Nädalaks looduse öine looduselainel poolses sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusena. Tere hommikust kõigile alanud on looduselainel ning stuudios on tulnud päris geoloog. Tere hommikust, Lennart lennuk. Tere siiski zooloog. Zooloog lähedal verd ei lähe, aga ma luban, geoloogia saate järgmine nädal, nii et jää sellest ilma ja kui tuleb Sanderola, siis tema on päris geoloog. Tema käest saame küsida põletava küsimuse, et kas hakkamegi Eestis fosforiiti kasvavad kasvatama ja. Eetris ei ole, Priit Loog, võis öelda ja kas on võimalik ka naftat puurida mingil hetkel maarjamaal, aga enne veel tuleb rääkida sellest, millised on lood neil Läänemerega ja et puu lõpp oli siis Läänemerel päev, mida Soome Instituut korraldab ja räägiti siis meile kõigile olulisest veekogust mida me kõik mõjutame. Ja võib-olla olekski hea siinjuures nagu meelde tuletada, et mis seal siis räägiti, et et tegu on suure veekoguga ja me kõik oleme selle ääres ja kõik riigid mõjutame seda, et sellepärast ongi väga oluline see rahvusvaheline koostöö ja selliseid päevi pidada tähtsaid ninasid kohale, kutsuda nendega nii-öelda rääkida silmast silma. Et seal oli ka minule üllatuseks niisugune päris uudne lähenemine, et ka Venemaa on ju kaasatud kuidagimoodi sellesse vedama vastu puksinud. Aga nüüd on nagu leitud see viisatega, ehitame neile ise need veepuhastusjaamad, et üks suurimaid reostajaid ikkagi on paraku vähemalt punktallikat, kust reoveed tulevad. Nii et sinna nüüd kõvasti Soome ja Euroopa liit ka vist natukene raha pannud, Venemaa ise ka muidugi on ikkagi võtnud selle vastutuse, et tundub, et nad ka hakkavad lõpuks aru saama asjadest. Aga rääkida Läänemerest on keeruline, see on diplomaatiline murepunkte ennekõike ikkagi siis selle gaasijuhtme pärast. Jah, ja noh, seal on veel see laevaliiklus ja kõik see aga läheks nüüd natuke nagu maisemaks, selles mõttes ütles, et vaatame siis, mis me ise saksa ära teha Läänemere jaoks ja nagu me ei räägi hommikusest õhus aastast minema, Välgiga mõlemad teeme siis me saame olla nagu head inimesed, meie säästaks. Kuidas saastaksime Läänemerd vähem? Kas õhus aastast rääkides ma just avastasin, et on igasugused mürgised ained, mida pannakse igasuguseid mööbli sisse ja nii edasi ja tuleb välja, et see jõuab atmosfääri ja jõuab ka Läänemerre lõpuks otsapidi, nii et igasugune asi, mida me teeme, isegi kui me diivani osta endale koju juba see mõjutab mingit pidi Läänemerd ja no muidugi meie enda tervist, et ma leidsingi siukseid loheda või noh. Ma ei, ma ei saa aru, kuidas me siin enne pole jõudnud, thing for you, selline lehekülg on tehtud ja eesti keeles täiesti info olemas, mis kõike mürke me kodus endal võime kohata, kuidas nendest vabaneda, kuidas minu uus diivan Läänemerd rikub, tal on siis sees selline plastmaterjalist tõenäoliselt plastkatted, asjad, see vahtkummist seal sees on netis eraldavad mingisuguseid teatud eeterlike selliseid ühendeid, vistreid, Miti eetrid või ma ei hakka siin praegu neid täpseid nimetusi välja tooma. Aga ühesõnaga, et oleks selline mõnus, pehme ja õiget värvi Edasi õigeid astusega siis need ained ongi need, mis teevad selliseks, kas lahendus on siis karedamat diivanid, lahendusena puuvilla niimoodi osta, endale koju rohkem vaadata, et äkki puuvillast, kardinad ja puuvillast vaip, kui on võimalik osta mitte plastikust, onju aga ka kodukeemia ja näiteks kosmeetika ja kõik pesuvahendid, et maasse, et olemas ka selline äpp nagu Ingredja, et saad põhimõtteliselt täpiga, pildistad selle koostisosade nii-öelda buketi sisse, saad ebamugava vastase, saad ebamugava vastase? Ilmselt väga paljude toodete puhul jah, et kui see ei ole mingi looduspoes, kus esines tõhust diivanite, teine tundele ka seda, et vanasti pandigi ju, mis sinna pandi, pandi seda meriheina ju täiteks, et miks mitte, võiks praegugi kasutada. 