi lõpuni 2011. Kohus tahab saada kätte tema kirjavahetust abikaasa Rain,  Rosimannuse isa Väino Pentuse, poliitik Toomas Tautsi,  advokaat Siim Roode ja veel kolme inimesega. Taotluse poliitiku e-kirjade väljanõudmiseks esitas kohtule  pankrotihaldur Katrin Prükk, kes selgitab pankrotistunud  autorollo rahaliikumisi. Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas näeb märke,  et Kaja Kallase valimisega Reformierakonna esimeheks  tugevneb parteis uuesti Kristen Michali ja Reformierakonna  niinimetatud tagatoapositsioon. Ratase sõnul tundub, et Kaja Kallase ja Kristen Michali  tandem on tugev, aga Michali ajal oli tugev  ka erakonna tagatuba. Samas kiidab Ratas peagi Reformierakonna juhi kohalt lahkuva  Hanno Pevkuri tegutsemist ning pakub, et aasta pärast  valitavasse uude riigikogu koosseisu ei pääse. Üks tänaste parlamendiparteidest ajakirjanik Toomas Sildami  täispikka usutust Jüri Ratasega saab lugeda ERRi uudisteportaalist. Päästjad on keskmiselt 885 eurose kuupalgaga. Riigisektori kõige madalamat tasu saavad töötajad,  kuid päästeameti peadirektor Kuno Tammearu soovib järgmise  aasta eelarvest saada kuus miljonit eurot lisa,  et päästjate palk jõuaks järele kiiresti eestruttavale Eesti  keskmisele palgale. Kis usutuses Eesti Päevalehele, et päästeametil on raske  teiste valdkondadega konkureerida, kui amet suudab päästjale  maksta keskmiselt 885 eurot ning uue tulija palk on umbes  740 eurot miinus maksud. Tammearu nentis, et paljud päästjad teevad nigela palga  tõttu mujal lisatööd. Tema sõnul on Lätis pääste keskmine tasu riigi keskmisest  üle 60 euro kõrgem, Leedus 1015 eurot kõrgem. Et päästja keskmine palk kasvaks 1000 euroni,  vajab päästeamet juurde pea kuus miljonit eurot. Aga et saada Eesti keskmisega võrdseks, on vaja 15 miljonit eurot. Välismaalt USA presidendi Donald Trumpi väimees Jared  Kushner ei pääse enam ligi ülisalajastele dokumentidele,  näiteks presidendi jaoks koostatavale igapäevasele julgeolekuraportile. Tema tausta kontroll ei ole veel valmis ja seni oli tal  ajutine luba, aga sellest jäi ta reedel ilma. Kushneri esindaja kinnitusel ei ole Kushner ainus,  kelle juurdepääsu piirati. Ajalehe Washington Post andmetel on aga Kushneri kontaktid  teatud välisriikide ametnikega valge maja murelikuks teinud. Lehe teatel on vähemalt Araabia Ühendemiraatides,  Hiinas, Iisraelis ja Mehhikos arutatud, kuidas Kushneri  keerulisi äriasju ja nappi välispoliitilise kogemust enda  kasuks pöörata. Kaks Nasa astronauti ja Vene kosmonaut jõudsid maale tagasi. Nad töötasid rahvusvahelises kosmosejaamas üle viie kuu. Kosmosekapsel sajus maandus Kasahstanis tepis kella nelja. 30 paiku Eesti aja järgi. Lennujuhid olid mures ilmaolude pärast, sest maandumiskohas  oli oodata lumesadu, aga kosmoseagentuuri NASA teatel läks  kõik hästi. Nüüd jäi rahvusvahelisse kosmosejaama kolm töötajat,  märtsis peaks ühinema veel kolm inimest. T? Ja Eesti ilmast ka. Kell kaheksa oli selge ja vähese pilvisusega ilm,  pilvisem oli kohati rannikualadel ja mõnel pool tuli vähest lund. Puhus ida ja kirdetuul sisemaal kolm kuni seitse,  saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur oli miinus 16 kuni miinus 23,  lääne ja looderannikul kohati miinus 13 kraadi. Täna on valdavalt selge või vähese pilvisusega ilm,  rannikul ja saartel on kohati pilvisem