Öösel päeval ilm on ilus. Teisi rõõmsaks edelas. Üks on kindel täna. Kus me, kus me kokku saame? Saame kokku Tommi juures. No kust see siia sai? Poolest talvest kadunud. Ma mõtlesin, võttis jalad selga ja pani meilt minema. Mis sa hakkad pesu pesema või, ja täna on suur pesupäev Kuule, sa vahi See on ju sinu särk, see on. Oi, oi oi, oi, oi oi, niimoodi puntras siin kapi vahel. Ma ja leidsin ta ühest teisest kotist, oli mul vist jäänud  sinna mingiks nädalaks ajaks sinna. Lihtsalt koti põhja, ma mõtlesin, et tõstan välja,  ta oli niimoodi hästi kortsus ja nagu niiske  ja mõtlesin, jätan tuuldu, ma panen homme selga. Mis asja, tuult ma paned selga, see tuleb pessu panna. Sa ei saa ju sellise higise ja musta särgiga kuskile minna,  minu meelest tal küll väga midagi veel viga ei ole. Ah sa räägid, sa oled ikka vahel nagu seapõrsas,  tõesti. Asjad tuleb tuua pesumasina juurde. Aga mitte niimoodi pilla palla mööda maja laiali,  no kuule, mis asja ma siin näed, hinda ja sall. Miks sa neid ära pole pannud, need tuleb  ka puhtaks pesta. Hehee võibolla ei pea neid veel ära panema,  sest et ma olen kuulnud ja lugenud, et suvi võib tulla külm. Need on talvekindad, väljas on suur soe kevad juba. Ei, ei, Ellen, sa ei ole üldse ikkagi ajakirjandusega kursis. Kas sa ei lugenud sellest, et, et see suvi võib tulla väga külm,  et eelkõige selle Islandi tuhapõlve tõttu,  mis seal aprillis, eksole, purskas, et need tuhapilve osakesed,  need võivad jääda päiksele ette ja see peegeldab ilmselt  seda päikesevalguse tagasi ja siis võib tulla väga külm suvi,  nii et mina arvan, et jätame need ikka kindad  ja sallid välja, kes teab, iga päev võib vaja minna. Kas sa usud ka igasugust juttu tom natukene? Mina viin need kõik pessu ja jutul lõpp. No nii, rohkem vist asju vedelemas pole. Olgu siis Ja head päeva head päeva. Aga tegelikult ka ma just lugesin sellest,  et see tuhapilv, mis liikus Euroopa kohal,  et see võib täiesti katta kinni kogu päikesevalguse  ja päike ei paista enam maa peale, nii et ilm läheb külmaks  ja suvi võis ka, võib ka külm tulla, siis  ja osad isegi rääkisid sellest uue jääaja tulekust. Seda jääja juttu ma küll eriti ei usu, aga samas ei tea ju,  võib tulla küll niimoodi. Ja teate, ma arvan, et ma kutsun siia tänasesse saatesse ühe  ilmaennustaja ja sünoptiku, kes räägiks sellest asjast täpsemalt. Nendel on täpselt vastused olemas ja kutsun peti ka,  sest et ükskord ju peti tahtis saada selleks ilma ennustajaks. Meie räägime täna ilmast ilma ennustamisest  ja sünoptikast ja meil on külas sünonüüm Pedassaar. Ele. Kui palju Eestis on üldse ilma jaamu ja milliste vahenditega  ilma mõõdetakse? No neid on üle 20 Eestis ja, ja meteroloogiline reegel näeb ette,  et nad asuksid enam-vähem sellise 50 kilomeetrise kaugusega üksteisest. Üle maailma, siis on ka niimoodi, et 50 kilomeetri kaugusel  on alati üks ilmajaam. Just nimelt, et see on see on selline reegel,  et anda sellist objektiivset infot. Ma tean, et kõige külmem on alati kuusikul. Kuidas see saab olla niimoodi, eks ole, et,  et seal on kogu aeg külm, Eesti on ju nii väike  ja saartel on nagu jahedam alguses, suvel  või kevadel ja siis sügisel on seal jälle kauem soojem. Peti, sa oled