Retke juhtinud Tõnu Ploompuu sõnul ei ole sügis tänavu väga seenerohke, sest ilm on olnud kuiv. Kuna Eestis on üle 2000 liigi kübarseeni, siis jätkus kogenud bioloogi käe all avastamisrõõmu ka praegu. Kui inimestel on kahtlus, millise seenega tegemist ei tasu, seda põske pista ning ainult pildi järgi ja interneti abil tundmatut seent määrama hakata, on riskantne, jätkab bioloog Tõnu Ploom. Puu kui nüüd internetikeskkonnas, kus ma olen jälgijaid asju, siis sealsed pakkumised vist on, need on ikka õudust tekitavat, millal kiirabi on vaja kutsuda. Selline pildi järgi segiajamise võimalus on ikkagi väga suur. Inimeste teadmised seente kohta on erinevad on neid, kes korjavad vaid mõnda üksikut liiki kuid on ka neid, kelle jaoks on valik laiem, jätkab seeneretkel osaleja Mare. Seenesõber olen küll ja, ja täna just sõites arutasime, et kui palju neid liike on, mida julgeks korjata, et no 10 15 võib-olla tuleb ära, mida julgeks korjata ja tead kui võtta need erinevad Tatikud ja need kõik eraldi, et võib-olla nii palju tuleb. Silma õpikoja loodusõppejuhendaja Marko Walkerentseene eksperdiks ei pea, kuid liike, mida ta julgeb korjata, on kuni poolsada. Ma korjan ikkagi selliseid anam tuntumaid seeni, et mis on väga selgete selliste määramistunnustega ja no mida ma siis tõesti eksimatult tunnen. Tõnu Ploompuu sõnul on seente korjamine olnud Ida-Eestis pikema traditsiooniga, Lääne-Eestis ei peetud seentest aga varem eriti lugu. Või võtame, ütleme veel 150 aastat tagasi, siis eestlane seeni ei korjanud, no ütleme, lääne-eestlane, et siis siis olid nad kõik saarlased, ütlesid maa hallituse, eks ole, nende kohta nemad siukse asjaga tegeleda. Pärast retke avati silma õpikoja juures seenenäitus, mis rändab hiljem edasi oru kooli. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Läänemaa.
