Põlevkivituhk segatakse pinnasega, mis saadakse teeäärsete kraavide rajamisel. Tuhaosa on umbes kaheksa protsenti. Kui arvestada, et RMK ehitab või renoveerib aastas üle 300 kilomeetri metsateid vajades selleks ligi 700000 kuupmeetrit kruusa on see oluline kokkuhoid sest kruus on taastumatu maavara. Tallinna tehnikakõrgkoolis on aastaid uuritud, kuidas põlevkivituhka kasutada. Tallinna tehnikakõrg kooli lektor Sten Sillamäe. Tegelikult põlevkivi tuha kasutamine teedeehituses ei ole uus, seitsme-kaheksakümnendatel tehti kruusateedele tolmuvabakatteid, põlevkivi tuhaga probleemid, juttu sellest mingi aja jooksul loobuti ja nüüd ka siin viimase 10 15 aasta jooksul on see põlevkivi põletamise tehnoloogia muutunud ja sellega seoses ka tuha omadused on muutunud me koostöös Eesti energiaga, siis otsisime sellele uuele tuhale teedeehituses rakendust ja pakkusimegi välja selle pinnase modifitseerimise või stabiliseerimise tehnoloogia. Esitlesime neid tulemusi eelmine aasta tehnikakõrgkoolis seminaril RMK oli ka seal kuulamas ja pakkus välja, proovime, teeme päris katselõigu ja vaatame, kas kas õnnestub. Pärast nimetatud seminari asuti kohe tegutsema. Plaanis oli katsetada nelja tüüpi teid. RMK metsaparandustalituse juhataja Margus Reimann. Planeerima hakkasime seda kevadel peale seda seminari, meil oli plaanis nelja tüüpi rei katsetada liivateid, saviteid, mõnda vana kruusateed ja turbateed turbatöö meil Sveni soovitusel jäi kohe ära, siin me oleme nüüd siis liivade katsetamisel osad teede ja järgmisse aastasse liivakas pinnas, looduslik pinnas, midagi juurde siia toodud ei ole, tõime siis siia nüüd katseks tuha sisse ja täna saavad siin juba metsaveoautod peal sõita, et ta ei ole sugugi mitte halvem kui seesama kruusatee, mis siin kõrval. Eks meil oli siin katse käigus ka mõningaid tagasilööke ka üha kõik olla ilus. Katsetame veel ja proovime veel ja projekt on lootustandev.