ja sajab lund,  on pinnatuisku. Puhub kirde ja idatuul kolm kuni kaheksa,  saartel ja rannikul kuus kuni 11, puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus 12-st miinus seitsmeteistkümne kraadini,  rannikul paiguti miinus 10 kraadi. Uudiseid veel kell üheksa ilusat hommikut. Tere hommikust. Tere hommikust. Kell on saanud kaheksa ja 35 minutit ja terevisiooni on veel  jäänud umbes poole tunni jagu, mille sisse mahub veel  nii mõnigi põnev teema. Jah, ja kella üheksased uudised on ju meil ka,  nii et tasub needki ära vaadata. Värske pilt, siis päevasündmustest tuleb sedakaudu ette. Aga millest me siin nüüd kohe rääkima hakkame,  on linnutoit krõbedad. Külmakraadid tähendavad seda, et nii mõnedki aialinnud  ja muud tegelased kogunevad aeg-ajalt akna taha  ja koputavad. Andke süüa, millist süüa, siis anda sellest me õige pea räägimegi,  et lindudele mitte kahju teha. Reimo, kuidas sulle meeldib mõte sellest,  et sinu esivanemad on olnud kannibalid? Meeldib see mõte sulle pigem või ei meeldi? Ma tean, et see kindlasti puudutab aega,  kus, mis on tuhandeid aastaid tagasi. Selles mõttes ma jään neutraalseks, sellise huvi  ajaloolasena arheoloogina oleks kindlasti väga põnev otsida  neid artofakte, mis tõestavad, et me oleme olnud kannibaalid  või siis leida vastupidi, kinnitust, et me ei ole olnud. Me hakkame igal juhul selle üle arutlema,  kas soome ugrilased on olnud inimsööjad või mitte juba õige pea. Aga nüüd linnutoidust kõigepealt. Tere hommikust, Meil uustel. Lindude toitmise kõrgaeg vist on kätte jõudnud,  kas pole mitte nii? Täpselt nii, praegu on väga külmad ööd ja  ka päevad on päris külmad, nii et praegu on kindlasti õige  hetk väikelinde toitma asuda. Kes veel ei ole jõudnud ja kindlasti, kes on juba alustanud toitmisega,  siis kindlasti jätkata. Kas see jutt, et tõesti tuleb seesama rasvatihane Eesti  kõige ilusam linn, ilusa musta lipsuga tuleb akna taha  ja koputab, et kas tõesti küsib süüa või  mis tegevus see on? Pigem ta otsib kusagilt akna praost, et vaatab,  et kas seal on mõni putukas ehk peidus et pigem jah,  päris süüa niimoodi ei tule küsima. Aga seesama rasvatihane, keda me seal pildis näeme  ja siin on, on, on ta ka seal linnu toidumajas näha seal  küll tõesti sinitihane praegu ja varblased esiplaanil,  aga kas tema sööbki sedasama rasvapalli või pekitükki,  et kas see on kõige mõistlikum talle üles riputada? Ja kindlasti rasvapallid ploomirasv aga samuti  ka seemned, et ennekõike nagu teisedki väikelinnud,  eelistavad nad päevalilleseemneid ehk sihisid. Ja need lähevad kindlasti kohe nii palju,  kui jõuad ette kanda. Aga loomulikult, rasvatehasel on ka teisi abilisi,  kes neid sihtasid, seal sööb. No kindlasti seltskond enamasti nendes toidumajades on,  on üsna suur ja keeruline, kas on mingi selline kindel reegel,  mingi asi, mida ei tohi mitte mingil juhul panna lindudele  sinna väikestele, siis olgu siis rasvatihane  või teistele tema kaaslastele, kes sinna. Kindlasti ei tohiks panna midagi, mis oleks,  mis on soolane, see on kindlasti välistatud,  näiteks kui maapähkleid tegelikult võiks panna purustatud  kujul ja linnud meelsasti söövad, siis soolatud maapähkleid  kindlasti mitte. Mis see sool teeb lindudega? See tekitab janu ja selleks nad peavad janu kustutamiseks  lund sööma, mis tähendab seda, et nad peavad  selle