Või muus ja kaubanduses on ka osad kuud olnud oluline tagasilöök võrdluses eelmise aastaga siis toidu eest tarbekaupade müügis oleme hoidnud kõikides kuudes vähemalt eelmise aasta taset ja kasv on mõõdukasse lina sõltuvat kuudest kolme kuni viie protsendi vahemikus. Kui rääkida tarbimismustritest, siis jätkuvalt saamer kida oluliselt kõrgemast nõudlusest värskete toidukaupade järele sealhulgas tooksis esile ennekõike värske liha, kala ja puu-köögivilja. Viimane tootegrupp on siis ka odavnenud võrdluses eelmise aastaga. Seda ennekõike siis köögiviljade arvelt, kus ei ole tarbimine, taastunud on mugavusgrupid, ütleme nii, nagu valmistoidud kondiitritooted. Küll me ei räägi sellena märkimisväärsetest langustest, aga veel paari protsendiga oleme eelmisest aastast maas, aga võrdluses siis Covid kriisi eskaleerumisele hetkega on vahud siis juba tunduvalt taastunud, aga jääme veel mõnede protsendi alla. Eelmise aasta ja keskmisest kõrgem nõudlus on püsinud nüüd ka läbi suve ja kuivainete sügavkülmutatud toodete järele. Kas on näha, et kuna koroonakriisi ajal inimesed olid kodus ja õppisid nii-öelda uuesti toitu ise valmistama, väga paljud, et nüüd ongi seesama rütm sisse jäänud, et ostetakse ka mingit toorained jahu ja, ja selliseid asju, et ise küpsetada, mitte osta. Teiletist. Ja täpselt nii, et see trend paistab olevat võimust võtnud, et kas seal nüüd harjumus või on oldud sellest siis aastaid mõnevõrra eemal. Et kui märtsist aprillist võis täheldada, et oluliselt on tõusnud nii-öelda tooraine ja toiduvalmistamise komponentide ostmine siis tegelik kogunõudluskõver aga on jätkuvalt kriisieelse perioodiga võrreldes liiguvad kõrgemal poolel, nii et toiduvalmistamine ise küpsetamine jätkuvalt trendikas. Ja ei oskagi nüüd öelda, et ilmselt ise tehes tuleb toit ilmselt mõnevõrra odavamalt kätte. Et võib-olla siin on siiski ka kokkuhoidlikkuse või säästumoment sees. Ja võib-olla siis jah aastaks traditsioonide juurde.