väga hea ilma vaatleja. Väga head tähelepanekud olnud tõepoolest,  aga kuusiku kuusikud küll ei peeta Eesti kõige külmemaks kohaks,  see on ikkagi Jõgeva. Kus siis on olnud. See on talvel, aga, aga kui tahad neid õunapõie võtab alati  kuusikul ju ära. Ei ma kuule, ütlevad ilma teada ristnas nii palju  ja seal nii palju ja kuusikul miinus kaks. Ma arvan, et sa räägid sellisest kevad-suvisest. Ja ja sellisest ajast, kui on kõrgrõhkkond Eesti kohal on  ka siis kevad või sügis, et siis tõepoolest kuusiku on  sisemaa kaugel merest piisavalt kaugel, et seal jõuab  siis õhu maismaa nii kiiresti jahtuda, öösel. Aga kui sa elad mere ääres, siis meri hoiab sooja. Kas siis on nii, et? Merisae siis sügisel ta hoiab seal ka soojema  ja kui on jälle jäät on, siis kevadel on seal külmem. Ja just nimelt sellepärast, et jah, meri,  meri soojeneb ja jahtub mitu korda aeglasemalt,  kui seda teeb maismaa ise. Ja, ja suvel on näiteks märgata mere ääres päeval sellist nähtust,  mida kutsutakse mereriisiks. Et kui maismaa soojeneb hästi kiiresti, siis hakkab merelt  puhuma jahedat õhku. Sest seal peal on külmem ja siis on seal külmem õhk. Just nimelt, et see külm õhk puhub siis maismaa poole  ja see kestab siis niikaua, kuni päike hakkab ära vajuma. Ja mere ääres jalutades ongi, peab alati olema natuke  soojemalt riides. Aga mis on need? Te rääkisite enne siin ühest õhupallist,  mille te saadete õhku aga peale selle õhupalli,  mis on veel need abivahendid, mis aitavad teil ilma  ennustada No kaasajal on nendeks ikkagi ilma mudelid Mis teevad veel, nagu siis mudeliautod või ta saab ilmast  mudeli teha? See ilmamudel, see tähendab seda, et seal on ära jagatud on  erinevad õhukihid, me vaatame, mis toimub näiteks maapinnal  või kahe kahe meetri kõrgusel maapinnast,  siis me vaatame, mis toimub pooleteise kilomeetri kõrgusel,  kolme kilomeetri kõrgusel ja viie kilomeetrit. Kas see on siis nii, et kõigepealt te saadate  selle õhupalli õhku, siis näete igasugustest õhukihtidest ära,  kui palju on seal kas külma või sooja või madalrõhkkonda  kõrgrõhkkonda panete kõik need andmed kirja sinna  selle mudeli peale ja siis hakkate seda mudelit vaatama? No mudelid võtavad andmeid juba isegi satelliidifotodelt. Oota, ma ise aru, kus see mudel on, kas te seda gaasi saan võtta,  mudel on arvutis ja, ja mina mõtlesin, selline mudel nagu  selline ilm, nagu on ka paned laua peal ja vaata. See oleks kõige lihtsam just tada ilma niimoodi,  et helistan Räpinasse, küsin, kuule sina. Et kuule, kas see pääsuke lendab praegu madalalt  või kõrgelt, seal siis nii ei ütle, mis ilm tuleb? Väga hea, kaasajal on selliseid sidevahendid õnneks meil  olemas ja tõepoolest saab helistada ja siis,  kui sealt hakkab juba pilve kiskuma, siis sa võid võibolla arvestada,  et ooo äkki hakkab siin põhja pool ka varsti taevas pilve kiskuma,  et see tähendab seda, et ilm tuleb seekord lõuna poolt. Kuidas me saame teada, mitu millimeetrit 100. vesi lahmab  lihtsalt päevast välja, kuidas ütlen seda  nii palju, millimeetrit. Et on võtta vaja üks selline liitrine kann vett  ja siis ühele ruutmeetrile valada see laiali,  siis see tähendab seda, et 100. üks millimeeter,  nii et tegelikkuses ei ole seda