Suitsuandur muutus kohustuslikuks rohkem kui 10 aastat tagasi värskemate uuringute järgi räägib üle 80 protsendi küsitluses osalenutest, et andur Annel kodus olemas. Päästeameti andmetel saab aga kodukülastuste põhjal öelda, et 30-l kuni 40-l protsendil inimestest ei ole praeguseni eluruumidesse siiski suitsuandurid paigaldatud. Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Viktor Saaremets räägib, et teine suur probleem on suitsuandurite töökorras olek. Saaremetsa sõnul on keskmine anduri eluiga seitse kuni 10 aastat ehk andurid, mis kunagi said paigaldatud, võivad praeguseks juba kasutud olla. Olgugi, et vilkuv punane tuli lakke vaadates silmale ikkagi nähtav, on. Vaadata siis anduri tagaküljele või selle anduri kaasalemis lahedal, seal peab olema siis tegelikult kiri, mis ütleb, kas andur on toodetud mingil kuupäeval või siis on seal vahetamise kuupäev välja toodud. Kui testimine näitab, et ikkagi töötab, aga kuupäev on näiteks parim enne möödas, siis tasub ikkagi mõelda selle väljavahetamisele, sest et see ta töötab, ei garanteeri seda, et ta homme ka töötab. Lisaks paneb Saaremets inimestele südamele, et andureid tuleb testida regulaarselt, sest mitte ainult parim enne kuupäev, vaid ka muud tegurid võivad suitsuandurit mõjutada. Ka näiteks tolmust puhastamata jätmine, igasugused pisikesed putukad, ämblikud sinna oma pesa sisse teha ja siis ka selle anduri nii-öelda töö võib katkeda vähemalt korra kuus võiks testida näppu, sinna nupud alla panna ja proovida, et kas andur ikka teile märku annab, kui midagi juhtuma peaks. Nii saaremets kui ka korstnapühkija ja mittetulundusühingu Eesti pottsepad juhatuse esimees Aleksander Jubajev viitavad, et ka küttekolded tuleks üle kontrollida. Juba Vajevi sõnul on rõõm, et inimeste teadlikkus nii korstnapühkimise kui ka küttekollete hooldamise vajadusest on tõusuteel. Samas teadlikkusest üksi ei piisa, vaja on ka rahalisi vahendeid ja vahel jääbki küttekollete turvalisus just eelarveliste piirangute taha. Aga loomulikult, kui korstnapühkijad kohale, kui on ilmselge tuleoht või üldse tulevad, siis ta teeb ja on kohustatud tegema ettepaneku päästeametile, aga samas on ka päästeameti käimas programm kodud tuleohutuks. Ja just see sihtgrupp ongi just see, kus on tuleohtlikud kolded, siis peret, kellel ei ole võimalik finantsiliselt tõsta see ahi või kamin või küttega olla prioriteediks. Jubajev tuletab ka meelde, et ahju, kaminasse või pliidi alla peaksid minema ainult halud, mille niiskus on alla 20 protsendi. Tuleb ette ka selliseid kodusid, kus ikkagi pliidiesine ahju esinenud käis ikkagi igasuguseid hapupiimapakke ja kõike muud, mida ei tohiks absoluutselt põletada.
