Tere kaunist kahekümnendat märtsi hommikut. Nagu aknast välja vaadates, siis ei ole küll seda tunnet  täna algab, tead. Sellist tunnet ei ole, aga aega veel on kuni õhtuni,  sest et täpne kevade algus on kuus 15, nii et anname,  anname ilmataadile veel veidikene aega. Aga tegelikult ilmataat on juba otsa lahti teinud  ja esimesed kevade märgid on väljas juba küll. Eile me palusime teil saata pilte lumikellukestest  või muudest kevade kuulutajatest, mida te enda ümber  looduses märganud olete, vaatamegi ära mõned pildid siis,  mis meile eilsega laekusid siin üks kutsu uudistab  lumikellukeste kallal ja, ja tõepoolest erinevatest Eesti  otstest need fotod meieni jõudsid, nii et see on kindel märk sellest,  et kevad on tegelikult vaikselt, aga jõudsalt peale tulemas. Üllatus oli ikkagi see, et eile õhtul vähemalt siin  Tallinnas kõva lumesadu oli ja ka täna hommikul on küll,  20. märts hakkab kevad, aga hommikul tuli ikkagi auto pealt. Jäta. Jah, kuulsin ka meie uudisteloojalt Juhanit,  tal oli paras tegemine, et täna üldse siia tööle kohale jõuda,  aga ta jõudis, ma võin kinnitada, varsti näeme teda juba  ka eetris. Aga mis mul veel silma jäi, siit see pole küll  otsene kevade kuulutaja, aga näiteks ka seeni on võimalik  praegu juba metsast leida või jätkuvalt,  et Postimehe tagaküljest lihtsalt jäi mulle silma selline  tore seen, selline. Õõnes ja ümarseen, mis on seest punane ja  siis Põhja-Sakala vallas Venevere külas elav seenehuviline  Maret Lina käis pühapäeval metsas ja märkas seal  siis sellist huvitavat seent ja tegu on hilissügisest kevadeni,  eeskätt aga aprillist maini kasvavate harilike karika. Aga sellistest toredatest loodusmärkidest  ja kuidas märgata selliseid loodusmärke,  mis kuulutavad kevadet ja aitavad ka kevadeks ilma ennustada,  sellest hakkame tänases saates põhjalikumalt rääkima Jüri  Kamenik ilma ilma huviline täna hommikul külas  ja kindlasti annab ka meile ainus sellest,  et kui sooja kevadet on sellel aastal üleüldse mõtet oodata  või millal see tõeline soe kevadilm lõpuks kohale jõuab. Ja kui kevade kuulutajaid taimi, lumikellukestest,  fotosid palusime teil eile saata aitäh, et te need meile saatsite,  just, vaatasime need üle, siis hakkame ka külvama  ja hakkame külvama siis aknalauale ja meil on hea meel  siis täna ka teada saada, et mida oleks siis mõistlik praegu külvata,  sest ma tean seda, et arvatavasti me teeme tomatit,  paprika, tšillit, külvame ja kindlasti saame teada ka,  millised on need vead, mida tehakse ja mida külvama hakatakse. Kuid need hästi ei kasva. Näiteks on teada seda, et kui salatit tahate praegusel  hetkel kasvama panna, siis on probleem see,  et ei saa piisavalt palju taimed valgust  ja ei pruugi üldse see salat tulla, selline nagu te olete  näiteks mõnest sellisest kodukirja ajast. No meil on ka toimetuse akna peal üks vesikress,  aga see vohab päris hästi, panime ka siinsamas eetris  ükskord kasvama ja praegu no ma võtan selle  või sina võtad homme stuudiosse, selle kaasa saad näidata,  kuidas meie potimajandus on arenenud. Aga tänases saates räägime veel. Või võtame kokku möödunud 2000 seitsmeteistkümnenda liiklusaasta,  vaatame otsa numbritele, oli see, võrrelduna eelnevate  aastatega meie jaoks liikluses õnnelikum  või õnnetum ja milliseid muid tendentse märgata oli samuti. Ja, ja kui liiklusest üle minna, kui see on,  siis räägib möödunud aastat, siis meie natukene uurime,  mis see aasta toimub kinnisvaratulu Pärnus  ehk siis kas peaks praegu juba hakkama Pärnusse suveks  broneerima endale mis kohti sellepärast,  et toimuvad suured üritused ja see on kinnisvara  ja üürihinnad üles löönud, nii et saame kindlasti  selle kohta teada. Kuid peale selle, et saan palju teada, saab nautida  ka täna hommikul muusikat. Hea meel, et täna on ühe mehe bänd uksel  ja siit ka ukselist. Et väike tervitus meile Ukselit siis saame tänases saates kahel korral tervelt kuulda. Tegelikult uksel ei ole veel varem kunagi avalikkuse ees  väga esinenud, nii et täna on harukordne võimalus teda näha. Ja täna räägime muide ka kosmoseprügist üks teema,  mis on kindlasti hästi põnev. Mart Noorma, Eesti üks juhtivaid kosmoseeksperte tuleb külla  meile sellest rääkima ja viis G võrgust samamoodi. Mis asi see salapärane viis G võrk on, mis kuuldavasti juba  õige pea Eestimaa ka üle võtab, nüüd on aga kell saanud seitse. Täpselt nii. Uudisteaeg. O. Tere hommikust. Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Sessilia Malmstön peab  täna ja homme oma USA kolleegidega kõnelusi,  et saada vabastust president Donald Trumpi terase  ja alumiiniumi imporditariifidest. Trump kiitis ülemöödunud nädalal heaks 25 protsendilise  imporditariifi terasele ja kümneprotsendilise alumiiniumile. Tariifidest on esialgu vabastatud Mehhiko  ja Kanada, millega on USA-l käimas Põhja-Ameerika  vabakaubandusleppe muutmise kõnelused. Vabastust on nõudnud ka Euroopa Liit, ähvardas USA-d  vastasel juhul omapoolsete tariifidega. Euroopa Komisjoni vastutariifide nimekirjas on lisaks  terasele muuhulgas pähkli või teksapüksid. Apelsinimahla Burbooniviski Trump on omakorda ähvardanud  tõsta tollimakse Saksa autodele. Palestiina president Mahmoud Abbas sõimas USA presidendi  Donald Trumpi määratud Iisraeli suursaadikut David Freedmani,  nimetades teda asunikuks ja koerapojaks. Valge maja mõistis Abbasi väljaütlemised hukka. Palestiina ja USA suhted pingestusid pärast seda,  kui president Trumpi administratsioon tunnustas detsembris  Jeruusalemma Iisraeli pealinnana. USA kärpis jaanuaris ühtlasi rohkem kui poole võrra ÜRO  Palestiina põgenike agentuurile antavat toetust. Abas palus veebruaris kohtumisel India peaministri  arendamodiga toetust rahvusvahelisel vahendustegevusele,  mis asendaks tulevastel Iisraeli ja Palestiina  läbirääkimistel USA rolli ainsa vahendajana. Eestisse sel nädalal algavad esimesed tööd reidi tee ehituseks,  esmalt valmistatakse trassi teetöödeks ette. Tööd algavad muudetud projekti alusel, mis lepiti kokku  lukurühmitusega merele. Kaitsjad tänavu veebruaris abilinnapea üle haimailova sõnul  on uuendatud projekt loodust enam säästev  ja Russalka ala ümbruse osas detailselt läbi räägitud. Trassi ettevalmistuseks alustatakse raietega,  mis peavad olema lõpetatud enne lindude pesitsushooaja  algust aprillis. Raietega alustatakse pikksilma, tänava piirkonnas. Kestab ka hange reidi tee ehituse peatöövõtja leidmiseks. Pakkumiste tähtaeg on 24. aprill ning ehitus,  kus tööd algavad eeldatavasti mai lõpus. Eesti geenivaramu alustab uut kogumisprojekti,  mis seab eesmärgiks koguda 100000 uue geenidoonori proovid. Teisest aprillist algab uute geenidoonorite vereproovide  vastuvõtmine Eesti suuremates haiglates ja Syn labi  verevõtupunktides üle Eesti. Täna avalikustatakse, kuidas geeniandmete kogumine toimuma hakkab,  kuidas geeniandmeid teaduses ning igapäevameditsiinis  kasutada saab. Valitsus otsustas möödunud aasta lõpul anda hoogu  personaalmeditsiini arendamisele Eestis ning eraldas viis  miljonit eurot ka geeniprojektile, mille käigus koostatakse  ka personaalsed geenikaardid. Inimese personaalse geenikaardi alusel saab hinnata oma pärilikkus. Jätke haigusriske ja ravimite sobivust. Edaspidi on võimalik võtta individuaalsed geeniandmed  kasutusele meie meditsiinisüsteemis. Kadrioru lossis antakse täna pärastlõunal üle aasta popmuusikaauhind,  kuldne plaat, kuldsed plaadid antakse aasta edukaimatele  artistidele ja loojatele kokku 11. kategoorias. Kuldne plaat on oma olemuselt Eesti rahva väljaantav auhind,  nominente ja žüriid ei ole. Esitajate liit, Eesti Autorite ühing ja CV Eesti selgitavad  kogutud andmete alusel läinud aasta popimad  ehk enim mängitud, ostetud ja kuulatud artistid  ja autorid. Täna õhtul kell 18 15 algab siis tõepoolest kevad. Tallinnas võetakse kevadtraditsiooniliselt pidulikult vastu  musumäel koorilaulu ja pillihelide saatel. Laulavad Tallinna tehnikaülikooli koorid,  segakoor noorus mängivad politsei ja piirivalveorkester  ning Toivo ja Toomas Luhats Karjase asunatel. Kell pool seitse saadetakse looja, esimene kevadpäike. Kevade algust tähistatakse ka mitmel muul moel. Tallinna botaanikaaia palmimaja juures võtab Urmas Laansoo  kell 13 15 vaatluse alla kevade kuulutused taimeriigis. Pärnus on alates 86.-st aastast kevade saabumisel kõlanud  Mihkel Lüdigi nimelise meeskoori tervituslaulud. Kevade algus tähistatakse pidulikult ka Türil,  kus avatakse kevadpealinna 19. hooaeg. Ja vaatame üle, milline tuleb ilm päeval,  mil algab ametlikult kevad. Möödunud ööl 100. lund peamiselt Lõuna-Eestis,  Lääne-Eestis tekkis kohati udu. Puhus lääne ja edelatuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Kella kuue ajal jäi õhutemperatuur nulli  ja miinus kuue kraadi vahele. Täna on pilves selgimistega ilm, hommikul sajab lund,  kohati Lõuna-Eestis, päeval sajab mitmel pool lörtsi  või lund. Tuul pöördub loodesse ja põhja  ning puhub viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti kuni  15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kahest pluss kolme kraadini. Uudiseid varsti jälle mõnusat ärkamist. Tere hommikust, siin terevisiooni stuudios,  kell on saanud seitse ja viis minutit, täna on 20. märts on teisipäev. Terevisioon jätkab ja jätkame. Ma tahaks öelda kevadisel lainel, olgugi et Juhan siin lubas,  et täna sajab üle Eesti pisut lund ja pisut  ka lörtsi, aga fakt on see, et täna õhtul kell kuus 15 saab  ametliku alguse. Ja looduse veebisait on võimalik vaadata  siis ka, kuidas siis linnud seda kevadel vastu võtavad,  näha siin linnumaja, ühtegi linnukest siin küll praegusel  hetkel ma ei näe, aga aga just just loodetavasti oli  ja arvatavasti tuleb veel, igatahes looduse lehelt saate ise  vaadata hommikul ja toredaks äratajaks näiteks panete endale  tahvli tahvelarvuti kõrvale, teete hommikusööki  ja sööte koos linnukestega. Tore plaan Martin, aga millest me täna tänases saates jõuame rääkida,  jõuamegi rääkida kindlasti kevadest kindlasti sellest uurime,  et millist kevadilma meile sellel aastal lubatakse. Meil on külas ilma asjatundja Jüri Kamenik,  kes annab ka vihjeid, kuidas looduses enda ümber märgata  neid märke, kakke, mille abil annab kevadilma ennustada  ja loomulikult ta siis räägib meile ka sellest,  et millal need kevad soojad lõpuks kohale võiksid jõuda. No vihjetest rääkides siis ma kujutan ette,  et igas ühes meis on natukene sellist aknalaua aedniku me  paneme täna hommikul külvame tomatit, tšillit,  paprikat ja, ja kindlasti küsin ka Eva Luigase käest seda,  et millised on sellised kaunid taimed, mida võiks nende  praktiliste söögitaimede kõrvale kasvama panna,  et näiteks köögis oleks natukene rohkem sellist värvi  ja kindlasti uurime ka see, et millised on sellised põhivead,  mida näiteks algajad sellised hobikoduaednikud teevad. Aga lisaks kevade teemadele on meil veel teisigi jutuajamisi,  muuhulgas võtame kokku möödunud liiklusaasta,  uurime, kuivõrd õnnelik või õnnetu, see oli Eestis  ja samuti pärast kella kaheksat räägime näiteks kosmoseprügi,  st koos Mart Noormaga, nii et on igasuguseid teemasid meil  siin täna. Ja, ja muidugi lisaks 20. märts on ka rahvusvaheline  suuhügieenipäev ja täna saate siis teises tunnis,  räägime suuhügieenist ja just lastele välja on tulnud,  täna on välja tulemas selline tore vahva raamat,  piraadipoiss, peedu ja hambaämblik, mis on  siis lasteraamat, mis õpetab siis lastele suuhügieeni  ja meile tuleb ka selle raamatu autor, Prita tuleb meile  saatesse ja kindlasti räägib viis reeglit,  mida peaks teadma ja õpetama lastele. Ja nagu näha, siis praegu ka vähemalt Tallinnas on üsna  lumine see hetkeolukord, aga see võib kõik üsna pea muutuda,  sest et täna õhtul algab ametlikult kevad kell kuus,  15 jõuab kevad Eestimaale ja meil ongi nüüd ilmahuviline  Jüri Kamenik siin terevisioonis külas. Tere hommikust. Meil on kohe suurepärane hea võimalus küsida. Et kas kevad ikka jõuab kohale, täna mõtlen  ka selline, noh, klassikaline kevad, ilm,  arvestades, et praegu väga kevadine veel ei paista,  see olukord Jah, eks ta siin kaks-kolm päeva veel on ikkagi,  võib-olla üsna talvine läheb soojemaks, nädala lõpp,  ütleme 25. 