Tänases saates räägime sellest, kuidas loomad omavahel suhtlevad. Stuudios on Georg Aheri ja Marje Lenk. Nii nagu inimesed, nii kasutavad ka loomad erinevaid suhtlemisviise. Jah, näiteks Konrad Lorenz kirjeldas sellisest liikidevahelisest suhtlemisest väga huvitava asja, tema koer, kes siis, kui tal külalised käisid, istus laua all, inimesed ajasid omavahel juttu, koer oli laual nende kahe vahel kuidagi Looretsi jalgade liikumisest või jalgade hoiakust või jalgadest luges ta välja, kas külaline ärritab või ärrita siis auväärset professorit. Mõnikord, kui mõni külaline oma jutuga teda ärritas, siis koer vaikselt tõusis püsti, tuli laua alt välja, läks, hammustas tagumikust seda külalist, kes oli tema peremehest julgenud ärritada. Nii et kuidagimoodi, kuidas oma peremehe jalgadest välja selle, kas see külaline on meeldiv või mitte, see on kommunikatsioon või omavaheline suhtlemine, aga kuidas see toimub, ega ma päris täpselt ei oska seda öelda, mis seadis tegelikult koerale selle vissi andis, nii et see suhtlemine võib olla väga eripärane ja tihtipeale ei pruugi nagu aru saada, kuidas see suhtlemine toimub ja ja kes seal suhtlemisosalised on, tihtipeale me näiteks looduses ei oska märgata, kas toimub kommunikatsioon, toimuks omavaheline suhtlemine või, või seda ei toimu. Me ei oska tihtipeale üldse hinnatagi. Tavaliselt hindame seda häälitsuste järgi. Just et see on meile kõige selgemini arusaadav ja tegelikult see häälitsus ongi üks suhtlemise viise loomade vahel ja noh, meile hästi tuntud on ju sellised asjad, et, et näiteks linnud kevadel tulevad, hakkad kõva häälega laulma ja me teame, et laulul on tähendus, ta kaitseb oma territooriumit. Ühelt poolt on igalühel oma territoorium seal, aga samas tekib ka mingi selline väike sotsiaalne võrgustik, noh, ütleme Spuk, mille tulemus on nii, et sama liigi linnud kipuvad üksteise lähedasel olema, et keegi ei taha päris eraldi olla, vaid nad on ikkagi üksteisele suhteliselt lähedal. Just väikeste laululindude puhul on see laulul, onju paljude liikide puhul tähendus emalinnule emalind kuulab ja mõtiskleb selle üle, et kes ilusamini laulab ja siis ta käib nende lauljate juures vaatamas ja tavaliselt ka näiteks kui on sellised linnud, kes siis pesitsevad kolooniates, siis ta eeskätt läheb Nende isaste juurde, kes on seal koloonia keskel, sellepärast see on enamasti turvalisem kui seal kusagil servaalal olla. Ja siis juhtub ka seda, et isane laulab sellise serenaadi konkreetsel ema selleni, et see ei olegi mõeldud mitter territooriumi hoidmiseks jooksvaid lauldaksegi kohe südamedaamile, siis lauluke ära, nii et see südame võitmine siis toimub sealsamas kohapeal. Aga noh, see ei pruugi alati olla ainult siis laul. Austraalia põhjaosas on üks kaka do, kes on musta värvi, uhke tutt, pea pead, on kaka tuulest kõige suurem, hästi suure kõvera nokaga ja siis, kui ta ärritub või vihaseks ajab. Punnisuled kohevile tuled, põskede punased, roosad laigud ja tutt läheb hästi kõrgeks seal peal. Tavaliselt ta oma territooriumi tähistamiseks emaste juurde meelitamiseks teeb siukseid imelikke häälitsusi. Ja see on siis nagu tema laul, aga siis kui tähendab tõeliselt muljet avaldada, siis ta murrab äikeseoksakese, võtab selle varvaste vahele ja toksib sellega vastu õndsat puud. See kostub kaugemale ja see on kindel signaal selle ema, selle, et nüüd on vaja tulla siia ja pulmi pidama hakata, nii et tema on praegu üks väheseid linde, kes tegelikult et mitte ainult ei, ei laula, vaid kasutab ka siis taustamuusikat, lööb trummi sinna laulu juurde. Näiteks mõningatel troopilistel värvulistel, kes on kaugelt sugulased meie hõgijatele, nendel on välja, on selline kummaline viis, et kui siis paar on moodustunud ja territoorium, asjad on nagu ära lahendatud lauludega siis isane, emane hakkad laulma, duetti laulavad niimoodi, et üks laulab madalamalt, teine veidikene kõrgemalt ja vahel nad laulad ka kahehäälselt. Need üks lisab oma viisijupikese sinna juurde ja tuleb selline korralik duett. Ja on ka tähele pandud, et noh, erinevatel paaridel need laulud erinevad natukene üksteisest. Ja siis, kui näiteks paarilisest üks on toiduotsingutel kusagil eemal, siis juhtub ka tihtipeale nii, et ainult üks laulab, siis ta laulab, mitte enam ainult oma laulu, laulab rei laulu, laulab selle laulu mõlemad osad nagu kokku, seda võib nimetada selliseks ühistegevuseks ja, ja selliste oma laulude väljamõtlemiseks. Mõned linnud kasutavad suhtlemiseks oma saba. Kohe tuleb meelde paabulind, kellel on hiigelsuur ja imeilus saba. Ja tegelikult see on mulje avaldamiseks sean emasele demonstreerimaks, kui hea, kui tugev, kui terve ma olen, et näed, ma jaksan sellist suurt saba kaasas vedada ja tiiger ei ole mind ära söönud, veel leopard ei ole mind rünnanud, on puhas, ilus, terve ja see annab emasele signaali. Et vaadake, et tegemist on hea ja, ja korraliku isaga minu lastele. Ja