19 september on maailmakoristuspäev, sedapuhku siis fookuses on suitsukonid. Ma arvan, et kõik on läinud nüüd kaevukilpide juures seda väikest sellist graffitit, meeldetuletus sotsiaalkampaaniat, et iga suitsukoni jõuab lõpuks tere, kuidas on Läänemeres, kus on üks suur tuhatoos? Läänemerega on jah, et siin tehti sihukseid test, korjandusi olid masinad igal poolpunktides sees, mis korjasid siis prügi kokku ja vist oli kolmandal kohal suitsukonide, et tõesti noh, et isegi nagu noh, suur praht oli loomulikult see, mis kõige rohkem ruumi võttis, aga suitsukonid olid kuskil kolmandal, et tõepoolest ja tegu ei ole ju ainult plastikuga, vaid samamoodi. Miks see filter on tehtud? Saab ju kõik need suitsud tulevad mürgid enda sisse ja kui ta vette saada täpselt, laseb nüüd sinna laiali, nii et see põhiprobleem on tegelikult ka mürkides. Lennart lennuk, sealad, zooloog, kuidas on siis meie loomadega ja kaladega lood, kas nende kõhtudest on siis ka leitud kõvasti suitsukonisid? Suitsukonisid, mina ei, vähemasti ei tea, et oleks leitud nii, et nad ei söö, probleem ongi lihtsalt sellest samas mürgid ja et siis mürgise aednega nad on, meie kalad on, tervis on niisugune pigem nagu kehva pool, kes on just niisugused röövkalad, tundlikud kalad, aga kalade koha pealt on meil tehtud ju. Eesti looduse fond on teinud kala koori, et ma soovitan täitsa vaatama minna, millist kala siis võiks süüa ja millist mitte. Aga millised on üldse Läänemereröövkalad? Haug on teatavasti vist magevee kala tema vist meres ei uju, jah, aga no meil on lõhe ja meil on tursk, meil on, mis meil veel on, natuur on, hakkab ka vaikselt jälle tulema tagasi, aga tema on niisugune vana kala, vanad inimesed, teda teavad, aga noored pole veel näinud. Ilmselt tahtis juurde mainida, et kui me enne rääkisime, kuidas on siis meie vanaisad, neist paremad inimesed ja tugevamad inimesed olnud, siis nad on ka selles mõttes paremad inimesed. Minu vanaisa tegi leeki, millel ei olnudki filtrit. No mõelge selle peale ja et kas ikkagi uuema ajastu probleem tegelikult on ju, ja, või siis tõesti, et paberfilter, aga samas paberfilter imab ka enda sisse neid mürke, nii et ega ikkagi kõige parem on, kui see filter jõuab õigesse kohta, kui ikkagi seda suitsuhimu nii väga on, et vaja on suitsu teha, aga aga filtri võiks ikkagi õigesse kohta paigutada. Tõesti, olen kuulnud, et Läänemere üks suur probleem on ka Poolast siis merre imenduvad või merre jõudvad erinevad põlluväetised. Ja no selles mõttes ega Eestiski ju päris niuke null ei ole see, et samas ma vaatasin just eile Helcomi väljaannet, mis oli siis tehtud. Alates kuskil 50 aastat tagasi alustati fosforiite mõõtmist meres ja tänaseks päevaks on nad langenud tegelikult päris korralikult, et kaheksakümnendatel oli veel 70000 tonni aastas. Fosforiit läks merre, kui aga tänapäeval läheb kuskil 30000 ja alla selle isegi, aga mis siis saab, kui põlluväetise merre jõuab, kiirgab mets ja hiilgab liiga maa, ma arvan siis põhimõtteliselt jah, kiirgab meri ja hiilgab, seal on mingisugune vetikas ja siis enam ei hiilga midagi, sellepärast lämmatab ära kõik, et vetikas on ju iseenesest väga hea, et ta toodab hapnikku ja kõike. Aga kui on mingil hetkel talle liiga palju toitu, siis ta pohame summutab iseennastki ära, et mõelge ise, kui nüüd peab siin väga väikses ruumis hakkama saama väga suure perekonnaga, et ega see, ega siin ongi raskem, praegu ongi praegu raske on juba kolm inimest oli stuudios, et et nii ta on, aga vetikad nagu kõik teisedki klorofüll omavad taimsed, organismid teevad fotosünteesi ja siis ennekõike tänu fotosünteesile seondub siis atmosfäärist või kaob ära mingil määral CO kahte. Kas võib-olla tuleviku võikski päästa läbi vetika? Ega ta juba päästavadki ja tõesti vetikad tasuks kasvatada, aga söögiks, et seda juba mujal tehakse, Eestis katsetatakse ka, aga ta on niisugune, ütleme, lapsekingades alles, et võtab siin niimoodi vaatame, et mis liigid need ikkagi on, mis siin hästi tahavad kasvada. Ja noh, kui nad on natuke teistmoodi, meri on ja ta magedam kõvasti kui ookean, siis siin on vaja natuke teisi võtteid kasutada. Ja kalatasandilt laevu toodavad omajagu prahti, ütleme ka siukest, ütleme toitaineid, fosfori lämmastiku, aga ka neid on hea mõte viia just maa peale ja see kalakasvandustes tulev asi juhtida läbi vetikate kasvanduse veel ja siis sealt tuleb välja puhas vesi juba siukseid, uued tehnoloogiad on täitsa olemas. Uued tehnoloogiad ehk päästavad meie homse päeva, sina ka aita hoida Läänemerd puhtana ja alusta sellest, et suitsukonid ära siis üldse suitsutee või kui teed, siis viska ikkagi prügikasti. Stuudios oli Lennart lennuk. Klooduse laine loomuse lai katk praevaks.
