Ja päri, miks päike on väike, mis suur on? Ja miks näige? Miks mehi on märg jobu, mis elab särg ja kellel on kodu, kas või rida on rodu, kus karu, kas toru, miks ma aru, mis valu? Oi, appi. Kas läks appi? Ei uudista, mine saa lõppu. Einarhiga iialgi õppu ei uunis. Hirmul ole. Kodu on aksikul küsimusi sadu kus asub naksid. A või B oh aksikascubliga lapseeis. Tere, tere hommikust, lapsed. Tere. Ei, mina olen ikkagi mõnus on. Ja kõrval on mul siin onualeiks. Tere, teate, millest me täna räägime? Meie räägime lumest ilusast, valgest lumest. Ja mõnede jaoks ei ole lumi külm, lebab lume sees ja ja tallel üldse külm ka näiteks inimestele on lumi. Küll on ju seda muidugi, kui inimene on porgandi moodi, paljas, tatsab niiviisi ringi väljas talvisel ajal, oi sisse, lumi on tõesti külm, sest ei saa olla soojem, kui ütleme, null kraadi, isegi nulli kraadi juures juba hakkab sulama, peab olema kindlasti külmem. Ja meile on ikka enam või vähem. Aga ikkagi jahedavõitu kõik asjad, mis on 36-st kraadist külmemad jahedalt. Mis meie kehatemperatuurist on külmemad, need asjad on külmad ja mis üle me kehatemperatuurini edasi, seda soojad just need järelikult toatemperatuuril. Kui on 15 kraadi, siis on see külm, ei ole, sa sae juba siis kuidas, kellel asi on nimelt selles, et meie keha ümber on hästi peenike, aga väga kindel õhukiht, mida me soojendame ja hoiame enda juures ja meie keha, näiteks kui me paljalt hüppame ringi, ütleme oma toas ja seal on 15 kraadi seal jahedavõitu, vähemalt minu jaoks. Aga ma täitsa kujutan ette, et mõne jaoks, kes on hästi soe ja kes hüppab ringi, olgugi et paljalt toas selle 15 kraadi juures väga kiiresti ja lustakaid. Tal on päris soe ja hea olla. Teine asi, et õhk toas, kui me kraadiklaasiga seda mõõdame, eks ole, õhk toas on jahedavõitu ja kui selline inimene või näiteks mina, kui me jääksime seisma ja seisaksime, liigutaks endast ja kui meil õhtu oleks Kotüüsija üldse meeleolu ka nukker, siis hakkaks meil ikkagi väga külm. Aga meiega kütame ennast ise ja sellepärast me ütleme ka seda õhku, mis on meie ümber ja mida rohkem me liigume, mida kiiremini liigume paremini, seda kiiremini, tõhusamalt kütame nii ennast kui ka õhku meie ümber, nii et me oleme ikka tublid ahjukesed. Aga lumi on ikka inimesel alati küll. Ja see ei tähenda, et inimene ei saa lund kasutada, et sooja saada. Selleks on vähemalt kaks võimalust. Esimene viis, kui sa millegipärast oled väljas, lumi sees ja porgandpaljas ja hakka kohe lumememme tegema ja teeb kõige suuremaid lumememme, mida sa kujutad üldse suudad endale ette kujutada, hakkasid kohe seda lund niiviisi kraapima ja veereta, nii palju, kui saad, tegutse hästi, kiiresti ägedasti ja sul tuleb nii palju soojust oma organismi sees, et selleks ajaks, kui memm lumememme valmis on, sa võib-olla oled lausa higi ja, aga no kaua sa ikka suudad niiviisi hüpata ja joosta paljalt lume sees ringi. Ainult lühikest aega võib niiviisi sooja saada. Aga terveks pikaks talveks ja mitte lihtsalt talveks, vaid polaartalveks saavad inimesed endale lumest majakesi teha. Tohoh. Ja eskimod teevadki selliseid maju? Neid nimetatakse iglu. Ilu ja, ja iglumajad on tehtud aksust hästi pressitud hästi tihedasti pressitud kõrvadeks tükkideks plaatideks pressitud lumest. Ja muidugi seal on ka loomade nahad, mis vooderdad nagu seda materjali, aga ikkagi seinad ja katus on ikka paksudest hästi kõvaks pressitud ja trambitud lume plahtidest. Ja seal sees on eski muudel väike tulekolle, veidi ahjukine sära ei sulas, ei