see on selline signaal, et siin see paabulind isopit Ta, kedagi, kui ta petaks, pettus tuleks kiiresti välja, sest ta ei saa olla tervem, kui, kui ta suudab näidata, sellepärast et kui ta nõrgem, siis ta jääks kellegile hambusse söödaks küllalt ruttu ära, sest saba on tema jaoks ikka suur suur koorem kaasas kanda. Nii et see on niisugune tervise demonstreerin, keerimise signaal ja tegelikult väga paljudel lindudel on, kui me räägime paradiisi lindudest, kellel on meeletult suured sabasuled ja kes suudavad teha muljetavaldavaid trikke nende sabadega demonstreerida lüürasaba, kellel on metsa seal kümmekond tantsuplatsi, kus ta siis häälitseb ja tantsib ja katab ennast sabaga, tuleb saba alt jälle välja ja ja siis emased käivad seal ringi ja valivad need On ilusamad tantsud, kõvem hääl ja kenam saba ja väga paljudel partide mandariin, vart oleks selline muljetavaldav lind, kel pulmaajaks tuleb siis nagu kaks purjekest keha külgedel heledat ja ta demonstreerib siis emasele neid kogu aeg toksib sinna nokaga ja selline sulgede ja kehavärvide demonstreerimine on tõesti üks signaalide võimalus ka lindudel. Samasuguseid asju ka putukate sama asjum konnadel näiteks. Oleme ilmselt kõik lugenud ja kuulnud ja ka filmides näinud defiinidest päris palju erinevaid asju ja delfiinide keel arvatakse olevat ikka üpris keeruline ja, ja tegelikult ega me päris täpselt ei tea, mida nad omavahel räägivad, sest igal parvel on oma keel, eristub teiste parvede keelest ja nad kogu aeg täiendavad ja muudavad seda keelt ka ja noh, selleks, et seda päris täpselt uurida, peaks selle parvega koos ringi sõitma ja kogu aeg lindistama ja ja siis hiljem seda lindistust üritama nagu võrrelda ja tõlkida ja aga siiski, neil on päris keeruline keel ja nad suudavad üksteisel väga palju informatsiooni selle, selle keele abil andnud. Teadlased vaidlevad tegelikult selle üle, et kas neil on ka lauseid või need sõnad ja osa teadlasi arvab, et delfiinid ja vaalad suudavad ka ka lauseid moodustada. Võib-olla kõikidel häälitsustel ei ole kindlat tähendust, osa on lihtsalt häälitsuse taga osanud vähendusega häälitsused aga aga meil jälle, kes me neid niimoodi juhuslikult kohtame siinse, seal meil on raske hinnata, et mis on see tähendusega maksatus, vai või hääl. Ja kuna nad veel oskavad ultrahelisid tekitada, siis kuidas see veel sellesse keelde juurde põimub, et seda me praegu olles hakkama võib-olla tasapisi teada saama, et selles mõttes delfiinide keel on kohe eriti keeruline, eriti põnev. Aga delfiinidega on suuremad sugulased, vaalad, küür, akval on nüüd juba paarkümmend aastat või võib-olla oli see 30 aastat olnud teadlaste huviorbiidis, sest nemad on need kuulsad lauljad, kes siis laulavad need vaalade laule ja ühe sellise parve vaalad siis laulavad nagu ühtemoodi, neil on nagu sama laul ja siis, kui nad muudavad seda laulus muutuma terve parve laul. Ja näiteks seal teise parve laul on hoopis teistsugune, kolmanda parve laul hoopis kolmandasugune või ma ei teagi, kuidas oleks õige öelda, kas parvkari nüüd selle alagrupi kohta liiguvad toitumisaladelt sigimisaladele ja sealt jälle toitumisaladel tagasi need aasta jooksul teevad nagu ühe niisuguse suure ringi ja kui nad siis oma näiteks sigimisalale tagasi jõuavad, siis laul tihtipeale on kusagil kolmandiku ulatuses või isegi poole võrra ka teistsugune. Aga jällegi tervel parvel on ühesugune laul. Nii et, et see on selline hästi omapärane jälle, et mis selle täpne eesmärk on, mida nad selle kütlevad. Ega me päris täpselt ei tea tänapäeval ja noh, näiteks selline vaal nagu sinivaal, kes on maailma kõige suurem kohal üldse kõige suurem loom praegu, keda maailmast teame. Siis tema suhtleb oma liigikaaslastega tegelikult mitte kümned sadade kilomeetrite, vaid tuhandete kilomeetrite kauguselt. Ja ta on võimeline tekitama häält, mis on umbes kusagil 190 detsibelli. Need õhtuti põrisevad mootorrattad linna vahel on tunduvalt vaiksemad, et seda võib võrrelda näiteks stardiplatvormilt üles tõusva raketi mürinaga, seda sinivaala hääle tugevust ja muidugi vees heli levib ka palju paremini see heli, mis seal siis vees edasi kandub, et see kandubki tuhandete kilomeetrite kaugusele seal, teine sinivaal püüab selle heli kinni ja vastab oma haugatuse vaid müüratusega või kuidas seda siis öelda? Nemad suhtlevad niisuguse pika distantsi peal. Teame vaalade elust ja, ja oskame neid häälitsusi tõlgendada nii juhuslikult, et meil on alles välja kujunemas arusaam, mida nad räägivad. Sama lugu on ju elementidega. Just et ka elevandid tegelikult elevantide väljendusviis lisaks selles mõttes seda infraheli tekitavad seda hästi madalat häält, mida me tihtipeale ei kuule üldse, aga mis levib väga hästi lisaks, kellele nende kommunikatsioonis on ju terve rida selliseid väga väljendusrikkaid poose. Kui näiteks elevant saab vihaseks, siis ta annab sellest kohe teada, annab teada, nii et ta ei