lume oma organismis üles sulatama veeks  ja see nõuab lihtsalt täiendavat energiat. Ja ja nende puhul on iga kadunud kalor, mis on,  on liigne juba eluohtlik. Täiesti sellepärast, et praegu on ikkagi sellised külmad ööd,  et juba varavalges nad tulevad, otsivad,  kas nende teada-tuntud toitmiskohtades on juba seemned  väljas või mitte. Nii et praegusel hetkel kindlasti on mõistlik juba  õhtupimeduses seemned välja panna, sest nad on juba kella  seitsme paiku juba platsis. No siin me näeme rohe vinti ja, ja tal on  ka mingisugune seemus ka seal Noka vahel vist, kas tema menüü nüüd erineb olulisel määral  näiteks siis tõesti rasvatihase omast? No sel määral küll, et rohevint ei hooli rasvast aga see  eest tema on päevalilleseemnete ekspert,  väga tore on jälgida, kuidas nad ludistavad neid seemneid  katki noka vahel ja ja väga isukalt söövad. Et rohevint meelitab kindlasti päevalilleseemnetega,  aga rasv meeldib rasvatihastele, teistele tihastele,  aga näiteks rähnidele, et kes soovib rähne oma aias näha,  siis kindlasti tasub rasva üles panna. No siin on järgmine vint. Ja metsvint, tema sööb kõikvõimalikke seemneid,  ka päevalilleseemneid. Aga erinevalt rohevindist ja rasvatihasest metsvint ei tule  kuhugi toidumajja turnima ega kiikuma. Tema tahab, et need seemned oleksid maas. Nii et kindlasti tasub tekitada ka selline. Selline plats, kuhu ka lihtsalt seemneid päevaliseemneid  maha puistata. Aga kas päevalilleseemned on üldse nii-öelda liigile omane toit,  kui me räägime sellest metsavindist, sellepärast et Eesti  metsas ju päevalilli noh, väga harva kasvab. Nii ja naa, et tegelikult osaliselt justkui on. Aga mis on, see probleemne koht, on see,  et kui sa sööd ühte ja sama toiduainet kuus kuud järjest,  siis see tähendab seda, et sulle mingid toitained jäävad saamata,  et see on see kõige suurem oht väikelindude toitmise juures. Seepärast vähemalt tihase puhul on hea, et kui pakkuda  mitmekesist toitu No ja siin on nüüd Eesti talvede üks kõige säravam kuuega  linde vist. Talvik. Ja tema on samuti see, kes toidumajadesse turnima ei lähe. Tema toitupaant maapinnalt ja temale võiks panna maha  näiteks kaera või hirssi aga ta sööb ka kõiki muid seemneid,  mis, mis iganes sa sinna maha paned. Kas talvike sellepärast ei tule sinna linnu toidumajja,  et ta ei taha teistega koos seal trügida,  et tema loomuses ei ole selline või, või  mis see mure on, et miks ta oma pealt sööb? Pigem ta ongi selline maast toitu otsiv lind,  et temale selline turnimine lihtsalt ei ole selline  jõudumööda kontimööda, et, et seepärast tema eelistab maapinnalt. No üks lind veel, kes ka maapinnal toredasti ringi eksib,  on must, rästas ilusa musta kuue ja sellise erkkollase  või oranžika nokaga, mida tema sööb talvel. Tema eelistaks õunu, marju, puuvilju, nii et kui soovid must  rästaid aidata, siis mine oma sahvri kallale,  vaata, kas mõned õunad on mäda plekiga. Lõika nad pooleks ja, ja vii välja, et kindlasti musträstad,  hallrästad ja mitmed teisedki linnud väga hoolivad just puuviljadest. Aga nemad kindlasti jäävad talveks Eestisse,  nad ei ei lähe ära kuskile pisutki soojemasse kohta. Enamik populatsioonist ikkagi läheb, meie siin Tallinnas  oleme harjunud musträstaga talvel, kui sellise tavalise  pildiga tegelikult ikkagi valdav enamus on praegu kusagil  Lääne-Euroopas ka