Naksti käib lahingusuu ja küsib, miks muu? Ja päri, miks päike on päike, mis suu on? Ja miks väike? Miks mehi on märg jobu, mis elab seal? Kell on kolu kas või rida on rodu karu, kas toru, miks Marunism aru, oi, appi, kas läks appi? Ei uudista saa, lõppu ei iialgi, õppu ei uunis Siimule ole kolu onlapsikul küsimusi sadu, kus asub naksid õhus või vees oh aksikas piigalapse. Tere täna hommikul jälle stuudios Georg Aheri ja Martina. Ja tänaseks teemaks on meil valitud üks putukas, keda te kõik olete näinud ja keda te kõik olete ilmselt ka tundnud. Aga miks te teda tundnud olete, sellest me räägime natuke hiljem. Aga ma arvan, et alustame seda saadet eilse saate küsimustele vastamisega. Esimene küsimus eelmises saates oli, kas emane krokodill sööb oma poegi? Ei, ta kannan tala lõual olevas tahk kotis vee äärde. Ja see on just nii, et jääb tihtipeale vaatajale mulje, kes seda emast krokodilli toimetamas näeb, et see nagu võtaks poja pesast ja püüaks ta alla neelata, kuid tegelikult võtab ta õrnalt selle poja hammaste vahele, vahel isegi mitu mitu poega sinna hammaste vahele ja kannab nad siis ettevaatlikult vette. Ja seal siis pojad jäävad ka ema valve alla või ema ja veel tädide valve alla. Kõik nad Vallotsin väikesi krokodillipoegi, sest vaenlased neil väikestel krokodillide tegelikult väga palju. Ja eelmises saates me rääkisime, et ema abistav väikesi krokodillipoegi ja selle küsimuse pärast me ei räägigi edasi, saaksite midagi õpputada? Nii, ja teine küsimus, mis me krokodillide kohta küsisime, oli ka et kuidas haub emane krokodill oma mune. Ta kaevab augu maa sisse ja muneb need munad maa sügavuse lohku katab selle mullaga ja kui päike mulla peal paistab, siis muld muutub üpriski kuumaks. Jah, mitte ainult päikesepaistel ei muutuse muld kuumaks, vaid ta muutub kuumaks ka veel selle tõttu seal mulla sees. Muda sees on taimi, mis hakkavad lagunema ja siis, kui nad lagunevad siis tekib seal soojust ja see soojus on see siis, mis need pojad lõpuks sealt välja haub. Nii palju siis krokodillide eest ja ma arvan, ma enam krokodill täna ei puuduta ja kes need siis on, kellest me täna rääkida tahab? Need putukad on sipelgad. Jah, mõtlesin, et te olete neid kõiki näinud ja kõiki ka tundnud, sest sipelgas on tõesti sedasorti loom, keda isegi kui ta pisike ja sa teda ei näe, siis kui ta näiteks satub sulle jala peale või krae vahele, siis õige pea sa tunnetada. Ja miks see väikese sipelgahammustus nii valusam Kui ta hammustab, siis ta hakkab, pritsib Jurkilkis tugev mürk, aga kipitundmat nõrki sulle haava sisse, kui see mürk kärbsepeal läheb. 10 sipelg kärbest pritsivad isegi halvustamata. See tapaks selle kärbse ära inimesele seid praktiliselt midagi muud, kui mida te olete tundnud? Ja paneb selle haava kipitama ja kihelema ja ja selline sipelgahammustuse tagajärgi on ja tõesti see sipelg ka mürk õieti ütelda, sipelghape on selline, mis mõjub teistele putukatele väga ebameeldivad, kuid seda natuke satuks, nad lihtsalt lähevad minema, nii nagu Martin ütles, et kui seda liiga palju tuleb selle putukale peale, siis ta võib kogunisti ära tappa tegelikult seal happele niukse, kummaline olemus veel, et et teised loomad kasutavad seda sipelghapet ka enda puhastamiseks. Paljud inimesed on ilmselt näinud, kuidas sipelgapesade peal hüplevad linnud näiteks pasknäärid ja kuldnokad ja istub seal sipelgapesa peal, ajab veel tiivad laiali ja ootab siis, kuni sipelgad ründavad. Sipelgad pritsivad happeid ja kõik üle, nii linnule see midagi tea sulgede vahel elavad parasiidid saavadki kannatada, pudenevad maha sipelgatele, on sellest toitu ja ja selle linnukesel on ka hea meel, et sai oma parasiitidest lahti. See on jälle loom repost. Ja võiks öelda, et see on peaaegu nagu sümbioos. Ega ta päris sümbioos nüüd ei ole, aga väike koostöö nende loomade vahel on olemas küll. Mis sulle kõige rohkem sipelgate juures meeldib? Nad elavad koos nagu väike rahvas, õigemini neid on nii palju rohkem kui maakeral inimesi. Ja kindlasti, sest tõesti ühes pesas võib-olla seal kümneid tuhandeid putukaid ühes pesas koos elada. Ja tegelikult on tõesti nii, et ega neist üksise sipelgas praktiliselt elada ei saagi. Mitu sipelgat seal pesas on, see olenes sellest, kui vana see teda väga vanad pesad seal võib-olla juba 100000 sipelgat. Ja neid sipelgaid tõesti võib-olla seal kuni 100000 suurtes pesades ja kui sa mäletad, siis Eestimaal on ka üks koht Põlvamaal, kus me möödunud suvel üritasime sipelgaid vaatama