Üks hõbeangerja kahtlusega angerjas on ka selles tünnis. Katsumuste rohke elu angerjate teekond Võrtsjärvest mere poole. Helirikkal loodusmaastikul on inimestele positiivne mõju. Tuleb mõnikord silmad kinni panna, rahulikult istuda  ja siis avanema, teised meeled. Suvine putukaelu Kihnu saarel. Esimene angerjas on siis olemas ja siin on nüüd näha nende  angerja mõrdade väikeste angerja rüsade sees,  siis on olemas täitsa korralik seltskond angerjaid,  vaatame lähemalt, kes nad on. Tegelikult suurem osa nendest kaladest siin,  mis me rüsadega saame, on alamõõdulised ja me laseme nad  kõik järve tagasi. Et selle püügieesmärk hetkel on ikkagi saada kätte neid  hõbeangerjaid või siis rändavaid kalu, keda me  siis tahame märgistada. Et noh, siit on näha, et osad on täiesti veel väga pisikesed,  neil läheb veel siin kaks-kolm aastat kindlasti aega,  enne kui nad üldse püügimõõtu kasvavad. Võrtsjärve peab olema selle angerja pikkuseks 55 sentimeetrit. Euroopa angerjas on äärmiselt ohustatud kalaliik,  kuid tema püük on endiselt lubatud. Alates 2007.-st aastast peavad Euroopa Liidu riigid tagama,  et nende magevetest pääseb 40 protsenti angerjatest,  kes takistamatult kuderändele. Angerja arvukus on paraku endiselt madal  ja olukorra teeb keeruliseks tõsiasi, et kunstlikes  tingimustes ta ei paljune. Miks me põhiliselt siin Võrtsjärve mõrraga püüame,  ongi selleks, et me saaksime hinnata siis seda angerja,  väljarännet Võrtsjärvest ja siis nii-öelda teada,  kui suur võiks olla siis see hulk hõbe angerjat,  mis Võrtsjärve, st ja üldse Narva jõe vesi konnast välja rändab. Ametlikele püügiandmetele toetudes on justkui Eestil see 40 protsenti,  mis võiks välja rännata, see on täidetud,  aga noh, paraku peab ütlema, et väga palju esineb ikkagi  nende Püüginumbrite mitte täielikku registreerimist,  et, et need saagid, mis on ametlikud, need võib-olla ei anna  meile kõige paremat pilti tegelikult, et tänu sellele me  kindlasti hindame seda väljarändava angerjakogust üle. Euroopa angerja eluring on pikk ning läbib maailma erinevaid piirkondi. Angerjavastsed kooruvad Atlandi ookeani lääneosas Sargasso meres. Golfi hoovus kannab mõne aastaga Euroopa  ja Aafrika rannikule. Jõgede suudmete lähistel moonduvad vastsetest läbipaistvad  maimud ehk klaasangerjad. Instinkt juhib klaasangerjad magevette, kus neist saavad  värvunud kehaga noorangerjad, jõed, järved  ja Läänemere lahed on järgmiseks 10-ks kuni 20-ks aastaks  angerjate kodu. Rändeinstinkt kutsub hõbedased täiskasvanud angerjad tagasi  Sargasso merre kudema, misjärel nad surevad. Nonii järgmine punt ilusaid angerjaid Ikkagi paistab, et neid hõbedasi, keda me otsime,  siin selle, selle satsi seas ka ei ole, angerjal eristatakse  kahte peamist staadiumit, et üks on siis see kollane  angerjas nii-öelda, kes siin järves elab  ja kasvab. Ja siis see põhistaadium, kui ta juba on  nii-öelda sugu küps ja rändevalmis on hõbe,  angerjas. Kui me eelnevalt nägime angerja rüsasid,  mis olid mõeldud teaduspüügi jaoks, siis siin on  ka üks teaduspüügimõrd, aga selline mõrd,  millega Võrtsjärvel tavaliselt kala püütaksegi Angerjaid on nüüd nähtud küllalt üks hõbe angerja kahtlusega  angerjas on ka selles tünnis. Saame teada, kas ta on selline angerjas,  kelle puhul saab jälgida tema rännet Võrtsjärvest välja mere