26. märts on plusskraadides, aga vähemalt need  prognoosid ei näita seda, et nii-öelda päris kevad on algamas,  vaid läheb jälle külmemaks tagasi. Oi, oi oioi, oi mis see siis tähendab, aga millal see päris  kevad lõpuks jõuab meieni? No nii palju, kui ma prognoose kontrollisin,  veel eile õhtul täna hommikul, siis, Tasapisi aprilli jooksul ehk siis siin aprilli esimesel  nädalal võib veel lumesadu olla ja, ja pikemad prognoosid noh,  on näiteks ennustanud, arutanud, et aprill võib-olla  keskmisest ka natukene külmem, nagu me siin noakaardil näitame,  et see on siis ameeriklaste prognoos ja sinised toonid näitavad,  et tuleb keskmisest arutuste järgi pigem külm,  külmem muidugi Eesti kohal ei ole see väga sinine,  see toon, ehk ta jääb ikkagi üsna sinna normi lähedale,  et näeme ka lund, aga, aga kindlasti tuleb  ka mõni 15 kraadine kevadpäev, et, et et vast  nii hull ei ole nagu eelmine aasta, kui oli veel sel aprilli  lõpus ja mujal gu ses lumesadusid. Ahah, nii et aprillis on sellist natukene sellist helgemat,  ilma siis lõpuks oodata. Peame veel kannatame. Jah, jah, et, et võib-olla isegi on hea,  kui see kevad liiga ruttu ei tule, et, et et siin on mitmel  aastal niimoodi olnud, et kevad võib ka alata kuskil ütleme veebruaris,  märtsi alguses, aga pärast seda ikkagi kipuvad need  külmanäed ikkagi ka tulema, et, et et pigem alaga see kevade  hiljem ja korralikult. No kui millised on need märgid looduses,  mis aitavad meil enamasti ennustada seda,  et, et kas on tulemas soojem või, või külmem kevadilm,  sest ma usun, et sina ise oled juba üsna palju sellise  pilguga ringi vaadanud. Jah, tõepoolest, et näiteks me võime vaadata näiteks eluta  looduse poole, et on igasugused optilised nähtused,  kas siis tara ümber päikese või kuu, et siin praegu pildi  peal on tara näha, et need on värvilised,  sellised rõngad või see halo näiteks ümber päikese,  need näitavad ilmamuutusi ühe kuni kolme päeva jooksul. Tavalised halo nähtud, viitavad sellele,  et ilm jääb soojemaks ehk kui näiteks ütleme homme,  ülehomme võiks midagi sellist näha, siis võib oodata  plusskraade lumi hakkab sulama. Aga eks nad nõuavad natukene ka sellist. No kogemust ka näiteks mismoodi need pilved taevas ilmuvad,  sest teatud pilvedes on teatud seaduspärasused,  need seaduspärasused siis viitavad ka, et,  et kas ilm läheb ilusamaks, selgemaks läheb hoopis sajusemaks. Et need on võib-olla sellised lühiajalised nähtused. No näiteks need päikesetõusud ja loojangud samamoodi  näitavad ainult ütleme seal kuueks kuni 12-ks tunniks,  seda ilma. Siin on üks selline päris ilus laineliste  pilvedega foto. Et noh, näitavad võib-olla sademeid seal mõne tunni jooksul ja,  ja sellist muutliku olukorda atmosfääris. Aga näiteks punane päikesetõus, mida see tähendab,  et noh, tavaliselt läheb ilm päeva jooksul halvemaks. Aga jällegi selline pune ennetav päikeseloojang näitab jälle  pigem ilusat ilma. Aga jällegi, see on ainult siin selline tunnid,  kuni üks ööpäev, mitte palju rohkem. Aga need pikemad asjad, mis võiksid näidata,  no näiteks ju ennustatakse sipelgapesakuhilate kõrguse järgi,  et kas tuleb näiteks vesine suvi, mida kõrgemaks ütleme? See sipelgad oma kuhjad teevad näiteks, et seda vesisemat  suve näiteks on arvanud vanarahvas, et, et tuleb. Kas neid kuhjasid võib juba praegu märgata  ja kuhjade kõrgusi hinnata või siin on veel aega? Võib-olla võiks vaadata äkki kobraste poole,  näiteks kuidas koprad tegutsevad, et võib-olla nende  käitumine sipelga neid pesakuhjasid, noh,  praegu on ikkagi veel külm, ega nad väga ei tegutse. Et seda võib-olla saab aprillis, kui juba on päris kevad,  et siis võiks nagu vaadata seda ja loomulikult lindude saabumine,  et juba siin jaanuaris, veebruaris võis esimesi  linnuhäälisusi kuulda, et rasvatihased hakka tavaliselt  soojemate talveilmadega häälitsema, aga praegu on juba  Eestis nähtud näiteks kivitajat, siis on kuldnokasid  saabunud just Lääne-Eestisse ja saartele. Et Saaremaal näiteks on juba mitmeid selliseid esimesi saabujaid,  siis, et need on noh, võib-olla selline kõige klassikalisem  kevade tundemärk, et eks need linnud ju ka liiguvad  vastavalt õhumassidele, et kui on ikkagi rohkem linde saabumas,  et siis siis on niimoodi, et võib arvata,  et võib-olla siis on meil siin paar-kolm päeva veel soojemat  seda seest ilma. Aga noh, paraku jällegi see on selline mõnepäevane asi,  et, et kui ikkagi ilm jääb külmemaks, siis need linnud  lähevad vaiksemaks, kogunevad parvedesse,  mõned lähevad ka veel tagasi lõuna poolegi. Need ka nagu väga pikaks ajaks ei ole, et. Aga siis on olemas veel selline tore raamat,  kus huviline võib leida. Päris palju huvitavat materjali mida siis erinevad  loodusmärgid võivad näidata, näiteks kui ma vaatan siin  mida näit näiteks kevade kohta noh, ütleme praegu on  siis märtsikuu. Noh, siin on näiteks päris huvitav, et kui märtsis lume peal  palju jänese jälgi on oodata külma ilma näiteks selline  huvitav asi on siis kindlasti pööripäevade ilm,  et näiteks mis suunast tuul puhub, pööripäeval on vanarahvas arvanud,  et seal ta puhub näiteks kolm kuud järjest,  ehk siis täna on tuul lõunast edelast, mis tähendab,  et võiks ikkagi see kevade ütleme seal aprillis,  mais ikkagi päris noh, tore selline ilus olla. Eks me siis näe, tegelikult peaks ütlema nende tuule  suundade seose kohta seda, et võib-olla peaks jälgima seal  kogu nädala seda ilmastiku, et kas see tuul,  ütleme, on seal. Kogu aeg nagu samas suunas puhub või mitte,  et kui on näiteks niimoodi, et tuul puhub enamasti põhjast,  aga ainult ütleme täna see lõunas see tuul  siis pigem ikkagi peaks arvestama, et enamus ajast ikkagi  see tuul on võib-olla sealt põhjast ja sealtkandist  ja kahjuks siin selle nädala jooksul, nii ta ongi,  et pigem on ta ikkagi sealt loodest, põhjast,  sealt kandist. Nii et Jüri, me võime arvestada siis, et meil tuleb pigem  selline jahedapoolsem kevad, et esimesi soojakraade saame aprillis,  aga, aga vähemalt meil on lootust, et tuleb selline korralik  ja tubli kevad, ilm. Jah, et, et ütleme niimoodi, et see kevad ei kiirusta tulekuga,  et seda ma ütleks küll, et jah, plusskraade siin tuleb  võib-olla viis kraadi, kuus kraadi siin pühapäeval,  esmaspäeval, aga siis ta on jälle seal üks-kaks  miinuskraadidega päeva, siis on jälle plusskraadid,  et ei kiirusta tulekuga, aga aga eks aprilli jooksul pakub  ka ilusamaid helgemaid päevi. Ma arvan, et, Aga suur-suur tänu Jüri täna hommikul tulemast  ja meie kõigi uudishimu rahuldamas, sest ilm huvitab igat  ühte igal ajal aga vähemalt potimajandus. Potiaiandus on küll selline koht, mis otseselt sellest  välisest ilmast ei, ei sõltu ja, ja kohe hakkavadki neile  Martin ja Eva rääkima, kuidas õigesti istutad. Eva Piret küll mainis, et külm ilm sellist tubast  aiandushuvilist ei mõjuta, kuid mis sina arvad,  kas see, et tuleb Kevad tuleb hiljem, kas aednikule see pigem sobib? Minule isiklikult sobib, et mulle meeldib selline aeglaselt  edenev kevad, see on loodusele ka kõige parem,  et muidu sellised soojalained, mis vahelduvad kohe külma lainetega,  et ega see taimedele hea ei ole ja pealegi meil. Meil on ju need ilmad, eelmine suvi oli selline liigniiske  sügis oli liigniiske talve nagu alguses ei olnud ollagi,  siis tuli meeletu külm, et kui saaks sellist rahulikku tempot,  et siis ja, ja siis õitsevad need kevadised sibullilled  ka hästi kaua. No kui rääkida nüüd sellest samast rahulikust toimetamise kas,  kuidas sinul on nüüd meil on, täna algab ametlikult kevad,  kuna sina esimesed, sellised kevadised, näiteks siin on tomatid,  sellised praktilised taimed endale tuppa välja paned. Tead, et nüüd hakkangi panema, et ma olen muidugi hoidnud  ennast kõvasti tagasi, sest et väga raske on alates  jaanuarist juba tead, otsaesineja on higine  ja jubedalt tahaks midagi teha. Ma olen selliseid kiireid salati võrseid kasvatanud,  aga kuna nad ei jää selle vähese valgusega eriti nagu  efektset köögis ja elutoas, no kellel on vähe ruumi,  siis siis niisuguseid asjalikke asju tõesti asjalik,  tomatit, paprika, tšillit ma hakkan alles nüüd tegema. Siis. Täna, siis soovitasid, et me võiksime siin kasvama panna tomatit,  siin on. Ja mis sa veel leiad kuu maasikat, mina soovitan just  igasugused rõduaednikud, aknalauaaednikud,  terrassiaednikud, et praegu külvatud kuumaasikas annab suvel  juba saaki. Nii paar, nii. Lõika ilusti, seemned on siis selles mõttes erinevad,  et mõned neist kaetakse mullaga, mõned ei kaeta mullaga. Reegel on selline, et mida pisem seeme, seda suurema  tõenäosusega ei kaeta mullaga. Sellepärast, et nad on valgusidanejad väga tihti  ja nad ei jõua sealt sealt ära tulla. Nii, kas sina teed t illit või mis sina teed? Tee tšillid, lõika lahti ja tšilli, me paneme ühekaupa  nendesse pisikestesse kassettidesest võta,  sest nemad ei taha väga pärast niisugust pikeerimist,  eks ole. Aga räägi näiteks minule sellise väga alg suvilisel,  mida tähendab pikeerimine? Pikeerimine tähendab seda, et kui pisitaimele hakkab juba  tulema esimene pärisleht, see on siis noh,  reeglina peaaegu, et kui on kaks idulehte,  siis hakkab niisugune kolmas tulema. No pane ühekaupa, ega see ei ole niimoodi saputamise,  Sa pead ju korralikult. Ja mina saputan ja ühekaupa säti sinna peale ilusti. Nii. Ja siit ma siis juba panin igaks juhuks kinni  ja mis peab veel teadma, et neid külve tuleks  siis kasta kindlasti pritsiga. Sest kui ma nüüd hakkasin uhama siin selle kastekannuga,  siis kastekannus tuleb ikkagi nii suur veejuga,  et ta uhub seemned kuhugi igale poole kokku,  et ettevalmistatud muld niiske, selline mõnus ja,  ja siis veepritsiga kastmine ja valgusidanevad need seemned,  ma siputan üle perliidiga, vaata, sa lased valgust läbi,  aga hoiab niiskust. Selline looduslik vahend maheaianduses. No ma siin, kuidas tundub, siin? Kuule, väga hästi tundub, ja tead mis me nüüd teeme natukene  natukene siia põhja poole, natukene, mitte väga sügavale. Mina olen teinud niimoodi ja nüüd siputame mulla peale,  et muidu vaata, kui sa hakkad väga nagu suruma mulla alla,  siis läheb liiga sügavale. No kui nüüd rääkidagi sellistest algajatest sellistest  kodustest aiandushuvilistest, mis on sellised põhilised vead,  mida praegu kevadel tehakse? No põhiliselt on temperatuuriga, eksitakse et idanemisel  peaks olema soojem temperatuur, aga niipea kui pisitaimed on  välja tulnud, on vaja temperatuuri alandada,  siis akna. Ei vaata, siis ongi see lugu, et aknast tuleb ju valgus,  eks, ja tegelikult peaks panema lisavaldust. Ja, ja see hilisem peatuur võiks olla selline 17 18,  aga kellele meeldib elutoas selline temperatuur,  ega kellelegi ei meeldi, kirjuta siia mets,  maasikas ja siis siia kirjutad tšilli, niikaua kui mina  räägin Ja ka öösel võiks olla see temperatuur madalam kui päeval  ja mina soovitan neile, kes tõsiselt nagu tahaksid  aiandusega tegeleda, et tuleks osta taimelampa. See ei ole nii suur väljaminek, aga sa saad ilusad taimed. Nii, aga kui nüüd rääkida, me oleme siin täna mets,  maasikast ja tšillit siin pannud seemned,  siis kuidas nendega nüüd on näiteks seesama tšilli. Kuidas ma nüüd hooldan, ma lähen ütlen koju,  panen akna laua peale, kas sellel on lisavalgust vaja  või see? Kohe ei ole nii need seemned, mida me külvame mulla alla  näiteks idanemiseks üldse valgust ei vaja  ja võib-olla ei tasukski panna akna peale,  sest vaata akna klaasi juures on tegelikult väga jahe  ja tihti pannakse sellega mööda, et paned all on radiaator,  mõtled, et on soe, tuhkada on soe ja siis võivad külvid  natukene untsu minna. Et seda külvamise temperatuuri peab kindlasti  või idanemise temperatuuri jälgima, see võiks niiske 23 25 olla. Selge, Eeva suur tänu sulle juba läbi juba läbi,  aga saime natukene targemaks ja pigem on hea see,  et õpid kasvõi ühe asja juurde ja kui palju asju,  millest midagi õpi, aitäh. M. On teisipäev, 20. märts ja nagu näete, siis seda kevadet  merikotkas enda pesas küll. Ma ei oska öelda, kas temal emotsioone on  või ei ole, siin praegu tundub küll, et pigem ei ole  kevadist emotsiooni. See on selline lihtsalt vihane emotsioon,  et ikkagi lumi, kuule. Või, või siis teistpidi, on lihtsalt rahulik,  et säilitada kannatlikkust, küll see kevad tuleb nii,  arvab Merikotkas, nii arvame meie ka. Ja, aga rääkides tänastest lehtedest, siis Postimees on minu  ees ja Postimees räägib sellest, kuidas pooled röövida,  mis registreeritud on välja mõeldis nimelt. On siis selline trend, et inimesed ütlevad,  et neil on röövitud asju, kuigi tegelikult ei ole  ja pool Tallinna ja Harjumaa röövidest ongi  siis politsei hinnangul kaebajate välja mõeldis  ja nelja laadi petturid on. Esiteks petturid, kes on välismaalased või välismaal  töötavad eestlased, kes kaotatud telefoni tahavad kindlustusele,  et raha välja pressida, teine tüüp on valekaebajad,  kes siis kasutavad röövis süžeed, lootuses,  et politsei otsib telefoni, siis põhjalikumalt  ja hinnaline vara õnnestub tõenäolisemalt tagasi saada. Ja omaette seltskond on noored, kes räägivad telefoni  kaotamisest kodus, kodus, vanematele, kuigi lõpuks tuleb välja,  et on telefoni näiteks maha müüd pandimas. No kuritegelikele radadel rännatakse ka täna päevalehe külgedel,  sest et siin on päris hea mitu lehekülge pühendatud  siis illegaalsetele immigrantidele ja, ja peaasjalikult just  Vietnamist siia Euroopa poole tulevatele sisserändajatele siis. Ja, ja tuleb välja, et, et tegelikult see on selline suur äri,  mis tihtilugu kulgeb ka läbi Eesti. Ja vietnamlaste teekond eurooplaseks saamiseni läheb neile  maksma keskmiselt 12000 kuni 15000 dollarit. Ja, ja siis tõepoolest, lõppsihtkoht on üsna tihti Poola. Ja ja siin Päevaleht kirjeldab ka ühte sellist konkreetset  möödunud aastal vahelejäämist täpselt aasta aega tagasi,  umbes siis märtsis, kui kui siis olidki Eesti smuugeldajad  seal vahel, kes pidid Lätist siis 17 vietnamlast peale võtma  ja nad edasi poole transportima, aga jäid piirivalvuritele  siiski vahele ja, ja 12 2018. aastal ennustatakse,  et et hakkavad vietnamlased veelgi rohkem liikuma,  sest et sest et kuna nad tulevad läbi Venemaa peaasjalikult  ja kuna Venemaal on hetkel, kuidas öelda,  siis kõrgendatud