Nad tulevad. Ja nad keeravad kogu selle meie ökosüsteemi. Kuidas leida ja tuvastada võõrad loomad Eesti merevees? Heli Krüüsumarenaarium siis antemis tinktoorja Astra kaalus lutsofillus,  mille pealt ma olen saanud Eestile väga põnevaid  ja haruldasi liike. Nutikas putuka uurija meelitab uurimisobjekti oma koduaeda. Loomariigi kavalad heidutus ja peibutusvõtted. Võib öelda, et praktiliselt igal aastal jõuab Eestisse loomi  ja taimi, kes siinsesse loodusesse tegelikult ei kuulu. Kuidas aga märgata võõrliikide levimist ja kohale jõudmist veekeskkonnas? Selleks oleme tulnud koos teadlastega Muuga sadamasse. Tavaliselt sadamates kala ei tohi püüda,  aga siin on tegemist nüüd teaduspüügiga. Keda te siin näha loodate? Loodame näha võõrliike põhiliselt siis üvarmudila. Aga siia võib tulla ka teisi loomi, näiteks mõni krevett  võib sattuda. Nii, kes ohoh näete, ongi olemas, kõlas jah,  täiesti olemas ja mitu tükki siin kohe. Võiks siis öelda kurikuulsad ümarmudilad. Kuidas nad siia on saanud? Esimest korda leiti Eestis Pärnu laest, et see oli  siis 2001 või kaks ja mõni aasta hiljem 2005 tõmmati  esimesed unarmudilad siitsamast Muuga sadamast välja. Ja siis juba saadi neid ka võrkudega. Me praegu hindamegi, et kuidas see arvukus siin aja jooksul  muutunud on, et seda konkreetselt, seda sadamaseiret me  oleme siin teinud seitse aastat, aga aga Muuga sadama  keskkonnamõju me oleme uurinud juba üle 20 aasta. Nii et me oleme põhimõtteliselt nagu esimesest kalast alates oleme,  oleme silma peal hoidnud sellel mudilal. Ja kuidas praegu tundub, on neid vähem või rohkem kui varem. Ütleme, et see kõrgaeg oli siin seitse-kaheksa aastat tagasi  ja pärast seda hakkas ta jälle kukkuma, et üks põhjus on  kindlasti ka see, et, et mudil sai iseenda toidulaua tühjaks,  et vahepeal. Karpe peaaegu ei olnudki, et, et nüüd viimasel paaril aastal  on hakanud üsna kiire taastumine, nii et et toit,  toidulaud on taas rikkalik ja, ja noh ilmselt hakkab  siis ka mudil kosuma. Teadlaste töö Muuga sadamas on üdini põhjalik  ja tuleb võtta väga palju erinevaid proove. See nüüd on selline proovivõtuseade, mida kutsutakse patomeetriks,  praegu ta on nii-öelda lahtises asendis,  nii et ta läheb vabalt vee samba sisse, sinna sügavusele,  kuhu ma ta lasen. Ja siis ma lasen selle postiljoniga ta kinni,  nii et ma saan sealt sellest konkreetsest kihist  selle veeproovi võtta, muidu on väga keeruline täpselt teada,  et kus see, kus see proov päris. Selle proovivõtu seadeldise küljes on nöör  ja iga natukese aja tagant, iga meetri tagant on seal väike teibimärk. Ehk siis on täpselt näha, et saab võtta proovid erinevatelt sügavustelt. Ja mida te siis tegelikult nendelt erinevatelt sügavustelt  näha soovite, mis see lõpptulemus on, miks te neid proove võtate? Siis nendest sellest proovis me siis teeme nüüd DNA analüüse. Selle kai ääres tuleb nüüd viimane proov,  mis oli kõige sügavamalt veesambast vesi. Hiljem segatakse need erinevatelt sügavustelt võetud proovid  omavahel kokku ja läheb analüüsiks. Neid samu ümarmudilaid õnnestus juba täna  ka siit merest püüda, aga kes siis on peale kurikuulsa  ümarmudila need tuntumad põnevamad võõrliigid,  kes Eestisse on jõudnud? No ma arvan, et ümarmudil koos rändkrabiga,  noh, siin on näiteks purgis ka olemas täiesti. On Eesti vaieldamatult kõige mõjuvõimsamad