üks seda ühte millimeetrit  vihma ka nüüd üldse mitte vähe. Seda on päris palju, aga kuidas saadakse aru,  kui räägitakse uudistes, et õhurõhk oli nii  ja nii palju ja see langeb? Et kuidas seda arvu. Just nimelt seda arvutatakse ja baromeetriga. Et ja, ja mida aeg edasi, et meie need ilmavaatluse andmed  tulevad siis? Kaardid tulevad iga kolme tunni tagant ja  siis me jälgime, et mis toimub, mis toimub,  et kas rõhk langeb või tõuseb, et kas on oodata  ja kõrgrõhkkonda või madalrõhkkonda või ilm ei muutu,  on stabiilne. Seis. Aga mis juhtub siis, kui kõik ilmaennustajanud on arvanud,  et homme või ülehomme tuleb väga päikseline ilus ilm  ja nad on lubanud üle terve Eestile kokku,  et homme on väga hea ilm, aga tuleb hoopis täielik sadu,  kas keegi siis sellepärast lastakse lahti  ka või? Ei, meie puhul sellist asja ei juhtu, kuna seda võib kõigiga  kõigiga juhtuda, ilmaennustamine ei saa olla tegelikult 100  protsenti täpne Ta saab olla loogiline ja sellepärast meil  ongi alati tööl üks inimene, kes ennustab seda homset ilma  ja üks inimene, kes ennustab seda viit päeva ette,  et nii palju, kui on inimesi, nii palju on arvamusi,  samamoodi on mudelitega ka, et nii palju kui on mudeleid,  on arvamusi. Ja, ja seal ja siin peabki olema nüüd selline inimene,  kes oskab sealt midagi välja valida ja kes  ja kes on enne ka ilma ennustanud, et inimesed,  mudelid samamoodi, neil peab olema teatud kogemus,  et, et muutuda nii-öelda usaldusväärseks. Et tema sõna juba võiks enam-vähem uskuda,  aga 100 protsenti ei garanteeri keegi, mitte kunagi. Isegi jumal taevas, mitte meile, ma arvan. Teil on tegelikult väga hea elukutse, ma mõtlen telekas  esinemise poolt, panete ennast kenasti riidesse  ja ütlete, et tuleb nii ja nii ja kui ei tulnud,  siis ikka järve upsi. Eksisin, aga eks ma läinud välja. No siis ma oskan seda ära põhjendada ja seletada,  miks see nii ei läinud. Need. Need õhuvoolud ja rõhkkonnad, mis seal on,  ega nemad on ju ka nagu inimesed, nemad suhtlevad omavahel. Ja, ja kui mõni saab paremini kellegagi läbi,  siis läheb nii, nagu on, ette arvatud, aga kui neil tekib  seal mingisugune omavaheline tüli, siis siis läheb ilm  täitsa metsa. Beti sa ju ütlesid, et sul on ette valmistatud ühed need,  mis need olid. Vanarahva, nii ei, ei. Aga aga, aga, aga kas teie siis? Tähendab ära sina, siis ta ei oska ennast  nii hästi veel väljendada, ta on ju laps nii,  aga nüüd teeme niimoodi, et mina ütlen, mõned vana,  näete. Ja selgused kõne käenõõde ja siis teie saate neid  teaduslikult põhjendada. Nii. Jah, et kas need on nii, kas need peavad vett  või mitte? Jah, see vanasõna on nüüd selline, mille kohta on öelnud  isegi ilmavaatlejad ise, et. Pigem. Pigem me ei saa sajaprotsendiliselt selliseid järeldusi teha,  kuna kuidas talv ees nõnda kevadjärel, seda me saame öelda küll. Kui on soe talv, siis on soe kevad. Aga vot, mis siin nüüd kehva suve ajal suve ajal mõeldud on,  kas põuast või väga vihmast suve? Noh, et ja, ja tõenäoliselt on seda mõni põllumees öelnud,  et, et tema ei ole saanud head saaki, kõik on vili ära  mädanenud ja vettinud ja et ei ole See on nüüd lindude saabumise järgi arvestatud  ja linnud on tegelikult tõesti kõige