Sellist suurejoonelist pulmateemalist näitust polnudki esialgu kavas. Muuseumi peavarahoidja Lülli kondil oli hoopis plaan teha väljapanek etnograafilistest Pärnumaa tänudest. Aga pulmatraditsioone uurides läks mõte sellele, kuidas need on aastakümnetega muutunud tunud. Pärnu muuseumi peavarahoidja ülli Kont. Ja niimoodi siis saigi küsitledes inimesi, et nad räägiks oma loo. Alguses muidugi väga kartsin, et äkitselt inimesed ei taha rääkida, seepärast see on ikkagi nii emotsionaalne ja, aga suurem osa läksid nii õhinasse, nii vahva oli, kuidas kõik tulid kaasa ja siis kuidas nad ise olid õnnelikud. Need, kes rääkima nõustusid, on sellega väga rahul. Ülle ja Kalev Kruusma. Tehke lihtsalt ettepanek ja pidasime meheks. Ta oli nõus ja siin me nüüd oleme, et jagada teistega seda toredat hetke, nii tore, kuule päris pulmad nagu päris Volvad ja võttis ikka silma märjaks ka seda kõike nägi kuidagi säärele, sobib, ta soovib, ei ole hullu, muidugi kui naine tulla, siis on kõige parem, kui naine, kes on siis on hästi läbi. Maifennane näitusele sattusime sellepärast, et minu tuttav Piret, kes töötab muuseumis, tegi sellise ettepaneku. Kuidas need näitus on nagu pulmapäev, väga-väga tore. Pruutkleidi või pasta, aga paljud otsustavad selle tellida osaühingu pruutpaar juhataja Rita kaas. Ütleme, et turul on päris kõva konkurents ka valmis kleitide osas tainatalade juurde neid aga siiski on pruute, kes hindavad omapäraselt, tahavad olla unikaalsed, ainulaadsed ja kes võib-olla sobivad hästi, et see kleit nagu sobiks täpselt tema figuurile. Varem käidi abielu registreerimise ametniku juures, nüüd võib ametniku kutsuda kuhu iganes. Pärnu linnavalitsuseteenistuse juhataja Kristina Artma. Minu jaoks kõige ekstreemsem ja kõige sellisem huvitavam koht oligi täiesti praksis metsas puu all ja oligi paarile väga tähenduslik kohta ja see oli selline natuke ekstreemne ilm oli hästi tormine ja oli vihma ja äikest ja kõike. Kolme kuu jooksul, kui see näitus on avatud, saab abielu registreerida ka näitusesaalis.
