Tere, mina olen Jaan Tätte ja nii nagu eelmisel nädalal  ka täna kutsun teid endaga kaasa kõmpima mööda Vilsandi  saart ja uudistama, mis siin toredat ja erilist on. Tundlik olen mina järel vaadatav järel vaadatav. Väga tahaks saada sinu lõpptarbijaks lõpptarbijaks  lõpptarbijaks Sul on minust järel nähud,  mul on sinust kõrval nähud, hea, et nägime. Hea, et nägime väga, tahaks täna silma alla laadida,  alla allaadida, alla laadida, kõrva tahaks sosistada. Sulle sõnasid salasõnasid salasõnasid hommikul,  kui magab veel sulle juba teel süsivesikuid,  süsivesikuid. Kuigi oled minust kaugel, oota praegu laulu lauldes  lähisuhet ma lähisuhet, ma kõik, mis sinus on,  mind tõmbab eani saidi mulle nõnda tõmbekeskuseks. Tõmbekeskuseks pean, ma pole esimene mees,  tee enne taas kasutan taas, kasutan ülehomme mõte parem,  kuidas, ma ei mõelnud varem sind korduv kasutan. Korduv kasutan, kui sul ükskord rasked ajad  ja veidi abi vaja, suured visiidi, mul suured visiidi,  mu. Kui sa ükskord ütled mulle, et sa tahad saada mulle,  et kas siis lahusvaraga või ühisvaraga ära vaata sinnapoole,  kus on palju suuri poode, hinnatundlik, maa,  hinnatundlik, maa. Väga olen solvunud ma, et ikka ole vastanud saa mu sõbra  kutsele mu sõbra kutsele ise selleks sunnib mind täna külla. Kutsun sind mu kodulehele mu kodulehele hunnik,  sa ei vasta mulle kirja päevas saadan sulle jätkusuutlik maa. Jätkusuutlik, maa, külmem ükskord vaikimisi teeme õrnu laikimisi,  vaikimisi me laikisime vaikimisi me laikisime. Mina tulin, aasta oli 93, tulin tuletorni,  juhataja. Ja. Mul oli kolm alluvat, algul. Aga need ajapikku nagu koondati ära ja siis ma jäin üksinda. Mina olen sellega siin rahul. Linn ei ole elamisväärne koht kuidagi tolmune  ja müra palju ja Vilsandil on rahulik. Siin ei juhtu suurt nagu midagi. Turiste on saarel palju, sel aastal papissaare sadam näeb  välja nagu jaanipäeva paiku on autosid täis. Lutsutama te. Mind ka ei võtnud, ma mõtlesin, et ma suren ära,  aga. Ei ole, kõik oleneb sellest tempost. Omal ajal sai veeämbrid tassitud üles Aga vaade on läinud paremaks tänu sellele RMK raadamisele, mis nad tegid selle hobuste jaoks,  ennem oli kõik üks tihe paks mets, aga nüüd paistab loopealne. Vilsandi tuletorn on Saaremaal säilinutest vanim,  tema ehitus oli 1806 kuni 1809 sai valmis. Ekohaks valiti Vilsandi, kuna veel pool lääne pool asuval  saarel ei olnud inimasustust ega ei olnud sobivat geoloogiat. Kui tuletorn sai valmis, oli tema valgustusallikaks puu  või linaõli kuni 1870. aastani, millal siinsamas Vilsandi  lähistel läks karidele inglise laev koos petrooleumilastiga,  kust tünnid jõudsid Vilsandi randa ja ka tuletorn sai  petrooleumi valgustuse. Tuletorni kõrgust 38 meetrit. Tuli on 40 meetrit üle mere pinna ja meie kõigi suureks rõõmuks. Eelmine aasta renoveeriti tuletorn nii seest kui väljaspoolt,  et siis avada külastajatele ja mis on väga tore. Järjekordselt ühe Eestimaa tuletorni ajalugu ei lõpe,  vaid läheb edasi. 100 aastat on räägitud või rohkem. Vilsandis kui linnuriigis, mida ta kindlasti  ka on tänapäeval, aga neid liike linnuliike  ja pesitsusi jääb järjest harvemaks ja minu jaoks järjest  rohkem kerkib esile see, et Vilsandi on nagu Eestimaa korall. Kuna kõik kogu saar, see saarestik, mida me sealt  majakatornistki nägime, see on korallilise tekkega  ja kiirelt öeldes geoloogiliselt. On see asi niimoodi, et eks on maakoor jahtunud maakoor  keskel on see hõõguv tuum ja vahepeal on selline vedel nagu  üks kiht sulaklaasi või sellist asja. Ja see maakoor. Aeglaselt üliaeglaselt liigub selle tuuma suhtes  ja kunagi siis arvatakse. 