turvaolukord seoses nii  presidendivalimistega kui ka ees ootavate jalgpalli maailma meistrivõistlustega,  et siis lihtsalt kontrollitakse seal territooriumil olevaid  illegaalse palju-palju korralikumalt kui seni. Ja ja Postimees mainib ka seda, et Eesti jalgpallikoondis  lendas Kiievisse treeninglaagrisse, sest Armeenia Gruusia ga  tuleb õige pea mõõtu võtta. Nüüd aga on aeg vaadata üle järgmised uudised. Jah. Tere hommikust. Riigi infosüsteemi amet annab teada, et täna õhtul ei saa  kella kuuest 10-ni hooldustööde tõttu uuendada ID-kaardi sertifikaat. Pärast hooldustööde läbiviimist on kauguuendamine taas  töökorras ja sertifikaate saab uuendada märtsi lõpuni. Esimesest aprillist tunnistatakse uuendamata sertifikaadid kehtetuks. ID-kaardi elektrooniliseks kasutamiseks tuleb politsei  ja piirivalveametilt taotleda uus dokument,  tasudes ka riigilõivu. Tänase seisuga on uuendatud 460000 kaarti. Uuendamata on jäänud veel umbes 280000 suurem osa uuendamata  kaartidest circa 225000 ei ole olnud eelmise aasta jooksul  kordagi elektrooniliselt kasutuses. Ehk neid kaarte ei ole kasutatud eteenustesse sisenemiseks  ega digiallkirja andmiseks. Riigikogus on esimesel lugemisel vabaerakonna esitatud  kohalik omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus. Eelnõu täpsustab erakonna ja valimisliidu nimekirja  esindajate määramise korda volikogu komisjonides. Eelnõu näeb näiteks ette, et volikogu komisjoni koosseisu  moodustamisel peab arvestama erakonna ja valimisliidu  esindajate proportsiooni volikogus. Teiseks määrataks erakonna või valimisliidu esindajad  komisjonidesse erakonna või valimisliidu taotluste alusel. Põhjendusena tuuakse, et kui siiani oli ainult komisjoni  esimehe asi komisjon moodustada, siis nüüd antakse  poliitilistele jõududele roll. Uberi isesõitev ato auto ajas Ühendriikides Arizonas alla naise,  kes suri saadud vigastustesse. Ettevõte peatab ajutiselt oma inimjuhita autode testimise. Kohaliku politsei sõnul on tegu esimese fataalse õnnetusega  isesõitvate autode puhul. Politsei teatel oli sõiduk õnnetuse hetkel autonoomsel režiimil,  kuigi autos viibis ka tehnik. Uberi pressiesindaja ütles, et ettevõte peatab määramata  ajaks isesõitvate autode testimise ja eemaldab autot  ka San Francisco, Pittsburgi ja Toronto tänavatel. Ego South Driveing ares were really seming,  veri, far of en te Dissent future, Bat te,  ah comp and the. Pob abini, comepen ar more noo working on South Draving arestiay,  et ap ther. Competition Cars on the ro Passable and so Laar. Sai no ega noh, Cars by Ten Tony Driveing rown Passengers  and I think thes accident shows, et maybe the Technology is  rolling out lit to faas. Ja. USA telesarjas Seksia linn Mirandana tuntuks saanud 51  aastane Simthian Nixon kandideerib New Yorgi osariigi kuberneriks. Nikon teatas kandideerimisest postitades suhtlusvõrgustiku  Twitter koduvideo. Nikoni kinnitusel kandideerib ta praeguse kuberneri Andrew  Cuomo vastu, kes pürib ametisse kolmandat korda. Nikon soovib enda sõnul muuhulgas edendada liberaalseid  vaateid ja vähendada majanduslikku ebavõrdsust. Me oleme kogu riigi kõige ebavõrdsem osariik,  kus on nii uskumatut rikkust kui ka äärmuslikku vaesust,  rääkis Nikson. Telesarjas Exelin tehti aastatel 98 kuni 2004. USA osariikide kuberneridest on praegu vaid kaheksa,  naised. Ja tagasi Eestisse. Täna kuulutatakse välja linnateatri uue hoone  ja hooviala arhitektuurikonkursi võidutöö. Arhitektuurivõistlusele laekus kokku 13 ideekavandit,  mis kõik kvalifitseerusid. Žürii, kuhu kuulusid nii linna arhitektide,  kultuuriministeeriumi kui ka muinsuskaitseameti esindajad,  valis lõppvooru ideekavandid märgusõnadega do paviljon,  signa tagurpidi vaal ja vennad. Võistluse eesmärk oli parima ruumilise terviklahenduse  leidmine linnateatri laial tänaval asuvale hoonekompleksile. Võistluse ülesanne keskendus eelkõige siseõuealale,  kuhu on ette nähtud uus, minimaalselt 350 kohaline põrgulava  ning väiksem 130 kohaline saal. Lahendada tuli veel saalidega seotud publikuala  ning abiruumide ja ladude osa ning kavandada siseõu koos 500  kohalise välilavaga. Maanteeamet annab teada, et seoses liiklusõnnetusega  Tallinn-Pärnu maantee 100 seitsmeteistkümnendal kilomeetril  on mõlemad sõidusuunad kinni. Liiklust reguleerib politsei. Nüüd veel ilmast. Möödunud ööl 100. lund peamiselt Lõuna-Eestis,  Lääne-Eestis tekkis kohati udu, puhus lääne  ja edelatuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Kella kuue ajal jäi õhutemperatuur nulli  ja miinus kuue kraadi vahele. Täna on pilves selgimistega ilm, hommikul sajab lund,  kohati Lõuna-Eestis, päeval sajab mitmel pool lörtsi  või lund. Tuul pöördub loodesse ja põhja  ning puhub viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti kuni  15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kolm kraadi. Uudiseid jälle kell kaheksa ilusat hommikut. Ja. Kell on saanud seitse ja 35 tere hommikust vaatama terevisiooni. Tere hommikust, Piret. Tere hommikust, Martin, tere hommikust. Teile, head vaatajad. Tänases saates juba õige pea, hakkame me rääkima liikluses,  me vaatame otsa 2000 seitsmeteistkümnendale liiklusaastale  ja saame kohe õige pea juba küsida, kas see aasta oli  liikluses pigem õnnetu või õnnelik? Ja kui vaatame ka tulevikku selles samas pooltunnis,  nimelt siis uurime, mis seis on hetkel Pärnu kinnisvaraturul. Et kui oleks soov teil juba näiteks suvel,  juulikuus mõnel populaarsel nädalal minna perega puhkama Pärnusse,  siis mis seis seal üldse on, kas juba peaks vaatama hakkama  või on veel aega ja teist? Mind huvitab kindlasti ka, et kui palju ilm näiteks eelmisel  aastal mõjutas seda, et kui täis olid majutuskohad? Ja meil tuleb üks väga põnev teema pärast kella kaheksasi uudiseid,  meile tuleb külla nimelt kosmoseekspert Mart Noorma,  kes on siis tudengisatelliidi EstCube i projekti eestvedaja  olnud ja aga täna ei räägi temaga üldse,  et otseselt me ESTCube'ist kaudselt räägime küll,  aga me hakkame temaga rääkima. Tükis kosmoseprügist. Kas tõesti see, mida me praegu näeme, on kosmosesse inimeste  poolt saadetud, see näeb välja nagu selline sipelgad oleks  üle võtnud sellise keegi. Mingi mingi või ploomikivi? Igal juhul inimesed on tõepoolest päris korralikult  igasuguseid erinevaid enda poolt loodud esemeid  siis kosmosesse saatnud ja saamegi küsida,  mis sellest kõigest saama hakkab. Nüüd aga nagu lubatud, räägime liiklusest,  võtame kokku möödunud liiklusaasta, ehk siis 2000  seitsmeteistkümnenda aasta, meil on külas maanteeameti  liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits,  tere hommikust. Õnnetusi oli möödunud aastal 1406, on seda palju  või vähe? Kui me räägime hetkel 1000 406 juures vigastatute  õnnetustest ja siis ma julgeks öelda, et,  et kui inimesed viga saavad, siis seda on igal juhul palju. Kui palju oli vigastusi? Vigastusi oli natukene üle 1700. Ehk siis rohkem kui õnnetusi kokku? Jah, mõnes õnnetuses saab vigastada lihtsalt mitu inimest. Ja kui palju oli hukkunutega lõppenud õnnetusi? Hukkunutega lõppenud õnnetusi on natuke vähem,  aga hukkunuid oli kokku 48, Eestis eelmisel aastal. Kui nüüd see arv panna perspektiivi võrrelda seda möödunud aastatega,  siis kas see 48? Näitab see languse tendentsi või, või oleme kuskil samas kohas,  kus me oleme ka varasemalt olnud. Kui meil 2015 aastal langes hukkunute arv umbes 70 lähedale,  siis ta oli 69 2016 aastal oli meil 71 hukkunut,  siis tegelikult eelmise aasta 48 oli natukene üllatuslik  meie jaoks, et selles kontekstis öelda positiivsest  positiivne üllatus ei ole kuidagi kohane. Aga me ise eeldasime, et see hukkunute arv  nii palju ei lange ja kui see nii läks, et meil on ainult  hea meel, et me eksisime. Nii et keskeltläbi niimoodi paarkümmend hukkunud vähem. Aga huvitav on see juhus või on see kellegi väga hoolikalt  läbi kaalutletud töö, et me oleme sellise sellisesse kohta jõudnud? Kindlasti on seal oma osa juhusel et kui me vaatame Absoluutarvuna siis statistilises mõttes mitte väga suuri numbreid,  kus iga hukkunu mõjutab kogu siis hukkunute arvu kahe  protsendi võrra. Et siis tegelikult need muutused on suhteliselt Või võivad olla juhuslikud, aga me ise usume,  et tegemist on ikkagi mitmete mõjude koos  või mitmete tegevuste koosmõjuna ja seal on oma roll  ka siis eelkõige liiklejate paremal käitumisel,  meie turvalisematel sõidukitel ja natuke parematel teedel. Millised on need põhilised põhjused täna,  miks õnnetused juhtuvad? Liiklusõnnetustel reeglina ei ole ühte põhjust,  et seal on korraga taga on mitu erinevat põhjust,  aga kui me räägime kõige olulisematest, mis meie liiklust mõjutavad,  siis ega need tegelikult ei ole läbi aja väga palju muutunud. Me räägime ikkagi joobest. Eelmine aasta hukkus näiteks joobes juhtidega toimunud. Osalusel toimunud liiklusõnnetustes 20 27 protsenti kõigist hukkunutest. Edasi me räägime turvavööst, siis me räägime kiirusest  ja viimase viie aasta jooksul on järjest olulisemaks saanud  kõrvalised tegevused roolis. Need kõrvalised kõrvalised tegevused on siis näiteks  telefoniga rääkimine. Jah, eelkõige me peame silmas telefoniga rääkimist,  aga tegelikult kõrvalised tegevused on ka burgeri söömine,  kõik muu selline. Aga kuna telefoniga rääkimine on kõige levinum  ja see võtab meie tähelepanust väga suure osa ära,  siis see mõjutab ilmselt liiklus kõige rohkem. No äkki on või millised on kõige ohtlikumad tegevused telefonis,  mis kõige rohkem seda teie tähelepanu hajutavad. Tegelikult on kõik tegevused, mis me telefoniga roolis teeme,  on väga ohtlikud. Et me võime diskuteerida selle üle, kas rääkimine on kuidagi  ohutum kui sõnumite saatmine. Aga ma julgeks öelda, et telefon roolis on igal juhul. Ohtlik ja tegelikult liiklejad ise saavad sellest väga hästi aru,  aga ometi kasutavad praktiliselt 95 protsenti meie  küsitlusuuringute järgi. Liiklejatest arvab seda, et, et mobiili kasutamine roolis on ohtlik. Nojah, tegelikult oleks mõistlik ilmselt üleüldse mitte  telefoni sõidu ajal puudutada, eks ole. Jah, isegi nagu foori taga seistes oodates. Jah, kindlasti, et nii foori taga seistes oodates,  kui sõites mõistlik on telefon eemal hoida,  sest ega me ei kipu ju seda telefoni. Kasutamist ära lõpetama koha, kui me siis foori tagant välja  liigume ja siis tekivad kohe probleemid tähelepanu  ka teiste liiklejatega. No eelmisel aastal teostati ligikaudu 700000 joobekontrolli  ja seda sai poole rohkem kui algselt plaanis oli,  et, et miks see, miks otsustati niivõrd palju rohkem kontrollida? Et tegelikult, kui me võrdleme seda 2016. aastaga,  siis seda on isegi lõpptulemus on natukene väiksem,  kui kahe 2016. aastal neid joobekontrolle oli. Et miks eelmisel aastal lihtsalt natuke vähem planeeriti,  on see, et meil oli. Aasta teises pooles Euroopa Liidu eesistumine  ja politseiressursid olid sellega rohkem hõivatud  ja väga tore tegelikult, et nad hoolimata suurest koormusest,  siis selle eesistumisega seoses suutsid teha ikkagi väga  märkimisväärse arvu joobekontrolli, sest joove on liikluses ohtlik. Ja tänu sellele, siis loodetavasti saadi meie teedelt ära. Natukene rohkem joobes juhte või kuidas sellega? Jah, kindlasti joobekontrollid mõjuvad kahtepidi kõigepealt  nad eemaldavad siis need joobes juid teede pealt,  aga teistpidi. Mõjuvad preventiivselt ja liiklejad ei kipugi  nii lihtsasti siis täispeaga rooli minema. No ühe varasema statistika kohaselt juhtub liiklusõnnetus  kõige rohkem just selge ilmaga, miks see  nii on? Sealt tuleb alati vaadata ka, et tavaliselt ju liigeldakse  selge ilmaga ka natukene rohkem kui siis võib-olla kehvade ilmadega,  et kehva ilmaga jäetakse auto auto natukene sagedamini koju. Et. Ja kindlasti on seal ka oma roll sellel,  et inimesed võtavad heades liiklusoludes rohkem riske aga  liikluses rohkem riske realiseerub praktiliselt alati  rohkemates liiklusõnnetustes. Kas Eestil on ka plaan, et kuidas saaks veel paremini,  kuidas saaks seda olukorda veel paremaks teha,  nii et järgmine aasta ei peaks me isegi rääkima 48-st  hukkunust vaid et see number oleks veelgi väiksem. Ja Eestil on liiklusohutuse programm, mis on  siis aastateks 2016 kuni 2025 ja selle siht on jõuda aastaks  2025 olukorda, kus meie teedel ei huku eelneva kolme aasta  keskmise ga võrreldes või kesk keskmisena üle 40 inimese. Mis puudutab selle eelmise aasta tulemust  või seda tagajärg, mis tuli meie teelt, et meil hukkus 48 liiklejat,  siis kahjuks me pelgame, et see sellest muutusest osa oli  ikkagi juhusest ja see ei pruugi täitsa niimoodi jääda. Sest kui varasemalt on püsinud see tase 70 80 lähedal  ja selline muutus tuleb, siis oleks väga tore,  kui see kas oleks nii või veel alaneks. Eriti tore oleks, kui see number null oleks,  aga kahjuks me ei julge seda hetkel niimoodi ette prognoosida. Erik Ernits, mina soovin teile edu teie tänuväärses töös,  loodame, et tõepoolest liiklusõnnetuste arv,  hukkunute arv, vigastatute arv, et ikkagi kõik see läheb  ja liigub langevas joones. Kahjuks just praegu Tallinn-Tartu maanteel on üks õnnetus,  Tallinn-Pärnu maanteel on üks õnnetus juhtunud  ja mõlemas sõidusuunas on siis liiklus tugevalt hetkel häiritud,  nii et kes siis