Hiljuti Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö aitab paremini hinnata lainekoormuse mõju eesti randadele. Töö tulemusest võiks kasu olla näiteks lainetest roheenergia ammutamisel veel ka üleujutustest. Ohustatud piirkondade kindlakstegemisel jätkab töö autor maris eelsalu. Kolm kuni neli kõige tormisemaid päeva aastas, kus ühed kõige tugevamad lained, et need siis 30 protsenti aastasest energiast toovad peale tormisündmust, et see rand taaskeks, vot see võtab ilmselt Läänemererannikutel väga kaua aega, et ta võib isegi aastaid võtta. Seevastu avaookeanil kulub ranna taastumiseks vaid mõni kuu. Ranna taastumiseks on vaja teatavat lainet, aktiivsust, kuid enamus ajal aastas pole Läänemeres väga palju lainetust. Seejuures on ka Läänemere ääres lainetest energia ammutamiseks vähe võimalusi. Et me võime küll mingit laineenergia konvertarid sinna panna, aga kui nüüd reaalselt mingit energiat sealt toodavad, see on ikkagi väga piiratud aja jooksul aastast, ma ei kujuta ettegi, kui palju aastaid sa võtaks, et eks end ära tasuks. Ma arvan, et, Ainult kodanski lahe rannikul ja üksikutes piirkondades Viiburi lahe ääres on piisavalt laineid energia kogumiseks. Nädala teine uudis on koroonaviiruse teemal. Maailma terviseorganisatsiooni juhtimisel tehti mahukas koroonaviirusevastaste ravimite uuring. Uuringust selgus, et Remdesivir hüdroksu klorokiviin ja mitmed teised viirusevastased ravimid koroonaviirushaigusesse suremust ei vähenda. Just Remdesivir on aga olnud paljutõotav koroona ravim. Need patsiendid, kes said Remdesiviri, taastusid haigusest kiiremini, kuid märkimisväärseid erinevusi koroonaviiruse tõttu surnute osakaalus ei olnud. Suuremahulises uuringus osales üle 11000 patsiendi 400-st haiglast üle maailma. USA ravimihiidkirjed Science seab aga uuringu tulemused kahtluse alla, sest uuring on tehtud liiga erinevate viirust põdevate patsientide seas. Ettevõtte hinnangul ei saaks seega uuringust põhjapanevaid järeldusi teha.