võõrliigid,  keda meil siin viimasel aastakümnel on erinevates  piirkondades näha ja, ja nende nagu põhiprobleem on see,  et nad tulevad ja nad keeravad kogu selle meie ökosüsteemi  põhimõtteliselt pahupidi. See tähendab siis seda, et midagi pole enam nüüd endine. See tähendab tegelikult seda, et noh, tuleb üks niisugune loom,  ma võtan ta välja ka siis näete lähemalt kas muda,  krabi, mudakrabi või rändkrabi ja, ja tuleb siia  rannikumerre ja kõik, millest jõud üle käib,  põhimõtteliselt sööb ära. Ja, ja noh, suuremad nii-öelda või lemmikumad toiduobjektid,  mida ta sööb, on merekarbid ja kujutame ette,  et selline üks selline pisikene krabi suudab päevas süüa 100 erinevat. Karpi, ja selle tagajärjel on meil juba merepiirkonnad,  kus on karbid sisuliselt ära kadunud ja karbid,  mida nad teevad. Nad puhastavad, filtreerivad merevett läbi puhastatud  merekeskkonda ja kui me need karbid nüüd süsteemist ära  kaotame lihtsalt vesi hakkab õitsema. Mis on need peamised teed, kuidas need võõrliigid siia meie  juurde jõudnud on? Teid on väga palju, kuidas nad meile saavad sattuda  ja kui me läheme minevikku tagasi kaugesse minevikku,  siis väga tihti need võõrliigid tahtlikult toodigi siia  eesmärgiga noh, verd nagu meie jaoks mõnusamaks muuta. Tänapäeval on see suuresti laevade ballastvesi. Kuna laevad liiguvad ühelt kontinendilt teisele,  laevad on suuremaks läinud, kiiremaks läinud,  siis pallast ees lihtsalt võõrliigid jäävad kenasti ellu  ja kui nad siia palastisabad ja palastisi,  siis nagu merre suunatakse, siis väga suur osa neist  võõrriikidest ei hakka meile püsima. Siin näiteks on üks varasem sisserändaja,  see on rändkarp ja ta põhimõtteliselt on tulnud meile nüüd. Musta musta mereregioonist ja, ja see liik on sattunud meile  siia jõetranspordi abil. Samas kui seesama see krabi, kellest enne siin juttu oli,  tema on meile sattunud hoopis laevade Ballasseega  ja tulnud Ameerikast. Siin näiteks on Üks karneel krevett ja, ja keda on ka Eesti rannikumeres  väga palju, kõlbab ka muidu ära süüa, et sööda. Inimesed ei ole veel harjunud püüdma selliseid elukaid  ja võib-olla et ei oska ka õiges kohas ei oska käia veel  tema on tulnud meile hoopis Vahemerest omamoodi laevade  ballessteega toodi siia ja, ja, ja sööb siin kõik  olemasoleva ära ja tagajärg on see, et noh,  kohalikud liigid osad on isegi vaata, et ära kadunud. Kas mõni meie algupärastest liikidest on õppinud ära  ka võõrliikide söömise? Neid näiteid on väga vähe, aga üks ilus näide on meil ahven,  ahven sööb ümarmudilat väga heal meelel ja praegu ongi,  et seal suur osa ahvena toidust moodustab  ka ümarmudil. Kuidas me kõige efektiivsemalt nende võõrliikide kohalolust  ikkagi teada saame, kas lihtsalt peame neid nägema,  peame nad kinni püüdma või on mingeid muid võimalusi ka? Traditsiooniline viis on ikkagi see, et tuleb seiret teha,  me peame erinevates kohtades käima, regulaarselt proove  koguma ja siis sellest proovist on meil tõesti võimalik  tuvastada täpselt kes seal elab ja, ja, ja kui palju neid on. Nüüd tänapäeval on olemas ka uuemaid meetodeid,  ehk siis läbi DNA uurida liikide esinemist ja,  ja kõik riigid, kes meil merekeskkonnas elavad,  ju eritavad mingisuguseid aineid ja need ained on veest  põhimõtteliselt kättesaadav. Siin nüüd me hakkame neid proove filtreerima,  