Tallinn-Pärnu maanteed täna just hetkel  plaanib kasutada, siis olge teadlikud 100  seitsmeteistkümnendal kilomeetril, siis on see õnnetu juhtunud. Aga nüüd läheme edasi siinkohal muusikaga  ja meil on täna külas selline ühe mehe bänd nagu Uksel  ja kohe esitab ta oma lugu pealkirjaga b. Ja Ukel ja tuub, kõlas praegu terevisioonis  ja ütleme nii, et õues on küll rahulikum ilm kui muusika,  muusika oli üsna selline hea, hommikune tempokas. Ja tere hommikust, Mika Sukstor, Eesti Kinnisvarafirmade  Liidu juht. Tere hommikust. Ilusat kevade algust tuli pauguga ja tuli pauguga. Noh iseenesest meid huvitab ka, et kuidas on lood  siis Pärnu kinnisvaraturul, kas ütleme nii,  et peaks sama tempokalt juba suvis suveks plaani tegema  hakkama ja korteri üüri üüriturgu vaatama hakkama? Jaa, loomulikult, võib-olla tasuks alustada sellest,  et kust need kortereid üldse leida, et eile hakkasin huvi  pärast ka seda uurima natuke põhjalikumalt  ja ja kui vanasti käidi vaatamas neid kinnisvaraportaalides,  siis leidsin, et Pärnus oli 79 korterit üüri üürile anda,  kahetoalised näiteks oli päris palju, aga kui ma läksin ir,  bn bsse, siis seal oli sadu. Ehk siis äri on liikunud sinna. Äri on muutunud kui rääkida siis nendest korteritest,  millist sorti korterid on kõige populaarsemad? Väga palju pakutakse kahetoaliseid, nagu ma vaatasin,  et see, see on kõige populaarsem. No kui. Aga üürihinnad, et kui võrrelda näiteks Pärnu talvist  perioodi ja sellist suvist perioodi, kui suur on see  hinnavahe Kui me jätkame selle kahetoalisega, siis talveperioodidel  või ütleme, kui võtad pikemaks perioodiks,  siis on kuuüür umbes 250 kuni 350 eurot,  sõltuvalt sellest, kui heas seisukorras korter on. Kui võtta lühiajalist üüri, siis, siis hinnad on kuskil 700  kuni 900 eurot siis kuus. Kui palju mõjutab üüriturgu suurüritused,  näiteks sel aastal toimub taaskord Weeken festival,  ma kujutan ette, et selleks nädalavahetuseks on juba üsna raske. Ma ütleks ja selleks selleks nädalavahetuseks juba hakati  talvel talvekuudel, noh, praegu on ka talv enam-vähem,  aga ütleme talvekuudel juba hakati vaatama selleks nädalavahetuseks,  see on täiesti puupüsti täis. Selleks nädalavahetuseks Kas linnad võrd, kui me võtame näiteks Haapsalu,  Kuressaare, kus on ka samamoodi suur üritus,  kas siis Pärnus on see hinnavahe iseenesest kõige suurem eesti? Pärnus on seda kõige rohkem, jah küll, kui ma vaatasin  Haapsalut ja Kuressaaret, siis sama sama juhtub seal  ehk siis kinnisvaraportaalidest väga palju üürikorterit ei leia,  aga Airbn bst leiab küll. Kindlasti inimesi huvitab see, et kui Pärnus inimesed elavad,  ehk tasub siis sellel nii-öelda populaarsel perioodil enda  korter välja üürida, mis on sellised suurimad ohud kui enda  korterit välja üürida? Lühi, lühiajalised? Eks loomulikult ei jõua taustakontrolli näiteks  ja eriti kui tuleb välismaalased, siis taustakontrolli  puudumine on üks, üks üks ohtudest. Kuidas, kuidas peremehe hea peremehelikult käitutakse ka? Mis selle jaoks peaks tegema, kas peaks näiteks tegema fotod  enda korterist või kuidas saaks ennast kaitsta selle? Jah, loomulikult alustas, võiks võibolla,  et kindlustus tasuks võtta alati oma korterile,  et, et mitte ise maksta neid kahjusid, kui,  kui selliseid peaks, peaks juhtuma, aga,  aga muidu jah, pildid loomulikult selgitada üürnikule,  mis on, mis on sinu kodu reeglid ja, ja,  ja, ja vaadates edasi Kui nüüd juhtub, et tõesti on pidulised tulnud  ja selle korteriga, mida on midagi, on juhtunud,  millised on need protsessid, mis siis käima hakkavad  ja kui ütleme, inimesel kindlustust ei ole tehtud,  siis kas siis tuleb kohtusse minna või kuidas selline  probleem lahendada? Jah, eks see võib olla väga pikk protsess,  sõltuvalt sellest, et kui koostööaldis see üürnik on,  kui ta on mõistlik ja saab ise ka aru, et on teinud vea,  on nõus seda kompenseerima, kõik läheb hästi,  aga kui ei ole, siis, siis tuleb pikem pikem tee ette võtta,  teha sellest politseile teavitus, et selline asi on juhtunud  ja sealt juba edasi. No üks põnev tendents, mida viimastel aastatel on Pärnus toimunud,  on see, et kui ostetakse korter sellises suuremas majas,  siis on korteriühistud selline reegel pandud,  et lühiajaliseks üüriks näiteks tihtilugu ei tahetigi,  et, et lühiajaliselt ei tohigi selles majas korterit üürida. Kas see on viimastel aastatel nüüd tõusev trend? Osad osad korteriühistud on seda. Reeglit püüdnud juurutada. Ja ma saan aru küll, miks see tekitab võõraid majja. Kas kuidas on tagatud turvalisus ka teistel korteriomanikel,  sest et ometigi millised on uksesüsteemid,  kuidas võtmetega on? Ma saan aru, miks, miks seda tehakse? Ja Pärnus, Pärnu linnas, siis on tihtilugu  ka ju välismaalased ostnud kortereid, kui vaadata viimaste  aastate Pärnu turgu, kas see on kuidagi muutunud  või kui palju üldse on selliseid noh, näiteks soomlastele  väga meeldib Pärnus käia, kui palju on üldse kortereid neil? Ma ei oska numbriliselt öelda seda, aga ütleme,  soomlaste osakaal oli kõige rohkem siis,  kui oli hinnapõhi saavutatud 2009. Sellest järgmised kaks kolm aastat. Soomlaste ostsid nii Tallinnas, Pärnus kui mujal Eestis  palju kortereid, nüüd see on stabiliseerunud natuke väiksema  numbri peale. Aga jah, nagu te ütlesite, meile meeldib Pärnu ja,  ja, ja hea meelega lähme sinna suvitama,  nii et iga iga kord, kui ma Pärnus suvel käin,  siis kuulen oma emakeelt ka seal päris tihti. Võrdleme nüüd teisi selliseid populaarsed lindu,  linnu ütleme meile, Haapsalust, Kuressaarest oleme rääkinud  siis üüri hind, kui suur vahe seal on, kui meil,  ütleme Pärnu te mainisite, et ütleme, selline 700 eurot oli vist,  oli selline lühiajaline lühiajaline üür kui nüüd võtta  näiteks Haapsalu või Kuressaare, mis, mis kui suur seal  hinnavahe on, Pärnu. Aga need on madalamad, umbes 500, võib öelda paarsada eurot  võib olla odavam, mida neid, mida mina vaatasin  siis siis umbes sellisesse suurusjärku ta jääb. Nii et teie soovitus oleks ikkagi, et kui on suvel soov  Pärnusse näiteks perega nädalaks minna, siis juba tasuks see  korter välja vaadata, sest see on kindlam,  kui, kui siis seda hakata hiljem tegema. Mida varem, seda parem, loomulikult valik on suurem. Selge igatahes miga suur tänu terevisiooni tulemast  ning nagu kuulsite, siis tehke sellest jutustamad järeldused. Uus Eesti mängufilm, seltsimees laps vallutab ekraane  ja südameid. Leenu. Sai jookse. Lavakooli 28. lend tantsitab hobuveskis krati. Eesti viimane Rockar Fredi lubas ennast filmilindile püüda. Vaata kevade esimest opi täna kell 21 40. Ja. Vaata tee. Ma mi kaasa kaotanud Liina igatses oma ellu uut helge armastust. Scott, kellega saatus ta kokku viis, on iseloomult temast  hoopis erinev. See on eba Tavaline lugu, millele on lihtne kaasa elada. Sandansi festivali peapreemia võitnud dokfilm Dina täna  õhtul viis pärast kümmet ETV kahes. Päikseline korfusaar kostitab oma elanike lõputult soojade päevadega,  ent kui tuleb üksi kasvatada nelja last ja tervet hulka  kummalisi asukaid Ja. Võib pereema oma ellu igatsema hakata veel kedagi tähtsat  ja erilist. Meeleoluka draamasarja Darreli uus hooaeg täna õhtul 10  pärast kümmet. No rääkisime just kinnisvarast, siis näeme,  et igatahes meri, kotkas on küll enda kinnisvara,  kindlasti on ta kodus. Nii et on kindlasti kodus ja see see on,  eks ole, ja merikotkas. Aga me tahaks üle vaadata, et kuidas on teiste lindudega  praegu lood, et kas linnud on pesade peal  või ei ole, seda on väga hea jälgida läbi looduskaamera. Nii et kas me saame ette järgmise, näiteks,  kas kaljukotkas on praegu pesa peal, vaatame üle kaljukotka olukorra,  aga. Lennus praegu, aga kui näha, siis päikese on paistab miks  mitte lennata ringi võib-, olla, otsida toitu? Nii kas linnupesa kaamera näitab meile ka mõnda asukat? Seal on jätkuvalt tühjus, me ennem püüdsime  ka kedagi märgata, aga tundub siis, et praegu ei ole see  hommikusöögi tund. Lindudel. Või on siis see, et linnud aimavad seda,  et me tahame vaadata, kuidas neil läheb ja  siis on korraks ära lendanud, on sealt tagasi. Võib-olla tõesti, et ikkagi selline noh,  rahvustelevisiooni eetris esinemine, noh,  kõik ei pruugi tahta, mõned pelgavad, võtab värisema,  võtab värisema ja, aga sina tead nendest kotkastest  ja nende ja toonekurgedest ja nende trajektooridest rohkem. Ja selline põnev veebileht on nagu BirdMap ptfive division.e  kus saab jälgida siis erinevate Eesti siis lindude,  eelkõige siis toonekurgede ja sookurgede lennutrajektoori,  kuidas nad meile tagasi tulevad ja kui vaadata nüüd seda parempoolset,  seda pikka trajektoori, siis siin on musttoonekurg,  Edi on läbinud hetkeandmetega juba 3700 kilomeetrit  ja Saudi-Araabias siis on seesama vahva Eedi lendamas kodu poole,  nii et see on hea tulemus. Kusjuures ma vaatasin, et seesama 3748 kilomeetrit on  läbitud siin mõne päevaga, nii et see on,  see on ikka väga võimas ning vaatame ühte teist huvitavat linnukest. Ka Tuneesiast on siis hakanud lendama Uko sookurg,  Uko ja tema on 2378 kilomeetrit läbinud ja Uku on siin. Aivar ja Uku, lennu on lennuvõimelised, no siin on Aivar  ja Uko kuskil. Teame, et Uko on praegu Tuneesiast lendanud. Milline ta siin pildi pealt on, mina otseselt eristada ei oska. Kuid kui seda teist pilti vaadata, siis on teada,  et Uko on meil siis vasakpoolne, sina mel,  kure poeg, eelmisel aastal siis. Juulikuus. Kaamerat siis neil ongi niimoodi jala küljes näha nende  järgi siis me neid. Jälitada saame. Ja võite ju neid jälitada samamoodi vaadata,  et kuidas neid igapäevaselt on lendanud ja samamoodi neid  kotka kaameraid väga rahustav on hommikul seda teha. Ja aga meie jõuame varsti uudisteni, aga pärast uudiseid  hakkame siin rääkima muuhulgas kosmoseprügist,  meil on külas Mart Noorma, täna kui siin teeme ära talgud,  on juba maikuus, viiendal mail, sellel aastal,  siis saame küsida, kas sellist kosmose koristamise talguid  on ka ühel päeval oodata või mitte? Ja tänasest päevast rääkides on veel ka suuhügieenipäev,  räägime viiest kuldsest reeglist, mida laste suuhügieeni  juures kindlasti peaks tähele panema. Nüüd aga vaatame uudised ära. Jaa. Tere hommikust. Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Sessilia Malmström peab  täna ja homme oma USA kolleegidega kõnelusi,  et saada vabastust president Donald Trumpi terase  alumiiniumi imporditariifidest. Trump kiitis ülemöödunud nädalal heaks 25 protsendilise  imporditariifi terasele ja kümneprotsendilise alumiiniumile. Tariifidest on esialgu vabastatud Mehhiko  ja Kanada, millega on USA-l käimas Põhja-Ameerika  vabakaubandusleppe muutmise kõnelused. Vabastust on nõudnud ka Euroopa Liit, ähvardades USA-d  vastasel juhul omapoolsete tariifidega. Euroopa Komisjoni vastutariifide nimekirjas on lisaks  terasele muuhulgas pähkli või teksapüksid. Apelsinimahla, Burbooni viski Trump on omakorda ähvardanud  tõsta tollimakse saksa autodele. Palestiina president Mahmoud Abbas sõimas USA presidendi  Donald Trumpi määratud Iisraeli suursaadikut David Friedmani,  nimetades teda asunikuks ja koerapojaks. Valge maja mõistis Abbasi väljaütlemised hukka Palestiina  ja USA suhte, et pingestusid pärast seda,  kui president Trumpi administratsioon tunnustas detsembris  Jeruusalemma Iisraeli pealinnana. USA kärpis jaanuaris ühtlasi rohkem kui poole võrra ÜRO  Palestiina põgenikeagentuurile antavat toetust. Abbas palus veebruaris kohtumisel India peaministri  Narendramodiga toetust rahvusvahelisele vahendustegevusele,  mis asendaks tulevastel Iisraeli ja Palestiina  läbirääkimistel USA rolli ainsa vahendajana. Aator. Heina. Tukut. Aga raha ei leia? Abarat. Vaheka aknal minu meelest suurem. Deed. Fredman. Kala. Ardihm. Nuna ardi. Lau ustaut. Materna minu. Hiina president Sii kinnitas täna parlamendis kõneledes,  et vaid sotsialism võib riigi päästa. Presidendi sõnul on ja jääb kommunistlik partei riigi  kõrgeimaks poliitiliseks juhiks ja aluseks,  et saavutada Hiina rahva suur taastulemine. Ühtlasi hoiatas ta igasuguste katsete eest riiki lõhestada. C viitas sellega USA heaks kiidetud reeglitele,  mis lubavad kõrgetel riigiametnikel Taiwani reisida. Kõik teod ja trikid riigi lõhestamiseks on määratud läbikukkumisele,  mõistetakse rahva poolt hukka ja neid karistab ajalugu,  ütles siin. Hiina rahvakongress kiitis nädalapäevad tagasi heaks põhiseadusmuudatuse,  mis kaotas presidendi ametiajalt piirangu  ning avas president siile tee jääda võimule määramata ajaks rahvakongressi. Otsus lõpetas kollektiivse juhtimise ajastu. Eesti ühistranspordi kujundajad ja korraldajad arutavad täna  ühistranspordi rolli ja selle arendamise üle eriti kaugbussiliinidel. Samuti otsitakse vastust küsimusele, mida reisija tegelikult tahab. Teegrupi tellimisel Kantar Emori Eestis läbi viidud  uuringust selgus, et 82 protsenti elanikkonnast kasutab kaugbussiliiklust. Keskmiselt sõidetakse kaugliinibussiga 10 korda aastas. Kõige aktiivsemad kaugliinil sõitjad on noored vanuses 15  kuni 24 aastat. Enim sõidetakse just Tartu ja Lõuna-Eesti kandis. See on aga tingitud suurest õppurite osakaalust. Seal. Inimesed, kes sõidavad kaugliinibussiga vähemalt kord aastas,  annavad kõrgeimaid hinnanguid võrreldes