Soomes mõni aeg tagasi läbiviidud uuringu programminosto tulemused näitasid, et umbes 75 protsenti Helsingi piirkonna tänavatolmust tuleneb naastrehvide kasutamisest. Ka Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika professor Heikki õnninen räägib, et tolm ja peenosakesed tõepoolest tekivad. Vahel on tekkinud peenosakesed aga niivõrd väikesed, et kulgevad õhuvooludega sisse, hingates sügavale inimeste kopsudesse, põhjustades tervisehädasid. Kuna nad on pärit, siis tee pinnad, autod on reostunud hoolega ja oma heitgaasiga poetanud, et nad sisaldavad kantserogeenseid aineid ja võivad siis tekitada vähki. Junnine lisab, et naastrehvidega tolmu üleskeerutamine on suurem probleem linnades, kus tänavad näiteks ääristatud kõrgete hoonetega, millede, et õhk jääb seal nii-öelda lõksu. Seega soovitab junni, näen võimalusel linnades ja suurtel peateedel naastrehvide kasutamist vältida samas kui näiteks mõnes maapiirkonnas on aastaid vahepeal hädavajalikud. Ta on selline kolmetahuline, probleemiks on siis inimese turvalisus seal autos, kui hästi siis naast pidurdab versus lamell pidurdab, kui palju siis seda pinnast ikka teed, lõhume, ehk siis, kui kalliks linnale maksma läheb, sõidame naastudega ja kui palju Merjastamiseks õhku? Teine suurem probleem, mis naastrehvide kasutamisega koosneb, ongi teekatte kulumine, sõnab Tallinna tehnikaülikoolitee tehnika lektor Ain Kendra. Eelkõige sõltub kate lõhkumine Kendra sõnul sõidukiirusest. Stsin aast lööb vastu kivi ja ta lööb selle kivi pooleks tükkideks. Peenemaks ja kivi, mis on asfaldi sees. Ja nüüd teine asi, et kui kiirus on madalam, siis ta väänab asfaldist stsenast kivi välja. Soola. Üks uuring näitas, kus kuskil nelja 50 kilomeetrise kiiruse juures oli optimaalne. Kui kiirus langes alla selle, siis kulumine isegi suurenes, muidu me oleme teadlikud olnud sellest, mida suurem kiirus, seda sisuliselt ruutsõltuvusega kulumine kiireneb, aga tegelikult samuti madala kiiruse juures kulumine kiireneb sellepärast, et see naast väänab kivi asfaldist välja. Samas ütleb kagendrad, kuigi naastude kasutamine on Eestis viimastel aastatel vähenenud, ei saa neid lumerohke talve korral näiteks välistada kohalikel kruusateedel ja vahepeal ka algajate sõitjate puhul. Soome uuringud näitavad sedasi, et on kogenud juhtidel mõistlikum kasutada lamell ja kui on algaja juht, siis ta võiks siiski olla naastudega alguses, et selles mõttes on siiski vahe, et aastaid tõepoolest käituvad jää peal paremini ja ka seda jääaega on meil Eestis väga vähe.
