Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur. Toetada Tre Raadio kahe eetrisse, algas teadusrubriik, puust ja punaseks. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning sel nädalal veel jätkame arheoloogiateemaliste uudistega. Ei tan abiks selgitamas ja puust ja punaseks tegema meil Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa, tere. Tere. Täna võtame ette, võib tunduda lausa ammendamatu uuringute allika, ehk siis meie omas riigis Saaremaalt Salmest leiti ju tosinkond aastat tagasi kas viikingilaeva, kuhu olid mehed sisse maetud, me oleme sellest ka siin rääkinud, see on päris põnev lugu, et kes need mehed olid, kust nad tulid, miks nad tulid, mis nendega juhtus? Et sealt, et nii-öelda need Daile tuleb aina ja aina juurde, sest uurimine jätkub. See detail, millest me täna räägime, võib kõlada gene argiselt, aga tuleb välja, et kas see võib olla päris infotihe ehk siis on ilmunud artikkel, kus teadlased üksikasjalikult analüüsivad sealt laeva matustest leitud kamme? Jah, neidsamu juukse sugemise harjasid ja kammisid, mis, mis meile tundub väga tavapärased, aga arheoloogi pilgule on neis väga palju väga palju teadmist peidus. On, on siis nii Marget? Ka ühe ainsa kammi vaatlemisel me saame teada midagi muistse elu-olu kohta. Alustama peaks üldse sellest, et need kammi on ikkagi täiesti teistsugused kui tänapäeva kammid. Et jah, nende funktsioon on sarnane. Neid kasutati niisiis soengu tegemiseks, kammimiseks, juuste kammimiseks, aga kindlasti ka habeme kammimiseks ja võib-olla ka siis täi kammina. Aga nad on tunduvalt suuremad, kui meie oleme kammide pool harjunud, ütleme, nende üldkuju on midagi sellist nagu tänapäeva selliseid taskukammi millelgi on ühel pool ja siis kammi selg on, teiselt poolt aga salme kammid, esiteks on umbes 20 sentimeetri pikkused. Nii et see on nagu umbes tänapäevane tahvelarvuti umbes umbes niisu ja, ja nad on valmistatud loomasarvest mis on ka eks ole, täiesti erilaadne. Ja nende valmistamine oli omal ajal üsna suur oskuste, et selleks oli vaja väljaõppinud spetsialisti, aga spetsiaalseid tööriistu, et sellist eset valmistada. Sest asi on selles, et esiteks sa pead siis loomasarvest plaadikesed välja saagima ja siis sinna plaadikasse sisse on vaja hästi peenikese saega saagida piid ja seda tuli teha väga ettevaatlikult, et need ei murduks. Ja kõik need kammid on ka väga ilusti kaunistatud. Et siis see on sihuke ornament on sinna sisse graveeritud või siis spetsiaalsete puuridega puuritud. Et need siis koosnevad niukestest, ringikestest ja joontest ja näevad väga kenad välja. Ja nüid kamm sealt Salmest leiti siiski päris omajagu, eks ole. Kokku leiti kamme 12 tükki esimesest laevast, kus üldse oli seitse meest ja see oli selline väiksem laev, seal oli üks kamm teises laevast, kus oli maetud 34 meest, seal oli 11 kammi. Et kuigi ma ütlesin, et need kammid on vajavad siukest, spetsialisti käsitöölise oskusi, et neid valmistada siis omal ajal räägime siis viikingiajast seal aastast 700 kuni 750 peale Kristust olid tegelikult üsna tavalised küll võib-olla mitte Eestis, Eestis on need mõned samasugused sarv kammid sellest ajast lei, et need on imporditud sisse toodud siia. Aga Rootsist, kus me arvame, et need salme, mehed pärit oli Salmesse maetud mehed pärit olid, et seal oli, olid sellised kammid nagu üsna tavapärased, et neid on leitud nii vaesemate inimeste matustest kui ka rikkamate inimeste väärtustest. Ja selles kontekstis on tegelikult huvitav, et miks siis ainult ühel kolmandikul salme meestest oli kamm kaasa pandud hauapanusena. Te kõikidele kas meil on selle kohta mingisugune hüpotees, et ma ei tea, kas pandi kaasa nendele, kes olid jõukamad ja tähtsamad või, või, või nendele kes, kes kellel oli pikem habe. Kas me teame selle kohta midagi? Kes selle üle otseselt ei spekuleerida, aga ma ise hakkasin mõtlema, et esiteks on see, need kammid on väga suured, onju, et kus sa lähed lahingusse. Et kas sa võtad lahingusse, selle kammi kaasa, kuhu sa selle kammi paned? Et, et võib olla, aga oli asi selles, et, et et võib-olla algselt oli seal laevas meresõidu ajal igal mehel oma kamm, aga lihtsalt selle lahing salme lahingu käigus, seal, kus need mehed hukka said, võisid need kammika aju kaduma minna ja neid lihtsalt võib-olla ei olnudki enam nii palju, et, et neid, et nendele meestele kaasa panna. Aga uurides kammide materjali, eks nad on siis põdrasarvest ja põhjapõdrasarvest ja selle alusel me saame ikkagi enam-vähem kindlalt väita, et need mehed, kes sinna maeti, olid pärit Rootsist ja et et ühest kindlast