Alaks Klooduse aine looduse lainele rubriik mainib koostajaid sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusena. Me oleme nüüd siin stuudios kolmekesi, lisandunud on geoloog, kes on siis tulnud maa alt, mõistagi. Meil on külas Sanderolo, tere hommikust. Tere hommikust. No aga maa alla minema, sest me räägime sellepärast, et me hakkame puurima sügavale puurida, tuleb minna sügavustesse. Ma ei tea, kui sügavale on üldse võimalik puurida, 360 kraadi. Asezi teine saade, see on teine mees, ajasin segamini teid tegelasi. Kui sügavale on võimalik puurida? No selles mõttes maailmarekord on 12 kilomeetrit see, selliseid sügavusi Eestis nii niisama veel püüdmas ei olda, et esiteks siin ei ole mõtet sügavale puurida, et me enam-vähem teame, nagu, mis siin olla võiks ja midagi sellist super nagu väärikat siin maa sees olla ei saa, aga aga isenesest tehtivaike rekord see aasta ära küll. Kas 12 kilomeetri sügavusele puurides midagi nii-öelda pekki keerata? Ta võib küll selles mõttes seal läheb nii soojaks juba, et puurseade läheb veits pekki, kui venelased seda omal ajal siin kusagil ligi 30 aastat tagasi puurisid, siis siis siis neil lõpus läkski pakki. Kas reaalselt 12 kilomeetri pealt hakkab siis asi juba magmat meenutama või? Ei kindlasti veel mittemagnaat, aga ta läheb lihtsalt soojemaks, et nagu me teame, et kui sa lähed kõrgusesse, siis läheb iga kilomeetri kohta kuus kraadi külmemaks, siis maa sisse minnes on midagi taolist, aga ma ei oska öelda, et mis need kraadid täpselt Aga räägime sellest Eesti rekordist siis, mis on Eesti rekordi, mis puhul siis puuriti? Eestis on mitu rekordit, geoloogid puurivad enamasti otse alla, aga selline nii-öelda otse alla puurides, sügavaim rekord on 815 meetrit, püüri puuriti siis Kärdla meteoriidikraatri sisse, aga see aasta nüüd siis puuritakse, puuritakse Paldiskis siis ühe väga vinge projekti jaoks. Ka nii-öelda uuringupuurauke, aga see tehti nurga all ja tehti 926, et see on nüüd selline natukene nokk kinni, saba lahti, et kas see on nüüd Eesti sügavaim, aga kuna ta tehti 60 kraadise nurga all, siis ta veel sinna kaheksa otse alla minnes 815 meetrini ei ulatunud. No uurimist ei tehta ainult puurimise pärast, et mis meil siis annab teada? Pigem uurimine on ju, just see uurimine on seal päris põnevad, seal hetkel võib-olla dialoogides kõige geoloogide projektides kõige vingem projekt, et Paldiskisse siis tahetakse ehitada merepõhja alla akupanka. Et põhimõtteliselt praegu siis uuriti, et milline see kivi seal umbes 500 meetri sügavusel on viie-kuuesaja meetri sügavusel, et sinna tegelikult lähima nii-öelda 10 aasta jooksul tahetakse rajada üks suur suur, suur suur auk nii-öelda maa-alune koobas, kuhu siis üles otsa tehakse üks üks väiksem auk, et vesi, merevesi saaks sinna sisse voolama hakata. Ehk tegelikult olukord väga lihtne, tuuleparke tuleb Eestisse juurde, eriti just sinna merepiirkondadesse sinna Lääne-Eestisse ja, ja selles mõttes öisel ajal keegi tavaliselt elektrit ei kasuta, siis sellega on niimoodi, et pumbatakse sellest suurest paagist pumbatakse vesi välja ja päevasel ajal, kui elektri hind on kõrge, siis voolab see vesi sinna suurde auku tagasi ja paneb turbiini tööle ja siis toodab elektrit, et vot selline suur akupank. Aga selle nii-öelda vinge asi