poole. Kuidas Võrtsjärve angerjas liigub ja kuhu ta suundub? Me oleme varasemalt märgistanud selliste tavaliste märgistega,  mis käivad kalale selja külge ja selle märgistamise  tulemustel on oleme teada saanud, et need kalad on  võimelised siit jõudma isegi Taani väinadeni välja. Aga põhiprobleemiks on lihtsalt see, et kuna suur Peipsi  järv jääb vahele sellel teekonnal, siis me tahaksimegi teada,  et kas nüüd see näiteks mõjutab kuidagi selle kala liikumist,  et näiteks osad kaladest äkki pöörduvad hoopis lõunasse,  et lähevad hoopis Pihkva järve poole, näiteks see on nagu  üks niisugune pool, et me tahaks näha, et kui palju sellest kalast,  mis rändab, võiks tegelikult ära kaduda nii-öelda kuhugi  mis takistusi ja kadalippe angerjate teel neid ees ootab. No siin, kui me räägime nendest angerjatest,  keda meie märgistame hetkel, siis kõige suurem takistus on  kindlasti Narva hüdroelektrijaama pais mille nad peavad läbima,  et jõuda siis Läänemerre. Ja eks kõik igasugused vesiehitised on tegelikult üle  Euroopa nende kõige suuremaks probleemiks. Nii siis väikeste angerjatel üles liikumiseks,  kui siis suurte angerjatel tagasi nii-öelda mere poole liikumiseks. Aga noh, on palju räägitud ka teistest faktoritest,  nagu näiteks Erinevad mürkained vees, eriti meres, siis on näiteks  hoovuste muutused, ookeani muutused, et ka sellised asjad  mõjutavad väga palju. Ivangorodi hüdroelektrijaam ja pais Narva-jõel on kaladele  ülesvoolu rändamisel läbimatu. Teiseks on see eluohtlik süsteem, mida allavoolu mere suunas läbida. Röntgenpildina hüdroelektrijaama vaadates võib näha,  kuidas kala läbib hüdroelektrijaama turbiini. Ta siseneb torusse, mille otsas pöörleb propeller. Kui kala, näiteks angerjas jõuab turbiini,  on puhas õnneasi, kas kala pääseb tiivikute vahelt läbi  vigastusteta või hukub. Oleme hinnanud, et see suremus võiks jääda sinna kuhugi 12  protsendi juurde nende turbiinide läbimisel on see ikkagi  üsnagi märkimisväärne. Tegelikult oleks tegelikult parem, kui kala ei peaks  lihtsalt Nende turbiinide pärast surema,  et seal võiks olla siis mingi kalapääs või  või mingi võimalus neil vältida sinna turbiinidesse sattumist. Kas Eestis on ka looduslik angerjaoo populatsioon  või kõik need kalad, keda me näeme ja püüame,  on asustatud siseveekogudes? Üldiselt on küll asustatud kala, jah, aga rannikumerega  ühenduses olevad jõed ja järved, seal võib esineda  looduslikku kala ja kindlasti rannikumeres ka. Nüüd me oleme nende angerjatega Võrtsjärve äärest jõudnud kohta,  kust emajõgi suur Emajõgi algab ja siin saavad nad külge  endale raadiomärgised, mis hakkavad vee all signaali andma  ja ongi võimalik jälgida nende liikumist mere poole. Nii, ja nüüd paneme kala anesteetikumi. Siin on nüüd segatud vastav kemikaal, mis kala uinutab nagu  päris operatsioon. Kala uinutatakse. Ja kui ta on uinunud sügavasti, siis me teeme talle väikese operatsiooni,  ehk siis sisestame saatja talle. Keha kehasse ja ja siis pärast siin teises vannis äratame ta  jälle üles ja, ja tema ei mäleta sellest midagi,  operatsioonil on igaüks ilmselt käinud ja teab,  kuidas see. Teadlastel on võimalik jälgida angerjate rännet nende  pisikeste kiibikeste abil. Need on angerjate kõhus ja vee all terve  selle rände teekonna peal on ka radarijaamad. Nii võib öelda ja radarid