paremad ilma ilma näitajad. Et see, need vanasõnad laias laastus peavad ikkagi paika,  et jah, et ööbik toob öösooja, see tähendab seda,  et siis ei ole öösiti enam miinuskraadi ja külma. Ja kui see pääsuke päevasooja, siis on päevad juba päris  mõnusalt soojad ja kevadine päike, sellele on ju selline  jõud taga. Isegi kui on olnud miinused sel,  siis tõstab päris päris kõrgele selle päevase plussi,  et need õhutemperatuur võib ju varieeruda siin 20 kraadi  jooksul ühes punktis näiteks kevadel eriti. Kas te saaksite meile veel öelda niisugust kolm nippi  kokkuvõtvalt et kuidas ennustada, no kas homme tuleb ilus ilm,  ajab ladinal vihma, mis oleks nüüd kõige paikapidavamat? Ma arvan, et see kõige paikapidavam asi on,  noh, kuna ma enne ütlesin, et sünoptikutel on  ka ainult üks inimene, kes ennustab homset ilma,  siis ma arvan, et kõige kindlam nipp on see,  et kas sa kuulad Eesti raadiost või sa vaatad  siis aktuaalset kaamerat õhtul ja ja seal on sulle  siis ette näidatud need numbrid ja, ja, ja siis,  et pilved või siis päike, mis homme tulemas on. Aga kui ei ole raadiot ega Kui ei ole raadiot või telekat? Vaata pääsukest just nimelt, aga see pääsukese lendamine see on,  ütleme mõni tund ette enne sadu, näiteks. Aga kui päike läheb punasena looja, siis öeldakse,  et tuleb järgmine päev, ilus ilm. Et see tähendab siis kõrgrõhkkonda. Aga noh, sünoptikuna ma kahjuks ju tean,  et ilm võib Eestis muutuda ühe päeva jooksul  ka mitu korda. Et isegi see ilus ilm, järgmine päev meil enne oli juttu,  et on ju sellest, et kui on, lubatakse ülehomseks siin  kõrgrõhkkonda päikesepaistet ja siis äkki hakkab sadama. Suvel on just nimelt selline lugu, et kui maismaa soojeneb  hästi kiiresti siis ja õhk tõuseb ja tekivad pilved,  need on hoovihmapilved ja kus kohas nemad alla sajavad,  seda ei tea mitte keegi mitte kunagi, aga me teame,  et on hoovihma võimalus ja üle terve Eesti  ja õhk on selline ebastabiilne meie kohal. Aitäh Hele, et te tulite meie saatesse rääkima ilmast  ja ilma ennustamisest. Aga kas te lõpetuseks ütleksid meile kõigile,  et me võiksime peaaegu täitsa kindlad olla,  kas me saame see suvi hästi palju päikese käes vedeleda  ja supelda või peame pigem olema vihmase ilmaga,  hästi palju toas ja lugema ajalehte? No vihmase ja ilmaga tuleb olla toas ja lugeda raamatuid ja,  ja kui on päike, siis ruttu välja, et koolilastel on  koolivaheaeg ja lasteaialastel samamoodi mingisugune vaheaeg,  et et see, seda tasub kindlasti. Tahaks teada, kumba rohkem on, et ma siis,  kui ma tuleks viimane suvi, ma võtaks ka raamatud juba välja,  aga kui on päikseline suvi, siis ma üldse neid vist ei võtakski,  et, et kumb tuleb. Igal juhul tasub raamatuid lugeda. No pikad mudelid, kui ise Islandi vulkaan nüüd seal  rahulikuna püsib suve ja kuigi seda geoloogia ei usu hästi  siis noh, pikemad mudelid arvavad, et enamasti tuleb ilm  idast ehk siis tähendab mandrilt ja see tähendab meie jaoks  sooja ja. Sellega sellega siin kohal lõppeb. Ja meil rohkem ei olegi vaja teada. Me otsime nüüd supluse püksid välja ja lähme kohe päevitama,  aitäh ele, et te tulite ja nii, et kuulsite,  kohe-kohe võibki hakata suur suvi pihta. Lespüksid selle küsid hästi, jälg.
