Ja päri, miks päike on päike, mis suur on? Ja miks näike? Miks mehi? Märg jobu, kus elab särg ja kellel on kolu, kas või rida on rodu, kus karu vastuolu, miks? Marunism alu oi, appi. Kas läks appi? Ei uudista, mine saa, lõppu ei näe iialgi õppu juunis Simmul, ole kolu. Lapsikul küsimusi sadu, kus asub naksid õhus või vees. Oh aksikascubigalapse. Tere, mina olen Georg aher ja Ja Martin over. Nii nagu nüüd eelmised hommikut me siin stuudios oleme kahekesi olnud, nii ka täna ja täna me räägime siis edasi nendest loomadest kindlasti eile hommikul pooleli jätsime ja esitasime teile kaks küsimust sipelgate kohta, ma arvan, Martin tuletab need küsimused meelde ja vastab siis nad kaela. Esimene küsimus alli, mitu sipelgaliike on maailmas? Ja vastus on 12000. Võib-olla isegi natuke rohkem, kes need täpselt jõuab kokku lugeda, aga vähemalt rohkem kui 12000 on neid kindlasti ja teine küsimus. Miks sipelgapesa on sellise kujuga nagu ta on? Kuhil või kuppel seal metsa all ja meile andsime vihje ka, et kui istute päikese käes või varjus, siis te mõtlete selle küsimusele kindlasti välja. Ja need, kes ei mõeldud neile, siis anname selle vastuse. Ta koguks soojust ja varuks 100, kuna seal sipelgapesas sees on alati 25 kraadi. Suvel see ei lange just rohkem kui 0,4 kraadi vahel. Ja ta ei tõuse ka täpselt ühtlane temperatuur seal sees. Niipalju kui ta seal siis on seal 25 kraadi ja siis, kui hakkab natuke soojemaks minema, sest sipelgad avavad tuulutamis aknakesi ja siis tuul käib läbi ja jahutab natuke külmaks läheks, pannakse nende aknad kinni ja ja niimoodi see temperatuur seal püsib, sipelgat oma elutegevuse soojus on ka siis see, mis seda soojust sinna juurde veel lisamaailmas, need sipelgad on nii palju need 12000 liiki siis nende hulgas on küll igasuguseid. Näiteks rändsipelgad nädan, sõjakamad liigid ja röövsipelgad, need elavad teiste sipelgate arvel. Ja see on täpselt nii. Need rändsipelgad on tõesti sellised, kellest räägitakse igasuguseid hirmu ja õuduse lugusid sealt, kus nende pesakond läbi läheb. Sinna jää praktiliselt mitte midagi alles, et kõik on kadunud, kõik nad söövad eest ära seal, kus need rändsipelgad läbi käivad. Aga üldiselt? Nende rändsipelgate ka lugu selline, et ilmselt nagu teistegi loomadega, nendest räägitakse palju halba ja liiga vähe head. Ega nad nii hullud ka ei ole, aga sipelgate hulgas on teisi huvitavaid. Näiteks ma mäletan ühest filmist sellised sipelgad, kes uppusid praktiliselt kogu oma elu laes, läksid siukseks ümmarguseks läbipaistvaks nagu mee tünniks. Mis sa arvad, mis ülesanne sellistel sipelgatele seal laes rippuda oli? Ma arvan, et nad on selleks, et neisse kogutakse mett ja siis nad hoiavad seda, kui tuleb nagu öeldakse, vihmane päev, siis nad käivad seal limpsivad. Teised sipelgad käivad neid oma suguvendi vaatamas, lasevad tundlatega üle nina ja siis need hakkavad seda mesi nestorit välja ajama ja niimoodi toidavad. Nende ülesanne on olla sahvriks pesas kuhu toit koguneb, või mee pütiks. Mingiks selliseks. Need sipelgate hulgas on selliseid ka. Näiteks lehelõikaja neegrist tehtisi ala. Neid päris kindlasti kohe Eestis ei ole, aga nädala troopilistel aladel ja tõesti, see on väga hea nimi, nende lehelõiked sipelgatest, sealt, kust nad läbi lähevad. Sealt nad siis lõikavad nende pesa, läheduses on puud puudelt lõikavad nad lehedki pisikesteks tükkideks, siis tuleb nagu purilaevade armaada sealt puu otsast alla, rohelised lehetükid seljas ja tassib pessa. Mis sa arvad, miks neil need lehetükke seal pesas vajab? Sellepärast, et see on neil nagu mingisugune põld, kui nad need ära toovad. Nüüd hakkavad lagunema, nad söövad neid. Jah, toovad need lehed sinna pessa, need hakkavad seal lagunema ja sinna peale paigutavad siis seeneniidistiku, seal peal hakkab seen kasvama. Nad on sellised aednikud ka veel vähe sellest, lehti lõikavad niisama, vaid nad kasvatavad ka oma pesas seeni. Terve tehas säält söövadki neid seene tükikesi. Ja kui siis seeneniidistik kuka läheb, siis nad pesa kõrval on selline prügimägi, kuhu need vanad lehed viiakse. Tõelised aednikud on seal pesas. Need lehelõikaja sipelgad. Lehelõikeid sipelgad ei ole mitte ainult aednikud, nad on ka nagu öelda seenekorjajad. Ja nad on ka seenekorjajad. Ja sipelgatele on tegelikult päris lähedasi sugulasi veel siin Eestimaal on nendele sugulased mõnede jaoks päris ebameeldivad putukad. Nagu herilased, mesilased ja vapsikud. Ja ja need on ka kiletiivalised, nii nagu need sipelgatki ja neil on ka samasugune eluviis, nad elavad kõik koos. Sa ütled, sipelgad on kiletiivalised selles võib-olla