püüavad kinni sellelt kiibilt  tuleva signaali. Kui me näeme seda signaali saatjat kuhugi saabumas,  siis me teame, et see kala on seal ja meil on jõe peal  Emajõe peal näiteks on umbes iga 10 kilomeetri tagant üks  jaam iga 10 kilomeetri tagant, me näeme seda kala  ja kui me tahame teda näha veel nende jaamade vahepeal,  siis me saame teda ka paadiga jälitada. Nüüd on kalale märgis sisse pandud, näete,  väike operatsiooni koht on veel näha, see ajapikku kasvab  kinni ja enam hiljem näha ei ole. Ja. Paneme ta siia värskesse vette toibuma. Siin jälgime, kuidas tal toibumine läheb,  sellel läheb praegu väga hästi, nad juba liigutab ilusti. Kui kaua nüüd neid angerjaid meil hea õnne korral õnnestub  jälgida kuhuni välja? Neid õnnestub meil jälgida praegu tänu nendele oma süsteemidele,  mis meil on nendes jõgedes. Me näeme siit Peipsisse minekut, Peipsis me vahepeal teda ei näe,  siis me näeme, kui ta jõuab Narva jõkke,  kuidas ta läbib Narva ja jõuab merre, ja  siis tänu Taani kolleegidele, kellel on pandud samasugused  nii-öelda radarijaamad Taani väinadesse,  siis me näeme ka selle ära, kuidas ta Läänemerest suurde  merre ookeani ära läheb. Nagu me oleme aru saanud, on angerjate elu väga keeruline  ja veel teekond Sargasso merre kudema. No see on parajalt pikk ja täis erinevaid takistusi,  loodame väga, et see Võrtsjärvest püütud angerjas jõuab  ikkagi ilusasti sinna, kuhu ta peaks looduslikult jõudma. Siin oleks, kui poleks Adrut adru summutab  selle ära selle laine. Et selle õige koha otsimine on nagu väga tähtis Nimelt, et kui orkester või koor läheb kirikusse esinema  siis vastavalt selle kiriku akustikale või vastavalt  esinepaiga paigaakustikule akustikale saab paigutada. Seda orkestrit koori selles hoones. Aga looduses sa pead otsima ja otsima ja otsima. Ja mõne aja pärast see mõne aeg on, mõni aeg kestab  tegelikult aastaid. Et aastate pärast sa oskad juba aimata, kus sa võid midagi leida. Aga siis, siis kui sa lähed sinna kohta,  siis vastavalt ilmastikule ei pruugi üldse mitte see olla,  mis sa arvasid? Ivar Vinkel tegeleb looduslike helimaastike salvestamisega  ja kasutab neid vibroakustikateraapias. Looduse tundja Val Rajasaare jaoks tähendab kirev helipilt  suurt liigirikkust. Tõime mehed mere äärde ja metsa loodust kuulama. Ma mõtlesin, et siin on loksu. Aga siin ka ei ole, see. Lainet on ikka nii vähe, praegu. Natuke on tuult ega loksu ei ole. Et see kivi on heas takistuses, kus saaks loks tekkida,  eks. Kui ma siin praegu mikrofoni välja võtaks Salvestama hakkaks. Ma saaks neid linne natukene, eks ole? Aga samas ka seda maanteemüra ja samas seda laevade müdinat,  mis tuleb sealt need reidil olevad laevad,  eks. Tahaks üldse ilma inimeseada neid salvestisi. Kas on Eestis üldse selliseid kohti, kus inimmüra üldse ei ole? Kindlasti on, aga ma olen neist väga üksikutesse jõudnud. Näiteks Undva panga all ma olen saanud salvestada. Vist 2008, umbes 2008, kus. Kus praktiliselt inimüra ei olnud? Aga kas prooviks ühe helidokumenti? Siin ikkagi teha, et mida me siis siit Harjumaa rannalt  kätte saame? Võime proovida natukene. Tajun seda tuult. Et kui ma tahaks siit salvestada seda õhtust merelindude Koori. Siis ma läheksin siit, eks kuskil veel paarsada meetrit. Et ma ei püüaks tuult otse mikrofoni, vaid ma võtaks see  natukene