minna, aga meil läks natuke vussi, see käik seal neid pesi üles ei leidnud. Aga tegelikult on Eestis Akste sipelgakoloonia, kus on hästi palju hästi kõrgeid sipelgapesi koos, aga siuksed, tavalised sipelgaid tegelikult ääretult palju meil igal pool. Igaüks, kes metsa läheb või leida kergusega sipelgapesa, oli öise mets, ei ole väga linna lähedal. Miks sa arvad, et linna lähedal sipelgapesi? Kuna linnades on inimeselt, kes Tarloud taolised sipelgapesad ära, mõned inimesed on rumalad ja nad pidelt alla selleks, et seal lõbus, hävitavad, sipelgapesad ära sipelgad. Sealjuures aga ma tean, metsamehed kaitsevad väga hoolikalt sipelgate pesi. Mis pärast metsamehed seda teevad, mis kasumetsal nendest sipelgatest võiks olla? Sipelgad puhastama metsi korjavad pudelit, võtavad kokku, ei anna näiteks surnud loomakorjused, nad võivad need nii puhtaks teha, et seal ja would luu järele mõnes kohas luuga veidike ära jagatud. Ja tähendab nad tõesti söövad need korjused. Agarad söövad tegelikult hästi palju veel putukaid ja neid kutsutakse metsasanitarid seal metsas, kus on palju sipelgaid, seadmeid, puude kahjurputukaid on väga vähe. Me oleme iga suvi ju vaadanud sipelgate tegevust, kui nad seal jooksevad mööda kõrsi ja neil on seal ühed lemmikloomad, ka üks väheseid putukaid, kes peab oma lemmikloomi. Ja loomad on lehetäid, sipelgad vannuvad lee täidegruppe ja need leedeid, siis anname neile mahla. No see on selline magusneste, nad imevad puude mahla ja taimede mahla ja sealt siis jääb sellist suhkrurikast nestorit üle ja see eritub neil siis tagareha tipule. Sipelgad käivad siis seda limpsima, saavad sealt sellist toitu, mida nad ise söövad, viivad pessa, teistele ka toiduks. Teised õigi siis kummaline, seovad ise ära ja siis vastu ja nad annavad veidike basseinid toidus talle see hakkab jälle edasi. Laota seda ja siis, kui see sipelgas tühjaks läheb, siis temal on kõht täis, aga teised saavad ka süüa. Ja need on selline toidujagamise komme tõesti, et üks sipelgas annab seda toitu ka teistele edasi. Ja nad viivad seda toitu veel väga palju pessa ka, sest üks osa sipelgatest ei tule sealt pesast üpris pikka aega üldse välja, sureksid seal muidu nälga, kui teised neile seda toitu ei too. Mis sa arvad, kas sipelgad on hästi sellised koostöövalmid ka, et nad mõtlevad enne läbi, et vot nüüd ma võtame sellel suurel rööviku selge, tassima ära pessa? Kas toimub midagi sellist mõtlemist ka nende peas? Ma usun küll, kuna need sipelgatele on vähemalt 50 märgi keelt. Igasugused hüplemised ja lõunahävitamise tähendavad kased vaenlane ründab või et saak seale. Mõtlevad mõtlemiseks, siis on nimed, see tuleb lihtsalt vaistlikult, et nüüd tuleb koostööd teha ja see tõukeraadasse. Ma arvan ka, et nad päris niimoodi ei mõtle, aga see, et nad tõesti omavahel suhtlevad tundvate ja lõhnaabile keha asendite abil, see on päris õige ja seda võib igaüks, kellel natuke kannatuste julgustan sipelgapesa juures istuda, seda võib igaüksteist ka ise näha. Kuidas uuel tahate näiteks vaadata, mismoodi sipelgad elavad. Eestis on sellised suured kuklased ja siis on päris suured sipelgad, keda kutsutakse hobusid, pelgaks ja hästi palju selliseid väiksemaid sipelgaid, neil murelasi ja ja raudsikuid, punased ja, ja mustad ja ja tegelikult sipelgapesi on peaaegu igal pool, kus kohas sa suvel ringi käi, tihtipeale vaatatud kena mätas on, kui sa tahad tema peale istuda, natuke liigutada, selgub seal all tuleb terve hunnik sipelgaid välja ja siis on sellised valged, mida rahvas kutsub sipelga munad, eks, aga sa arvad, kas need on munad või ei ole? Jah, ehk nukud ja seal sees, siis on need sipelgavastsed juba päris kaugele arenenud, seal teevad nad siis selle moondega läbi ja ühel heal päeval tulevad sellest kookonist välja, siis ka päris sipelgad. Aga ma arvan, et nüüd me võiksime esitada lastel ka paar küsimust sipelgate kohta. Esimene küsimus on mitu sipelgaliike. Arvan, siin peaks rääkima ja mõtlema numbritest, mis on sajastika tunduvalt suuremad. Et me anname väikse vihjega ja teine Mich sipelgapesa on sellise kujuga, nagu ta on. No see on juba raskem küsimus, aga ma arvan, et kui te nüüd natukene välja lähete päikese kätte siis mõtlete päikese peale ja, ja selle peale, kui hea on päikese käes istuda, siis te mõtlete ilmselt seal soojas päikeses selle välja. Või kui teiste varjust, siis te võite ta välja mõtelda. No see on õige, nii et minge õue ja, ja nautige kevadisest ilusast ilmast. Kohtumiseni homme. Kohtumiseni.