kuna DNA-d on meil vaja kontsentreeritulleks me kasutamegi  filtreid ja, ja seda me praegu tegema hakkamegi. Nüüd hakkab minema siit vähemalt ja läheb. Mis asi see keskkonna DNA siis ikkagi on,  mida see näitab? Põhimõtteliselt lihtsalt öeldes on keskkonna DNA keskkonnast  pärit DNA ehk siis võib selleks keskkonnakaitse võib-olla pinnas,  võib-olla sete samamoodi õhk, et et organismid lihtsalt  jätavad endast pajälje maha ja see DNA, mida meie  siis kinni püüame, pärineb siis kas organismi mahajäetud  sülje surnud naharakkudest. Et samamoodi väljaheidetest. Keskkonnast saab DNA-d ehk elusorganismide pärilikkus ainet leida,  kui on olemas õigesti võetud proov. Proovis leiduvad pisikesed osakesed kurnatakse imetihedale filtrile. Hiljem saab laboris eraldada filtrile jäänud osakeste  pärilikkus aine ja võrrelda seda andmebaasis leiduvate  loomade DNA infoga. Nii tekibki ülevaade, kes on uuritavas veekeskkonnas viibinud. Kõik need liigid, keda, keda mereinstituudi seirajad täna  püüdnud on, ka nendest eraldame meie siis DNA,  me tahame siis kindlad olla, et, et see DNA järjestus,  mis me siit kätte saame, kuulub just nimelt,  kas ümarmudilale kuulub mõnele teisele võõrliigile et võibki  võib-olla tuua paralleeli detektiivide tööst,  et, et, et me tahame siis sõrme jälge ja nägu kokku viia. Mis on need huvitavamad näited maailmast,  mida samamoodi on uuritud, mida on leitud? Ma arvan, et üheks põnevamaks näiteks võib-olla kurikuulus  Loknessi koletis et on arvata, et 1000 inimest väidetavalt  on teda näinud, mõned isegi filminud. Aga kahjuks on, on hiljem tõestatud, et,  et nii fotojäädvustused kui filmid ei ole osutunud tõeks. Et paar aastat tagasi otsustasid siis Uus-Meremaa teadlased  selle saladuse lahendada ja läksid Lok nessi järvele,  kogusid samamoodi EDNA proove, nagu meie siin teeme. Ja nad lootsid loomulikult leida midagi erakordset. Ja, ja kas nad leidsid, on siis see ohnessi oletis olemas? Kahjuks nad seda ei leidnud, nad leidsid meeletult palju  angerja Nad ja, ja sellest nad tegid siis sellise  poolnaljaga järelduse, et, et ju see loknessi alati üks suur  angerjas on. Ja need osakesed on nüüd jäänud sinna pisikese filtri peale  kõik et, et võib-olla isegi natukene on näha,  et pilter on pisut teist värvi kui üleni valge. Kas see keskkonna DNA meetod on nii täpne,  et me põhimõtteliselt saame ikkagi igal pool,  kus tahame teada, kes seal täpselt elab? Ükski meetod ei ole lõplikult täpne ja täiuslik,  et seda kindlasti ei ole. Ka DNA meetod. Küll aga on, on paljud uuringud leidnud,  et, et just vähe arvukate ja haruldaste liikide puhul on DNA  meetod andnud täpsemaid tulemusi. Et, et see ilmselt tulebki sellest, et, et kuna liigid on  oma keskkonnas väga vähe arvukad, on neid traditsiooniliselt  väga raske kinni püüda. Et teiseks muidugi võib ka öelda, et, et DNA meetod on väga tundlik,  et selleks, et meie teda molekulaarsete meetoditega  tuvastada suudaks, peab, võib seda DNA-d olla proovis väga vähe,  et piisab eie jaoks kasvõi ühest molekulist selleks et me  suudame öelda, et, et, et see isend on olnud oma keskkool. Kui iga proov on niimoodi ette valmistatud,  siis jätkub edasine teadus juba laboris. Saamegi teada, kes meie vetes elavad. Et see puu siin On mitte just kõige dekoratiivsema välimusega vana,  selline merest välja heidatud