Noorte linnuhuviliste suvi Võrtsjärve roostikus pakub iga päev. Uusi elamusi. Selles võrgus on midagi suuremat. Täna on siia tulnud üks loopis. See ongi loomarada täiesti nähtav liikumistee. Ja nüüd tulevad autod liikluses kukub üha rohkem metsloomi. Kuidas õnnetusi ära hoida? Öösel tuli siis surrvõrku tegemist on isas linnuga,  kuna on näha, et tal on nii tiiva, labasulgedel kui  ka saba sulgede otsas. Ilusad suured valged laigud. Oi kui suur suur sellega ta püüab neid putukaid,  siis öösel lendab ringi ja püüab, jah. See aasta on meil öösorre päris palju võrkudesse tulnud juba. Et tundub, et neil ränne käib praegu päris hoogsasti. On augustikuu kell on viis hommikul ja Vaibla linnujaamas  algab töö. 33 aastat tagasi alustanud Vaibla linnujaamas tegutseb  kolmas laine noori vabatahtlikke linnuhuvilisi,  kes võidavad suure osa oma suvest Võrtsjärve põhjakalda  roostikesse paigaldatud linnuvõrke läbi kammides. Osa. Me oleme Võrtsjärve roostikus ja vahepeal on see rada siin. Ikka päris mudane, saame hakkama. Nii esimene linn, kes see on? See on üks roolind siin et tema lõpliku liigi saab määrata  alles siis, kui me võtame mõõdud. Sest et rooli nud on päris sarnased sootigi  ja aedroolinud See on siis lepalind. Neid meil just väga palju ei ole. Lind on. Kaunis kaunis sabas. Ajamatu. Nii, kes siin on, see on kõrk jaroolind,  et tema tunneb iga vaiba inimene ära, et ta on meil kõige  tavalisem lind mille järgi just see, mis eristatav,  on siis kõrkja rooli. Teised rolli on sellised pruunid, et tal on see Ta on kirju, siis tal on see ilus kulmutriip  ja siis ta Praegu oli siin järjest viis kuud lindu võrgus,  et kui suur kogus on sellistel rikastel linnuhommikutel  üldse päris headel linnuhommikutel, kui on tuuletu  ja vihmatu, siis võib ikka sadakond lindu ühe hommikuga ära  rõngastada või isegi rohkem. Kui vanalt sina siin vaiblas käima hakkasid,  tegelikult ma vaibla tegemisega, sest. Juba sünnist saati põhimõtteliselt siis oma isa Kristjani tõtt. Aga aga sellest ajast ma mäletan üsna vähe,  et põhiline tegevus minul läksin käima 2015. aastal  siis kui toimus esimene loodusmaja ornitoloogiaringi laager  uuesti ja see seltskond tuli kokku, et siis  siis võibolla sattusin mina sellest rõngastamisest vaimustusse. Milline see elu siin Vaiblas suvel on, millal see algab ja,  ja, ja kui kaua see kestab ja mis see protsess on siis? Suvehooaeg algab siis, kui roolindude ränne algab  ehk siis millalgi juuli keskel. Ja tavaliselt no näiteks sel aastal me alustasime 20. juulil  ja rõngastame tõenäoliselt augusti lõpuni välja. See tähendab siis iga päev oled siin. Iga päev peab olema mitu rõngastajat siin,  et ühe linnu rõngastaja päev näeb selline välja,  et tuleb ärgata päikesetõusuga ja magama minna  päikeseloojanguga linnuvõrke tuleb käia pidevalt  kontrollimas linde rõngastada ja siis neid võimalikult ruttu vabastada. See on siin suitsuvääsuka rahvuslind. Neid tuli eile õhtul umbes 200, tulid siia roostikusse  ööbima ja siis ühtlasi jäid ka võrku. Ja tundub, et nad on siin ka. Nud, sest et täna hommikul juba lendavad,  ärkavad üles ja lendavad uuesti võrku. Temal ei ole isegi rõngas veel eilsest ja saab selle. Kes meil siin See on siin mustvee põõsalind põõsalindude esindaja üks  põõsalindude esindajatest, meil tuleb neid siin neid palju. Erinevaid põõsalinde. Ja must pea siis on kohe talle ära tuntav. Väga kirjeldav. Kui kiiresti sina oled linnud selgeks õppinud,  niimoodi? Ma