nendega,  kes sõidavad kaugbussiga harvemini. Uuringu järgi kaaluvad mittesõitjad kaugliinibussi kasutamist. Kui bussid oleksid mugavamad, hinnad soodsamad  ja WC oleks olemas. Ilmast, möödunud ööl 100. lund peamiselt Lõuna-Eestis,  Lääne-Eestis tekkis kohati udu, puhus lääne  ja edelatuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Kella seitsme ajal jäi õhutemperatuur Eestis nulli  ja miinus nelja kraadi vahele. Täna on pilves selgimistega ilm, hommikul sajab Lõuna-Eestis  kohati lund, päeval sajab mitmel pool lörtsi  või lund. Tuul pöördub loodesse ja põhja  ning puhub viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti kuni  15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kahest pluss kolme kraadini. Uudiseid jälle juba vähem kui poole tunni pärast. Tere hommikust, kõik, kes te olete ärkanud näiteks kell kaheksa. Äratuskell on kella kaheksa peale pandud viis minutit,  te olete nüüd ringutanud. Aeg on üles tõusta, terevisioon käib. Tere hommikust ja tõepoolest, terevisioon käib meie teine tund,  alustab juba õige pea, hakkame me rääkima prügist,  aga mitte tavalisest prügist, vaid kosmose prügist,  sest et inimkond on paraku jõudnud oma siis eksistentsi  jooksul ja selle aja jooksul, millal siis meie  kosmosevallutused on kestnud kosmosesse sokutada üsna palju  selliseid inimtekkelisi objekte ja jätnud need sinna ringi tiirutama,  mis sellest kõigest üks hetk saab, seda saame juba õige pea  küsida Mart Noorma käest. Küsi kindlasti ka seda, et kas see on kuidagi reguleeritud,  kas saab igaüks, kellel on raha saata kosmosesse enda  satelliidi tiirlema või kuidas see käib. Väga huvitav, kohe saame teada. Aga me räägime täna veel ka viis G võrgust näiteks,  sest et siin jutud käivad, et juba õige pea asendab viG võrk  4G võrgu välja. Mis kasu üks tavainimene sellest uuest võrgust saada võiks,  see selgub pärast poole. Üheksas uudiseid. Ja ilmunud on uus raamat nimelt raamat, mis õpetab lastele  siis hambaid paremini. Hooldajad on selline lõbus toredate piltidega piraadipoiss,  peedu ja hambaämblik. Räägime sellest raamatust täna sellepärast,  et on rahvusvaheline suuhügieenipäev ja Brita lubas  selle raamatu autor viis sellist kuldset reeglit meile õpetada,  mida lastele peaks õpetama, et nende hambad oleks terved  ja ei oleks hammaste. Aga täna juba õige pea, hakkame vaatama ka,  millest kirjutavad värsked ajalehed. Abimehed on meil juba platsis. Absoluutselt täna on meil siin mildred ja Kristjan,  nemad oma valikut on tegemas ja õige pea saame kuulda,  mis teemad neid paeluvad. Praegu on näha igatahes, et arutlus käib. Aga mina lubasin välja, et hakkame kohe rääkima kosmosest prügist,  kosmose koristamisest ja mul on suur hea meel tervitada Mart Noormaad,  kui võib öelda Eesti üks suuremaid kosmoseeksperte sis võib  nii öelda. Tere hommikust, ei, ei või öelda, on palju,  palju kogenumaid kosmoseteadlasi ja igal kosmoses on  tegelikult nii suur vald, see on sama hea nagu öelda Eesti  suurim ühiskonna ekspert, nagu tegelikult on tuhandeid eri eksperte,  kes iga erinevaid asju teab. No ma tean ka natuke, millest. No aga vaatame kohe, kui palju sa tead, kosmose prügi. See on nüüd test, paneme su proovile kohe,  aga tõepoolest, et, et alates esimestest kosmose vallutamise  plaanidest on inimkond suutnud tekitada meie maakera ümber  sellise üsna kolossaalse rusutükkidest koosneva pilve ja,  ja mina tahtsin teada, et milliseid ohte see pilv endast kujutab,  et Mart, milliseid, milliseid objekte praegu kosmosesse  ringi lendamas kohata võib. Me teame, et äsja hiljuti viidi kosmosesse auto,  terve Tesla see nüüd küll ei tiiruta meie orbiidil,  aga, aga mis veel peale auto auto seal ringi tiirutab? No eks ikka enamus asju, mis kosmosesse on lennanud,  on seal mingisuguse konkreetse eesmärgiga,  põhiliselt teadusliku eesmärgiga, aga palju muud kasuliku  inimkonna jaoks nagu ilma ilmaprognoosid,  positsioneerimised, kaugseire, keskkonnaseire  ja nii edasi, väga palju kasulikke missioone,  aga kosmosel on selline omapära maa orbiidile,  et kui sinna saata satelliit üles, siis ega kui ta vähegi  kõrgemale läheb, siis ta sealt ise alla ei tule,  enne, kui võib-olla tuhandet aastat pärast. Kui ta on natukene madalamal, siis maa atmosfäär ikkagi,  kuigi see on juba kosmos seal natukene atmosfääri osakesi  ikka on, pidurdavad, satelliit aeglustub  ja kukub lõpuks alla. Nii et lõppkokkuvõttes võib öelda, et kui vaadata näiteks  seda pilti, ma ei saa jätta mainimata, et see tundub,  et nüüd on kohutavalt ära saastatud kosmos  siis tegelikult kui praegu kogu see komplekt asju,  mis kosmosesse on saadetud. Lisaks igasugusele väikestele rämpsutükkidele,  no ütleme, suurusjärgus miljon sellist kosmoseprügiosakest  miljon võib tunduda kole suur ja see pilt võib tunduda  hirmus kole, aga mõelge, kui suur on kosmos,  kui natuke ekvaatori kohal ma orbiit pilt on natuke üle  40000 kilomeetri pikk, kui me võtaks miljon prügitükki,  kaoks nad kõik ühe joone peale 40000 kilomeetri peale,  siis oleks üks tükike iga 25 kilomeetri tagant  ja see on ju ainult ühe joone peal. See tähendab, et tegelikult see pilt näeb kole välja ainult sellepärast. Iga punkt, millega satelliiti tähistatakse,  kui maaga panna õigesse perspektiivi, oleks siin võib olla  10 või 100 kilomeetrit läbimõõdus tegelikult läbimõõt on  mõned sentimeetrit kuni mõned meetrit. Nii hull asi ikkagi ei ole. Aga kas sellisel juhul see kosmoseprügi on üleüldse probleem? Kosmoseprügi kindlasti on probleem, sellepärast et igal  sellel väiksel tükikesel on ju, kui ta, kuna ta lendab orbiidil,  siis tal on seal kiirus, mis on noh, suurusjärgus kuskil  28000 kilomeetrit tunnis ehk siis kuskil natukene alla  kaheksa kilomeetri sekundis ja sellise kiirusega,  isegi kui tuleb väike sentimeetri suurune tükk. Näiteks on näite EstCube üks. Kui tiirlesori biidil oli veel täiesti töökorras,  siis saime ka hoiatuse Ameerika ühendriikidest,  kes jälgivad kosmose prügi liikumist võimaliku kokkupõrke  ohu kohta. Ja siis Eesti inimestele ma seletasin,  et kuidas aru saada, et nüüd tuleb üks sentimeetrine tükk  ja põrkub kokku meie üheliitrise satelliidiga. Mis tunne see oleks, kui sa ise oleks seal kosmoses sellise  kokkupõrke keskmes? See on sama tunne, nagu sa seisaks mahalaskmisjao ees  ja sinu pihta korraga lastakse 12000 püssikuuli samasugune  energia vallanduks sellisest paugust, sest kiirused on  nii suured. No ütleme, et, et kui EstCube'i pihta oleks selline tükk  läinud ja, ja plahvatus oleks toimunud, see ei oleks  võib-olla noh, maailmale nii suur katastroof olnud,  see oleks eestlastel olnud suur katastroof,  aga mitte maailmale. Millised on olnud sellised suuremad õnnetused,  just kosmoseprügi õnnetused, mis on võib-olla sellised  olulisemad ja tõsisemad tagajärjed endaga kaasa toonud? No tänase seisuga on olukord, ütleme, et kontrolli all on olnud,  kui ma õigesti mäletan, viis sellist teadaolevat  satelliitide omavahelist põrkumist ja lisaks muidugi  väiksema prügi taga tabamus on palju, aga neist ei olegi  suurt mõtet rääkida, räägime sellest, mis on see nagu see  kõige hullem asi, mis praegu kosmoses võiks juhtuda. Loomulikult kui rahvusvaheline kosmosejaam,  kus on inimesed peal, kui see saaks pihta mõne kuupsatelliidiga,  näiteks mingisuguse liitrisega, see tekitaks totaalset katastroofi,  inimesed saaks kindlasti surma, kõik seal ISSi peal. Õnneks midagi sellist ei ole juhtunud. Väiksemate prügi tükkide vastu ega kosmosejaam ei ole  lihtsalt ilma kaitseta, tegelikult kosmosejaama ehitus on selline,  tema seinad on niisugused kihilised sama põhimõttega nagu  tankide soomus, kus kõigepealt on selline hästi tugevast  haprast materjalist kiht, mis selle tabava kuuli pihustab laiali,  sellele järgneb selline pehmest materjalist kiht,  mis siis need väiksemad tükid kinni võtab. Nii et on kõvasti mõeldud, et kaitsta astronaute,  aga see kaitseb ikkagi ainult väikeste tükkide eest natuke suuremad,  ütleme selline kilone kosmoseprügitükk, mida tegelikult on  seal tuhandeid, see hävitab, hävitas kogu meeskonna  ja see on ainult statistika, ütleme, et kui natukenegi on  teada selle, selle see suure objekti võimalik tabamistrajektoor,  et ta võiks tulla kosmosejaama vastu, siis tehakse  spetsiaalseid manöövreid, pannakse mootorid,  tööle, liigutatakse kosmosejaam teistele orbiitidele täpselt  samamoodi ka kõik sellised suuremad satelliit,  kaugsere satelliidid ja nii edasi, kui on teada mingi selline,  ütleme, kilone poole kilone kosmoseprügi tükk tulemas,  siis tehakse spetsiaalne manööver, liigutatakse satelliit  natukene kõrvale, aga väiksemad tabamuse ma arvan,  tegelikult see on ikkagi aja küsimus, millal ISS  ka lõpuks meil pihta saab, tõsiselt. Aga kas teadlased ikkagi praegu tegelevad sellel rindel  või selle nimel, et üks hetk hakata nagu süsteemselt seda  asjatut kola sealt alla tooma või, või ära hävitama? Ma ütleks kõigepealt, et see kola valdavas enamuses ei ole  algusest lõpuni olnud asjatu, see on kõik tagajärg,  mis kaasneb sellega, et on vaja teha midagi väga kasulikku,  mingid kasulikud missioonid on olnud, aga kahjuks kaasneb  sellega ka prügi. See tähendab, et see, ütleme, et valdavalt on see ikkagi vältimatu,  see, see on olnud vajalik nüüd mitte praegu,  vaid juba ütleme viimased 10 aastat, siis kui EsCube läks  kosmosesse juba siis olid väga tõsised arutelud  ja oli juba tehtud otsused, et vähemalt sellised mõistlikud  kosmoseriigid nagu Ameerika Ühendriigid,  Euroopa kosmoseagenti kultuur, Venemaa et kui nad viivad  kosmosesse mingisuguse satelliidi, siis nad disainivad  selle niimoodi, et see vähe, mitte kauem kui 25 aastat ei  oleks seal kosmoses. Et ütleme, tööaeg võib-olla viis kuni 10 aastat,  aga hiljemalt 25 aasta pärast oleks ta kukkunud alla  ja põlenud atmosfääris ära teha, tehes nüüd kosmosevabaks. Järgmistele missioonidele ma ei saa öelda,  et kõik maailma riigid seda jälgiks, aga see põhimõte ütleme,  et Euroopa kosmoseagentuuri kanderaketiga ikka praegu  kosmosesse ei saa saata missiooni, mis maalähedasele  orbiidile ma mõtlen, mis, kus ei oleks läbi arvutatud,  et ta 25 aastaga tuleks alla ja, ja ei jääks sinna pikemalt prügiks. Aga kas mingeid selliseid muid meetodeid a la mingid  hiiglaslikud tolmuime või magnetid, millega sellist? Prügi sealt kokku korjate selliste asjade peale ei mõelda. Ja no nagu sa väga hästi praegu välja tood,  see, millest mina rääkisin, on nagu tulevikuvaade,  et seda prügi nüüd väga kiiresti ei kasvaks. Aga see, et see vana poli sealt ära koristada,  see on muidugi teine teema ja tõepoolest Euroopa  kosmoseagentuur on saatmas üles missioone ka,  et kõik teised maailmas teised riigid tegelevad sellega  tehakse eksperiment, kuidas näiteks väikse satelliidiga  lennata mingi prügitüki juurde visata võrk välja  või lasta sinna harpuun sisse ja siis väike satelliit viskab välja. Näiteks langevarju võib mõelda, et langevari kosmoses ei tööta,  aga kuna ikkagi siin me räägime mingist 400 kuni 600  kilomeetri kõrgustest orbiitidest, seal veel atmosfääri osakesi,  on küllalt, et pika aja peale see langevari ikkagi pidurdab piisavalt,  et näiteks, kui muidu see, see prügi lendaks seal veel 50 aastat,  siis ütleme, paarimeetrise langevarjuga ta kukub sealt alla  näiteks kolme aastaga. Nii et sellised missioonid on arendamisel. Muuhulgas katsetatakse samasuguste väikeste kuupsatelliitidega,  nagu on ESTCube sellist. ESTCube praegu veel ka tiirutab meil seal orbiidi peal või. Tiirutab kenasti ja. EstClubi puhul tegime samamoodi arvutused,  et 25 aasta jooksul peaks ta alla kukkuma. Muidugi seal tuleb arvestada, et me lootsime,  et ta tuleb kiiremini alla, et meil õnnestub see  päikesepurje juhe välja kerida, mis toimib  ka tegelikult pidurina orbiidil võib toimida  ka pidurina ja tuua satelliidi kiiremini alla,  kui see oleks meil õnnestunud. Kahjuks see viimane etapp meil teadupoolest ju ju ei tulnud välja,  see ju ei tulnud satelliidist välja. Kui oleks tulnud, siis see satelliit oleks alla tulnud umbes  15 aastaga 25 asemel, praegu loodame, et  siis umbes 25 aastaga teeb kosmosevabaks järgmistele missioonidele. Aga senikaua ma kindlasti nimetas teda prügikasti ikkagi  mälestusmärk Eesti tudengite suurepärastele saavutustele,  tehnoloogia arendamisel. Ja eksperiment kindlasti aitas inimkonda edasi,  sest uued katsed said kosmoses tehtud. Suur tänu, Mart Noorma täna hommikul terevisiooni tulemast,  kosmoseprügi teemat meile tutvustamast. Meie läheme siinkohal edasi muusika videoga. Eesti folkmuusik Silver Sepp on saanud valmis uue video,  mis kannab pealkirja eneseotsijad. Jah. Kõik enese. Nüüd nad valla. Tuules on hääl, mille selguse noot kõik maapealsed raskused  need andsid alla. Lahti on mõtete gravitatsiooni. Sõid vaba tee kümnendite lapsed suureks. Nad eritsevad kõikide isade eest. Nad ei võta ast ootustega, ei kuule. Kui jama südame Tule alla, sul on tänavaid antud, alla tapab hammemeid,  igavus, rikkus kinke, toovad päkapikud. Alal. On metsades tõusmas hiidseebi mulle. Keegi ei tea, kust nood alguse saanud. Ohveti uued neid puhumas tuurde neid tagasi purki panna,  isa. Eelmine sajand kõik kartulika noored söödi ära tänaste  