See on R2 hommik. Looduse aine looduselainel poolt sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusena. Kell on kaheksa, null seitse, tere hommikust. Loodus kutsub ja loodus on kutsunud meile külla geoloogi Sanderolo, tere. Tere hommikust. Räägime siis sellest, kuidas viis G põhjustab maavärinaid. Aimasin, et see tuleb viis G, tegelikult maavärinaid ei põhjusta, aga 40 43 G kolm, G-ga ei põhjusta, olgu Sibeliuse need kummutatud. Aga kindlasti aitavad kaasa maavärinate eest teada saamisel. Seetõttu, et ütleme nii, et jällegi võtame appi telefonid millegi jaoks mida, mida võib-olla esimese hooga nagu telefonidel nii-öelda ülesandeks ei taha panna, näiteks nüüd ju tulid, tuli, hoiab mis suudab aru saada, et kas ma olen kellelegi läheduses olnud kauem kui 15 minutit. Mõnedes maailma osades on tegelikult võib-olla siiamaani suuremaks probleemiks või hirmuks ikkagi saabuvad maavärinad ja seetõttu on Google siis välja töötamas algoritmide põhist, maavärinate jälgimise süsteemi. Hakkasin mõtlema, et kust see nüüd tuleb, aga, aga võib-olla tõenäoliselt sellest, et nende peakontor asub seal läänerannikul, kus oodatakse tohutut maavärinat, mis tuleb mingi umbes kord 100 aasta jooksul ja teeb praktiliselt kõik maatasa. Aga nii-öelda põhimõte on äärmiselt lihtne. Nad tegelikult alguses teevad seda hästi ettevaatlikult. Eeldus on lihtsalt see, et meil igaühe telefonis on selline kiirendusandur, mis saab aru, kas liigutab telefoni emale, kummale üles-alla keerad kusagile poole. Ja tegelikult on ta piisavalt ergas, et saada aru maavärinate lainetest. Et ühesõnaga, nad ei hakka kohe nii-öelda, kui kellelegi telefon väriseb, nad ei hakka selle pealt ütlema, et nüüd on meil siin kohutav maavärin käes vaid pigem nad kasutavad jällegi oma suurt eelist androidil tohutult seadmeid igal pool. Ehk nad siis põhimõtteliselt, kui, kui suur hunnik seadmeid hakkab ühtemoodi värisema siis nad võivad mingil määral kindlusega öelda, et siinkandis on maavärin või siis kõik teevad sporti, samal ajal? Ei ole kusjuures ei võistlust, kusjuures see jah, see see ongi, et nad tahavad kõigepealt oma algoritmi piisavalt õpetada. Ja tegelikult ongi see, et kuna seal kirjandusandur võtab omajagu energiat, siis tegelikult esimeses faasis ikkagi telefonid või see nii-öelda telefon töötab seismomeetrina nii-öelda ikkagi sellel hetkel, kui ta laeb. Ehk, kuid on kodus kusagil laua nurgas kohapeal rahulikult Aideldab ja laega. Et ühesõnaga hetkeseisuga on nende esimene faas ikkagi see, et nad tahavad algoritmi õpetada. Ehk ehk inimene, kui, kui maavärin on toimunud, siis inimene esimese hooga läheb ikkagi guugeldama, et kas toimus maavärin ja siis tegelikult Google saab juba kaks andmerida kokku panna. Teises faasis nad tahavad jõuda jah, sinna, et et telefonid ise töötavad eraldiseisvalt seismo jaamadena. Ehk see tegelikult paneb olukorda näiteks väga suured maailmapiirkonnad, noh näiteks India ja Hiina, kus tegelikult seismomeetrite seismomeetrite võrk on üpriski hõre, siis, siis tegelikult sellised piirkonnad saavad tugeva kaetuse seismo seismojaamadega tegelikult telefoni põhjal on võimalus telefonide põhjal on võimalik panna paika, kus on epitsenter ja hinnanguline maavärina magnitud ka nii-öelda Richteri skaalal kristalli skaalal, siis on võimalik ära arvutada ja tegelikult siis hoiatada juba mõjusfääri jäävad inimesed saate kohe teavituse ja kolmandas faasis siis läheb nagu väga pikaks monoloogiks, aga kolmandas faasis on siis see, et nad tahavad luua avaliku teenuse nii-öelda liidesed, teised teenusepakkujad saavad siis tulla ja hakata põhjal ehitama mingeid muid teenuseid. Oletame näiteks, et lifti tootjad saavad ka ühenduse viiskee tuleb internet of Things, internetiseadmed ühenduvad internetti, et et tegelikult näiteks lift suudab peatuda esimesel korrusel kõik inimesed välja saata, kui ta saab signaali, et maavärin on toimunud kusagil. Ühesõnaga tugineb siis mitmele telefonile korraga, kõik peavad ühesugused, raputasid registreerima, et ei ole võimalik, et kui Robiniga mediaan näiteks levikast hommikul kell kuus koju tutterdame, siis seitse pigem isegi et siis siis telefoni. Ma arvan, et maa väriseb, vaid see on lihtsalt