Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere raadio kahes algab teadvus, rubriik puust ja punaseks, mina olen saatejuht Arko Olesk ning sel nädalal oleme rääkinud arheoloogiateemalisi uudiseid koos Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa ka tänane teemadel. Tänane uudis viib meid Kesk Ameerikasse, kus aastasadu tagasi valitses maiade tsivilisatsioon ja maiade tsivilisatsiooni lagunemine või hukk või allakäik. On samamoodi olnud üks palju arutluste spekulatsioone põhjustanud küsimus, millele siis arheoloogid omalt poolt üritavad erinevaid vastuseid pakkuda. Ja nüüd üks värske uuring lisab ühe päris põneva nüanssi sellesse arutellu, ehk siis kuidas maiad ise aitasid kaasa sellele, et nende elukeskkond muutus ebasobivaks ja, ja nad olid sunnitud oma suured linnad maha jätma. Täpsemalt käisid arheoloogid siis maiade ühes keskuses tikaalis ja uurisid sealset, et veevarustust ja leidsid, et et see vesi, mida maiad kogusid ei olnud lõpuks enam sugugi kuigi joogikõlbulik. No Marge, me peame ilmselt alustama sellest selgitada, kuidas toona selline veekogumine ja veevarustus sellistes suurtes linnades toimis. Ja me peame tegelikult alustama kliimast. Et selles piirkonnas on põhimõtteliselt kaks aastaaega, on vihmaperiood ja on kuivaperiood. Ja siis me peame mainima ka seda, et sealne aluspind on lubjakivi põhimõtteliselt nagu Põhja-Eestis, mis, mis on nii poorne, et ta ei suuda maapinnal jõgesid, et hoida, see tähendab, et seal ei ole nagu looduslikke jõgesid, järvi. Ja selleks, et selles piirkonnas kuivaperioodil ellu jääda, on ülioluline vihmaperioodi ajal vett koguda. Ja selleks maiad ehitasid hästi suuri veehoidlaid ja reservuaare. Et no kuidas neid ehitati, et tavaliselt nad raiusid seda lubjakivi selleks, et kanda maju ehitada ja sellistesse lubjakivi kaevandustesse siis pärast, kui sealt oli endale vajalikke ehitusmaterjal välja võetud need vooderdatises savi ja murraga ja siis vihmaperioodil kogunes sinna vesi ja seda vett siis kuivaperioodil kasutati nii joomiseks toidu valmistamiseks, aga ka siis põldude niisutamiseks. Sest kogu see põllumajandus oli ka seal väga keeruline, et noh, nagu me Põhja-Eestis teame, paepealsed mullad on äärmiselt õhukesed ja sama asi oli ka maiadel. Nii et et nad pidid Neid Põldes niisutama ja üldse põld ühte põldu sai suhteliselt vähe harida. Ka raiusid tohutu hulk seal metsa maha, mis omakorda mõjutas nende kliimat ja pikendas neid kuivaperioode. Et jah, et kogu see elu-olu seal selle majandamine oli tegelikult üsna keeruline. Mida arheoloogid nüüdsest tegid, nad läksid, et sinna linna varemetesse, kus olid need suured veehoidlad keset linna mõeldud peamiselt vist templit ja ülikute jaoks ja, ja said sealt võtta siis nii-öelda on siis kas etteproovid või kivimiproovid, et näha, mis sealt veest toona säilinud veest on siis alles jäänud ja kaks peamist komponenti, eks ole, mis nad sealt välja selgitasid. Elavhõbe, ja sinivetikad on need, mis niimoodi kombinatsioonis seda vett seal ruineerisid. Ja fosfaati ka, et et jah, et nad tegelikult seal selles tikaalis, mis oli siis omaaegne linnriik, me räägime seal perioodist mis on Eesti mõistes umbes eelviikingiaeg, ütleme, et seal kolmas sajand hakati tikaali ehitama ja siis maha mine, toimus umbes üheksanda sajandi keskpaiku ja neid veereservuaare oli seal mitmeid, osa oli siis linna keskel siis teenindasid peamiselt eliiti, templeid ja, ja siis ülikute elukvartaleid ja siis osa olid linnast linna servas, mida siis kasutati peamiselt põldude niisutamiseks. Ja tõesti, nüüd oli huvitav see, et nendest omaaegsete veehoidlate settekihtidest, mida saab üsna hästi dateerida, leiti siis elavhõbeda, fosfor, paadijälgija, siis DNAga saadi kätte ka, et seal oli sinivetikad nagu vahasid. Ja nüüd seda kõike oli sellises mahus, mis pidi selle vee muutma täiesti mürgiseks. Ja, ja selle joomine oli ohtlik inimestele ja kogus suurenes, just oli oli nendes kihtides suurem, mis vahetult eelneb siis tikaali mahajätmisele. Nii et uurijad siis arvavad, et see saastunud joogivesi oli ka üks põhjus, miks tikaal maha jäeti. Ja ega tõepoolest, ega maiad kedagi teist ei saa süüdistada peale iseenda, sellepärast et esiteks, kust tuli elavhõbe. Elavhõbe tuli kinoverist, mida nad kasutasid oma majade värvimisel, eksisin, majad tulid küll ilusad, punased, aga vihmaga maha uhutud. Värv, mis sisaldas elavhõbedat, jõudis siis sinna reservuaari idesse ja kust tulid sinivetikad, sinivetikad tulidki just sellest samast väetisest ehk siis kõik septil rügi, toidu, jää, võtmed, mida ka samamoodi ladustati seal linnas, seal veereservuaarid lähedal viisid toitaineid sinna hoidlatesse, kus siis vetikat said vohama hakata, nii et kes tegi, ise, tegi. Ja veel üsna õnnetult siis kogu selle metsade maharaiumise tulemuse, nagu ma ütlesin, siis nende kuivaperioodid pikenesid ja, ja on välja selgitatud, et et üks selline pikemalt kestnud kuivaperiood oli ka just vahetult enne selle tikaali mahajätmist, nii et seal mitmed komponendid sattusid kokku ja maiade usundis olid valitsejad need, kes pidi tagama joogivee ja pidi tagama jumalate hea oleku. Et, et joogivesi oleks värske ja et seda, et seda oleks piisavalt. Nii et tõenäoliselt see mõjutas ka ja seda, kuidas kohalikud suhtusid valitsejatest, valitsejad ei saanud oma oma tööga hakkama ja noh, me teame, et maiade usundis vereohvrid on hästi olulised ja kui ikkagi valitsejad oma tööga hakkama ei saanud, siis, siis tuli need ohverdada. Seal oli ka üks huvitav komponent oli see, et et elavhõbeda mürgitus mõjutab ka inimese ainevahetust ja, ja üks tikaali viimastest valitsejatest tume päike oli tugevalt ülekaaluline. Nii et uurijad arvavad, et tegelikult see elavhõbeda mürgitus võis olla ka tema ülekaalu põhjuseks. Sellised põnevad uudised hoiatavad uudised selle kohta, et kuidas mõni tsivilisatsioon võib omaenda käe läbi alla käia ja peaaegu et hukka saada. Selline oli tänane puust ja punaseks teadusrubriik, siin raadio kahes stuudios saatejuht Arko Oleski ning Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa. Täname teid kuulamast ning uute uudistega on puust ja punaseks teieni jõudmas juba järgmisel nädalal esmaspäeval kõike head ja kuulmiseni. Puust ja punaseks.