need, kes siia talvituma jäävad,  siis nemad loodavadki selle peale, et siin jääb  siis piisavalt toitu alles. Ja kuna praegu on selline keeruline aeg,  lumikate on paks, siis kindlasti tasub neidki linde aidata. Aga kas see ei ole kuidagi natuke nagu loomulik,  et kui me mõtleme ka selliste klassikaliste linnalindude  nagu tuvi ja kajakas peale neile me ju ei anna toitu,  et miks me peaksime andma näiteks mustäästele või,  või tihastele toitu. Tuvi ja kajakas leiavad selle toidu ise,  et väikelindude puhul, eks olegi niimoodi,  et tegemist on ikkagi lisatoitmisega. Et kui leppida kokku, et keegi ei toida,  et siis siis lihtsalt suurem osa populatsioonist rändab  lõuna poole, need, kes siia on jäänud, need vaatavadki,  et et toitu justkui jagub ja, ja seepärast neile justkui  tekib selline selline eelis kevadel, et saavad kiiremini oma  pesitsusaladele naasta, saavad hõivata paremad pesitsuskohad  kui need, kes tulevad kusagilt kaugemalt. Nii et siin on selline kulu ja tulu suhe,  mida nad siis väga peenelt kalkuleerivad. Kui me neid ei toidaks, siis ilmselt mõni,  kes on harjunud tallise tootmisega, kaotaks elu. Aga võib-olla populatsiooni või paari pärast oleks nad kõik  jälle õppinud, et, et me neid ei toida. Täitsa võimalik jah, aga me ei saa kunagi teada,  sest lindude toitmine on sedavõrd veres,  meil kõigil siin Euroopas. Ja üks reegel, mis kindel on ja millest on väga palju  ka juba räägitud, aga kordame üle veelindudele luikedele,  keda te kohtate kuskil lahesoppides või,  või järvedel või ka partidele saia. Täpselt nii, et see on veelindude toitmise puhul ainus reegel,  esiteks, ära ära toida. Teiseks, kui sa ikkagi toidad, siis ära toida saiaga. Tegelikult riigi keskkonnaamet on see, kes annab teada,  kui kui on tõesti vaja, et inimesed tuleksid appi veelinde toitma,  aga sel juhul pigem siis teravilja ja köögiviljaga. Aitäh Meelis Uustele, et täna hommikul tulid  ja neid lihtsaid reegleid taas meelde tuletasid,  aga nüüd taas siis Trad Attack i suunas,  vaatan ma, sest nad on stuudios siin valmis  ja lugu kannab pealkirja säde. Ja. Nüüd aga hakkame uurima, kas võib vastata tõele,  et soome-ugri rahvad on kunagi ammustel aegadel olnud inimsööjad. Meil on külas Tartu Ülikooli etnoloogia professor Art Leete,  tere hommikust. No sellised müüdid Käivad ringi mõningates ajalootoimikutes kirjutatakse Soome  ugri lastest just nii, et, et meie esivanemad oleks justkui  teineteist armastanud süüa. On see siis nii? See, et see on dokumentides, see tõesti on nii. Ja dokumentides on see keskajast tegelikult kuni eelmise  sajandi alguseni, kui kogu aeg kinnitatakse,  et selline üksteise söömine käib. Aga tegelikult see ilmselt eriti tõele ei vasta. No mida siis täpsemalt kirjutatud on mõni sellise põnevam  lugu väidetavast inimsöömisest? Tegelikult on kaks sellist põhilist lugu,  mida kirjutatakse muudkui igasugustes reisikirjades  ja üldistes kirjeldustes. Üks on see, et. Et meeldib siis põhjapoolsetele soomugrilastele meeldib. Ära tappa oma vanemad, kes ei ole enam kõlblikud eriti  millekski ja siis nad ära süüa. Kui kõik sugulased kogunevad kokku ja teevad sellise  pidusöögi ja seda siis peetakse ka nende tapetute poolt  justkui väga suureks auks, et nad ära süüakse. Ja teine lugu on selline, et kui tuleb külaline Siis need soomukrilased tapavad oma