400 miljonit aastat tagasi oli meie ala,  kus me siin praegu elame, oma koore peal oli seal ekvaatori kandis,  kus oli troopiline meri ja, ja see koralli elu ja,  ja Eestis on see peaaegu ainus koht, kosmossaares  ka natuke, aga siin on ta teda kohe väga palju,  kus kogu see korallindustriaalni Aasta vanune lõunameri meile kätte paistab,  et näeme teda, kui me siin kõnnime igal sammul,  ükskõik, mis kivi sa kätte võtad, siin on mingeid ussikesi  ja selgrooge ja ja sellist elu. Vilsandi on Eestimaa korall. Mõnedki mu majakesed õue peal on tehtud kõik. Merest tulnud materjalist. Ta on ideaalne meri on servad ilusasti ümaraks kulutanud. Tundub, et see on isegi immutatud puit, paneme kuivama. Kunagi tulen järele. Ma siin juba kiitsin meie saart kui koralli saart  ja ma tean, et sul on ka väikene väljapanek mere äärest  leitud asjadest, kas võib neid korra vaadata? No ikka võib, et tegelikult on meil siin kustitalu kiviaia  kõik need ilusaid kive täis, et iga kord,  kui rannas tuled, on midagi ikka näppu jäänud,  aga tulge vaadake siis lähemalt. Vaatasin, üks väike põnn on ilusa kollektsiooni natuke  laiali ajanud ja meil on siin üks 20 kuune poiss,  kes kasutab seda kui vahvat liivakasti, aga siin mõned  niugused vahvamad näidised on, mis siis mere äärest üles  korjatud on, vaata, näe siin. Et kui inimesel on natukene fantaasiat, nagu ma rääkisin Rallinduses siis need on kõik koralli juured,  et kes on sukeldumas käinud lõunameredes,  see on see, mis seal maas on ja siit hakkavad kasvama  siis need värvilised Roosad punased rohelised kaubad. Aga ühe asja või veel ära mainida. Et mu isale ja emale mõlemale meeldivad väga kivid,  siis isa üks aasta kinkis emale sünnipäevaks sellise ilusa  kivi ja ema oli väga rahul. Et päris kõva Päris kõva kingituse. Ei ka see oli kõva ettevõtmine siia saadet,  aga kivi on ilus ja oleme siin seda nautida saanud küll. Kive on siin väga meid ja väga erinevast erinevatest ajastutest,  et see kivi jutu rääkimine on rohkem minu ema teema olnud. Aga. Meil näiteks praktiliselt meil kodudes väga paljudel inimestel,  see on ka üks korallid on sellised kausid,  meil on nad seebialusteks ja nagu Ja neid on päris palju Vilsandil, igas kodus kuskil kaevu  juures näeb, et siin on seep sees ja. Või kuidas keegi just teda kavatseb kasutada? Niisugused looduslikud kausid? Kivid on saabunud ikkagi aasta tee vältel  ja iga kord, kui ikka kuskil vahval merereisil käid  või rannas pikemalt peatud, siis ikka midagi silma jääb  ja näppu ka, et valitakse parimas parimad  ja siin on üks väike valik sellest, tegelikult on kõik  kiviaiaääred täis toodud ja võib seal mõne kiviaia servas  natukene mõnda veel näidata, et. Et siin on ka väga põnevaid selliseid meriskorpione leitud ja,  ja igasuguseid trilobiite ja tigusid ja,  ja see on geoloogide unistus, on see Vilsandi siin,  et siin on ka mõned niisugused vahvamad leiud,  mis on vere ees leitud. Küll on siis meriskorp ja niipea näiteks,  mis on geoloogide sees üsna niisugune hinnatud tegelane. Ja küll on siin igasuguseid trilobiite ja,  ja ka palju koralli koralle, et, et erinevatelt saartelt on  erinevad leiud, siis. Kuidas see suvi on, võrreldes eelmistega? Noh, üllatavalt kiire on isegi olnud, et  ja enne jaani sai siin jaanipäeva, ehk siis sai siin  korralikult jalgu kõlgutada, et