kuivanud ront,  aga ma panin ta spetsiaalselt siia sellepärast,  et, et oleks orientiir autoga tagurdamisel ajada sisse. Aga mitte ainult. Siin on tegelikult sees ka sellised uurded,  siklaste vanad käigud ja ise ma tegin natukene neid juurde  ka veel. 50 aastase staažiga tõsise liblikahuvilise Urmas Jürivete  koduaed on palju rohkem kui ilu või tarbeaed. See on tõeline loodusaed, mille iga nurk on planeeritud  liigirikkuse ligimeelitamiseks. No kui sinu aiast nüüd sisse minna, siis siin avaneb ikka  tõeline selline looduse oaas, et sa, see on sul kujundatud niimoodi,  et Babac lähed sisse ja ja loodus õlletseb nii-öelda No on eesmärk on ka selline, et, et kogu aeg need pildid vahelduksid,  siin on. Toredaid selliseid Eestis suhteliselt haruldasi taimi. Siin on helikrüüsum, arenaarium, see peaks olema vist käo kuld. See on kollane karikakar. Ehk siis anteemis tinktooria. Sa oled need taimed endale siia aeda toonud  siis loodusest, või kui mis? Ma olen toonud, et loodusest, aga eesmärk ei olnud nagu  selline aianduslik. Eesmärk oli selline, et kui ma tahan teatud liblikaid  kasvatada röövikust üles, et ma ei peaks sõitma mitmeid sadu kilomeetreid. Mul oleks oma koduaias neid võtta. Ja, ja varasemalt ma tegin oma, need katsed tegin ära. Aga praegusel hetkel ma selleks neid enam ei tarvita. Aga seesama Käo kullal on, on üks teine funktsioon siin. Siin käib üks. Eramesilane antidiu manikatum käib tema pealt seda villa korjamas. Erakmesilaste on selline asi selleks, et,  et kaitsta ennast igasuguste parasiitide eest  siis kui on need söödakuulid on sinna sisse juba asetatud  ja on iga selle sööda kuuli peal on üks muna munetud,  siis ta sulgeb selle käigu kinni, et need parasiidid ei  saaks sinna sisse minna ja nende siis vastseid ära sööma hakata. Ma vaatan, et sa oled nendele erakmesilastele nii-öelda  pühenduma hakanud, et kui sa varasemalt tegelesid Rohkem liblikatega ja kimalastega siis erakmesilased on  mingisugune uus uus teema. See on mulle uus teema ja uus teema on ta  ka sellepärast, et ta on ääretult huvitav just nende  bioloogia poolest. Et siin ma saan oma kodus kuskile välja sõitmata,  saan jälgida nende elutegevust ja ja aeg-ajalt,  kui ma oma arvates kohtan siin mulle tundmatut uut liiki,  siis ma püüan ikkagi teda kinni ka ja panen ta oma  kollektsiooni ja siis määra ta lõplikult ära. Palju neid liike üldse on või on see liigirikas selline? See on, see on päris liigirikas. Sugukond, jah, ma arvan, et see on kuskil 250 võib-olla  isegi rohkem liike ligi 300. Siin on nüüd väike must põrnikas või mis see on,  täpsemalt tead silinder põrnikas ja silinder põrnika. Isasloom tunneme ära selle järgi, et tal on. Peas selline väike sarv nagu eestlase ninasarvikul. Eestis on üks teine ja ilmselt palju palju tuntum on  ninasarvik põrnikas, aga see on tolle nüüd võibolla,  et isegi kümmekond korda suurem, kus talle meeldib elada siin. Ma arvan, et ta on seotud tegelikult kõdu  ja sellise kõdupuiduga. Sellepärast et ma olen sellistes kohtades looduses teda  ka leidnud, aga aga kuna mul on aias ka nüüd on väga palju  kõdunenud puid, ma arvan, et ta on endale leidnud siin  ka sellise sobiva elupaiga. See on lõhnav kuslapuu. Ta on selles mõttes vahva taim, et siin ma jälle sain testida,  et kui kiiresti üks või teine liblika liik leiab enda  röövikule