pruugi väga kõva hääl teha, aga tema lükkab kõrvad pea juurest eemale. Need pea paistab kaks korda suuremana kuigi isegi piisavalt suur juba. Ja siis ta tuleb peld, trambib jalgu Kasar ähvardavalt ja kui siis näiteks seda sõnumit nüüd hästi tõlgenda, lõvi, kes on sinna lähedale tulnud, fotograaf, kes tahab temast port refotot teha, siis võib see kontakt olla üpris jõuline ja valus sellele sõnumist mitte aru saanud tegelasele. Nii et see sõnum on, on ühelt poolthäälega edasi antav, kui nad omavahel suhtlevad, aga võõrastele tihtipeale hääl ei ütle mitte midagi häälega edasi antav sõnum, ta ei oska seda võib-olla piisavalt tõlgendada, sinna lisatakse siis, et sellised kehakeele sõnumid, mida siis enamasti enamik oskab tõlgendada, sest neil on küllalt ähvardavad ja sellised mõjuvõimsad inimeste puhul näiteks kehakeele lugemise oskus, tihtipeale ei pruugi väga-väga hea olla, mõningaid asju oskame nagu tõlgendada. Ja psühholoogid seda kehaga, et inimese puhul uurinud päris põhjalikult Jon terve rea selliseid huvitavaid asju seal välja selgitanud, aga loomade puhul me tihtipeale seda kehakeelt, et ei oska veel tõlgendada, kuigi nende jaoks ja kehakeel on tegelikult võib-olla tihtipeale olulisem kui näiteks hääleline väljendamisoskus. Teadlased on uurinud hästi põhjalikult paavian, need on meil hästi diad ahvid ja selles karjas on siis selge hierarhia. Reahhaart oma täiuslikkuses. Vanaema on siis selle karja juht, printsid, kes tema tütardega siis võivad pulmi pidada või paarituda, need on seal tema lähikonnas. Ja siis on seal veel nõrgemad emased ja on siis ka isased, kellel ei ole nagu õiget rolli. Ja kui see kari liigub, siis emased on seal karja keskel ja need noored isased saadetes kõige sest nemad on siis need, kes on tule all nagu sõdurid seal karja keskel ja karja sees oma sellised hierarhilised suhted, mida siis reguleeritakse teatud asenditega ja teatud liigutustega. No näiteks, kui seal kaks ahvi kokku saavad, siis see, kes on selline domine häiriv või kes tahaks võitja olla tema siis võtab sellise istuva asendi ja, ja vaatab uhke pilguga, see alandlik on näiteks emaste puhul just on see, et see, kes on siis alla jäänud, nõrgem tema, siis demonstreerib oma allajäämist, ta keerab oma seljavõitja poole, kes tõstab üles veel tagumise jala, näitab siis päkasealt alt seisab nagu kolme jala peal, demonstreerib, et tema on tõeliselt alandlik. Aga samas need suhted võivad olla seal ka keerulised, noh, näiteks kui juhtub selline asi, et, et keegi saab, mõni noor isa näiteks saab vihaseks kellelegi peale hakkab mõnda nooremat emast kiusame, kui see jookseb siis selle kõrgemal hierarhiaastmel oleva isase emase juurde ja saavutab selle soosingu. Ja, ja kui siis see pealetunge julgeb teda seal siis ähvardada, siis tõlgendab Se hierarhias kõrgemal olev ahv ka seda ähvardusena ja siis see vaeseke, kes seal julges seda nõrgukest ähvardada, tegi ränga vea ja ta saab kõvasti sugeda selle liigutuse eest. Nii et selliseid kehakeele tegelikult on nende ahvide elus väga oluline roll. Muidugi nad demonstreerivad seda üleolekut ka mingit häälitsust, ega ka need häälitsused on teisejärgulised, just positsioonid, need vaatamised kas silma või kõrvale kas terad näo või, või seljatele tugevam poole, see kõik mängib väga suurt rolli. Näiteks isastel on, on see, et kui sa tahad ikka näidata, et saad teisest üle, siis see kõige viimane aste on see, et see üleolev isane istub, hüppab siis sellele alla jäänud isasele, Selga võtab täpselt samasuguse asendi nagu emasega paaritudes. See on siis nagu kõikidele selge, et vaat nüüd mina olen võitja ja see on see alandlik, muudetakse tema sooroll isegi ära, teiste silmis. Tasapisi need asjad jälle lähevad paika, aga mõneks ajaks siis on see suur roll isegi natuke ära muudetud. Aga kui sinna ilmub mõne teise liigi loom, siis tema ei pruugi sellises käitumisest aru saada. Jah, aga samas näiteks loomadel on väga selged signaalid, mida oskad siis ka teised liigid tõlgendada tulema näiteks putukate juurde, teatud putukatele, värvisignaalid, tallan, triibuline kostüüm seljas ja, ja triibuline kostüüm ütleb enamasti, et ma olen mürgine ja ravinud. Mind puutub herilaste kostüüm selline, aga seda kasutavad ära sidelased, hästi armsad putukad ka, näiteks on ka selline reegel, et neid sirelasi tohisel ümbruses olla liiga palju. Nende arv märkimisväärselt juba herilaste hulgale, tähendab siis võib alati mõni juh linnukene olla, kes ei saa aru sellest signaalist sellest keelest, napsab selle sirelase suhu ja sööb ära ja ja kui selgub, et see oli väga hea ja maitsev, siis nokitakse need jäljendavad sirelased, kellel kaitsevahendid ei ole väga kiiresti populatsioonist välja. Ja siis, kui see arv läheb tasakaalu, noh, siis on jälle niimoodi. On suhteliselt suur tõenäosus, et sa saad selle selle mürgise tegelase endale noka vahele ja siis hakkavad linnud jälle ettevaatlikumaks