et sai oma asjadega järele. Aga peale jaani inimesed siis hakkasid rohkem käima meil siin,  et leidsid taas. Et ei, nüüd ei jõua ära sibadagi. Rutemini laeva kannab. Uhkeid päri tuul, anna lõppenud veed algab kodutee. Lõunarist on olnud taevas kõik see aeg näku all taevas  vanapõhjanael jälle taeva lael. Liiga palju aega jätsin maha laeva. Mul an. Kas ta oma taim? Jätsin maha laeva. Oi, Markus, ma olen siin proovinud näidata päev otsa,  et Vilsandi on natuke eriline paik. Filmid siin vaatan neid koralle ja asju. Aga sina, meie jaoks oled sina kala, uurija,  eeskõige alati olnud. Et kas sa oskad meile öelda, kas ka mere poolest on vilsandi  kuidagi eriline võrreldes muust Eestist või maailmast? Ja no ma usun, et eks sa, Jaan, oled ju isegi aru saanud,  et see on eriline koht, aga eriti mina, mina võin seda läbi  selle rakursi ütelda jah, et eks mere instituudis me teeme  tööd ju päris paljudes erinevates kohtades  ja siis on mul olnud ju võimalus käia, käia noh,  kõik meie rannad läbi ikka laias laastus meil on seirealasid  juba seal kaheksa kuni 10 lisaks sellele veel selliseid  juhuslikumaid asju ja ja, ja kui ma siia ise jõudsin üks,  15 aastat tagasi, siis, siis ma äkki nägin,  et siin on see Eesti mere erinevad nii-öelda biotubad  või elu elupaiga tüübid, erinevad kalaliigid on siin kõik  korraga näha, et see meri, mis siin sinu juurest läheb,  eks ju, see on selline suur suur avameri,  kus on räime, püüad siit, eks ju, ja ja,  ja lesta saad ja selline tõeliselt mereline  ja kui me hakkame seda soolsust vaatama,  siis ta on noh, nii soolane, kui Eesti meri üldse olla saab. Aga see meie teine meri kuus nõmme, laht on,  on jälle suhteliselt niisugune madal, et no siin mõni kuu  läks käkuauguks nagu sa tead enne mind, eks,  et et see on selline, mis kevadel kiiresti üles soojeneb  ja kust võib sisukust kala nagu särge ja ahvenat  ja säinast saada selliseid karplasi ma ütlekski,  et Eesti, Eesti kontekstis see vilsandi on selles mõttes ta  on nagu kõik kokku pandud, et, et sellisest päris merelisest  kuni suhteliselt sooja mageveelise me ei saa muidugi ütelda,  matsalaht on ikka mageveeline, aga, aga me võime siin näha  erinevaid erinevaid liike, erinevaid biotoope. Ja kuigi meil siin kalurid ei ole, nagu me teame,  et me oleme siin kõik sile, ühe võrgumehed  või niimoodi, aga, aga, aga, aga, aga kalur,  kalurile oleks see selles mõttes ka väga hea koht,  et et tegelikult siin saame ju alati merele minna,  et no noh, päris suure purgaaga sa ei lähe,  aga näiteks kui sa võrdled just täpselt ja et kui sa võrdled  näiteks Ruhnu saarega, mis on üks ütlemata tore  ja armas koht ka, siis tema on nagu pall meres,  et kui sealt ühes kui tuul puhub, siis ummiklaine on teisel  pool ka. Aga meil on neid poolsaari ja lahtesid  ja laidasid nii palju, et see annab sulle tegelikult  võimaluse nagu enam-vähem mõistliku ilmaga ju kogu aeg püüda  selles mõttes. Ta on üks õnnistatud koht ja õnnistatud meri,  et et mina maa kohta ei oska ütelda, kui mitmekesine ta on,  aga mere kohta võin küll ütelda, et niisugust mitmekesisemat  ja kala kala, kala mõttes, mitmekesisemat merd Eestist minu  meelest ei leia. Veereb laineid kiilu alla, kaugele võõras tuul jõuab,  õhtu jäävad vakka. Meremeeste väsinud suud tõuseb, puuja näitab vanust üle ääre  tuma vee poevad välja. Kõik need kallid, kes on peidus südames Meri meid on võtnud kanda,  andnud andeks, meie pead tunneme, kes jäid meist randa,  sovivad meil