sula, ei sula, kui õigesti tehtud ja kui on suitsuava õiges kohas suitsuava peab kodus olema, siis ei sulanud ühtegi ja kui natukene sulab, siis siis see sula vesi, mis tekib, külmub kiiresti ja varsti jälle. Sest see on Arktikas seonduv väga-väga kaugel põhjapooluse lähedal, kus on talvel nii külm, kas küll nagu jääkapis, oi, tublisti külmem. Seal on isegi külmem kui jääga, nii sügavkülmas kui külmikus pannakse jäätis, liha ka muidugi, aga jäätis on ikka peamine, mis sinna pannakse, et see liiga kiiresti ära üles ei sulaks ja siis on seal niisuguseid kolm korda nii külm kui seal jääga umbes nii ja võib-olla isegi kolm korda, nii küll 60 kraadi või nii, see on täiesti võimalik ja inimesed elavad seal põlvest põlve mitu 1000 aastat, arvatavasti mitukümmend 1000 aastat. Jana oskavad seal elada. Nad oskavad lumest majad teha ja eks iga karuugi jääkaru mõtleb, teeb endale ka nagu eskimod teevad jääst niisugust talvepalee tegelikult koobas, aga see on aga spetsiaalse ehitusega koobas, seal on õhuavad ja seal on peasissekäik ja Sakkengaga vara välja välja kõik esise käik akende juurde, siis nad ei näegi välja, õhtul ei, ei õhtunud Ta välja nutika, muudkui magavad seal ja siis karu emmed sünnitavad seal oma pisikesi ja see kõik on lume all. Jaga karu oskab suurepäraselt kütta oma kehaga oma lumeonni ja tunneb ennast seal mõnusasti ja tema pisikesed, nad on nii väikesed nagu no ütleme, suured labakindad, umbes nii suured on vastsündinud jäägalt ja nemad on siis karvase emme hästi karvase kõhu peal ja imevad piima ja saavad sellest nii palju aineid, et oma pisikest keha kütta ja ema veel kütab neid oma soojusega, et nendel on seal vahes lausa palav, kaitseb neid lumine katus, lumest tehtud katus. Kas need jääkarupojad on sündides valged ka nad võib-olla ei ole nii lumivalged lausa natuke hallikasvalged, aga nad ikka väga heledate, nii et nad saavad ennast lumevallide ära peita ja keegi näe neid, vähemalt siis kui nad ronivad välja ja hakkavad ringi jooksma ja hüppama väljas, siis nad on juba täiesti valged. Eestimaa talved ei ole ju nii külmad, need on 20 kuni 25 arv, aga 30 miinuskraadi juures tavaliselt on ju siis hästi külm, kui taevas on selline selge ja kui hästi palju tähti ja, ja miks see niimoodi on, vaata, sa ju tead, eks ole, mis asi see lumi tegelikult on, vesi õige, külmunud vesi õige, täpselt nii. Siin ongi vastus, kui tuleb hästi külm õhk, väga külm õhk, siis ta kogu v, aga vesi on ju igal pool õhus, auruna, aurun, nähtavusi, sundpilved, eks ole, ta võid pool nähtav siis on udu uduvine kerge või lausa nähtamatu, siis ta on lihtsalt väga hõre, aga ikkagi seal on ja alles siis, kui tuleb hästi suur sügavkülm, siis kõik need veeosakesed ühinevad kokku mitmekaupa ja moodustavad lumehelbekesed. Ja nad on tegelikult kristallid. Kui sa võtad suurendusklaasi ja lähed värsket lund püüdma siis need lumehelbed, mis kukuvad, ütleme sulle, mitte sooja peopesa peale, seal nad tulevad kohe muidugi veeks tagasi aga kindla peale või varruka peale, vaata neid luubiga suurendusklaasiga ja sa näed, kuivõrd ilusad korrapärased kujud, need on kuuenurksed, tähed keset ja, ja see on kõik tehtud tõepoolest suurel sügavusel külma poolt. Ja muidugi kui on väga-väga külm, siis taevas on v aurudest tõepoolest puhas. Nad on kõik ilusti alla tulnud. Õidvedilgakesetmis külmusid, lumehelbekesteks tulid alla ja õhk meie pea kohal on nii selge, et me näeme väga-väga kaugele väga-väga kõrgele. Homme saame jälle kokku, saame seda teemat lumeteemad jätkama.