lapsed  ja annavad need söögiks külalistele ja kui külalised peaksid  ära surema, siis süüakse ka külalised ära. Kaks sellist põhilist lugu, mida siis juba keskajast  hakatakse jutustama ja see käib siis välja,  kuni noh, peaaegu nagu Eesti vabariigi alguseni. Huvitav, kuidas sellised jutud ja müüdid alguse saavad? Tegelikult nad saavad alguse juba antiikajast,  kui veel somugrilasi ei kirjeldatud, aga need lood on juba olemas. Et erodotus, vana kreeka ajaloolane räägib samasuguseid  lugusid sküütide kohta, kes elasid justkui. Mustast merest natuke põhja pool ja siis need samad lood on  hiljem üles korjatud ja neid jutustatakse soomugri laste  kohta ilmselt siin põhimõte on selles, et sgüüdid olid tol  ajal kaks pool 1000 aastat tagasi. Rahvad, kes olid kõige põhjapoolsemad, keda kreeklased  teadsid ja hiljem see mudel, et kaugel põhjas elavad rahvad  just sellisel viisil väga täpselt kirjeldatud viisil söövad inimesi. See siis kandus edasi soomeugrilastele. Aga miks ikkagi meist niimoodi rääkima hakati? Eks ta keskajal tuleb sellisest kristlikust maailmapildist,  et kus selline Euroopa, mis siis on tsivilisatsioonikeskus,  seal elavad sellised normaalsed inimesed,  kes usuvad Jeesusesse Kristusesse ja siis on tsiviliseeritud. Aga et kuidas rõhutada seda, et maailma äärel kuskil kaugel  seal siis on. Noh, kõik nagu valesti, et seal on nagu selline põrgu  asukoht ja saatana tegutsemise väli ja siis seda ilmestab  kõige paremini see, et nad söövad inimesi. Et siis on nagu lugejatele noh, kohe selge,  et nende inimestega ei ole nagu asjad korras. Et nad teevad midagi väga valesti. Nii et meid peeti sellisteks võrdlemisi metsikuteks barbaarseteks,  tegelasteks, Nojah, tähendab see eestlaste kohta nii väga spetsiifiliselt  ei käinud, need jutud eeskätt olid siiski väga põhjapoolsete  rahvaste kohta nagu Neenetsid ja Handid ja mansid. Ja noh, seal on selline efekt ka, et tol ajal isegi  teadlased kirjutasid nii ja teaduse mõõdupuu ei olnud mitte see,  et avastada midagi uut, vaid et tõe mõõdupuu oli see,  et korrata seda, mida juba varem on kirjutatud. Ja kui juba sellised jutud hakkasid korduma lugudes,  siis isegi ükski rännumees ei saanud kirjutada sellist Oma muljet, et oi, et nad ei olegi inimsüüjad,  vaid nad pidid. Kirjutama, et jah, seal süüakse inimesi,  muidu ei oleks ükski lugeja uskunud. No Valdur Mikita on viimasel ajal mitu raamatut Soome ugri  lusest kirjutanud ja, ja kui tema sellist maalitud pilt  uskudes ise mulje, et Soome ukrilased olid pigem just vastupidi,  sellised võrdlemisi rahu armastavad või tähendab,  on olnud ajast aega selline metsa ja mererahvas,  kes armastab rahu ja siis sissetungijad,  on need pahad seal vastas, et aga kuidas tegelikult on  millised need soome ugrilased tegelikult aegade jooksul  olnud on, kuidas neid iseloomustada? Jah, vaat nendes samades kirjeldustes tegelikult sellise  rahuliku soome-ugrilase kuvand ilmub välja alles 18. sajandi lõpus,  enne seda mitte ükski autor ei tule selle peale,  et soomeugrilased oleksid olnud vaiksed ja rahulikud vaid  nad on just hästi sõjakad. Nad kogu aeg teevad mingit pahandust, nad tapavad just neid  väga leebeid. Sissetulijaid. Ja alles 18. sajandil ja põhiliselt 19. järsku avastatakse,  et nojah, et nad tegelikult on väga armsad  ja vaiksed ja toredad, et see jääb nagu