head, soovivad meil head. Hüljestega on jällegi niimoodi, et kui me vaatame nüüd seda  hülgekaamerat näiteks, eks ju, siis on see ju hinnarahul,  mis on siit noh, minu aknast on tegelikult näha palja  silmaga ka näha, eriti hästi binokliga. Aga tegelikult millegipärast siin otse Vilsandi külje all  küljest nüüd nii väga palju ei ole, et kui,  kui me läheme siit laevarahule, eks, mis on siit mingi 15  kilomeetrit või paljude üle seal on neid ju ulgumine käib  ja seal on neid ju kogu ja teisele poole hinnarahul on  ka palju, aga ütleme, et nii palju halli hülgeid kui neid on,  kui neid on neis kahes nimetatud kohas või  siis eriti kui me läheme Liivi lahte, kui me läheme sinna  halli rahu, kus, kus on loendatud 4000 hüljest vist korraga  või 3000 või noh, sinna sinna suurusjärku,  eks ju. Et, et meil meil seda siin nii palju ei ole. Linnurida sa ikka vaatad oma aknast, mina ei näe aknast merd,  aga sina näed? Sulle mina loen, loen ikka lindudest, no linnuliiki aknast  panen ka ja, ja mul on päris hea tulemus,  aga sellised liigid nagu koduvarbla ja need mul paraku nägemata,  sest no seal mere ääres neid lihtsalt ei ole. Aga muidugi viimastel aastatel, nagu me kõik teame,  kõige arvukam linnuliik on meil siin kormoran,  muidugi nagu Eestis üldse. Kes tuli meile alles 20 aastat? Jah, täpselt ja et, et nii, nii ta on, et muidugi siin siin  meie meres ta sööb. No ei tohi väga-väga hullusti nagu lärmatav kisada,  et, et me, eks ta sööb siin rohkem räime  ja noh, räime on ju päris palju, kui sa vaatad,  palju inimene räime välja püüab. Mis see kormara nüüd ikka suudab ära teha,  et siin ta võib olla, noh, ei ole see asi  nii hull. Ma mõtlen selle nagu kala toitumise mõttes,  aga noh, nendes kalade kudealadel seal kuskil käina lahe  või Matsalu või no seal nad suudavad ikka päris palju ära  teha meie jaoks, kui me lindudet hakkasime rääkima,  meie jaoks on minu meelest ma olen vaadanud,  et oma aknast ma ju näen vaikasaari ja ma tean,  millised nad 50 aastat tagasi olnud, et võib-olla see  kormorani probleem siin ei olegi mitte nii palju see,  et ta sööb kala ära. No las ta jumala eest sööb, eks ju. Aga ega ta situb nii-öelda ilusasti öeldes need kadakad  surnuks kõik teised taimed ka surnuks ja ennem oli tohutult  ju part ja hahkasid siin. Aga nüüd on need sellised lagedad valged kaljusaared,  need, need vaikad, magesõstar on kadunud,  kadakat on pähe ja, ja tänu sellele, noh mulle tundub see,  ma ei taha nüüd linnuuurijate nii-öelda tulemusi hakata rääkima,  sest nemad oskaks ise paremini ütelda. Aga mul on tunne, et neid parte on siin palju vähem,  kui kunagi oli. Ja nüüd me läheme ühte kohta. Mis teeb mind väga kadedaks, kadedus ei ole mulle väga  tuttav tunne. Aga see maja, kuhu me läheme, selle omanike,  ma kadestan väga, väga. See on 1874 ehitatud ja praegu ta on ainus kogu Baltikumis  säilinud puidust paadikuur ja see oli juba täiesti lagunenud. Katus oli sisse vajunud ja kõik need Palgid ja postid aga siis 2012 renoveeriti aga siin olid  hästi tugevad muinsuskaitse nõuded. Et peamine nõue oli see, et see päästepaat,  mis siin kunagi oli, et see mahuks ikka veel sisse,  kuigi seda päästepaati ammu enam pole ja see ei ole tegutsev päästejaam. Ja siis kõik konstruktsioonid pidid jääma vaadeldavaks  ja soojustust ei tohtinud siia sisse panna,  et säiliks selline nagu ta nagu ta kunagi oli,  aga siis arhitekt Emi urbel, kes seda renoveerimist  nii-öelda juhtis siis tema mõtles siia