meie süü. Ent dollari oluline märksõna on siis see, et Google ikkagi loob seda teenusena. Nemad tahavad selle pealt siis hakata raha teenima. Pigem mitte nad selles mõttes, nad loovad lihtsalt hiljem selle, selle liidesed nagu sinna külge on võimalus teistel teenusepakkujatel oma mingisuguseid lahendusi luua. Et näiteks noh, praegu ju see covidi hirmus loodise läheduse läheduse süsteem, tootjatelt oodati koos välja, Apple'iga tehaksegi kunagi sellest ka mingisugune täidinge, onju, aga praegu ta on veel sellisel kujul, et aitab lihtsalt meil enne teda siis praegu asja ajada, aga tulevikus võib-olla jah, saame nii-öelda kohe teada, et kas siin trammis on minu Sama tehnoloogile. Google'il on väga palju raha, nad teevad palju asju, tundub, et lihtsalt niisama, eks ole. Olgu see siis merepõhjade kaardistamine või vist kuud hakkavad kaardistama, jumal teab kõike veel neljaressurssi, neil on rammu. Nüüd ei tea kellele siis sellist teenust. Kas, kas sinna paneks näiteks reklaamid vahele, et ennem kui sa saad teada, kas maavärin on või ole vaata ärase lustakas ning Boldi, Woldi, video või mis iganes või tahetakse näiteks riikide pealt suuremat pirukat lõigata, ma usun, et jaapanlased oleks väga huvitatud sellisest süsteemist. Jaapanlased tõenäoliselt on iseenesest väga palju kaitsnud, et meil on, nad on rikas riik, meil on väga palju seismojaamu ja nad suudavad tegelikult sellesama asja ära teha seismojaamadega tegelikult sihitakse selle Google'i poolt ikkagi neid piirkondi, kus seismojaamade võrk on üpriski hõre. Et tegelikult väga suur hulk arendajaid Google'is on tegelikult ju Indiast, et tegelikult need et need nii-öelda põhjus võib olla väga, väga lihtne, et oma oma kodumaa jaoks tahetakse midagi ära teha, et ma, ma ei, ma ei otsiks võib-olla iga iga nii-öelda asja tagant, sealt kohe võib-olla mingi rahateenimise ja nii-öelda suure monopoli kõrvu vaid vaid võib-olla siin ongi lihtsalt see, et kuidas teha maailma natukene paremaks, kasutades seda seadmete parki, mis neil olemas on. No me olime endale tasandil alati kõik, et kui keegi teeb midagi head, siis me mõtleme, kas me ise teeksime midagi head, tasuta ei teeks eksperdiga, lihtsalt sinna on see, aga Pompei oleks mõne keerulisema Säästnud no tõenäoliselt küll ütleme nii, et tegelikult kuidas maavärin toimib, ongi see, et maavärina all on ju kahte tüüpi laineid, et esimene laine on selline nagu lõõtsa kombel selline tiheduslaine mis on praktiliselt inimeste jaoks tundmatu, aga telefon suudab sellest aru saada ja siis sellele järgneb umbes. Nendel lainete kiirusel on kiirus, vahe on umbes kaks korda, et need esimesed lained, mis käituvad Lutsana, mida sa väga ei tunne, mis purustusi väga ei tekita. Need tulevad kaks korda kiiremini kohale, ehk kui telefon suudab näitajatekteerida ja kui saabuvad kakk nii-öelda umbes poole hilja hilisema aja jooksul saabuvad lõpuks need pinnalained, mis, mis siis lõpuks kõige rohkem välistavad ja purustavad siis siis tegelikult inimene saab juba ilusti õue minna ja on ilusti terve. Me oleme ajaga lõhki, küll mind huvitab, kui geoloogid teavad seda, et näiteks Californias on siis oodata keskeltläbi 100 aasta peale ühte korralikku suurt maavärinat ju siis on seismilisi andmeid nii palju. Mis lugu on aga Eestiga, kas meil on oodata Eestis mingisugust tektoonilise laama nii-öelda vabanemist või muu hõõrumist ja higistamist ning kas me võime ka selle igaks juhuks ikkagi alla tõmmata ja olla mitte liiga paranoilised selle juures? Sa oled öelnud, et siin eetriväliselt, et sa oled tulnud Eestis maavärinat? Olen tundnud, ma arvan, paljud on tundnud 2000.-te alguses oli viimane selline maavärin, mis oli rohkem tunda ja viimane oli seal kusagil seitsmekümnendatel, kus, kui minu isa oli noor kui hävitusjõudu. Ei, ta on üpriski väike Eestimaa Eestimaavärinad on seotud maapinna kerkimisega, seepeale viimast jää. Sellest 70.-te omast on nii mõnigi vana mees rääkinud, siis ütleme niimoodi ka minu isa mäletab seda 70.-te maavärinat, aga kas meil on oodata lähiajal mingit uut, kas meil on sellist infot Eesti kohta? Eestis mingit suurt maavärinat tulemas ei ole. Stuudios oli geoloog Sander oo, see oli looduselainel. Katk raekojaks.