päevade eest. Seisame keskel, kuid hästi ei kle. Ennast seda kuu oleme teel musta ja valgel,  vahet ei tee. Me oleme kiilutud segaste aegade A. No no. Teie. Tule alla. Ei, ei nagu Silver Sepp praegu laulis. Enese otsijad on siis video, mille esmaesitlus oli praegu  siin televisioonis ja Silver Sepp on ütlenud,  et see muusikavideo on pühendatud ja lugu kõigile hingelt  vabadele eneseotsijatele. No tere hommikust, Kristjan ja Mildred. Kui vabad eneseotsad teie olete? Tere hommikust, ma olen väga vaba Ene sots  ja olen seda teinud Singapuris ja Hollandis seitse aastat. Ja oled ennast leidnud. Ma arvan, et olen leidnud, nagu öeldakse,  et ManTravel World see Need Te fin, ma tulin tagasi koju, et seda tõesti leida. See on väga hea, hea kuulda. Leidmisest rääkides, teil on, mina vaatasin,  et te olete ikka väga tublisti täna lehtedest uudiseid leidnud,  nii et hakkame kohe peale, muidu ei jõua kõigest rääkidagi,  et, et võib-olla siis alustame Kristjan,  siin saan aru, et sind sinu erialast sõltuvalt. Majandusuudised väga huvitavad tõesti, ma arvan,  et praegu kõige suurem uudis tänasel päeval on lümpik,  müüakse odavalt maha. Et kuna ma ise olen ka börsi, ütleme börsifirma küll krüpto börsifirma,  siis võin alati öelda, et keegi on alati,  pole rahul ja nagu te näete neid uudiseid,  siis väike väikeaktsionärid ei ole rahul. No arusaadav, sellepärast et aktsia, millega tahaks ära osta,  on põhimõtteliselt sama hind, mis on praegu turul  ja üldjoontes on ikkagi selline trend, 20 30 protsenti  ikkagi makstakse rohkem, et mis sina arvad sealt? No ma arvan, et ma tahakski natuke Eestis põnevust,  et 90 protsenti väikeaktsionäridest peavad sellega nõus olema,  nii et ma väga loodan, et siin tuleb väike väike sõda  ja me näeme natukene tule tulevärki ka. Et ei lähe nii kergelt, see protsess No ma loodan, et ei lähe, et siis saab meedias ka,  mille käest kirjutada ja siin hommikul kommenteerida,  aga ma arvan, ütleme, et tegelikult reaalsus on arvatavasti see,  et see ikkagi läheb suhteliselt libedalt läbi,  kuna üks suur aktsionär ikkagist tahab müüa. No Vildred, sind loomulikult huvitavad kõik teemad,  mis on toitlustusega seotud, arvatavasti. Seda ka muidugi jah, aga me ühiselt siin jäime teema juures peatuma,  mis räägib sellest siis, et kuidas riik plaanib  välismaalaste palkamist tööandjale lihtsamaks teha,  mis, mis, mille peale ka mina tihti mõtlen ja,  ja, ja tore oleks vahel näiteks mõnele välistudengile kas  või ajutist tööd pakkuda või või või köögis  siis palgata mõni välismaine kokk, et tuua natukene. Mis on need, kuidas seda lihtsamaks siis soovitakse teha,  et kas bürokraatiat on, peaks vähem olema  või mis sealt artiklist? Bürokraatiat jah, vähem nii tööandjale kui töötajale,  et. No teil mõlemal, ma kujutan ette, on, on see teema hingelähedane,  sellepärast et tihtilugu välistööjõudu te ju otsite näiteks,  Kristjan, kuidas sinul on, kas see artikkel tundub,  et läheb lihtsamaks välistöötaja tööle võtmine? Ütleme, et idufirma kindlasti näed, et see läheb lihtsamaks,  aga ma novembrist alates olen palga nud Eestis 17 inimest  ehk siis Eesti väikest majandust siin kasvatanud  ja ma ütlen täiesti ausalt, et välismaalastega ümber käimine  ikkagi nii bürokraatlik veel tänasel päeval,  et tõesti see uus uudis, mis tuli välja,  et ütleme, kui tööluba on olemas, siis nad saavad ütleme,  töökohta vabalt vahetada, see on kindlasti väga tervitatav näide,  on, et üks välistada tuli siis ütleme, konkreetsest firmast  meile üle ja see, ütleme paberimajandus võttis mu sellest esard,  mis nii palju aega lihtsalt, et see oli täiesti uskumatu,  võrreldes Singapuriga kõvasti rohkem aega. Vilder, kuidas sul on, oled kööki proovinud,  leida välismaalasi, kuidas nad konkurentsi,  kas nad on konkurentsivõimelised meie enda näiteks kokkadega. Kindlasti on kindlasti väga palju uusi ja teistmoodi ideid,  et nad on ju kindlasti tihti rohkem reisinud või,  või hoopis teistsugust maailma näinud kui meie siin Eestis  või või. No näiteks, kas võiks ka siin telemaja kohvikus olla,  meil näiteks taikokk? Laseksid sa läbi sellise, miks mitte? Tõesti, mitte niimoodi, et ainult Taikokk töötab,  aga et meil on mitu kokka, et üks kokkadest,  miks mitte, et see tooks ju väga palju vaheldust menüüsse  ja klientidele see kindlasti läheks väga peale,  miks me muidu käime ju ka rahvus restoranide väga palju söömas. Üks uudis, mis sina välja tõid, veebiuudis,  siis räägib veganitest ja kas siis veganitel läheb nüüd elu  paremaks või, või tuleb neil toetust juurde? Ja see oli põnev uudis, et. Veganid on vegan, selts on siis palganud endale  õigusnõustaja Mari-Liis Sepperi, et. Et et mitte veganitega tülli minna, siis ma  ka ise paastu praegu ja olen vegan, on ju,  aga minu jaoks on natukene natuke hirmutav see,  et, et nad räägivad sellest, kuidas lapsevanemaid  siis nõustada, et, et lasteaias siis lastele kindlasti oleks vegan,  toit ja nii edasi, et ma olen päris paljude  lasteaiakasvatajatega rääkinud ja tegelikult on see ikkagi probleem,  et väga väikseid lapsi nii-öelda nagu sunnitakse veganluseks,  siis nad vaatavad kõrval, kuidas teine sööb vorstivõileiba,  onju. Ja siis tema peab süü närima porgandit,  et et kindlasti võiks lasteaiatoit olla vaheldusrikas  ja tervislik, aga et nagu ei tasuks nagu üle piiri minna. Ja no loodetavasti jah, et see lasteaiatoit jääb,  ma loodan mõneks ajaks kindlasti veel. Selliste kõrgemate instantside kontrolli alla,  sest et noh, võib-olla on hetkel veel liiga vara järeldada,  et, et kas see kõik on ikkagi lõpuni ohutu,  aga mine sa tea No mina sa tea ja noh, oluline on ikkagi vaheldusrikkus. Ja anda võimalust ja no muidugi, kui on rohkem võimalusi,  see tähendab, et ta on ju ka toit kallim. Jah jah, seda küll ja et noh, kui, et kuidas  siis lasteaiakasvataja või lasteaiakokk peakski  selle eelarve juures siis saama hakkama sellega,  et kuna praegu on ka väga palju allergiaprobleeme  ja muid asju, et siis kui igal lapsel seal hakkab erinev  toit olema, et. Jällegi ma tahan küsida siin meie kohaliku telemaja kohviku  näite varalt, et no teie pakute iga päev menüüs ka. Vegan toit kui popid need on. Sellel on kindel oma klientuur ja see tegelikult aina  laieneb ja, ja see on ikkagi üsna oluline,  et see valikus oleks. Aga, aga meie klientuur on ikkagi täiskasvanud inimesed  ja kes saavad ki oma valikut ise teha ja suudavad iseenda  menüüd paika panna. Kristjan sinu menüü, kui palju seal taimetoit on? No ma ütlen, nagu te näete, siis ütleme mitte väga palju,  et, et selles mõttes, et mina, mina ikka söön  siis niimoodi liha ja ta Segatoit. Mina pooldan ka liha, ma pooldan liha, et asi ei ole üldse  selles ei absoluutselt Kristjan välisuudistest veel. Põgusalt mainisid välismaalaste pangakontodest. Ja et tõesti, et kui ma novembris Eestisse tulin tagasi,  siis ma tõesti olin väga üllatunud, kuidas me  nii vastu oleme välismaalaste pangakontodele  ja mu sõbrad ärimehed räägivad, et et põhimõtteliselt,  et osad tahavad näiteks Eesti Tenderitel ütleme osaleda selleks,  et peavad Eesti äritegevust näitama, aga ei saa pangakontot  lahti ja teisest ka välismaalased, sõbrad,  nad ei saa pangakontosi lahti, et et ma ei,  ma ei saa aru, et ütleme, kuidas meil ei ole  siis Eesti panku, kes tahaks eksportida seda teenust välismaale,  me oleme nii nagu niisugune digiriik, aga samas ma ei tea  pangakontosi lahti, mis on alus, et välisfirmad saaks sisse  tulla siia. Et näiteks uudis siin oli, et viimasel ajal on hüppeliselt  sagenenud juhtumid, kus Eesti kommertspangad keelduvad  kontode avamisest välismaalastelt omanikele. Et ja lisaks veel võtame e-residentsuse,  kogu programm on üles ehitatud sellele, ütleme,  et välismaalased saavad e-residenti, saaks pangakontot lahti  teha ja, ja rääkisin just e-residentsuse juhtidega ja,  ja ei saa Miks me siis teeme seda? No loodame, et laheneb see probleem, kindlasti mõeldakse  selle mildred taas kasutatud. Nõudest tahtsid sa ka veel korra rääkida,  see tundus minu jaoks väga põnev. Ja siin Sakala lehes on siis väike jutt sellest ühest õpilasfirmast,  kes üritab toota siis ärasöödavaid, nugekahvleid,  lusikaid, et mis materjalist need siis need on,  põhi, jahuvesi ja sool. Et ma olen kunagi nendega natuke kokku puutunud,  et praegu ilmselgelt on see probleem, et need on palju kallimad,  onju, aga, aga mina igapäevaselt annan kahjuks väga palju  välja ühekordseid nõusid. Ja, ja kahjuks on ka väga palju selliseid mõtlematuid,  kliente, kes võtavadki selle kohvi topsi kaasa  ja tegelikult joovad selle koha peal ära,  on ju, näevad, tuttavad joovad ära, et, et kui sul on see  aeg viis minutit seda kohvi juua, siis joo see tassist ära,  et ära võta seda topsi või kas sellel topsil on alati vaja  see eraldi plastik kaas panna või, või kas alati on vaja  plastlusikat võtta ja nii edasi, et, et see teadlikkus,  teadlikkus ilmselt on, aga harjumus on nii tugev sees  ja see. Ma väga loodan, et varsti tuleb. Need ühekordsed nõud on kohustuslikult kallimad kui näiteks. Aga nemad siis räägivadki nugadest, kahvlitest taldrikutest,  mitte veel topsidest? No siin mainitakse, tema vist praegu, toodab ainult veel  lusikaid ja kahvleid, jah, et isegi taldrikuid veel ei tooda  selliseid ja eks ta siin ütleb ka, et see oluline ei olegi see,  et sa pead selle nagu toidu korra lõpuks ära sööma vaid lihtsalt,  et see nagu laguneb väga kiiresti, et natuke vett peale  ja lagunebki ära, onju. Vilde ja Kristjan suur-suur tänu täna hommikul terevisiooni tulemast. Väga vahva vestlus oli teiega. Aitäh, aitäh. Aa. Ta. No meil on siin näha merikotkast, kes minu arust on  rahulolevama näoga kui pool tundi tagasi just näksas siin  seda puu puuoksa, ma loodan, et seda nokale teeb head meie  enda nokkadest, hakkame rääkima sellepärast,  et järgmises pooltunnis räägime suu hügieenist,  täna suu hügieenipäev ja viis praktilist näpunäidet  siis kõigile lastevanematele, kuidas laste suu sid paremini hooldada. Ja viis G võrgust räägime ka, mis see on,  kuidas tavainimest aitama hakkab või kas hakkab. Aga kell on nüüd saanud pool üheksa, nii et vaatame ära. Kõigepealt uudised. Ja. Ei. Tere hommikust. Riigi infosüsteemi amet annab teada, et täna õhtul ei saa  kella 18-st 22-ni hooldustööde tõttu uuendada ID-kaardi sertifikaate. Pärast hooldustööde läbiviimist on kauguuendamine taas  töökorras ja sertifikaate saab uuendada märtsi lõpp. Esimesest aprillist tunnistatakse uuendamata sertifikaadid kehtetuks. ID-kaardi elektrooniliseks kasutamiseks tuleb politsei  ja piirivalveametilt taotleda uus dokument,  asudes ka riigilõivu. Tänase seisuga on uuendatud 460000 kaardi,  sertifikaadi uuendamata on jäänud veel umbes 280000. Suurem osa uuendamata kaartide sirka 225000 ei ole olnud  eelmise aasta jooksul kordagi elektrooniliselt kasutuses  ehk neid kaarte ei ole kasutatud e-teenustesse sisenemiseks  ega digiallkirja andmiseks. Riigikogus on esimesel lugemisel vabaerakonna esitatud  kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus. Eelnõu täpsustab erakonna ja valimisliidu nimekirja  esindajate määramise korda volikogu komisjonides. Eelnõu näeb näiteks ette, et volikogu komisjoni koosseisu  moodustamisel peab arvestama erakonna ja valimisliidu  esindajate proportsiooni volikogus. Teiseks määratakse erakonna või valimisliidu esindajad  komisjonidesse erakonna või valimisliidu taotluste alusel. Põhjendusena tuuakse, et kui siiani oli ainult komisjoni  esimehe asi komisjon moodustada, siis nüüd antakse  poliitilistele jõududele roll. Sel nädalal algavad esimesed tööd reidi tee ehituseks,  esmalt valmistatakse trassi teetöödeks ette. Tööd algavad muudetud projekti alusel, mis lepiti kokku  rühmitusega merelinna kaitsjad tänavu veebruaris. Abilinnapea Züle haismailova sõnul on uuendatud projekt  loodust enam säästev ja Russalka ala ümbruse osas detailselt  läbi räägitud. Trassi ettevalmistuseks alustatakse raietega,  mis peavad olema lõpetatud enne lindude pesitsushooaja  algust aprillis. Raietega alustatakse pikksilma, tänava piirkonnas. Kestab ka hange reidi tee ehituse peatöövõtja leidmiseks. Pakkumiste tähtaeg on 24. aprill ning ehitustööd algavad  eeldatavasti mai lõpus. Uberi ise sõitev auto ajas Ühendriikides Arizonas alla naise,  kes suri saadud vigastustesse. Ettevõte peatab ajutiselt oma inimjuhita autode testimise. Kohaliku politsei sõnul on tegu esimese fataalse õnnetusega  isesõitvate autode puhul. Politsei teatel oli sõiduk õnnetuse hetkel autonoomsel režiimil,  kuigi autos viibis ka tehnik. Uberi pressiesindaja ütles, et ettevõte peatab määramata  ajaks isesõitvate autode testimise ja eemaldab autot  ka San Francisco, Pitsbergi ja Toronto tänavatelt. Ego South Drving, rese er really seming very ar o in te  Dissent future Ba a e Comp on the. Ob ene compe er more no Working on Soup driving ares  Haverally rea ap ther. Competition an Cars on ero passable and so. Ser sain, no tegin noh Cars by Ten Teni Driving rowm  Passangers and I think thes accedent show,  et maybe The Tech nology es rolling out lit to fas. USA telesarjas seks ja linn Mirandana tuntuks saanud 51  aastane Sinthia Nixon kandideerib New Yorgi osariigi kuberneriks. Nixon