külje pealt. Et see tuul tuleb nagu külje pealt või läheb minust mööda Et ma läheks sinna No läheme sinna ja proovime siis, eks. Väga põnev. Praegu sa tegid nüüd salvestajaga väikese lõigu,  mida sa seal nüüd täpselt kuulsid või mis on,  oli huvitav sinu jaoks? Esteetilise elamuse tekitab siit see selja taga. Kostu. Pinnase vee tilkumine. Liivakivi paljandilt alla. Oli neid kaluikade möödalendu möödalend tuli praegu peale  ja samas see laevade müra. Huvitav kummaline helipilt praegu. Sa tegeled ise aktiivselt muusikateraapiaga,  et mida siis loodusheli inimese kõrvale teeb? Üldiselt levinud arusaam on, et loodusõli lõdvestab,  see on selline klišee. Mitte kõik ei lõdvesta. Et kui ma tahan tõelist lõdvestamist tekitada inimeses  siis On kolm salvestist, mida ma julgelt võin kasutada  sügavaks lõdvestamiseks, ütleme neli, neli,  üks vihma vihma asi on ka Mis on vaja selleks, et inimest lõdvestada,  selleks peavad olema madalad helid vaikne heli,  rütmi, struktureerimatus ja aeglane tempo. Siin selle rütmi struktureeritud, andsid need selja taga kuku,  tilgad, mis tulevad üsna tihedalt. Ja see madal laevade müra on üsna vali. Ta on madal küll madalsageduslik, aga vali. Ja ta on pidev müdi. Me tulime nüüd sellise Ivari valitud paika siin mere ääres,  kus kõik see Seisund siin on see meditatsiooni seisund,  millist mõju see koht või need helid sulle avaldasid praegu. Tead sellega on niimoodi, et, Olgu metsas või mere ääres Tuleb mõnikord silmad kinni panna. Lihtsalt silmad kinni panna ja istuda rahulikult,  istuda silmad kinni ja siis avanevad meeled. Avanevad teised meeled, ninasõõrmed ja. Ja kõrvad. Ja ja hoopis palju rohkem. Saab aduda sellest. Mis ümberringi toimub? Psühholoog Avo Rein Tereping on kenasti öelnud,  et kuulmine on nägemist ajust vanem. Ja. Fred Jüssi on seda öelnud, et, et silmad me saame kinni panna. Aga kõrvadel klappe ei ole. Ehk siis evolutsiooniliselt on kuulmismeel ellujäämise  ja edenemise. Jaoks tähtsam. Me sisenesime nüüd sellisesse hämarasse metsa,  kus inimese silm väga enam ei seleta, et nüüd muutub  kuulmine eriti tähtsaks. Me oleme praegu juuni alguses Ja see on kõige põnevam aeg loodushäälte kuulamiseks. Õhtuti ja öösiti, kes see on? Šokk Ivar läks. Väga kõva hääl, Ivar läks meist ees. Ja sokkmööda. Annab teistele teada, et mis jamp siin käib. Punarind. Salulehelind. Need õhtused hääled suveöös. Ja ja suveõhtutel. Neid on niivõrd palju See on, see on. Kõige rikkalikum häälteaeg üldse metsas. Kas sa seda oskad öelda, millised su lemmik sellised  linnuhääled on? On selliseid asju üldse? Mulle meeldivad need, kes imiteerivad, neid on umbes seitse  liiki Eestis. Käo, sulane, sooroolind, Aedroolind, noh,  kuldnok, eks ole. Sellised, kes kes teevad teiste hääli järele. Siis on huvitavad need asjad, kuidas näiteks rasvatihased. Me teame, rasvatihane, laulab sitsi, kleit,  sitsi, kleit, kolmesilbilist, aga laulab  ka püksid-püksid kahesilbilist. Ma olen kuulnud ka sellist, kes laulab 13 silbilist laulu. Ja ja näinud seda, kuidas üks rasvatihane Vasakule rivaalile laulab sitsikleiti ja parempoolsele  püksid sellepärast et need laulavad sedamoodi,  nii et. See on niivõrd põnev, aga inimene vajab ikka mingi tähenduse sellele,  eksju, et võib-olla nad omavahel ma ei tea,  mis nad seal ikkagi laulavad, eks selles mõttes. Sees