rääkinud, kui nad ütlevad, siis emastele ja isastele kasvavad tiivad, isased surevad kohe pärast seda paarilemist ära kas väsimusest või siis looma kätte sattudes smased. Nad lendavad ringi ja otsivad pesa kohta, et need kaevad maasse augu ja selle kestel tiivad kukuvad ära. Ja siis tema loob selle pesa, muneb alguses mõned munad, sealt tulevad töölised, kes hakkavad juba tööd tegemisel pesa jaoks ja siis lõpuks on nii, et seal emasid ei olegi muud vaja teha, kui ainult muneda, seal pesast on natuke suurem kui need teised ja kogu see ülejäänud pesa teenindab seda ema, et tema ülesanne on ainult mune muneda ja teised hoolitsevad nende munade ja kude ja toidu ja kõigi eest ehitavad seda pesa. Sipelgate elu on päris hästi korraldatud, aga noh, täpselt samamoodi on ta korraldatud herilasepesas ja ja mesilase tarus. Ja kuigi herilaste hulgas siukseid üksikuid herilasi ka, kes elavad igaüks oma urus ja või oma pesas ja ei tule sealt suurt välja. Need ei ole tavaliselt herilased, meil on enda nimi. Ja saanud need rööviku hundid ja kõikvõimalikud. Me oleme suvel vahe vaadanud neid rööviku huntidega tegutsemas. Need on päris tore jälgida. Meie kasvatame ju röövikuid ja siis me tõime nad juba liina, aga siis ükskord oli, kui aken lahti, oli, ševik hunt sisse ja sõi meie nuku ära. Siis me muidugi ajasid mööda välja, rohkem sellel sügisel enam akent lahti ei teinud. Nojah, need rööviku hundid võivad teatud hobidele kahjulikud ka natuke mõjuda, aga siis, kui nad seal metsas oma elu elavad, siis me oleme neid ikka vaadanud päris toredasti ja paar korda oleme sattunud peale ka ju. Mäletad, kui nad need liblikaröövikud oma pessa tassinud tuleb, nagu väikekandlelennukitel on jalgade vahel roheline röövik ja siis täpselt maanduma pesa augu juurde haka kohelina seda röövikut sisse tassima? Mõnikord, kui me oleme näinud, kuidas ta ründab sõõrikut siis ta suriseb seal kohal. Mõnikord me oleme saanud tema Abika üpriski haruldasi röövi. Kaid ja sest tema nägemine on parem küll kui meie oma. Me päästsime ühe haruldase rööviku ära, et üks loodusuurija, kes veel seal majas ka oli, see kohe mõtles, kes on, pidi raamatud appi võtma, kuna ta lihtsalt ei teadnud seda. Haruldase rööviku said tänu röövik hundile kätte, nii et kui oskad rööviku hunte enda kasuks tööle panna, siis saad päris huvitavat materjali oma kollektsiooni täiendamiseks ka. Ja aga siis on veel troopikas ühed nende kiletiivalised esindajad, kellest me ei ole rääkinud, kes elavad kõvades pesades ja maa all ja söövad puitu ja, ja kõike sellist ja ei taha üldse päevavalgusele tulla. Kes need võiksid olla, mis arvad, termiidid? Ja need termiidid on selles mõttes huvitavad putukad, et nad ehitavad kohutavalt kõvapesad seal nii kõva, et seda näiteks kirkaga jõua puruks. Mootorsaagi, kas siis alles teine kett saab läbi, esimene läheb üpris kergesti puruks. Ja see on umbes sama kõva materjale nagu betoon ja noh, linnalapsed vähemalt teavad, kui kõva materjal betoon on. Esa sees on peaaegu samasugune elu nagu sipelgapesade sky, mitte midagi teistmoodi, seal on üks ema termiidi, aga tema on veel suurem kui näiteks sipelga või, või mesilasema töödermiitidest vahel kuni 10 või enamgi korda suurem, valge ussi moodi tegelane ja tema ülesandeks on lihtsalt, nii nagu teisteski pühadus, põhiselt, muneda, muneda, muneda, kogu aeg muneda, neid järglasi tuleks hästi palju. Nii et need kiletiivalised tegelikult on hästi põnevad putukad ja neile kõigile on ühine, see elavad kõik koos üksipäini, saa neist, mitte keegi hakkama. Mis sa arvad, kas see on hea nendel? See, et nad koos elavad, teeb nende elu kergemaks. Ma usun küll. Aga mul on sulle üks küsimus. Kumb suudab rohkem tõsta, kas sipelgas või terliit? Sipelgas ju suudab tõsta lihtsalt kaks karda enda raskusest suuremat asja, kui palisterniit jaksab. No ma ei tea, ma ei tea, kui palju termiidi jaksab, aga kujutame ette nüüd, et kui inimene oleks nii tugev nagu üks sipelgas tõstab 52 korda endast raskemat asjades ütleme, et üks mees on 100 kilo raske massaasuga paks, tugev mees, aga hea küll 100 kilo raske, siis tema peaks üles tõstma 5,2 tonni. See on ikka hirmus raskus küll, mitte ükski inimene maa ilmasimograanata sellega hakkama ei saa, ka sipelgad tulevad sellega toime ja nad hästi tugevad. Nii et ma arvan, et nüüd kevadel, lastel on päris mõnus minna metsa ja uurida neid sipelgate pesi, kui sipelgad jälle päikese kätte tulevad ja ja askeldama hakkavad ja mõtelda natuke selle üle ka, kui põnevad putukad nagu sipelgad ikka ka. Aga meie, ütleme nüüd täna jälle. Kohtumiseni, võib-olla juba sellel kevadel.