võtma. Nii et selline signaalide süsteem on, on seal loomariigis olemas, mida mõistavad teise liigi esindajad ka näiteks Aafrikas elavad kääbus, mangustid, nendele meeldib pesa teha termiidipesadesse sellistes liiva hunnikutesse ja igale poole. Ja vot seal neil on siis välja sellised vaatlejad, nii nagu nendel surikaatidel, keda me filmidest oleme näinud, enam-vähem sama tüüpi loomakesed, aga natuke teravama ninaga ja peenema sabaga. Ja need vaatlejad siis annavad signaale ja kui ta on sihuke noor ja kogenematu vaatleja, siis tema muudkui vilistab seal selle pärast liiga Lindmust taevasse tuleb põhjustab temas ohutunnet. Siis kui ta vanemaks saab, õpib ära, et tasub helistada ainult teatud lindude peale, teatud röövlinnud on need, kes neid söövad. Sama lugu on väikest ahvidega. Ahvidel on küllalt keeruline kommunikatsioonisüsteem, just hülged pidevalt taevast ja mõningatel väikestel Pärdikutel on näiteks kujunevad välja selline keel, mida nad küll oma karjas kasutavad aga seda oskad lugeda ka siis teiste karjade ja teiste ahviliikide esindajad. Nii et näiteks Ühed, signaalid taevaohu kohta. Kui taevast oht ähvardab, siis nad helistavad ühtemoodi ja teised vaatavad ka kõik üles. Kui näiteks oht tuleb maapinda mööda, no mingid kaslased näiteks püüavad sinna tulla, siis on teistsugune, kõik peavad silmas põõsaid ja puhmaid. Nii et ka ahvide, väikeste väikeste ahvide keel on väga spetsiifiline ja näiteks nemad on ka ära õppinud, et on ainult kaks liiki kullilisi, kes neid siis ohustada võivad. Ja siis nad annavadki neid signaale ainult selle kahe liigi puhul, teiste puhul nad ei tee väljagi. Aga siis jälle noored, kes ei ole nagu asju selgeks saanud, siis nemad vahivad kogu aeg taevasse, nemad võivad anda suhteid paanikahäirega paanikahäirete puhul tihtipeale järgneb kas neile mingi karistus ja tasapisi nad õpivad ära, et ära nüüd paanitseda vaata rahulikult ja anna õigel ajal õige signaal. Seal karjades on näiteks ka selliseid asju ette tulnud, et mõni kipub valetama, valetama sellepärast et ta tahab nagu mingit teist positsiooni seal karjas saada. No ühe korra võib ta edu tuua, aga enamasti ta ei ole väga kasulik, sellepärast et teised õpivad ära. No meiegi inimesed oleme ära õppinud tasapisi, et kui keegi karjub, kogu aeg tuleb, hunt tuleb, hunt ei ole, siis karjele ei maksa erilist tähelepanu pöörata, seal ka üks niisugune juhus on kirjeldatud, et pisikene pärdik ei saanud kuidagi söögi juurde banaanide juurde ja teised ka sõid, tema ei pääsenud juurde, siis ta mõtles välja jutumärkides sellise käitumiseta andis hoiatushüüded, leopard on tulemas, kõik paid ruttu puu otsa, tema naeris vaikselt omaette, näris seal banaan. Aga kui siis teised aru said, et oli seal pahandust teinud, ta üritas teist korda seda asja korrata, siis ei reageeritud talle ja ühel heal hetkel siis andis juht talle veel käpaga mööda kõrvu ka, et no mis asja sa valetab meile, et ära ära tee paanikat ja tegelikult tema sotsiaalne positsioon selles ühiskonnas langes, nii et ta söömisjärjekorras kukkusin kõige viimasele tasemele. Et oleks ta nüüd ausalt käitunud, siis mingil hetkel oleks tema tase tõusnud, aga nüüd temast tehti tõeline paharia tänu sellele ühekordsele valetamisele. Ja tema positsioon selles karjas oli madalamast madalam. Nii et selliseid asju tuleb ka, et valetamine tegelikult alati edu ei too. Kuigi väikestel liikidel näiteks putukatel sirelaste näitel on valel tihtipeale väga pikad jalad, need väga kaugele pääsetusele vale. Väga palju on neid erinevaid siukse suhtlemisviise lindudel ja loomadel ja näiteks pingviinide on seesama vaheline tantsimine see hetk siis, kui see isane ja emane, kui saavad, kui nad siis mõõdavad oma oma kõrgust, ajavad nokad taeva poole, väänavad päid ja kaelu ja see on nagu tantsu üks osa. Meil on niisugune kommunikatsioon, mis neil väga hästi peab olema, välja töötatud, eriti keiserpingviinide, kes jalgade peal seda muna hauvad. Meil on ju nii, et nad peavad selle muna väga täpselt ühe jala pealt teise peale veeretama, et see maha ei veereks. Jää peal ära ei külmuks, temperatuur seal miinus viis 60 kraadi. Ja, ja see on tõeline selline tunnetamise küsimus, kui nad siis seisad seal vastakuti ja siis üritab see emane isasele selle muna üle anda ja see peab sattuma selle isase jalgade peale, siis ta peab saama oma selle kõhu nahaalselt üle asetatud, nii et muna jääks jälle sooja. Ja tõesti piisab paarist sekundist seal jää peal ja see munaga on kõik, et siis sellel aastal poeg enam ei tule. See on jälle väga täpne ja võib-olla vahel nad tantsivad, seisad sealpool tundi või rohkemgi, enne kui siis jõutakse sellesse faasi, et see muna tegelikult ka üle antaks, et see on ka väga põnev kommunikatsiooni viis, jällegi mesilastel on ka oma tants, mesilased tantsivad ka ja mesilasetants on, on ka omamoodi kommunikatsioon, aga sellega antakse teistele informatsiooni