Sel päeval ilm on ilus. Teise rõõmsaks ei tea. Kindel täna. Kus me, kus me kokku saame? Saame kokku Tommi juures. Tere, sõbrad. Nagu näete, tungib kevad juba uksest ja aknast sisse suure  kiirusega ja ma arvan, et on täiesti viimane aeg mõelda sellele,  mida aiamaale kevadel külvata, et siis suvel saaki saada,  kui aus olla, ega ma ise ei oleks selle peale tulnud. Sest et ega eriti ei ole minuvanuste poiste niisugune hobi  aiamaal näpud sügavasti mulda torgata ja  siis seal sobrada. Aga õnneks on meie saatel üks tore sõber Piret veigel. Piret on selline suur aiandushuviline. Ma arvan, et minu emaga on ta täpselt paras paar. Ja muuseas Piretilt ilmus hiljuti ka selline raamat,  riks ja säde, aiasõbrad ja siin tegutsevadki  siis lepatriinu, säde ja kõrvahark riks ühel aiamaal,  nad saavad seal juhuslikult kokku ja hakkavad koos otsima  maitsvaid lehetäisid, et neid siis ära süüa. Muuseas, kõigile teadmiseks, et kõrvahargid ei ole üldsegi  nii hirmsad loomad, nagu me võime ette kujutada,  et nad kohe tahavad pugeda siia kõrva sisse  ja ma ei tea kõrva ära süüa, tegelikult nad on hoopis ühed  väga kasulikud loomad ja nad söövad aiamaal,  neid lehetäisid ära. Vot sellele on need pildid joonistanud, kuulus  koomiksikunstnik Alar Pikkorainen. Aga mina siit raamatust lugesin veel ka igasuguseid toredaid  näpunäiteid selle kohta, mida vanemad koos lapsega saavad  kevadel aiamaal teha, et mida nad saavad sinna külvata  ja kuidas hoolitseda taimede eest ja siis mul tekkis  ka suur huvi, et ma võiksin ka midagi mulda panna  ja mul on siin valmis vaadatud kõrvitsa,  kurgi ja herneseemned. Ja need ma siin kõigepealt ostsin, need,  panen siia näiteks siia üle, näete, sellised näevad välja  nagu kuivanud hernet, ma vaatan, mis siin kurgiseemnete sees  ka on siis need tuleb ühel hetkel õigesti mulda torgata,  aga ma sealt raamatust lugesin ka seda, et kohe ei tohi neid  sinna aiamaale viia, sest et nad võivad alguses külmetada niimoodi,  et külm võtab ära, ehk siis nad lihtsalt surevad ära,  siis siis tuleb lihtsalt toas neid. Oi näe, kõrvitsaseemned on, siin, tuleb toas neid soojendada,  hoolitseda, vett, anda sooja, et siis nad saaksid ilusti  hakata kasvama. Aga et kõik asi oleks korras, et ma ikkagi õigesti teeksin  kõik õiges järjekorras, siis ma kutsusin Pireti meile täna  siia saatesse külla ka tema saab mind õpetada. Ja muuseas, vist ongi juba õige aeg ma peaksingi minema  tänava otsa temale vastu. Teate teie vaadake nüüd nii kaua multifilme  ja pakid siit kaasa ja siis juba varsti näeme siin meie  suure Peetri aiamaal. Jätkame meie siin nüüd oma saadet, meil on täna külas Piret  Veigel ja Piret räägib meile sellest, milliseid  ettevalmistusi tuleks teha praegu, et maikuus saaks  siis panna mulda, oma aiamaale taimi ja kõige esimese asjana  me panimegi siia selle oliivipurgi sisse Kressi kressitaim,  munga lill, munga lille seemned. Ja siis sellest tuleb selline hea kress,  millest saab siis isegi suvel teha salatit. Aga milliseid? Milliseid taimi tuleks veel enne idandada,  et kui need mulda panna, peale selle kressi? No see, need on sellised taimed, et keda