sobiva toidutaime ülesse. Ja tänavu maikuus püüdsin ma kinni siit ühe närutiiblase,  see on selline väga huvitava tiiva kui ka liblikas,  tema nimi on Alusita Heksataktüla, siiamaani olid leitud  üksikud isendid Lääne-Saaremaalt ja üks isend Ruhnu saarelt. Ja nüüd kujutage ette tänavu aasta üks liblikas juba  siis siis siin koduaias. Olen kunagi jah uhkustanud sellega, et see paik  või punkt terves Eestis On lipikate. Liigirikkuselt kõige arvukam tollal ma jõudsin järeldusele,  et see on lihtsalt sellepärast, et siin elab inimene,  kes neid liike kõige paremini tunneb ja,  ja, ja neid ka pidevalt aastakümneid siin püüab. Praegu siiski ma olen avastanud, et seoses nende erinevate  taimede istutamisega siia on siis palju liike need taimed  üles leidnud. Kui me läheme siit edasi, siis selle kasepuu on vallutanud  üks väga huvitav tegelane üks taim, keda no tihti Eestis  sellise sellises mahus ei näe, sellises suuruses. Tegemist on luuderohuga, mina istutasin selle siia maha. Ma arvan, et kuskil 25 aastat tagasi. Ja see 25 aastat võikski olla nagu selline märk  kus hakkas meil pihta jätkuv kliima soojenemine,  aga seal sees on uuderõhu sees, paistab välja  ka üks pesakast, selles pesitseb mul enamasti must kärbsenäp. Kuule, aga linnud ju söövad sinu meilis putukaid. Miks sa siis nende eest hoolt kannad? Siis ma näen, kuidas looduses need asjad toimivad,  aga selle linnukese jälgimine iseenesest tema toitumise jälgimine,  tema laul, see on niivõrd fantastiline, et ma arvan,  et see on väärt et ta minu aias pesitseks See uhke kõrvenõges siin aiaservas on, kas see on nüüd  hooletuse märk või see? Ikkagi see on tegelikult tahtlik, ta on Eesti ühtede  ilusamate päevaliblikate rööviku toidutaim väike  koerliblikas päevapaabusilm admiral ja nõgese liblikas. Siis ma arvan, et et miks ma peaksin selle kõrvenõgese oma  aias siis ära hävitama, tegelikult tal ruumi siin ju on. Siin on. On sul mingisugune huvitav kooslus, see siin ei ole ju veekogu,  selline soin ala või. See on, see on taotluslikult jah tehtud et ma saaksin siin  kasvatada selliseid veetaimi, mis ei ole päris päris  otseselt vees, vaid on sellisel soisel alal. Et siin me näeme Kitsalehist hundinuia, aga siis on mul siin on päris palju,  on siin konnarohtu, näed, see õitseb. Aga konnarohi on natukene selline agressiivne selles mõttes,  et ta on. Hakanud sellel alal domineerima, aga konnarohi,  kas konnad ka siis? Ta on konnarohi on tulnud, nimi on tal tulnud tõenäoliselt  sellise kasvukoha järgi, mis on meeldiv siis elupaikkonnadele. Muidugi konnad mul siin ka elavad. Kui me siin aias ringi kõnnime, siis vahepeal on sul selline  ilus niidetud muru aga kohe siin kõrval on nagu tundub,  täiesti hooldamata peenar, et mis see siin endast kujutab. Siin on väga tähtsad ja põnevad taimed, siin on. Magus hundimmas, kes siin laiutab Astra kaalus glutsofüllus. Mille pealt ma olen saanud Eestile väga põnevaid  ja haruldasi liike? Edasi tuleb siin harilik põisrohi. Silene Vulgaaris, näete, siin on. Tähtis taim. Nektari taim, just paljudel ööleblikatel,  eriti nelgiöölased, käivad selle peal. Kui mina näen siin sellist veidi korratust,  siis sina näed jällegi puhast liigirikkust. Siin on liigirikkus olemas, jah. No tihtipeale inimesed ei taha väga oma sellisesse linna  iluaeda selliseid tüütuid, putukaid, aga