tegelikult  siis 200 aastat tagasi. Mõnda aega on kõrvuti need kaks mudelit,  et nad on väga vaiksed ja rahulikud ja siis söövad inimesi. Sest see jutt jääb ikka alles ja see kedagi nagu ei häiri. Ilmselt see tuleb tegelikult sellest, et kui varem ei olnud  need põhjapoolsed soomeugrilased päris hästi vene riigile  nagu allutatud ja siis neid kirjeldati kui pahasid,  kes tuleb allutada ja tsiviliseerida. Aga kui nad olid juba nagu päriselt nagu Vene võimu all,  siis, Võis neid hakata ka kirjeldama kui vaikseid  ja rahulikk, kui toredaid, kes on juba tsiviliseeritud. Aga millised tegelikult on, no see on paljude soomugrilaste  juures on selline enesekirjeldus, et ollakse vaiksed  ja rahulikud, noh, ja küllap siis on ka,  sest mis seal ikka No milline tänapäevane soome ugrilane on? Vaadake, surlased elavad tohutul maa-alal,  eks ole, Skandinaaviast Kesk-Siberini ja  ja Toonau äärest Volga jõe äärde ja noh,  tegelikult soomeugrilased on väga erinevad,  on igasuguseid somugrilasi, on, on selliseid väga aktiivseid  ja on ka selliseid vaikseid ja rahulikke. Aga. See, milline tegelikult täpselt on kellegi iseloom,  noh, seda on tegelikult raske öelda, inimesed on kõik erinevad. Kas omu krilaste endi seas? Nii et üldistada pole mõtet, aga vähemalt võime kergemalt  või kergendunult hingata selles osas, et ikkagi meie  esivanemad suure tõenäosusega teineteist ei söönud. Ei, see nüüd jah, sest see selline jutt,  et kuskil on inimsööjad, noh sealhulgas on mingid soomukri inimsööjad. Need jutud on väga laialt levinud üldse maailmas igasuguste  rahvaste kohta, aga tõendeid inimsöömise kohta on tegelikult  väga vähe. Aga noh, see on ka viis tõesti tähelepanu tõmmata,  et vot et ikkagi keegi reisimees käis kuskil Siberis  ja siis, et ta nägi nagu midagi päriselt huvitavat. Mitte et seal on noh, et vaiksed ja rahulikud on ju,  tore küll, aga see on igav. Ja siis, et kirjeldada, et midagi huvitavat ikkagi nähti  või kuuldi siis tulebki see, et no no ja et seal  põhimõtteliselt süüakse 11. Art Leete. Suur tänu, et täna hommikul terevisiooni tulite  ja sellisel põneval teemal nagu soome ugri inimsööjad  rääkisite meile täna õhtul, tuleb kindlasti palju põnevat  jutuks ka pealtnägijas. Kui siin olümpia just sai hiljuti läbi ja eestlased medaleid  koju ei toonud, siis samal ajal toimus seenioride  maailmameistrivõistlus ja sealt tulid küll eestlased  või Eesti sportlased mitme kotitäie kulla  ja karraga koju. Tere. Kui maratoni rajal vuhiseb teist nagu seisvast postist mööda  150 sentimeetrit pikk õbluke naine siis suure tõenäosusega  oli see Nadežda poljakova. 71 aastane, kahe tütre ema ja neljakordne vanaema. Tava robot. Nadežda on suusatšempion, kes noppis tänavu jaanuari lõpus  Ameerikas toimunud seeniorite suusatamise  maailmameistrivõistlustelt kolm medalit. Kokku on ta omavanuste seas maailma parimaks kroonitud  üheksal korral ning toonud MM-idelt koju 14 hõbe  ning üheksa pronksmedalit. Või kui te mõtlete, kes on see mees, kelle auks mängiti USAs  toimunud MM-il ehk Masters Worldcupil Eesti hümni lausa kolm korda,  see tähendab, ta krooniti just kolmekordseks maailmameistriks,  siis saage tuttavaks 50 aastase kütuse ärimehe  ja pereisa Birgo karuga. Mis tähendas aasta aega harjutamist ja natuke rohkem 20  aastat aruta. Ta on elu jooksul läbi sõitnud üle 100 suusamaratoni  