selle kohta, et kus ma käisin, mis ma sealt leidsin ja kas see on niisugune väärt asi, et iga lillepärast nad seal tantsima ei hakka, nemad hakkad tantsima siis, kui nad leiavad tõesti siukseid tasub ka teistele teada anda. Sest muidu, kui ta tantsib, et leidsin, leidsin kõik kohale, seal on üks lillekene, siis tagasi tulles on teised tema peale üpris kurjad, suur korje ala peab olema, mille kohta siis tantsuga informatsiooni antakse? Väga palju niisuguseid imelikke karjasiseseid, liikumisi, mida me ei oska hästi seletada, näiteks flamingod, mida kutsutakse flamingo tantsuks, järsku võtab terve pikk rivi. Edasi lähevad, lähevad siis keerad järsku kõik nurga all, teisele poole lähevad kõik pikas rivis sinna pools jälle keeravad seal mingisugune selline parve kooshoidmise rituaal neil ja Ida-Aafrikas ühes metsatukas leidsid uurijad ühe päris suure grupi šimpansid kes siis kasutas näiteks sellist suhtlemise viisi, et kui nad rändasid metsas, läksid ühest kohast teise, siis karja juht läks kõige ees ja tal oli kaasas siis kepikene, siis ta koputas puu peale ei põmm-põmm. Ja siis nendel Gidelise rütmil oli oma tähendus. Kui ta lõi kaks korda näiteks järjest vastu puud, siis see tähendas, et nüüd peame tund aega pausi ja kui ta lõi ühe puu pihta ühe korra teise puu pihta natuke eemal teise korra, siis see tähendab nüüd me keerame sinna suunda. Ja kui ta näiteks oli niimoodi, et et kaks korda kõigepealt ühe puu pihta, siis lõi eemal veel ühe puu, pihtis, tähendasid kõige panna, teeme söögipausi või puhkepausi ja siis läheme selles suunas edasi. Et noh, päris selline keeruline abivahenditega omavaheline suhtlemine vaimus seal karjas. Kahjuks, see kadus ära sellepärast et selle sellise kommunikatsiooni tapasid, härra salakütid hakkasid need šimpansid jälitama, tema kari jäi väga väikeseks ja siis karja juht loobus trummi mängimisest. Mul tuleb meelde üks sellesuvine juhtumine, kus ma kommunikeerisin teise liigi esindajaga. See oli päris põnev, sellepärast et seekord mul õnnestus teise liigi esindaja viia sellisesse olukorda või sellisesse situatsiooni, et ta panid kogu oma arsenali mängu, et minuga suhelda, võeti mind hoiatada ja see kohtumine oli paar nädalat tagasi, sügisel liikusin Lõuna-Eestis metsades ja sõitsin autoga teed mööda järsku mul on niisugune tunne, et ma just sõitsin nastikust üle, jätsin auto seisma, läksin vaata, mis on, aga õnneks ma olin suutnud ikka viimasel hetkel niimoodi keerata, ta jäi kahe ratta vahele täitsa terve. Ja kuna ta seal oli nii ilus, puhas, seda oli ilmselt minemast talvituspaika veidi uimane ka siis ma mõtlesin, et ma teen endast mõned portreed. Mul ei ole head sihukest nastiku pilti, et Ta on seal hästi mul nähtaval ja ja mõtlesin kaameraknes tema ümber seal vehklema. Algus oli niisugune rahulik, lasi mul toimetada, me saime kontakti ja ta nuusutas mind keeldule ilusti välja. Pildi peale sain portree küll eest, küll külje pealt igalt poolt ja siis ma tahtsin teda nagu veel lähemalt kätte saada ja siis see oli tema jaoks nagu liig, siis ta otsustas. Nüüd peab ta mind natukene hoiatava ja see hoiatus käis siis nii, et ta tõmbas ennast rõngasse ja siis tõmbas pea nagu vedruga sinna rõnga keskele ja sellest veel oli vähe, siis ta otsustas, et nüüd kuna ma ikkagi ei näi teda kartvat, siis peab näitama minule. Ta on ääretult ohtlik loom ja surus oma pea hästi lapikuks ja kui seni oli tema pea olnud selline kehajämedune nagu silinder ja siis ta surustani moodi nagu kolmnurk, sest nii nagu mürkmadudel on Need läks külgede pealt hästi paksuks ja oli täiesti kolmnurkne, no see oli minu jaoks pärane, ma sain ka sellised pildid endale. Ja siis me veel seal natukene pildistasime ja ta sisenes minu peale ja tegi siukseid ründeliigutusi. Ja siis noh, ma vaatasin, et aitab küll, et ma ei kiusata rohkem ja tõstsin ta siis teie kõrval, aga see ära tõstmine oli tema jaoks veel eriline selline sissetungimine tema territooriumile ja siis otsustan, et näidata, et ta on kohe eriti ohtlik, ta keeras kõhu taeva poole, hakkasime hästi kiiresti vingerdama ja siis peitis pea ära. Ja sellega ta tahtis mind nagu hästi hoiatada, et on ikka väga ohtlik. Ja kuna ma ikka veel ei saanud aru sellest, siis ta võitis viimase relva kasutusele ja paiskas välja pisukest haisvat vedelikku, mille hais on niisugune, nagu oleks just eriti kaua mädanenud liha olnud seal. Kuna ma ikka ära ei läinud korraks vaatas sealt rõngast välja, keeras pea teistpidi, kuna ma ei liigutanud ennast, siis ta vaatas mind ikka ühe silmaga. Ja kui ma siis noh, nagu ettevaatlik liigutasin, siis ta vajuks kas v sellise erilise pahvaku seda haisvat vedelikku õhku ja see oli minu jaoks ka piir, et seda ma ei suutnud enam taluda. Nii selge sõnum, et mine ära sellepärast et kui ma pärast koju sõitsin, mingi 20 kilo, Ta oli mu sõites mul terve tee, oli süda paha. Tegelikult meil tekkis väga huvitav omavaheline