on meil niivõrd hästi Eesti folkloori ja,  ja, ja, ja meil on raamatusse kirja pandud linnulaulude tõlgendused. Suurtel rahvastel neid ei ole. Aga meil on paljude lindude laulud pandud,  eks ole, peoleo. Tiit on Teol Midli Madli kuti Cadli, siit metsast ei tohi  võtta mitte üks pirru tikk. On ju kõik need. Kõik need linnulaulud Suures osas on meil raamatusse kirjutatud Kui me räägime sellisest tuulekohinast või merekohinast  või tilkumisest monotoonsest helist et see on kuidagi  teraapiline inimestele, kuidas see linnulaul on,  kes on selline? Noh, oma oma viisiga ja, ja, ja kindlam mingisuguse vältusega,  eks ju, et kuidas see mõjub inimestele. Kui linnud laulavad, tähendab see seda, et ei ole ohtu,  ei ole kiskjat liikumas. Kui linnud märkavad kesket, nad võivad jääda vait  või hakata tegema alarmhäälitsusi, mis on nende tavapärasest  laulust palju kõrgema helisageduse ja palju kiirema tempoga. Teine aspekt. Kui linnud laulavad, siis see on inimesele meeldiv seltskond. Et ei pea olema oma liigikaaslast kõrval Vaid linnud on juba meeldivad kaaslased. Ja nüüd kolmas nüanss on, mis tekitab selle psüühilise erastatuse. Meil on tegelikult alateadvuses see teadmine olemas,  et linnud laulavad kõige aktiivsemalt hommikul. Päikesetõusu ajal see tähendab uue päeva algust,  on aeg tegutseda, see äratab ülesse, see ergastab. Et vot need on need Erinevate lindude samaaegse laulu sellise helimaastiku Aspektid, mis siis koos mõjuvad hästi keskendumiseks. Et tegelikult ta otsib seda loomulikku keskkonda,  kust inimene on pärit. Just nimelt. Me oleme geneetiliselt. Ma julgen nii öelda, et me oleme geneetiliselt ikkagi seotud  selle looduskeskkonnaga. Sest me oleme nii palju kauem selles olnud Liivi lahes asub Kihnu saar. Liivi lahe saartest on ta suurim. Saare põhjaosas lagedad väljad vahelduvad Liivase mannimetsaga. Saare lõunaosa aga on kaetud tiheda segametsaga. Vaatame, millist elu me näeme südasuvises Kihnu metsas. Selleks valime mõne metsalagendiku ja maandume sinna. Lagendiku keskel kasvab angervaks. Selleõied maitsevad kuldpõrnikale. Lagendiku servas kasvab kurereha. Selle õiel einesta hall rohukas, kes jagab seda  ka mesilastega. Seda lõbu on haljurohukal vaid seniks, kuni õiele tuleb sipelgas. Kui Kihnu inimesed on rahumeelsed, siis siinsed sipelgad  seevastu on väga ülbed. Sipelgal ei tule kõne allagi, et ta võiks kellegi teisega  koos õit jagada. Hallrohukas kihutatakse. Ema jututa minema. Hallrohukas tuleb uuele katsele, aga sipelga seisukoht on endine. Õiele tuleb sööma kiilas silma vastne sipelgad saavad aru,  et see ei ole nende kambapoiss ja hakkavad koheselt  uustulnukaga tüli norima. Kuna targem annab järele, siis otsustab kiilassilma vastne lahkuda. Putukaid varitsema tuleb krabiämblik, aga  ka temale tehakse tuul alla. Maha ta sealt ei. Kokkusest ämblik peab lugu ohutustehnikast  ja kasutab turvaköit. Kui kroonlehed hakkavad nektari kättesaamist segama,  siis lõigatakse need õie küljest lahti ja tehakse puhas töö. Need kaadrid on filmitud asfalttee servas. Tähnikaardlane oli õhtusel kellaajal tõenäoliselt teel kodu poole. Raudsikud tegid tema plaanidesse muudatuse  ja nüüd läheb ta. Hoopis sipelgatele söögiks. Nagu nägime, siis Kihnu looduses nagu mujalgi mängivad  sipelgad olulist rolli. Nemad ütlevad, kuidas asjad käivad.