ja umbes sama palju rattavõistlusi olles rohkem kui 20-l  korral Eesti meistrivõistlustel poodiumil. Ja. Täna siis pealtnägija kella kaheksast alates. Jah, aga meie hakkame siinkohal meie tänast saadet kokku tõmbama. Homme tasub kindlasti tagasi olla, sest et homme saab meil  olema selline mõnevõrra eriline saade. Ja homme nimelt on siis viipekeelepäev ja me oleme  otsustanud ka sel teemal siin stuudios rääkida  ja mitte ainult kogu meie homne saade on  ka viipekeelde tõlgituna vaadata, sest otse-eetris on meil  tõlgid siin kohal ja, ja aitavad seda saadet  siis viipekeeldega ümber panna. Ja kindlasti õpime ka mõned fraasid selgeks viipekeeles,  sest oleks ju hea teada. Aga kell on nüüd sealmaal, et. Et hakkame uudistest rääkima vaikselt tasakilja sellepärast  et Johan on, on peagi valmis või õigupoolest ongi juba  valmis kella üheksast uudistega, küllap saab seal teada,  kuidas siis praamiliikluse ga lood on, et kas on hõlpu  hiidlastele loota või mitte, et kas hakkavad täna praamid  liikuma või mitte. Aga nüüd tõesti kell on üheksa ja palun uudised. Ja. Tere hommikust. Eesti elanikud pooldavad Saaremaa silda ja Helsingi tunnelit,  kuid on vastu Tartu lähedale rajatavale puidu rafineerimise tehasele. Rail Balticu puhul on pooldajaid veidi enam kui vastaseid,  nii selgub ERRi uudistetoimetuse tellimusel Turu-uuringute  aktsiaseltsi veebruaris läbi viidud avaliku arvamuse küsitlusest. Ainsana on vastaseid rohkem kui toetajaid Tartu lähedale  planeeritaval puidu rafineerimis. Tehasel selle vastu on 43 ja poolt 37 protsenti Eesti elanikest. Oma arvamust ei osanud avaldada 20 protsenti. Kõige positiivsemalt suhtuvad Eesti inimesed Saaremaa silla ehitusse. 69 protsenti toetab seda, 18 protsenti on vastu. Positiivne on Eesti elanike hoiak ka Tallinna Helsingi  tunnelisse 63 protsenti on selle ehitamise poolt 24  protsenti vastu. Uue suure raudteeühenduse rajamist toetab 52 protsenti  ja vastu on 38 protsenti Eesti elanikest,  10-l protsendil arvamus puudub. Pikemalt saab küsitluse tulemuste kohta lugeda ERR-i portaalist. Madala veetaseme tõttu eile Mandri ja Hiiumaa vahel katkenud  laevaliiklus taastub hommikul kell 10 30,  meretase on tõusnud miinus 59 sentimeetrini. TS laevad otsustas, et laevad väljuvad nii rohuküla kui  ka Heltermaa sadamatest kell 10 30. Maanteeamet on tellinud ka lisareisid Sõru triigi liinile. DS laevad soovitab jätkuvalt inimestel jälgida operatiivset  infot edasise liikluse osas nende kodulehelt praamid.ee. Liiklus Humaliinil seiskus eile keskpäeval. Eesti sisemajanduse koguprodukt suurenes eelmisel aastal  2016. aastaga võrreldes 4,9 protsenti. 2000 seitsmeteistkümnendal aastal oli SKP jooksev hindades  23 miljardit eurot. Mullune majanduskasv oli seega viimase viie aasta kiireim,  teatab statistikaamet. Päästjad on keskmiselt 885 eurose kuupalgaga. Riigisektori kõige madalamat tasu saavad töötajad,  kuid päästeameti peadirektor Kuno Tammearu soovib järgmise  aasta eelarvest saada kuus miljonit eurot lisa,  et päästjate palk jõuaks järele Eesti keskmisele palgale. Tammearu rääkis usutuses Eesti Päevalehele,  et päästeametil on raske teiste valdkondadega konkureerida,  kui amet suudab päästjale maksta keskmiselt 885 eurot  ning uue tulija palk on umbes 740 eurot miinus maksud. Tammearu nentis, et paljud päästjad teevad nigela palga  