teatas kandideerimisest postitades suhtes  tutusvõrgustiku Twitteri koduvideo. Niksoni kinnitusel kandideerib ta praeguse kuberneri Andrew  Cumo vastu, kes pürib ametisse kolmandat korda. Nixon soovib enda sõnul muuhulgas edendada liberaalseid  vaateid ja vähendada majanduslikku kui ebavõrdsust. Me oleme kogu riigi kõige ebavõrdsem osariik,  kus on nii uskumatut rikkust kui ka äärmuslikku vaesust,  rääkis Nikson. Telesarjas eksija linn tehti aastatel 1998 kuni 2004. USA osariikide kuberneridest on praegu vaid kaheksa,  naised. Ja ilmast ka. Kell kaheksa oli pilves selgimistega ilm,  kohati 100. lund ja oli udu. Puhus läänekaare tuul kolm kuni kaheksa,  saarte rannikul puhanguti kuni 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur oli miinus ühest miinus nelja kraadini. Täna on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund  ja lörtsi, tuul pöördub loodesse ja põhja  ja puhub viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15  meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kolm kraadi. Uudiseid veel kell üheksa ilusat hommikut. Tere. Tänud Juhanile ühe korra kohtume täna terevisioonis Juhaniga  veel täna on meil loomulikult ka üheksased uudised,  kuid kell on saanud kaheksa läbi 35 minutit,  meil on terevisiooni veel teile natukene veel pakkuda päris  põnevaid teemasid. Ja muuhulgas räägime sellest, mis asi on viis G,  et siin viimaste aastate jooksul on üsna palju tähelepanu  saanud see mobiilse interneti järgmine põlvkond,  ehk siis viis G internet, mis see on, millal,  millal see meieni jõuab, kuidas meie elusid hakkab mõjutama,  sellest saame kohe rääkida. Tehnilise järelvalveameti pead peadirektori asetäitjaga  Margus Kris. Ja ja selles pooltunnis veel räägime ka uuest raamatust piraadipoiss,  peedu ja hambaämblikke, tegemist on siis sellise õpetliku  lasteraamatuga ja õpetab see hambaid hooldama  ja see ei ole ainult lastele, vaid ka laste vanematele. Ja raamatu autor, Prita on meil täna terevisioonis  ja tema siis annab viis näpunäidet ja kindlasti võib-olla  küsin talt ka, et kuidas hambaid pesta, mille,  millest alustada kuskohast alustada täpsemalt? Loomulikult? Mul mul on oma idee sellest. Mina alustaks sellest, et keera vesi lahti,  võta hambaharjatte ja pasta peale. Võib-olla see on palju keerulisem. Saame rääkida sellest, mis siis järgmise sammuna teha saab. Igatahes räägime siis hambahügieenist ja viis näpunäidet,  praktilist näpunäidet, et olge kindlasti telerite ees. Aga nagu mina lubasin, hakkame rääkima viis G internetist. Tere hommikust, Margus Grupp. Kõigepealt, mis asi see viis G täpsemalt on,  sest et sellest on nüüd viimastel aegadel väga palju räägitud,  me saame aru, et see jõuab varsti meieni,  aga mis ta on? No kui niimoodi väga üldiselt öelda, siis viis G on  mobiilsideteenuste järgmine generatsioon Kui minna nüüd ajas natukene tagasi Alustame kaks G-st siis ks G oli mõeldud peamiselt kõneside  ja andmeside kõneside ja SMS-i jaoks. 3G- ga tuli meile ka andmeside, mobiilne andmeside  ja 4G- ga siis. Läks siis see andmesidekasutus juba massidesse juba suured  andmemahud liikusid ja, ja praegu me kõik kasutame 4G-d. Et 5G nüüd ei saa öelda, et oleks otseselt järgmine samm  selles mõttes, et mis läheb sama rada. 5G on nüüd, et, Loogika on natuke teistmoodi, et 5G loob meile uued uue  platvormi uued eeldused, et me saaksime luua ägedaid  teistsuguseid tehnoloogiaid, teenuseid. Kohe hakkame nendest ka rääkima, aga kõigepealt kas  ja kuivõrd see viis G tulek tavalise inimese elu mõjutama hakkab,  kas hakkab? Kindlasti hakkab kindlasti hakkab aga. Jällegi ma võib-olla räägiks natukene ajaloost,  et et või, või räägime siis aegadest, et millal ta hakkab  ehk et. Kui me võtame paralleeli 4G-ga, siis me oleme 5G arengus  umbes seal maal, kus me olime 4G arengus aastal 2010. Ehk siis nagu täiesti alguses. 4G-ga niisugune laiem levimine üle Eesti võrkude võrkudega  katmine toimus viis aastat tagasi. Ja praegu on ta siis täiesti massides kogu aeg. Kõik kasutavad 4G-d. Et kui nüüd 5G-ga seesama paralleel tuua,  siis läheb ikka tükk aega aega, enne kui see tõesti meie  elusid muutma hakkab. Aga kui ta lõpuks hakkab muutma ja mõjutama,  mis siis saab? Et esimese hooga, tõenäoliselt toimub meil palju erinevaid teste,  katsetusi me saame tunda, ma arvan, põhiliselt. Viis Gga kaasnevat siis. Võimalust kasutada kiiremat andmesidet, et see on nagu see  see algus, mis on edasi tõenäoliselt tulevad. Asjade interneti suurem levik. Erinevad virtuaalreaalsuse lahendused ja  nii edasi, et ma arvan, et ma ei oska neid asju praegu välja mõeldagi,  mis, mis kõik meid mõjutama hakkavad, võib-olla neid asju ei  ole olemaski hetkel. No minusugusele lihtsale telefonikasutajale tundub,  et see 4G on juba üsnagi kiire, et, et kas,  kas mina tavalise inimesena tajun seda kiiruse vahet 4G  ja viis G vahel. Kui meil täna oleks olemas see võrk, mis meil on 4G võrk  ja meil oleks olemas samasugune Täieliku standardile vastav viiskevõrk. Ma arvan, et olulist vahet ei ole, kuna meil ei ole  selliseid teenuseid, mis vajaksid hetkel seda viiskevõrku  ehk et me ei kasuta selliseid andmemahte Ja noh, mis siis 5G- ga kaasnevad, ongi siis,  et suuremad kiirused väiksem viiteaeg ja  siis mis on veel oluline asjade interneti jaoks on madal  energia tarbimine. Et kuna neid teenuseid hetkel massides ei ole,  siis tavainimese jaoks ilmselt Hetkel ei oleks ega ei annaks tunda, et meil on nüüd uus võrk. No kas on olemas juba ka mingisugune võtmerakendus,  mis, mis saaks selle viis G veduriks? Ütleme nii, et püha kraali otsingud käivad  ehk et seda võtmerakendust hetkel hetkel ei ole,  võib-olla on, aga, aga ei teata, mis see tegelikult  siis olema hakkab, et kindlasti kindlasti ei saa see olema  lihtsalt suurem andmeedastuskiirus. Aga, aga mis see täpselt olema saab? Ma julgeks võib-olla pakkuda mingisugune liitreaalsuse lahendus,  asjade kaug, kaugjuhtimine, võib-olla räägitud on siin telemeditsiini,  tele. Menitsiinist on räägitud isesõitvatest autodest  ja nii edasi ja nii edasi, aga, aga mis see nendest nüüd  vedama hakkaks, seda arengut raske öelda praegu. Möödunud aasta lõpupoole test testiti, seda viis G-d  ka Tallinki laevade peal. Kui palju sa sellest katsetamisest tead,  et mis, mis sealt välja koorus? Ikka tean, esiteks tehnilise järelevalveamet annab katsetamiseks. Testlubasid selleks, et sa saaksid raadiosagedusi kasutada. Ja esmakordselt siis olid nagu väga kõrged raadiosagedused kasutuses. Selle testi jaoks see antud katke katsetuse puhul. Ühendati siis laevade vifi võrk. Siis viiG kaudu internetti, et kui tavajuhul,  kui laev sõidab mööda merd wifi võrgu, interneti ühendamine  käib siis kas üle mobiilsidevõrgu, tänasel päeval  siis 4G. Mingitel juhtudel ka satelliitside ja kui,  kui see laev jõuab sadamasse, siis ühendatakse see  füüsiliselt kaabli abil. Internetiga see wifivõrk Antud katsetuse raames oli vist kuu aega,  oli see terve periood septembris kus siis  selle füüsilise kaabliühenduse asemel ühendati laev  sadamasse jõudes üle viis G laeva wifivõrk  siis ja inimesed, kes laeva peal wifit kasutasid,  kasutasid nii-öelda siis viiG abil seda andmesidet seal laevas. Kas nad ise olid teadlikud ka? Ei ole. Ma arvan, et nad ei tunnetanud midagi, nendel ei olnud  mingit vahet, selles mõttes Nii et mis, mis võib kokkuvõttes öelda, millal me  siis võiksime oodata, et millal see viis G niimoodi laiemalt  üle võtab. Juhtimise neli keelt? Et kui meil praegu alles eelmise aasta lõpus tulid välja  esimesed tehnilised spetsifikatsioonid, viiske omad,  et, et standardist on veel vara rääkida. Aasta lõpupoole tuleb neid spetsifikatsioone juurde võib- olla,  järgmisel aastal arendatakse klientidele seadmeid. Hakatakse neid tootma, müüma. Aga? Tõenäoliselt standard saab valmis 2020 ja  ja laiem levik võib-olla 2025, et. Natuke veel läheb aega aga vähemalt oleme vaikselt valmis,  et midagi uut ja kiiremat on tulemas. Suur tänu, Margus, täna hommikul tulemast terevisiooni. Meie aga anname siinkohal ühe soovituse täna õhtuseks teleka vaatamiseks,  nimelt OP on eetris kell 21 40 ja sel reedel esilinastub  Monika Siimetsa kauaoodatud mängufilm seltsimees laps  ja Op näitabki sellest samast filmist valitud kaadreid  ja küsib filmi nii-öelda peasüüdlaselt kirja kirjanike Leelo tunglalt,  et mis tundega vaatab ta oma eluekraanil? Mulle alguses, et ma teeksin ise, aga ma leidsin,  et see ma ei oska midagi, ma ei raatsiks midagi välja jätta,  minu jaoks oli kõik oluline. Aga see, kui ta neid stseene, mis ta juba valmis oli saanud  stsenaariumiks teinud, näitas mulle, siis ma sain aru,  et, et ta on õige inimene seda tegema, tal on nagu süda õige  koha peal ja ta ei tahtnud teha seda sellist niisugust nutulaulu. Kas mime on ka kodus? Ei, veel ei ole. Ja kole. Selles mõttes lavakunstikool andis mulle küll väga-väga. Noh, suure ja tohutult kasuliku na uue lehekülje,  millega nüüd edasi minna. Lumina tsi all lama. Ja ta peab olema halast. Kui ta oleks lõpp, oleks väga kurb. Ja. Vot täna selline põnev ühe mehe bänd uksel  ja Hovsali loo nimi ja selline mõnus tempokas,  igatahes. Lugu teine lugu tänases terevisioonis, nüüd aga räägime  hambastest ja nimelt täna on su hügieenipäev  ning head suu hügieenipäeva ning õnnitlen  siis Brita sind varsti selle puhul, et täna  siis on välja tulnud raamat, piraadipoiss,  peedu ja hambaämblik ja ma saan aru, sa seda raamatut ise  katsusid ka enda käes alles just jah, just hetk tagasi,  ise hoidsin esimest korda käes. No milles sai sinul idee alguse, et see raamat üldse kirjutada? No esiteks sellest, et mul on tunne, et selline raamat on  täiesti puudu meie Eesti lasteraamaturiiulil. Ja, ja teiseks ise kolme väikese lapse emana ma näen,  kui keeruline tegelikult selles hammaste reeglistikus on  nagu orienteeruda praktikas ja, ja ma tundsin,  et sellist nagu raamatut oleks vaja. No me palusimegi sul siis välja tuua viis sellist kuldset  reeglit ja kui selline esimene reegel, mida me võib-olla  kõik teame, see, et pesta kaks korda päevas hambaid,  aga mis siis edasi tuleb, millised on need viis reeglit,  mida kindlasti peaks laste juures? Tähelepane, et hammastepesu on siis see üks,  sellest räägime võib-olla pärast natukene rohkem. Järgmine asi, mis on minu jaoks hästi oluline,  on see, et janu joogiks peaks lapsed ikkagi söögikordade  vahel tarbima ainult puhast vett. See on nagu see kõige lihtsam, mida ma kodus näen. Ka on kõige lihtsam järgida, et kui lapsed harjuvad juba  beebist saati seda vett jooma, siis nad tulevad  ja küsivadki ise seda vett. See oleks siis see esimene reegel, no teine oleks  siis see, et peaksid olema kindlad söögiajad,  et lapsed harjuksid sööma siis toidukordade ajal,  ehk siis päevas võiks olla lapsel neli kuni viis toidukorda. Ja need toidukorrad on olulised just sellepärast,  et hammas tahab saada puhata kolm tundi vähemalt. Ja siis, kui see puhkuse aeg on siis vett juua,  sest siis ka hammas puhkab, kui ta saab vett. Just täpselt, sest vesi on ainuke, mis ei põhjusta suus  happerünnakut ja sellest hoolimata hammas ikkagi puhkab nagu  kõik muud morsid, ükskõik mida muud sa suhu pistad,  see juba nii-öelda segab seda hammaste puhkust,  et see kolm tundi on oluline, nii, nüüd on kolm on meil juba  koos ja ja noh, siis ongi nagu see ka, et näksite  ka nagu ei või see käib tegelikult sinnasamma alla,  eks ju. Ehk siis näksida nende toidukordade vahepeal õhtul kuna  iganes Jah, jah? Jah, jah, jah, et ikkagi toidukorrad peaksid ära  jagunema sinna neljale viiele korrale nagu. Ja siis ja viies reegel on, ma saan aru,  seotud sülitaliga. Jah, et peale igat toidukorda on suureks abimeheks meil  sülitooli pastillid ja sülita nätsud, mis siis,  mille põhiline toime on see, et nad stimuleerivad meie  sülieritust ja meie oma sülg on nagu tõesti parim kaitse  nagu hambaaukude tekke vastu. Ja teine asi, mis siis sülitooli omadus on see,  et ta pärsib ka lise bakterite elutegevust. Et see siis aitab hoida ka veel lisaks kõigele muule meie hambaid. No neid reegleid võib-olla väga keerulised esmapilgul ei tundu,  aga ma kujutan ette, et väikelaste vanematele ikkagi mõelda,  et lastele anda ainult vett ja mitte näksi,  mis on üsna raske, sul on endal kolm last,  kuidas sa ise hakkama saad? Just reeglid on väga lihtsad ja väga mustvalged,  aga keeruline ongi nende asjade järgimine. Et, et janujoogireegel on väga lihtne, kõige keerulisem on  jälgida kodus ikkagi kolme erivanuses lapse kõrvalt seda  toitumiskordade reeglit, et oleks see kolm tundi pausi,  et kui ikkagi iga laps seal ärkab eri ajal,  igaüks tahab eriajal nii-öelda süüa on ju  siis tuleb suurem laps koolist, kes peab kohe trenni minema,  kes tahab ka enne trenni midagi süüa ja siis tema sööb  siis kõrvalt ju väike laps jälle tahab süüa,  et noh, et seda on nagu keeruline jälgida,  aga teadmine, kuidas see auk sinna hambasse ikkagi tekib,  aitab mul ikkagi nagu olla nagu sihikindel,  järje l. Väga hea, räägi kõigile lapsevanematele ka,  kuidas auk tekib, kuidas need siis, kuidas needsamad  väikesed näksid siis seda tekitavad. No okei, tegelikult see on natuke nagu pikem jutt,  aga ma olen siia raamatusse teinud niisuguse