suhtlemine kogu aeg kraadi võrra kangemaid, neid vahendeid kasutati minu veenmiseks, et jäta meid rahule ja mine oma teed ära. Ära tee selliseid asju, nagu sa teha kavatsed tegema sa oled ja sellist haisvat vedelikku ja kasutada ka paljud konksud nendest nagu kõige tuttavam lõhnad, on väga tugev kommunikatsioonivahend või suhtlemisvahend. Et väga paljude liikide puhul näiteks lõhn on eriti oluline, nagu me räägime näiteks liblikatest, kes pimeduses lendavad. Me oleme harjunud liblikad ju nägema, kui nad lampide ümber tiirutavad, aga enamasti lendavad nad pilkases pimeduses. Ja siis emased, kui nad isaseid juurde meelitavad, sest need paiskavad õhku sellist noh, meie jaoks täiesti lõhnatud feromooni, mis aga nendele lihastele mõjub nagu magnet ja nad tunnevad selle ära, neil on need suured tundlad pea küljes nagu harjad. Nendega tunnevad selle lõhna ära umbes kilomeetri-pooleteise kauguselt väga kaugelt. Ja, ja see on nagu teatud signaale, et vot tule nüüd minu juurde, mina olen valmis sinuga pulmi pidama. Lisaks lõhnale ja helidele kasutatakse ju väga palju valgust, me kõik oleme ilmselt korra elus vähemalt näinud jaaniussi. Need jaaniussid on siis sellised, kes siis valgusega partnereid juurde meelitad, noh, meil on need jaaniussikesed siis tegelikult emased jaanimardikad, kes siis on kohapeal ja nemad siis pilgutavad, seda tuld ei saa, sealt siis tulevad selle tule peale kohale. Tuli on tegelikult külm, et me võime jaaniussikese peo peale võtta, mingit soojust sealt ei tunne, sest see on tegelikult valk, mida siis fermentide toimel helendava pannakse ja, ja see tegelikult on siis puhas keemiline reaktsioon, mis seal toimub. Noh, meie need jaaniussikesed on sihukesed süütukest, aga troopikas ja ka siis ütleme Ühendriikide territooriumil mõned jaanimardikad, kes suudavad jälle teisi ka selle valgusega. Mõningatel niitudel elab neli-viis erinevat liiki. Ja mõned liigid, et see on siis ka selliseid, kes söövad teisi jaanimardikaid ja nad on siis niivõrd oskuslikud petjad, et kui tal kõht tühi on, siis ta hakkab pilgutama mitte oma isase signaale, vaid näiteks naabruses oleva liigi isadele mõeldud signaale samas rütmis, nagu see teise liigi emane seal teeb. Ja siis, kui see vale isane tuleb kohale, siis see emane sööb ta lihtsalt tänutäheks ära ta kohale tuli, nii et see on siis söök, mis tuleb laua peale sööke. Valgussignaalide abil petmine, selliseid trikke teevad troopiliste sääskede vastsed, ka nemad siis teevad sihuksed, helkivad võrgud koobaste lagedesse, kui siis tulevad neid helkimise peale mingid kärbsed või sääsed sinna juurde vaatavad, mis seal toimub siis need vastsed seal Nad ripuvad nõksukest väikestes torukestes, mille küljes nad helendavad, piisakesed on, teevad oma toruukse lahti ja naksti võtavad selle sääse kinni, nii et kasutatakse siis seda ka mitte lihtsalt suhtlemiseks, kuigi ta on nagu suhtlemisvahend, kasutatakse ka selleks, et toitu süvamerekalasid. Me oleme filmides näinud nendele helkivad silmad ja, ja siis kõikvõimalikud jätked, need on samuti meile teada, ainult et nendel kaladel enamasti ei ole siis selline keemiline reaktsioon, vaid neil elavad bakterid seal silma all silma kohalvasisel jätketes. Bakterid toimetavad seda helendama siis, kui neil parajasti meeldib. Mitte siis, kui see peremees tahab, vaid siis, kui nad parajasti ise tahavad Helendada. Maa peal elavatele helendavate olenditel on see keemilise reaktsiooni reguleerid keerimise võime täiesti olemas, nii et nad saavad ise siis 100 rütmi muuta. Mõnede näiteks see blind tekkimise kiirus on 40 korda sekundis, teisel on see sagedus väiksem. Teine liik. Seda kiirust näiteks ei suuda järgi teha, aga sellele isasele on see selgeks signaaliks 40 korda sekundis toimub vilkumine minule määratud mina pean selle koha peale kohale tulema ja see on, see on minu märk. Minu signaal. Inimese näoilmest võib üsna palju välja lugeda. Ja eks nii on ka mitmete loomade puhul. Kõige osavamad võib-olla oma miimika viimilistes väljendustes on kahtlema Ta ahvid, loomaaias me kõik oleme neid ahve imetlenud, nad teevad nägusid ja see on hirmus naljakas. Tegelikult igal sellel näoilmel on tegelikult oma tähendus, kõige rohkem on neid ilmselt uuritud šimpans ite juures, kellel on väga palju erinevaid näoilmeid, millega nad siis üksteisele teateid annavad ja arvatakse, et näiteks šimpansid ja, ja võib-olla ka teised inimahvid oskad ka naerda. Nad teevad siukseid aeruliigutusi, naermine nende puhul siis teistmoodi, kui meil, meie nagu naerdes paljastame, hambad enamasti suu on lahti, siis nemad vastupidi, jäävad suurimad torru hambaid näha ei ole teose ahah, sihukest imelikku häält juurde, aga see on siis nende moodi naer. Noh, arvatakse isegi, et nad on võimelised ka sõna otseses mõttes nalja tegema, et teevad mingi vembu ja siis naeravad selle vembu peale ka ise. Selliseid oskusi ilmselt neil on olemas ja näoga