sa tahaksid juba  võimalikult varakult süüa, et siis need tuleks aknalaual  ette kasvatada. No näiteks tomatid ja kurgid on sellised taimed,  aga noh, need tuleb aknalaual juba palju varem panna. Kurki võib küll aprillikuus panna ka, aga,  aga. Aga kui ma tahan näiteks jaanipäevaks ploome saada,  siis ei ole nagu ploomipuud. Kui jõuan. Täiesti loomuööbik ei kahjuks jah, seda ei saa,  aga noh, näiteks nädala ajaga võib saada endale ise salatit  kasvatada seda salatit nädala ajaga. Jah. Aga kuidas seda teha, see on väga lihtne,  see on isegi kõige lihtsam asi nendest onu ööbik,  pane siia, palun natukene mulda siia natukene ja. Palju pole vaja, ma võtan siit seemneid nii kaua. Ja väga hästi tupsuta ilusasti tasaseks,  ta peab olema selline silepind. Nii, ja siis, siis oota siis ma lasen siit natukene seda  vetka peale koguaeg. Ja meile meeldib nii niiske, peab jah olema. Nii, ja nüüd paneme siis lihtsalt sellist salatkressi seemneid,  raputame siia niimoodi. Salatkre jah, see on salatkress, see on teine asi,  mis me siia panime ja nii vajuta. Vajutame natukene kinni. Ei, ei, mitte mingil juhul, sest muidu see tõuseb üles  ja siis Neil on muld kõik kukil. Ja nüüd ta läheb kasvama, kui hästi läheb? No ma arvan, et alati läheb hästi, kui nii teha  ja päikese kätte akna peale. Jah, ja kui kaua siis sellest valmib selline salat,  kuus-seitse päeva. Need on pandud kuus päeva tagasi ja seda võib süüa juba ja,  ja naksata. Siit see ongi, võta maitse. Ma arvan, see on parem kui seeme. Natuke nagu sinep. Imelik, aga päris hea. Paneme kasvama, paneme, paneme kohe veel,  paneme veel, sest et ühest ühest ei jätku midagi veel paneme,  paneme sellise. Lepatriinu topsi k. Igale poole panna, aga mina olen isegi kuulnud,  et kartulit võib ka näiteks talvel ja suurtes mullakottides  oma toas kasvatada. Kas see tõesti on võimalik? No ma ma nüüd päris talvel seda ei kasvataks,  sellepärast et kartul on siiski selline taim,  kes tahab palju valgust saada ja siis selle kartuli  kasvatamine toas mullakotis. No. Ma ei tea, mul ruumi on, mina panen, ma arvan,  uueks talveks panen küll kotid, kartulikotid,  panen voodi alla igale poole ja ja, ja siis saab talvel  värsket kartulit sööma. Sul ei ole enam mitte magamistuba, vaid siis sul on hoopis  magamise põld? Kodus nojah, aga, aga siiski noh, kartulit võiks niiviisi  kotis kasvatada, noh näiteks, kui sul on rõdu  või terrass või et see on siis, siis ei ole midagi lihtsamat. Et siin jah, siin raamatus on siin kõik on nagu kirjas,  et raamat On siis see ongi Pireti enda rik ja seda ja. Siin on see lehekülg 61, oli see vist saad sa ise võtta  selle raamatu ja keerata. Vot, mis see raamat see on, siis millest see räägib? See raamat Piret, äkki sa natuke räägiks,  et millest see raamat räägib, see on selline aiaraamat lastele,  et siin on kaks tegelast, on kõrvahark ja lepatriinu  ja nemad siis saavad kokku ja lähevad seiklema. See on nagu siis mingi laste kriminull selline või. Võib-olla nagu seiklus. Ei no ma mõtlen, et kui. Selles mõttes, et ma mõtlen, et kui seal on lepatriinu,  kes on noh, teatavasti hea, eks ole, ja kõrvarõngad