sellise kuubiku välja,  see siis tagab selle, et siin saaks natukenegi elada. Hästi funktsionaalne, siin on su ruum, siin on köögi osa  ja kui siit üles minna, siis me kutsume seda Eesti kõige  romantilisemaks ja ilusamaks magamistoaks. Ja tegelikult üks väga tore koht on siin veel. Mis mõte neil päästejaamadel oli, kui nad rajati tsaari ajal? No nende mõte oli, et siin oli päästepaat sees. Et siis kui keegi siin siin on hästi siin on üks kari  ja madalik, kus päris paljud laevad sõitsid karile,  siis sellepärast siia tehtigi see päästejaam,  mis nad käisid siit päästmas. Vist päästeti kaks koera päästeti kindlalt ära ja. 40 inimest vist ka tegelikult jah. Nii et see oli võrk üle Baltikumi. Iga natukese aja tagant oli see pääst. Et see oli laevandus, suur laevandus, mis siit mööda läks  ja ka ka väga palju laevu, mis ikkagi põhja läksid selleks  kõik need kulutused siin. Mul olid siin natuke kiired ajad, aga ma kuulsin,  et siin Siin majas ja siin sinu juures toimus midagi erakordselt  alles hiljuti mida pole kunagi Vilsandil ennem tehtud  ehk mängufilmi. Ja sina olid selle režissöör ja stsenarist  ja ja, ja kirg. Räägi siis natuke, mis film see oli selline? See on niisugune lühifilm armastusest kahe mehe  ja naise vaheline lugu, üks naine põeb rasket haigust  ja siis sureb ära. Hommikul. Aga kuna on kolmapäev ja siis kolmapäeval siin  Vilsandil liinipaati ei käi, siis ei saa kuidagi seda naist  mandrile toimetada, siis see mees veedab  selle viimase kolmapäeva naisega siin slipil,  siis see vaheldub sellest reaalajas, kus see naine on surnud  nende mälupiltidega, mis meil kunagi koos oli,  niisugune. Ilus no ega noh, see on nii üldine, aga tasub ikka vaadata kunagi. Väga väga õnnelik, see on tunne, et oleme õiges kohas. Katsumus kuna Vilsandil ei ole ainult tasandik,  vaid meil on ka väga suur mägi mis on mille nimi on tont  jaagu Mägi ja selline on ta juba teada 100 aastat  ja 100 aastat räägitakse või rohkem ka legendi,  mis selle selle mäe kohta käib, et kunagi väga,  väga ammu elas siin üks mees, kes tahtis väga siiga püüda,  tal ei õnnestunud need siia saagid kuidagi. Ja, ja siis ta võttis endale sulase sulase nimi,  oli Jaak. Ja hakkasid tulema meeletut siia saagitama,  kui püüdis ja püüdis ja püüdis, kala oli palju,  aga öösiti see sihik söödi kõik ära. Ta ei saanud aru, mis toimub ja hakkas jälgima. Ja siis ta nägi, kuidas sama tema sulane muutus Tondiks suureks sarvedega kolliks ja sai tema siia tünnid  tühjaks ja siis ta oli nii kuri. Lõi selle tondi maha, viskas merre. Ja praegu ka meie kallastel on selliseid sarve taoliseid  kivistisi ja siis me kõik teame, et need on tontjaagu sarved. Lont aagu mäele lisa saama ma väele tont jaagu mäele. Kui endal jõudu vahel napib, vana heaks tuleb appi mu ingel,  mis on katki, paraneb peale päikse lapi. Mäelisa sama väl toit. Kui endal jõudu vahel napib, vana heaks tuleb,  appi, ilmub hingel, mis on katki, paneb peale päikse lapi. Ma ei tea midagi, nägite. Ütleme, et saite lõhna ninna Vilsandist aga see on umbes nagu. Menüü enne söömist, et tulge kohale ja siis saate  ka maitsta seda kõike ise. Head aega, minge nüüd ära, mul on kiire. Ma ju palusin mind, ärge tulge saatma. Kui ma lähen siit, kus mul on olnud hea Tahan tunda, kui selja taha vaatan. Siia tagasi, kord tulema. Ma pean. Tahan seisma jääda maja taga silla al. Kuivanud oksa, tahan jõkke visata. Ja siis vaadatat, et kus ta kaob ja millal Talle järgmise  võiks sappa lisada.