nad väljendavad oma tundeid ja tihtipeale tarvitsegi muudkui saan, näitab, kas hambaid kergitad seal kulme või midagi ja see juba seal karjas paneb teatud suhted paika. Aga lisaks sellele näo ilmetele nad ka, kuidas öelda suudavad ennast maskeerida või väljendada ka oma selle karvastiku abil, näiteks karjajuht tavaliselt tundub kõige suurem ja ta tundub kõige suurem sellepärast et ta käib ringi, karvad turris, kergelt kudema, positsioon langeb, statud karvad kehaligeda muutub kohe väiksemaks, aga seni kui ta siis on selline juht ja positsioonil olev, siis ta karvad turris ja teistest hoopis kogukam välja, et ta kasutab ka seda karvastiku ja ja näiteks põhja, Ameerikas on üks anti, loob harksarvik, on tema nimi siis temal on kas karvade liigutamine väga omapäraseks siukseks väljendusvahendiks, kui hädaoht on seal suurtes karjades, aga see karjan hõredalt seal preerias. Ja siis kui keegi näeb mingit ohtu, siis tema keha tagaosa on kaetud valge karvadega, nii nagu paljudel meie metskitsel on peegel. Aga ta suudab need karvad veel niimoodi eriti püsti lüüa vajaduse korral siis kui ta tahab signaalid ja need karvad on nagu veidi valgustpeegeldavad näiteks nüüd korra laiali, kõik tekib niisugune valgust peegeldav efekt neil harvadel siis see on nagu niisugune, nagu meie näitan vahel päikesejänkut peegliga. Nii nemad tekitavad siukseid helkivaid valgussähvatusi ja siis no kui üks näeb, siis tema tekitab omakorda selle sähvatuse, kajab need karvad jälle laiali ja nii edasi ja siis valgussignaalide kantakse üksteisele märku, et näete, oht on tulemas ja see on nagu indiaanlastel suitsulõke keel oli, niimoodi on neil siis välja kujunenud selline oma karvade peegeldamise keel. Nii et selliseid efekte kasutavad ka loomad. Kui veel miimikast rääkida, siis karu on ju selline loom, kelle näost ei loe välja, kas tal on head või halvad kavatsused ja eks seepärast kannavad tsirkusekarud suukorvi. Nojah, ega me ei ole näinud küll erilist miimikat, et noh, tema, see kõige suurem miimika on see, et ajab suu pärani ja paljastab hambad. Aga see on juba siis, kui ta ründama hakkab, aga enne seda ta mingisuguseid selliseid väljendusi enam ei tee, vaid vaid ta kipub kohe ründamas tsirkust. Dresseeria ei või kindel olla, mida see karu mõtleb, kas ta tahab nüüd niisama pai teha näiteks või on tal plaanis Skype ära võtta sealt pea küljest seda kõike teeb ta ühesuguse ilme. Aga võib-olla teine karu loeb sellest ilmest midagi välja. Ma ei ole päris kindel, sellepärast et ma ei ole ise nüüd ühtegi siukest suurt pikka kontakti karude Casand pidada, aga aga kui ma filme vaadanud karudest, siis siis tundub, et nende selline suhteliselt karm suhtlus, et kõigepealt ta demonstreerib oma suurt kogu, näitab, et ma olen suur ja võimas ja siis järgneb kohe kallaletung ehk küünte-hammastega minnakse kallale. Aga enamasti piisab sellest, et ta lihtsalt sirutab enda välja, kui suur ta tõuseb tagumistele käppadele ja, ja kuna karud elavad üksi, siis nad jätavad ka selliseid märke, ta püüab võimalikult kõrgele hõõruda ennast vastu puutüvest, karvad jäävad sinna puu külge ja teisele karule see värk, et kui ta sinna tõuseb ja võrdleb sellega, et kas tasub selle tüübiga tüli norima minna. Et kui ta ulatub sama kõrgele, siis tasub temaga võib-olla jõudu proovida. Kui ta ikka vaatab nüüd alt üles sellele karva toostilisel puugile, siis on parem oma teed minna ja vaikselt ja kiiresti, et keegi teda tähele ei paneks. Kui veel tsirkuseloomadest rääkida, siis mõni aeg tagasi näidati teles, kuidas lõvi ründas etenduse ajal dresseerijat. Ilmselt oli see loom juba sellises seisus, et tal ei jäänud muud üle, kui rünnata. Tundub, et need vanemad tsirkuselõvid muutuvad natuke närvilisemaks ja neid tüütab ära see, kui neid niimoodi taga otsitakse päev päeva kõrval, et see ei ole nagu lõvi jaoks, ei ole see loomulik tegevus mingisuguse pukikese peale istuda või läbi tulerõnga hüpata või piitsaplaksu peale ringi joosta. See kurnab nende närvisüsteem ja mingil hetkel alalhoidlikkus alandlikkus kipub ära kaduma, ta tahab pääseda vabadusse jaa, jaa, ja öelda, mis tema sellest asjast arvab. Ja siis need konfliktid tulevadki, ega see ei olnud esimene ega viimane, mis, mis nende tsirkus loomadega on näidanud. On olnud küll ja küll. Ja neid ilmselt tuleb veel tulevikus ka. Kusjuures ka teine lõvi asus kohe ründele. Jah, see vallandas agressiivse reaktsiooniga teisel ja ja valitakse siis see, keda ühiselt rünnata ja see ilmselt on see nõrgem ja ja see ei olnud juhuslikult lõbivaid, oli lõvid on nagu me teame, karjaloomad ja kuigi isalõvid tegutsevad üksi, aga, aga siiski karjainstinkt on päris suur ja nad ründavad tihtipeale koost. Et noh, minu meelest see selline loomade väntsutamine tsirkuses, kui me ei pea silmas koduloomi näiteks kasse, siis, siis ma arvan, et see ei ole väga mõistlik tegevus ja see on seotud suurte riskidega ja need inimesed