piirkonnast, kuigi sinna piirkonda ilmselt tulika kaubandusega materjale eri paikadest. Ja see kammi materjali uurimine on üks viimase 10 aasta uurimissuundasid, et et see on siin täiesti uus info, et et ei ole mitte ainult salme kammide materjal uuritud, vaid tegelikult on ka muu muude maade kamme lähemalt uuritud. Ja siis on selgunud, et siin on tulevad välja regionaalsed erisused, et näiteks Taanis valmistati kamme peadmiselt punahirvesarvedest. Aga siis Rootsis on need peamiselt vormistatud põdrasarvedest. Ja see on muidugi huvitav jah, et seal Salmes oli siis kolm põhjapõdrasarve ja selle üle artiklis ka arutatakse, et kas sinna valmistamiskohta Kesk-Rootsis veeti toormad kärjanina sarve või toodi põhjapõdrasarvest valmistatud kammid ja nad jõuavad järeldusele. Ikkagi transporditi toormaterjal ja, ja kõik need kammid on liiga sarnased, et need oleks valmistatud väga erinevates kohtades. Aga nad ei ole valmistatud päris ühe meistri poolt, see on ka üks aspekt, mis alati sellistelt detailsete Lässi sügavuti minevate uurimistel ainult tuleb välja, on see, et Edi luik, kes on meie Eestis, siis muistsete kammide spetsialiste, uurija tema siis mikroskoobiga ja luubiga, nagu hästi detailselt vaatas nende kammide valmistamist ja selgus, et üldiselt need kammid on valmistatud väga oskuslikult ja hästi välja arvatud üks kamm, mis on nagu üsna sihuke käppartlikult valmistatud, et ta nagu kujuneb välja nagu teistel. Aga kui hakata detailsemalt vaatama, siis kõik need piid on kuidagi ebaühtlaselt saetud ja ornament on kohati sassi läinud ja nii edasi, mis näitab seda, et et vähemalt kaks meistrit on neid kamme valmistanud või siis üks üks oli selline võib-olla selve õpipoiss, kes alles õppis kammi valmistamist. Sellised uuringud mulle tundub, jätavad alati rohkem, õhkub küsimusi, kui annavad vastuseid, et meil kindlasti nüüd saime pisut rohkem kinnitust nende meeste päritolu kohta ja võib-olla mingite sotsiaalsete aspektide kohta, aga, aga mis on võib-olla need peamised küsimused, mis nüüd sellisest kammi uuringust veel õhku jäävad? No üks nii ta tegelikult loodeti sellest uuringust saada, on see täpsustada Salme mooduste dateeringut et kuulge, avalikkuses on üsna selgelt välja käidud, et see matus toimus aastal 750 siis ütleme, see vahemik on tegelikult natukene nagu laiem, et raadiosüsiniku tapeeringutega tulise vahemik seal ikkagi paarsada aastat. Ja meil on teiste esemetega on seal ka see probleem, et noh, võtame näiteks mõõgad. Et mõõgad koosnevad mitmest komponendist, seal on teraamik rauast ja siis on käepide ja käepideme on ka erinevad osad ja on välja tulnud, et tegelikult seal võidi nagu kombineerida mõningaid, näiteks vanemaid, mõõgaosasid uue teramikuga ja nii edasi, mis teeb selle trateerimise raskeks, kammid on aga sellised esemed, et nende kuju muutus Vikingi aktsiaid, kammid on täiesti omasugused ja rahvasterännuaegsed kammid on omasugused ja siis eelviikingiaegsed kammid on oma tüki ja ka need ornament muutus aeg-ajalt ja siis no loodeti, et võib-olla me saame nagu täpsustada paremini seda trapeeringut. Aga, ja noh, selles mõttes saame, et ilmselgelt need kammid ei ole viikingiaegsed. Et, et aga noh, see vahemik jääb ikkagi seal umbes kuskil 700 750. Et tundub, et me väga palju täpsemaks ei saa hetkel ajada seda Talteeringut. No eks selle salvega on vist niimoodi, et see lõpp trikki täis pilt, et mis, mis aasta see võis olla, kes olid need mehed, et see tuleb kokku siis päris paljudest nendest pisikestest kildudest saab uurida, mõõkasid, saab uurida, kamme saab uurida luustike, saab uurida seda nii-öelda laeva omadusi kliendid, et et kui kõik need asjad on detailselt läbi uuritud, et siis enamvähem mingisugune üldpilt saab kokku, aga sinna vist läheb veel ikkagi omajagu aega, et kuigi seda on kümmekond aastat juba uuritud, siis ilmselt ta materjali läbi töötamiseks jätkub veel ja veel. Ja kindlasti, et väga paljud sellised ikoonilised objektid, võtame kas või näiteks Hoose Bergi laev. Norrast seal ikka ja jälle, kui seda neid uuringuid jätkatakse, tuleb uusi avastusi ja ka meetodid muutuvad ja nii edasi, et et ma olen täiesti kindel, et osad küsimused salme kohta saavad tulevikus vastuse, aga kindlasti tekib rida jälle uusi aspekte, mida uurida. Väga tore, ma arvan, et me saame sellest salme laevast veel ka siin saates korduvalt rääkida, sest sealt tuleb palju uut ja põnevat. Sein oli tänane puust ja punaseks stuudios Arko Oleski Marge Konsa. Täname teid kuulamast ning kolmapäeval on oleme veel kord arheoloogiateemadega eetrist kuulmiseni puust ja punaseks.