vahva lihtsa  joonise täitsa ise mõtlesime välja, et, et see aitab  siis natukene lapsevanemal selgusele jõuda ka,  et, et kuidas see auk tekib ja kust siis üks  või teine reegel nagu lähtub. Et ehk siis tekib happerünnak just ja peale igat toidukorda  tekib siis happerünnak, see tähendab siis seda,  et meie suus olevad bakterid hakkavad eritama hapet  ja see hape on siis see, mis siis tõmbab meie hambasse,  sellised head tugevdavad mineraalid välja. Aga meie organismile on siis selline hea toime  ehk siis sülje näol, et sülg siis aitab need mineraalid,  head mineraalid sinna hambasse nii-öelda tagasi lükata,  aga see võtab aega ja see võtabki aega kaks,  kolm tundi ja sealt tulebki siis see reegel,  et kolm tundi peaks olema paus, et kui me seal vahepeal  midagi sööme, siis hammas ei ole nagu saanud korralikult taastuda,  hammas muutub nõrgemaks ja kui niimoodi pikalt-pikalt  niimoodi igapäevaselt see protsess kulgeb,  siis lõpuks tulebki hambasse auk. No aga, et rääkisime siis viiest reeglist,  sul on hammaste mulaa, iga? Ikkagi Piretiga enne korra rääkisime sellest,  et et Piret ütles, et, et hammaste pesuks on kõigepealt vaja  muidugi hambaharja ja hambapastat siin kusjuures,  ja hambaid ja siin kusjuures sul ongi kaks hambaharja on  selline tavaline hambahari, mida me teame  ja siis on elektriline hambahari ja ma saan aru,  sina soovitad igati elektrilist hambaharja. Ma küll hästi soovitan ja elektriline hambaharjut kõikidele  patsientidel ja ise kodus kasutame ja lastele ka,  miks see on parem. Sest elektriline hambaharja, kas sa saad kergema vaevaga  ikkagi need hambapinnad nagu silmnähtavalt puhtavamaks? No aga teeme sellise väikse katse on, kuidas me siin teeme,  nii et ühesõnaga, siin on hambad. Nii, nüüd ma hakkan hambaid pesema hommikul  ja hakkan näiteks selle elektri hambaharjaga hambaid pesema. Kuskohast ma peaksin alustama? No soovitused on ikkagi alustada kõige keerulisemast pinnast,  ehk siis see on see alumine kaar ja siit keele poolt alustada,  alustada sellest kaarest, pesta see puhtaks,  kas me näitame ka või? Nii paneme selle hambaharja tööle ka ja paneme  selle hambaharja siis siia peale, hoiame teda viltu siin  peal elektrilise hambaharjaga on nüüd niimoodi,  et põhimõtteliselt seda pesemisliigutust kui sellist ei  olegi vaja teha, sest see hari teeb ise selle töö ära. Hoiame ühe hamba pall kaks, kolm sekundit  ja liigume järjest edasi niimoodi, et kõik hambad saaksid  puhtaks ja kui alustame nüüd siit suu sisepinnalt,  no nii, võtame, et nüüd see sisemine pind on puhas,  siis liigume edasi alumise kaare ja puhastame samamoodi need  välimised pinnad ära ja jälgima peaks siis seda,  et see hambaharja harja sed läheksid siia igeme igeme äärde,  et see, et see hari nagu õrnalt kõditab seda iget,  see ongi väga hea. See no siis see natukene viitab sellele,  et tegelikult ongi tegemist ju pigeme põletikuga  ehk siis veel veel hoolikamalt on vaja see igeme serv sealt puhtaks. Selge nüüd siis see on alumine tehtud ja  siis ülemine, ma saan aru samamoodi, et alustan  siis ülevalt nii-öelda tsitaadi poolt. Eest tagantpoolt alustate ja käime siis harjame kõik pinnad  üle ja samamoodi siis väljast. Et juhul, kui meil on tegemist ikkagi tavalise hambaharjaga,  siis tavalise hambaharjaga põhimõtteliselt tuleb samamoodi teha,  aga lihtsalt siis tuleb ise seda liigutust teha,  mida siin elekter ja et süsteem on sama,  aga lihtsalt siis lisandub sellele see oma käe liigutus. Ja kui karjame need hambad, kaua peaks hambaid pesema. No kaks minutit on ikka see kuldne klassikaline ole  väikestel ja suurtel ei ole vahet, ikkagi protsess on sama  ja aega võtab see umbes sama palju. Just umbes kaks minutit, aga laste puhul on ikkagi see,  et lapse kooli alla kooliealisel lapsel ikkagi lapsevanem  peaks aitama neid hambaid pesta kuni kooliminekuni,  et see on nagu kindel. Kuidas teha seda, et kui lapsed mul näiteks on ristipoeg Jakob,  kes on poolteist aastane, kellel tõesti meeldib elektrihambahari,  kui öeldakse hambaid pesema, siis ta on nii sillas,  ta võtab selle kätte, ise möllab sellega. Aga mis teha nende lastega, kellel ei meeldi hambaid pesta? No sa oled läbi teinud kolm korda. Millele ka nagu meeldib see hammaste pesemine,  see elektriline hambahari on väga hea, et,  et see nagu teeb, tekitab seda hambapesemisest põnevust  ja sellega saab mängida igast põnevaid mänge,  seal suus nii-öelda mängime autorallit võib-olla või,  või jahime mingeid hambakolle seal selle põriseva harjaga. No mis siis veel, selles mõttes on igasuguseid  ka elektrilisi hambahari, millel on igasugused äpid,  võib kasutada äppe. Ehk siis kuidagi see tähelepanu millelegi muule panna  siis hambad ära pesta, Prita suur-suur tänu sulle,  palju õnne siis raamatu puhul piraadipoiss,  Peedu ja hambaämblik selle raamatust on võimalik  siis õpetlikult ja lõbusalt laste hambahooldusest rohkem  teada saada. Meie, kusjuures, kui sinna oli piraadiga on tegemist,  siis nüüd me lähme taas merele. Täna siis ETV kahes 21 35 on meil saade häälega merele,  kus siis kaks seiklejat proovid Eestist Portugali jõuda  sadamast sadamasse, merd mööda hääletades,  no vaatame, kuidas siis neid järgmises osas minema hakkab. Ta. Väga hea. Eeli high kvaliteet sem. Siis. See mees siin lihtsalt ütles, et me võime täna tema ida. Ma ei teadnud, kus ööbime ta viib, meid on ju. Tal on naine, kes on küll umbes viimaseid,  kuid rase ja Aga suva õhtul ja vähe Belgia õlut ja ma ei tea,  teeme peo ja kuulame muusikat, valmis laia maja,  nii et väga hea koht vabalt. Üks saame oma magamiskottidega täna niisama ööbida. In curius at m wife tinking to nice gel from Estonia. Ka. Probleem. Jah. Me siin ennist rääkisime kosmoseprügist,  Mart Noorma käis külas ja andis meile ülevaate,  mis seis sellega hetkel on, aga ta tegi ühe pisikese  faktivea ja palus seda nüüd täpsustada, nii et ma loen  selle ette. Ta ütles, et kui miljon kosmoseprügitükki panna ühte ritta  maa lähedasele orbiidile ümber maa, siis tükkide vahe oleks  neli meetrit, mitte 25 kilomeetrit, nagu ta ekslikult ütles,  aga tema point on kokkuvõttes ikkagi see,  et prügi on küll palju, aga kosmoses on endiselt  ka väga palju ruumi, nii et pole põhjust üleliia muretseda. No aga natukene muret natukene selline konservatiivne tasub  alati olla. Mul on hea meel, et kui täna me rääkisime kevad,  et täna hakkab kevad, siis meil on Üks. Vaataja saatnud liblikast pildi. Ja esimene liblikas on tõepoolest meieni jõudnud  ja kea Valgamaal, siis saatis selle imeilusa foto meile. No tänasest kui mitte tänasest päevast rääkida,  noh, täna algab kevad, ilm on küll selline,  et väga-väga palju õue jooksma minna ei taha,  aga nädalavahetusel toimus Ameerika Ühendriikides seenioride  seenioride sisemeistrivõistlused ning vaatame ühte väga  põnevat videot. Siin on siis vanuseklass 90 kuni 100 aastased mehed,  kes hakkavad jooksma, siis kuutekümmet meetrit  ja start käis. No no üks mees liidub siit eest ära, aga see mees? On teistest poole noorem, see on nooruk,  see on 90 aastane mees. Aga põhiline uudis on selle kohta, et siin on ju  nii rajal kollast tossudega siniste vormis mees,  kes nüüd kohe lõpetab. See mees. Maailmarekordi tema on Rogers on 100 aastane, tema tegi 100 aastaste  siis 60 meetri maailmarekordi joostes 19 13  ja ja see on üsna uskumatu mees, tema alustas jooksmist 50 aastaselt,  ta oli teises maailmasõjas pommitaja peal  ja temal on ka moto ja moto on selline. Liigu ja ära kunagi anna alla. Võrratud inimeste tegelikult ja, ja see annab  nii palju usku ja lootust, et tõepoolest sajaaastase inimese  kehas võib veel nii palju vitaalsust olla. Äärmiseltaja. Ja Piret, sa ise mainisid ka, et sulle tahaksid jooksma minna,  aga võib-olla praegu veel ei viitsi, on aega,  võid 50 aastaselt alles. Just nimelt, aga täna on veel ka õnnepäev,  nii et ma soovin kõigile teile õnnelikku päeva  ja meie vaatame siinkohal ära nüüd kella üheksased uudised. Tere hommikust. Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Sessilia Malmström peab  täna ja homme oma USA kolleegidega kõnelusi,  et saada vabastust president Donald Trumpi terase  ja alumiiniumi imporditariifidest. Trump kiitis ülemöödunud nädalal heaks 25 protsendilise  imporditariifi terasele ja kümneprotsendilise alumiiniumile. Tariifidest on esialgu vabastatud Mehhiko  ja Kanada, millega on USA-l käimas Põhja-Ameerika  vabakaubandusleppe muutmise kõnelused. Vabastust on nõudnud ka Euroopa Liit, ähvardades USA  vastasel juhul omapoolsete tariifidega. Euroopa Komisjoni vastutariifide nimekirjas on lisaks  terasele muuhulgas pähklivõi teksapüksid,  apelsinimahla, Burbooni viski trump on omakorda ähvardanud  tõsta tollimakse Saksa autodele. Palestiina president Mahmoud Abbas sõimas USA presidendi  Donald Trumpi määratud Iisraeli suursaadikut David Friedmani,  nimetades teda asunikuks ja koerapojaks. Valge maja mõistis Abbasi väljaütlemised hukka. Palestiina ja USA suhted pingestusid pärast seda,  kui president Trumpi administratsioon tunnustas detsembris  Jeruusalemma Iisraeli pealinnana. USA kärpis jaanuaris ühtlasi rohkem kui poole võrra ÜRO  Palestiina põgenike agentuurile antavat toetust. Avas palus veebruaris kohtumisel India peaministrina ren  ramodiga toetust rahvusvahelisele vahendustegevusele,  mis asendaks tulevastel Iisraeli ja Palestiina  läbirääkimistel USA rolli ainsa vahendajana. Hoto. Heina. Tukut. Ja. Ja. Labarat. Vahel kala aknal, mina. Suurune. Ded. Fredman. Kala. Ardihim. Nuna ard. Nautimust aut. Mate. Hiina president siis kinnitas täna parlamendis kõneledes,  et vaid sotsialism võib riigi päästa. Presidendi sõnul on ja jääb kommunistlik partei riigi  kõrgeimaks poliitiliseks juhiks ja aluseks,  et saavutada Hiina rahva suur taastulemine. Ühtlasi hoiatas ta igasuguste katsete eest riiki lõhestada  viitas sellega USA heaks kiidetud reeglitele,  kes lubavad kõrgetel riigiametnikel Taiwani reisida. Kõik teod ja trikid riigi lõhestamiseks on määratud läbikukkumisele. Mõistetakse rahva poolt hukka ja neid karistab ajalugu,  ütles Siim. Hiina rahvakongress kiitis nädalapäevad tagasi heaks põhiseadusmuudatuse,  mis kaotas presidendi ametiajalt piirangu  ning avas president siile tee jääda võimule määramata ajaks rahvakongressi. Otsus lõpetas kollektiivse juhtimise ajastu. Eestisse Eesti geenivaramu alustab uut kogumisprojekti,  mis seab eesmärgiks koguda 100000 uue geenidoonori proovid. Teisest aprillist algab uute geenidoonorite vereproovide  vastuvõtmine Eesti suuremates haiglates ja siin läbi  verevõtupunktides üle Eesti. Täna avalikustatakse, kuidas geeniandmete kogumine toimuma hakkab,  kuidas geeniandmeid teaduses ning igapäevameditsiinis  kasutada saab. Valitsus otsustas möödunud aasta lõpul anda hoogu  personaalmeditsiini arendamisele Eestis ning eraldas viis  miljonit eurot ka geeniprojektile, mille käigus koostatakse  ka personaalsed geenikaardid. Inimese personaalse geenikaardi alusel saab hinnata oma pärilikke,  haigusriske ja ravimite sobivust. Edaspidi on võimalik võtta individuaalsed geeniandmed  kasutusele meie meditsiinisüsteemis. Täna kuulutatakse välja linnateatri uue hoone  ja hooviala arhitektuurikonkursi võidutöö. Arhitektuurivõistlusele laekus kokku 13 ideekavandit,  mis kõik kvalifitseerusid. Žürii, kuhu kuulusid nii linna arhitektide,  kultuuriministeeriumi kui ka muinsuskaitseameti esindajad,  valis lõpus vooru ideekavandid, märgusõnadega paviljon signa  tagurpidi vaal ja vennad. Võistluse eesmärk oli parima ruumilise terviklahenduse  leidmine linnateatri laial tänaval asuvale hoone kompleksile. Võistluse ülesanne keskendus eelkõige siseõuealale,  kuhu on ette nähtud uus, minimaalselt 350 kohaline põrgulava  ning väiksem 130 kohaline saal. Lahendada tuli veel saalidega seotud publikuala  ning abiruumide ja ladude osa ning kavandada siseõu koos  viiesajakohalise välilavaga. Ja rõõmusõnum täna õhtul kell 18 15 algab tõepoolest kevad. Tallinnas võetakse kevadtraditsiooniliselt pidulikult vastu musumäel. Koori laulu ja pilli helide saatel laulavad Tallinna  tehnikaülikooli koorid, segakoor noorus mängivad politsei  ja piirivalveorkester ning Toivo ja Toomas Luhats Karjase pasunatel. Kell pool seitse õhtul saadetakse looja esimene kevadpäike. Kevade algus tähistatakse ka mitmel muul moel. Tallinna botaanikaaia palmi maja juures võtab Urmas Laansoo  kell 13 15 vaatluse alla kevadekuulutused taimeriigis. Pärnus on alates 86.-st aastast kevade saabumisel kõlanud  Mihkel Lüdigi nimelise meeskoori tervituslaulud. Kevade algus tähistatakse pidulikult ka Türil,  kus avatakse kevadpealinna 19. hooaeg. Ja milline tuleb tänane ilm. Kell kaheksa oli pilves selgimistega ilm,  kohati 100. lund ja oli udu. Puhus läänekaare tuul kolm kuni kaheksa,  saarte rannikul puhanguti kuni 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur oli miinus ühest miinus nelja kraadini. Täna on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund  ja lörtsi, tuul pöördub loodesse ja põhja  ja puhub viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15  meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kolm kraadi. Aktuaalne kaamera alustab kell viis tegusat päeva.