peavad teadma, et et ei maksa võisid niimoodi närviliseks ajada. Millised loomad on kõige suuremad suhtlejad? Kõige suurema suhtlejad, kes häälitseb Need loomad ikkagist, karjas olnud või parvedes sest neil on vaja selle karja sees mingisuguseid suhteid nagu paigas hoida, mingit infot vahetada. No kasvõi see, kui lähedal üksteisel pead olema. Praegu, kui on see rändaeg lind, hästi palju liigub taevas ja põldudel, kus me võime näha, et linnud kui nad on parves, siis nende vahekaugus on enam-vähem sama, kui nad on maa peal, siis nende vahekaugus enamvähem sama, et nad hoiavad teatud sihukest distantsi üksteisega, ei lähe liiga kaugele üksteisest, aga ei lähe lähedale. Ja kui keegi siis väga külje poeb, kelles individuaalne distants on väga väike siis nokaga või tiivaga millegagi antakse kohe märku, et siia sinu asja ei ole. Ja ega me täpselt ei tea, kes need kõige aktiivsemad suhtlejad on delfiinide, sest me rääkisime, delfiinid suhtlevad hästi ja vaalad. Aga suhtlejad on kindlasti ka koerad, pühen, koerad, nende sugulased, hundid, šaakalid. Et nemad suhtlevad päris aktiivselt omavahel ja lisaks sellele häälelise suhtlemisel, mis on nende jaoks hästi tähtis, on nendel ka need kehahoiakut, saba, asendid, kõige dominantsem hunt hoiab saba kõige kõrgemal. Mille järgi siis saab määratleda, kui on kari nähtaval, võimalik öelda, kes on seal tipptegija ja kes on siis seal sihuke lumpen, keda siis kõik võivad togida ja kes kõige viimasena sööma tuleb ja ja nii edasi, nii et neil on oma signaalide süsteem väga selgelt olemas. Seda, et koerad on väga aktiivsed suhtlejad võivad kõik kinnitada. Kui üks koer hakkab haukuma, siis ühinevad temaga kohe kõik ümbruskonna koerad. Tegelikult ükskõik, kas Nad on linnas või maal, et nad peavad omavahel suhtlema, mingit infot nad edasi annad, ega me ilmselt päris täpselt ei tea, mida nad üksteisele räägivad, aga mingeid teateid nad vahetavad noh, kasvõi sellest, et siin on minu territoorium ja mina olen siin või tegelikult koerad või hundid on algselt olnud karjaloomad, võib olla sellise karjatunnetus, et omavahel nad kuidagi tunnevad, et meie oleme tuttavad hääle järgi, tunnevad 11 ära ja peavad selle tõttu ühendust. Ma päris täpselt seda ei tea, mis seal tegelikult toimub, aga see on suhtlemise viis ja vaevalt, et seal mingi piha ma olen kuulanud, öösel istub trepi peal ja kuulad, kuidas koerad omavahel suhtlevad, siis see on pigem niisugune igatsus ja nagu selline soov kellelegiga vestelda, kui see ta kellelegi peale kuri oleks. Kas loomaaia loomad on ka suured suhtlejad? Kindel see, et seal see kommunikatsioon on ikka päris tugev ja erinevatel liikidel, On see suhtlemisaeg erinev, aga aga tavaliselt on, kas siis hommiku õhtutundidel on see kommunikatsioon eriti tuntav ja kui võimalik jälle käia nendel õhtustel, ekskursioonidel, öistel ekskursioonidel, siis tasub minna just mõnele sihukesele õhtusele ekskursioonile, seal on seda loomade omavahelist kommunikatsiooni võimalik päris hästi näha. Nendele loomadele, kes on harjunud öösel magama võivad ju kõikvõimalikud häälitsused närvidele käia. Noh, eks ikka, aga, aga tundub, et et loomaaias loomade, see närvisüsteem on natukene ka tugev, vabamaks muutunud, sellepärast et noh, kui seal lõvi möirgab, tiiger möirgab, hundid uluvad või, või kes iganes häält teeb, leopardid seal Meeratavad ahvid karjuvad. Et tegelikult kuna hääled kostuvad kogu aeg ja mingit kontakti ei ole silma alla need kunagi ilmunud teised tegelased, see signaal tasapisi kaotab oma tähenduse, et võib-olla need loomad ei pööra enam teise liigi signaalidele siukest erilist tähelepanu. Viimasel ajal on ju tekkinud see probleem, et paljudes kohtades ei saagi loomadena omavahel suhelda sest inimese poolt tekitatud müra häirib neid. Jah, väga paljudes piirkondades, konnad ei leia 11 üles, sest nende krooksmani kosta auto müra tagant välja, noh, Ameerikas eriti hull, sellepärast seal on praktiliselt 80 protsenti maapindalast, on, on lähemal teele kui üks kilomeeter. Ja seal teede peal liigub tohutult palju autosid, mis teevad päris kõva müra. Noh, meil on häda, et me ei saa magada, kui suured autod mööda sõidavad, aga konnadel on jah probleem, et nad ei saa omavahel suhelda, nad ei leia partnerit ja hakkab tasapisi nende sugu ära kaduma ja sama lugu näiteks meres elavate olenditega ka me rääkisime, delfiinid või mitmekesine keel, aga tihtipeale see keelt häirivad juba tohutut laevade hulgad, mis meredel ringi liiguvad müra nii tugev, et nad ei suuda jälle üksteise kommunike keerida, see laevamüra neid nagu natukene summutab ja arvatakse, et teatud osa nendest kaldale uhutud vaaladest ja delfiinid on tingitud just sellest, et see müra on neid häirinud, nad on kaotanud orientatsiooni, on ujunud vales suunas, kajalood enam ei tööta ja, ja nad on siis kaldale uhutud. Te kuulsite keskeprogrammi, stuudios olid Georg Aheri ja Marje Lenk.