tõttu mujal lisatööd. Tema sõnul on Lätis pääste keskmine tasu riigi keskmisest  üle 60 euro kõrgem, Leedus 1015 eurot kõrgem. Et päästja keskmine palk kasvaks 1000 euroni,  vajab päästeamet juurde pea kuus miljonit eurot. Aga Eesti keskmise tasemele tmiseks on vaja 15 miljonit eurot. Seoses autorolo sularahakassa uurimisega keelas Harju  maakohus riigikogu kantseleil hävitada parlamendisaadik Keit  Pentus-Rosimannuse teatud e-kirju. Eelmisel nädalal tehtud kohtumäärus kohustab riigikogu  kantselei talletama Pentus-Rosimannuse e-kirju eraldi andmekandjal,  et kolmandad isikud ei saaks neid kustutada,  kirjutab Eesti Ekspress. E-kirju tuleb hoida alles, kuni on selgunud,  kas neid tohib välja nõuda ning vastav vaidlus on praegu pooleli. Tallinna ring kohtus. Maakohtu määrus puudutab teatud osa Pentus-Rosimannuse  e-kirjades alates jaanuarist 2008 kuni märtsi lõpuni 2011. Kohus tahab saada kätte tema kirjavahetust abikaasa Rain,  Rosimannuse isa Väino Pent, tuse poliitik Toomas Tautsi,  advokaat Siim Ruude ja veel kolme inimesega. Taotluse poliitiku e-kirjade väljanõudmiseks esitas kohtule  pankrotihaldur Katrin Prükk, kes selgitab pankrotistunud  autorollo raha liikumisi. Ja välismaalt, ka Helsingi ülikoolis algas keskööl 24  tunnine streik, sest palgatõus ja palgasüsteemi  ümberkorraldustes pole õnnestunud kokkulepet saavutada. Esimest korda osalevad streigis ka professorid. Ülikooli ametiliidud on hoiatanud, et kui lahendust ei leita,  ühinevad märtsi streigiga ka teised ülikoolid. Mujal Soomes. Jeruusalemma püha haua kirik avab täna taas oma uksed pärast seda,  kui Iisraeli valitsus otsustas oma maksunõudmised peatada. Valitsus teatas eile, et on valmis läbirääkimisteks. Jeruusalemma linna teatel on kirik oma kommertsvalduste eest  linnale võlgu ligi 150 miljonit eurot kinnisvaramaksu. Linnavõimude kinnitusel pühakodade pealt siiski maksu ei nõuta. Püha haua kirik on populaarne turismi sihtkoht,  sest seda peetakse Kristuse risti löömise  ja matmise kohaks. Kiriku sulgemine pani võimud tugeva surve alla. Siberist üle Euroopa liikunud külmalaine on toonud  lumesajuga Suurbritannias paljud koolid on suletud  ja liikluses kaos. Suurbritannia idaosas on sel nädalal maha sadanud ligi 10  sentimeetrit lund ja temperatuur on mõnel pool langenud alla  miinus 10 kraadi. Politsei hoiatab liiklejaid jäiste teede eest. Kenti viival kiirteel on liiklus. Ka rongi ja lennuliiklus on häiritud. Külm õhumass on jõudnud ka Hispaaniasse. Madridis ja Barcelonas on temperatuur nulli ümber,  sajab lund ja vihma. Talvine ilm kestab vähemalt pühapäevani. Väga talvine on ilm jätkuvalt ka Eestis. Kell kaheksa hommikul oli selge ja vähese pilvisusega ilm,  pilvisem oli kohati rannikualadel ja mõnel pool tuli vähest lund. Puhus ida ja kirdetuul sisemaal kolm kuni seitse,  saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur oli miinus 16 kuni miinus 23,  lääne ja looderannikul kohati miinus 13 kraadi. Täna on valdavalt selge või vähese pilvisusega ilm,  rannikul ja saartel on kohati pilvisem ja sajab lund,  on ka pinnatuisku. Puhub kirde ja idatuul kolm kuni kaheksa,  saartel ja rannikul kuus kuni 11, puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus 12 kuni miinus 17,  rannikul paiguti miinus 10 kraadi. Aktuaalne kaamera alustab kell viis tegusat päeva. Ja. Jaa.