sina just tahad,  et miks see on hea, et need tegelased sul on? Sellepärast, et kui meie Praegune loodus on ju liikumas selles suunas,  et liigid vähenevad. Putukate loomade lindude arvukus väheneb  siis kui me enda koduaias näeme, et siin ikkagi veel  loomakesed on veel elus ja alles siis see kuidagi tekitab  sellise väga hea sellise. Rahuloleva tunde. Me elame ju tegelikult inimese poolt loodud Biotoopides või siis see elukeskkond on inimese poolt loodud. Et kui me selliseid oaasi sarnaseid kohti loome juurde,  siis me kindlasti suudame veel päris pikal perioodil oma  liikide arvukust ja, ja liikide rohkus säilitada. Enamus liike looduses on huvitatud sellest,  et keegi neid ära ei sööks. Üks sagedasem nipp selleks on kamuflaaž ehk maskeering. Seda kasutab ka kilpmardikas. Ta on taimedega ühte värvi ja seetõttu on teda raske märgata. Ja kui märgataksegi, ega siis teda veel lihtne kätte saada ole. Nagu ütleb tema nimetus on tal varustuses korralik kaitsekilp,  mille alla ta end peidab koos jalgade ja tundlatega. Tema vastsel kaitsekilp ei ole, aga seest on tal sama hea maskeering. Paistab aga, et sellest ainuüksi ei piisa,  sest ta kasutab enda kaitseks veel ühte nippi. Kui teda märgataksegi hoolimata heast kaitsevärvist,  siis keegi teda suhu haarata naljalt ei soovi. Nimelt kasutab ta vaenlaste peletamiseks üsna  jälestusväärset meetodit. Kilpmardika vastne hoiab enda väljaheite alles  ja kannab seda endaga kaasas. Selleks on tal selja peal kaks ora, mille otsa see kraam  kinnitatud on. Pange nüüd ennast, linnu olukorda ega ei taha ju noka vahele  sellist rõbedat tegelast, kes enda väljaheitega sul nina ees vehib. Aga mitte kõik olemused siin ilmas ei karda teiste poolt ärasöömist. On ka vastupidiseid näiteid. Mõni üritab olla hoopis ihaldusväärne, sest tal on vajalik,  et teda ära söödaks. Üheks selliseks on parasiitne imiuss leukokloriidium paradoks,  m, kes levib lindude väljaheidete abil. Tal on vajalik, et lind teda ära sööks, sest alles linnu  seedetraktis saab ta täiskasvanuks ja muneb sinna. Munad väljutatakse koos väljaheitega loodusesse,  kus munast koorub vastne Siit edasi linnuni jõudmiseks vajab ta aga veel ühte abivahendit. Selleks kasutab ta tigu. Täpsemalt kasutab ta ühte kindlat teoliiki merevaiklast. Kui tigu nüüd taimi süües sööb ära parasiitussi vastse,  siis sellega teeb ta saatusliku vea. Parasiit võtab teo üle kontrolli ja muudab ta sombiks. Nüüd hakkab tigu käituma vastavalt sellele,  kuidas parasiidile vajalik on. Kui tavaliselt tigu üritab jääda taimede vahel varjata  siis sombitigu hakkab liikuma võimalikult nähtavates kohtades. Seejärel võtab parasiit koha sisse teokombitsa sees  ja hakkab seal intensiivselt pulseerima. Kuna ta on varustatud värviliste triipudega,  siis tekitab see huvitava visuaalse efekti. Sellega imiteerib ta liblika röövikute liikumist  ja meelitab linde teda ära sööma. Tavaliselt valib ta teo vasaku kombitsa,  aga kui see on juba teise ussi poolt hõivatud,  siis lepib ka parempoolsega. Teda märganud lind jätab teo alles, aga sööb ära teokombitsa  koos ussiga ning ring jätkub. Huvitav on veel see, et tigu elab selle katsumise üle. Tänu oma regeneratsiooni võimele kasvatab ta omale uue  kombitsa ja elab edasi. Nõnda on siin looduses, mõni üritab olla ihaldusväärne,  mõni aga käitub jälestusväärselt.