olen vaiba käinud. Kuus aastat, aga ma arvan, et paari esimese aastaga sai juba  päris hästi selgeks. Selles võrgus on midagi suuremat. Siin on mingisugune kooliline, jah. Siin on ongi meil spetsiaalne võrk suuremate lindude püüdmiseks. Ja. Kui tavaliselt siia lendavad öösorrid, siis täna on siia  tulnud hoopis üks loobistrik lõopistrik. Ta on selles mõttes eriline linn. Ma arvan, et teda ma ei olegi kunagi siin kätte varem saanud. Ja kust tema tuli siis ilmselt tegelikult mul on kahtlus,  et tegemist on ühe kohaliku linnuga, sest teda on juba kevad. Aja alguses saati on näha siin ühte paari lendamas  ja isegi isegi pesa on üles leitud. Röövlindude puhul just ongi see, et nad nokaga eriti ei  ürita rünnata, aga neil on küüned, mis lukustuvad kinni  nii palju, kui nad haaravad millestki ja,  ja neid küüsi juba lahti saada, on. Nii suur lind läheb suurde kotti. Nii see on nüüd kindel protsess, mida te tegema hakkate,  eks mina saan endale nüüd kirjutaja rolli  ja teil on selline liin, jah, ja kui on rohkem linde  võrkudes ja toome nad siia, tahame need võimalikult kiiresti  ja efektiivselt ära rõngastada, siis. Igale inimesele antakse oma roll, et kõigepealt lind  võetakse kastist või kotist, paneks talle jalga rõngas,  öeldakse number, siis mõõdetakse ära ta tiib. See on selline standardprotsess, mida tehakse enamasti  rõngastes jaamades. Järgmisena ta läheb kaalumisele. Ja kui ta on ära kaalutud, siis saab. Keegi õnnelik inimene linnu lahti lasta ja lind saab jätkata  oma igapäevaseid. Alustame siis liinitööd, nii tuleb number 93. On 65 65. 11, kui miks 11,1. Linnul on kenasti nüüd rõngas jalas ja. Ta saab Lahti lasta ja loodame, et ta siis lendab kusagil mujal  ka võrku. 64. Päris põnev, ma ütleks. Esialgu vähemalt. Mida see ikkagi annab nüüd linnuuurimisel,  et te kõik ilusti ära mõõdate ja kaalute ja,  ja panete need rõngad, et mille jaoks see vajalik on? Üks on see, et ikkagi niimoodi kogutakse teaduslikke andmeid  lindude kohta nii nende rändeteede kohta kui  ka üldse tingimuste kohta, mis neil Rändel läbida tuleb. Aga teisest küljest on see väga selline oluline noh,  tänapäeval öeldakse teaduse populariseerimine. Et kui ikkagi juba väiksest peale on, oled saanud nagu lindu  kätte võtta ja teda peale rõngastamist lahti lasta  ja näha täpsemalt tutvuda selle linnu, lindude eluga  ja üldse kogu seda pisikest linnukest kõigest käes hoida  ja tunda teda siis see tõenäoliselt mõjutab. Üleüldse kogu mõtteviisi ja keskkonnateadlikkust  ja kõike seda suhtumist elus loodusesse,  et see on selline, see jääb igaveseks tegelikult. Parvelinnud laseme koos lahti suitsupääsukesed,  et siis nad saavad koos edasi liikuda ja ei eksi üksi ära. Kas võib nendest andmetest midagi järeldada ka,  kuidas neil lindudel läheb? Meil siin väikestel lindudel? Selliseks peatuspaigaks on selline suur lai roostik on väga  hea ja neil roolindudel mingit suurt probleemi ei ole,  et ilmselt noh, me ei saa midagi öelda metsalindude kohta,  sest metsalinde meil siin nii palju ei ole,  aga aga roolindudel on, olukord on hea. Kõrk ja roolinnud on nüüd rõngastatud, me tegime vähem kui  10 minutiga 26 lindu, nii et tõeline korralik liinitöö. Hästi tehtud. Kristjan võibolla sa äkki soovid talle ise rõnga jalga panna,  ma kardan, et ma saan muidu. Sus need näpitsad on. Mis tal läheb, siis kuulas? Tema rõngas on tunduvalt suurem. Mis me temal määrata saame? Hea küsimus, vaatame vahest kohe järele. Seda fako