ongi see, et sellist asja niisama esitada oleks äärmiselt kallis. Esiteks tavaliselt maailmas ehitatakse selliseid akupankasid hoopis mägedesse ja kasutatakse ära loodusliku kõrguste vahet Eestis mägesid ei ole, tuleb teha kavalalt, et esimene, esmakordselt võib-olla isegi maailma ajaloos tehakse niimoodi, et pannakse mere alla aga et et seda ehitust nii-öelda tasuvaks teha, siis tegelikult praegune uuring ongi see kõige tähtsam, et vaadatakse, et mis kvaliteediga see kivimaal on, seal seal on umbes siuksed, 1,9 miljardi aasta vanused kivid. Need on, need on kindlasti kõvemad, kui on siis tänapäeval nii-öelda lubjakivid ja, ja tegelikult sellest on võimalik tulevikus toota graniiti ehk ehitusmaterjali, et ehitus siis nii-öelda natukene soodsamaks teha. Pidime kasutama ära siis maa jõudu ja maasoojust, jama külmust ka, et igasugused serverid on näiteks juba praegu katsetatud, siis merepõhja ma saan aru ka, kui soe seal 12 kilomeetri sügavusel on mõtteliselt kommunaalkulude arvelt. Hoida kokku ja minna lihtsalt mõnusasti oma auk, kui ka iga õhtu tuttu hoidis raha kokku. Ega seal selles mõttes, et väga palju vähem valgust ka ei ole, kui me praegu siin on tegelikult, et mis, mis selle temperatuurid on, ma mõtlen selle peale siis 12 kilomeetri sügavusel täiesti oleneb piirkonnast. Kas estraadisigala venelast kaeva. Isegi vähem kui 12 kilomeetrit kindlasti, aga tegelikult selle jaoks kasutatakse hoopis ju neid soojaenergiapuurauke, et tegelikult, kui meil seal maakoore sees läheb soojemaks, siis siis tegelikult Viksaids auke, mida maa sisse puuritakse, toovadki selle sooja sulle üles tuppa. Island ju kasutab seda aktiivselt Eestis gene niru sellega, sest et meil on siin üks maailma kõige paksemaid maakoores, et et see, see platsikene, mille peal me elame, on seetõttu hästi rahulik. Sest et see on, see on üks kõige vanem selline kontinentikene kogu maamuna peal, et nagu ma eelmine kord võib-olla eelmine nädal rääkisime, et maavärinaid siin ei ole, see just seetõttu neid maavärinaid siin olla ka ei saa, sest et meil on maakoor nii paks ja nii tugev. No puurime siis väikse nurga alt, vaatad mere alla, eks ole omajagu, mis siis saab, kui poole pealt avastatakse Kalevipoja parteipiletit tuleb mingi dinosauruse skelett vastu. Kas sellise mastaabiga projektid pannakse samuti siis muinsuskaitse reeglite tõttu seisma? Seda ohtu ei ole dinosaurused dinosauruste kihid on meil kõik sellised, mis asuksid hoopis peaksid kusagil meie kõrgusel praegu asuma, selle viimane jääaeg ära kulutanud. Aga mis tegelikult on unikaalne, et kasutatakse tänapäevaseid puurimismeetodeid ja, ja tegelikult enne selle kõva kivi saabumist on hästi pehmed kivid. Umbes sellised 600 miljoni aasta vanused kivid, mida, mida väga hästi siiamaani uuritud ei ole, sest et vanad puurimismeetodid tegelikult kaotasid selle maa sees lihtsalt enne enne välja võtmist ära, et umbes mingi meetri kohta said 10 sentimeetrit, aga nüüd on nii-öelda geoloogidel ka võimalus lisaks sellele potentsiaalsele killustiku kivi uurimisele saada aru ka, et millised need ägedad 600 miljoni aasta vanused liivad ja savid on. Kõneles Sanderolo, geoloog, see oli täiesti tema teema täna palju õnneselli looduselainel, järgmine nädal juba uued teemad. Looduse aine looduse laiali. Kaebaks.