suute. See linnumeeste piibel on kogu aeg ikkagi igaks juhuks kõrval. Ja eriti just nende lindudega, keda harva tuleb tuleb järele kontrollida,  et mida määrata saab ja kuidas see käib ja. Ja, ja lisaks ka vaadata, mis rõngas läheb ja. Tundub üsna kulunud sulestikuga olevat. Tiivasulgede servad on katkised. Keskmine sabasulg on otsas, terav, et ka kulunud veidi servadest. Selle lõopistriku puhul on lahe näha seda,  kuidas tal on pea taga küljel on niisugused petusilmad  millega jääb kaugemalt vaadates mulje, nagu ta vaataks otsa,  et ei saa aru kummalt poolt ta tegelikult nägu on. Korralikud küüned, millega saaki haarata. 33 aastase vaibla linnujaama esimene võrku püütud  ja rõngastatud lõopistrik saab nüüd tagasi loodusesse. Vaatab mind. Ja läheb. Kuna ma sõida, on tegelikult aastas kuskil 40 kuni 60000  kilomeetrit Eesti ja ka teiste maade teid on saadud kokku  ka loomadega. Need storid on peaaegu kõik ühesugused. Hämar sa ei näe looma ja lihtsalt hüppab sulle järsku ette. Ma olen. Kahel aastal samal kuupäeval. Saanud soku. Ja ükskord ühte esinurka, teinekord teise esinurka küll  erinevates kohtades, aga mõlemad korrad hämaras  ja mõlemad korrad maanteekiirusega, nii et nad tegelikult  märkasin looma liiga hiljem. Eesti liikluskindlustuse fondi andmetel toimus möödunud  aastal 4800 õnnetust, kus kokku põrkasid sõiduk  ja metsloom. Kõige rohkem toimub ulukiõnnetusi Harju,  Tartu ja Pärnu. Kohe uurime, kuidas loomad sõiduteid. Teesid näevad ja kas annab teha midagi, et kokkupõrkeid  metsloomadega vältida? Siit lähebki juba tee. See ongi loomarada ja mitte inimesed ei käi siit. Ei see. Kogu aeg on see sisse tallatud, niimoodi täiesti. Testi nähtav liikumistee ja nüüd tulevad autod. Praegu me olemegi jõudnud just ühte sellisesse ohtlikusse lõiku. Sõidutee kulgeb siitsamast, siin on metsatukk,  ümberringi on kultuurmaastik ja loomad kasutavad sellist metsatukka,  et ületada teed nad lipsavadki siit üle tee. Neid juhivad looduslikud siis servaalad,  ehk siis metsaribad, kraavid, metsasihid,  sellised kohad, kus, Lehtmets läheb üle okasmetsaks näiteks sellised ribaalad,  jõed, jõekaldad ja need on aastasadadega välja kujunenud rajad,  mida nad peavad väga kusjuures meile, vastutulelikuks peavad  nendest kinni. Siis me teame, kus autojuhte hoiatada liiklusmärkidega,  kuidas metsloomad siis tegelikult sõiduteid  ja autosid näevad ja kas nad kardavad seda,  mis siin toimub. Sellega on niimoodi, et, et nad on saanud  selle teemaga tutvuda ju ainult umbes 70 aastat  ja põlvest põlve, seda asja nad edasi ei anna. Nad õpivad sünnist saati igaüks omaette,  seda asja. Aga looduses on peamiselt vertikaalsed jooned. Puud, neid puud ja aga horisontaalne asi nagu maantee. See heidutab neid, aga kuidas nad näevad autosid nende jaoks  ei ole neist kiiremini liikuvaid asju. Nad ei tunnista neid. Nad ei saa aru, et auto liigub neist kiiremini  või et kui ruttu ta tegelikult tuleb. Jah, absoluutselt ja teine asi, kõik sõltub tuule suunast,  et lihtsalt ei kuule. Nii et mida siis loom näeb? Noh, kui kiskjatel on silmad nagu ees, nad näevad  ruumiliselt hästi, sest nad peavad saaki püüdma tema  asukohta määrama, nii nagu umbes inimesed ka. Ja aga siis nende saakloomad, sõralised,  näiteks rohusööjad, Nendel on ju silmad külgede peal et näha  kaugemale ja isegi natukene tahapoole. Ja kui me paneme ühe silma kinni, proovige. Mitte mingit ühte poolt üldse mitte mingit kaugust ei näe. Ja, ja kui põder läheneb maanteele näiteks ühe silmaga  vaatab ühele poole, teisega teisele poole,  siis kui sealt kuskilt vastu tuult läheneb auto,  siis mida ta näeb vaikuses ilma lõhnata? Segune. Plekk seal kahe valgustapiga paisub kauguses  ja need kaks täppi lähevad aeglaselt teineteisest eemale. Ta ei saa aru, et see läheneb. Ja siis, kui see on jõudnud nii lähedale,  et juba heli on kuulda, vot siis võib toimuda ehmatus. Mida teeb loom ehmatuse korral? Kui tuleb ehmatus, siis ta põgeneb. Ja põgeneda on kõige targem seda teed mööda,  kus teda ei ehmata. Nii ütleb looma mõistus ja seda võiks ju aru saada,  igaüks läheb tagasi. Aga kui ta on juba üle tee läinud ja siis tuleb auto  ja ehmatab teda alles. Vot seal on see koht, miks loomad teinekord keeravad teele tagasi,  tulevad uuesti üle tee. Ja toimub õnnetus, sellepärast et põgeneda tuleb kõige  turvalisemat teed, kus nad ehmatatud. Ja kui veel antakse signaali, mis on täielik viga Metsloomadega seotud liiklusõnnetused on viimaste aastate  lõikes pea kolmekordistunud. Kui keskkonnainfo telefonile jõudnud õnnetuste teateid oli  enne 2000 viieteistkümnendat aastat kuni 2500  siis viimasel kahel aastal on registreeritud juba üle 6000 ulukiõnnetuse. Kas hüppeliselt kasvanud numbrite põhjuseks on täpsem andmestik? Rohkem autosid ja tihedam liiklus või mõne loomaliigi  arvukus tuleb põhjalikumalt uurida. Metsloomaõnnetuste ärahoidmiseks on võimalusi. Eesti jahimeeste seltsi algatusel katsetatakse sõraliste  sõiduteelt eemale hoidmiseks peegeldeid mille helk hoiatab  loomi lähenevast sõidukist. Täpsemaid uuringutulemusi peegeldite kasulikkusest võib  oodata mõne aasta jooksul. Et lihtsalt, kui sa jah, teiselt poolt postid. Toetan siis ma lükkan seda siia. Ja nii ta siia külge läheb meil. Nii. Siit poolt valguskiir tuleb, pöörab sinnapoole järgmise  posti ni. Nii et teiselt poolt tuleb siis vastu  ja kokku saab siis 50 meetrise vahede postide. Peale selline valgussein. Näeb seda loom näeb seda jah, see jääb alla 400 nanomeetri  ehk siis meie seda ei näe. Inimese silm ei seleta seda. Aga loomasilm seletab ja see on selle efekt. Ja see toimib ikkagi pilkases pimeduses,  pigem taakab ikkagi ka häma. Amaras juba tööle, et sõltuvalt sellest,  kas, Kudu näiteks või ütleme, halva nähtavuse? Juures ta juba töötab, aga valges tõepoolest kasutest väga  ei ole. Me oleme Tallinn-Tartu maanteel Kose-Võõbu lõigul,  see on uus maantee osa, aga siin on ka tuli punkt. Nimelt ristuvad siin metsloomade ja sõidutee Terve see teeäär on siin tegelikult põdrajälgedega kaetud,  see tähendab, et me oleme ikka väga kuumas kohas. No võib öelda niimoodi küll, et oleme siia uue vastu avatud  Kose- Võõbu teelõigule jätnud siis kolm samatasandilist  ülekäigukohta suurulukitele lisaks kolmele ökoduktile. Ja esimene kuu on näidanud, et liikluse al. Al isegi need ikkagi võtab väga aktiivselt üle. Kui nüüd metsloomad tulevad, ilmuvad selle metsa piiri peale  ja tahavad teed ületada, mis siis järgnevalt toimub? No kõigepealt meie radarisüsteem, mis selle 300 meetri  ulatuses on püstitatud ja koosneb siis Viiest radari radarist ühel pool teed ja viiest radarist,  teisel pool teed ja tuvastab loomaliikumise  ja seejärel annab signaali häiresüsteemidele. Häiresüsteemid, mis on kahel pool enne seda ületusala. Siis kuvavad liiklejale teavituse, et hoiatuse  ja samaaegselt siis järk-järgult astmeliselt toovad alla  piirkiiruse 70-le kilomeetrile tunnis. Et siis liiklejad saaksid. Reageerida vastavalt ma saan aru, et põdrad näiteks  või metssead metskitsed liiguvad suhteliselt palju. Ja noh, nad leiavad mööda seda tarapiiri,  tulles ühel hetkel selle avavuse, aga mida teevad väiksemad loomad,  kes tegelikult ei liigu nii palju, kuidas nemad  selle suure tee at? No väiksematele ulukitele on tegelikult jäetud rohkem läbipääsuvõimalusi,  et on. On rajatud spetsiaalseid väikeuluki tunneleid pisut tihedamalt,  kui neid suurulukitele mõeldud läbi pääse. On neile ka rajatud sildade alla kallasradasid. Et saab ka piki veekogu, liikudes mõlemalt poolt,  siis jõge ületada. Ja. Ja samamoodi saavad nad siis kasutada ka neid suurulukite läbipääse,  loomulikult siin samatasandiliste puhul nende ohutus nüüd  kahjuks tagatud ei ole. Radarid. On häälestatud ennekõike teavitama suurulukitest ja,  ja kahjuks need väikeulukid jäävad siis tähelepanuta. Suurte ja moodsate maanteede kõrval võib nüüd näha pikki pikki. Tarasid ja siis on neid suuri maanteid ületavad nii-öelda  sillakesed või ökoduktid vist öeldakse, kuidas on mõeldud,  et loomad nendest taradest aru saaksid ja teaksid,  kuidas siis seda teed ületada. Maanteed ja servade tarastamine on Eesti oludes kõige  viimane ja kõige meeleheitlikum meede. Et liiklusõnnetuste arvu vähendada kui ei ole jäetud  loomadele läbipääs või ületee või altmineku kohti Siis need tarad ei tööta, need lihtsalt sealt minnakse läbi  või üle või, või alt või kuidas iganes. Ja nüüd nende ökoduktidega Eestis ongi selline lugu,  et nad peavad olema olema väga laus. Lauged väga lauged, piisavalt laiad. Et loomad nüüd kasutusele võtaksid ja peamine asi nad peavad  olema täpselt õigete kohtade peal täpselt nendes rohekoridorides,  kus on loomade rajad ja seal ei tohi maastikku enne muuta. Ja see ehitus aeg ei tohi venida liiga pikale. Aga häda on selles, et meil on neid tehtud vähem kui  eksperdid on soovitanud uuringutes. Ja need on tehtud kord või kaks või kolm korda kitsamad kui  oli ette nähtud ja see on lihtsalt raha raiskamine. Et väiksemate ulukite jaoks töötab. Aga, aga suuremate jaoks ei See siin on üks Eesti uuemaid ökodukte. Paistab, et tegelikult mõned julgevad siit üle tulla,  siin on jäljed. Ja mul on tõsiselt hea meel tõdeda, et et põdrad on siit üle  liikunud ja kui siin vahepeal võib-olla esimese ökodukti  puhul tekkis kahtlus, et kas põdrad Eesti tingimustes üldse  ökodukte hakkavad ületama, siis tegelikult täna  ja siin ökoduktil me võime seda nentida,  et siit on liigutud ja on mitmest kohast liigutud. Mida inimestele südamele panna, kes palju autodega liiguvad  ja on sõiduteedel on maanteedel? Noh, kõige rohkem paneksin mina südamele selle,  et piirkiirus ei ole niisama naljalt pandud sellisena,  nagu ta on ja alati hämaras liikudes tuleb olla vähemasti  topelttähelepanelik just metsadest läbi sõites. No minu selline sõnum liiklejatele oleks peamiselt see,  et olla ise tähelepanelik, ettevaatlik, valida oludele  sobilik sõidukiirus, olla tähelepanelik,  olla tähelepanelik. Just sellistel ohuperioodidel. Me peame teadma, kuidas nad käituvad. Oskame seda ette näha, olema alati valvsad. Vastutustundlikud nii nagu nemad meile. Selles mõttes on. Eriti tähelepanelik tasubki autojuhtidel olla sellistes  kohtades maanteedel, kus ühel pool teed on väike metsatukk  või puistu ja teisel pool täpselt samasugune asi,  vastas. Just siin tahavadki loomad teed ületada ja meie silmad  ja kõrvad peaksid olema eriti lahti.