vasti on  kuri ja, ja, ja siis siis, siis ikkagi selline konflikt on  õhus ja Seda inimest, kes arvab, et kõrvaark peab olema väga halb  ja kuri aga Piret siin raamatu Väga ilusti kirjutab, et see ei ole nii,  jah, aga ta. On tegelikult väga kasulik. Ta on tegelikult oota kõrvahark on selle poolest kasulik,  et vaata, aedniku kõige suuremad vastased aias on lehetäid,  Nemad söövad kõik esimesed noored rohelised lehed söövad  kõik ära ja siis meil ei jää mitte midagi. Ja siis meil on väga kasulik, kui meil on sõbrad,  on lepatriinud, kes söövad lehetäis ja kõrvahargid ka. Ja kõrvahargid natukene muidugi näksivad ise teisi teisi  neid suuri rohelisi lehti ka servast, aga,  aga enamasti kõrvahargid on väga kasulik. Ja, ja kõrvahargid, tead kui toredad nad on,  sellepärast et kõrvahargi mamma näiteks kasvatab oma pojad  üles ja muidu on putukad on ju niimoodi,  et et pojad sünnivad ja lähevad ise laia maailma,  vaatavad, kuidas hakkama saavad, aga kõrvahara,  kas ta on väga kasulik? See elline loom? Kes kohe peaks ilmtingimata sulle kõrva ronima? Vaid ta teeb oma asju seal. Aga mismoodi siis, kui meil nüüd need taimed ütleme,  kasvõi tema siin on ilusti niimoodi nädalaga kasvanud,  millal oleks õige aeg ta mulda panna õue? No seda salat kressi, selle me sööme lihtsalt ära,  seda me nüüd teda me nüüd õue ei pane, aga õue on tark panna  taimi siis, kui on juba öökülmasid, enam ei ole,  et on mai lõpus, ma arvan. Ja peenrasse. Ja, ja näiteks võib mai lõpus siis panna peenrasse,  et mul on siin veel ühed seemned, et need on nüüd sellised seemned,  paki peal oli kirjas, et neid tuleb siis nüüd ööpäev tuleb  ette leotada ja need on lillherneseemned  ja lillhernes, tead, milline on lillhernes,  näed siin paki peal on? Seda saab pärast ju lõpuks süüa? Ei, lillhernest küll kahjuks ei saa, lillhernes lõhnab väga hästi,  ta on ikka ilutaim ja, ja, ja saab lillekimpu teha. Hennestega on muidugi keeruline, et noh,  tavaliselt ei jõua nad valmis saada, kas söön mina  või söövad vares, et selles mõttes, et see on üks kahest Keegi saab jaole enne aga kuidas hernestega on,  kas herneid saab ka ennem aknalaua peal ette kasvatada? Herneid saab niimoodi kasvatada, et sa, sa saad hernevõrseid süüa,  et paned, nad, paned jälle otsa, paned väga hästi,  pane sinna mulda, pane päris mulda täis,  siis me paneme sinna herneid peale et meil on suhkruherneid,  siin. Aa, kas need on need, mida koos kautega süüakse? Jah, ma olen kuulnud, et pidid olema sellised Noored alles. Jah, no need võib, neid võib nüüd kahte moodi kasvatada,  et neid suhkruherneid. Neid, sa võid täitsa panna maikuus enda peenrasse,  aga meie paneme nüüd niimoodi, et paneme nad sinna mulla peale. Lihtsalt niimoodi lahtiselt, vajuta niimoodi vajuta natukene  peale ja siis pritsime jälle vett kastale. Kasta tuleb ka korralikult ja siis on niimoodi,  et see läheb nüüd kasvama varsti ja siis tulevad siit üks  viie sentimeetri pikkused sellised võrsed  ja siis me lõikame need ära ja sööme, maitseb nagu päris hernes. Ja seda saab tegelikult ükskõik millal ja  selle nimi oli, ma küsin veel suhkruhernes. Lihtsalt mulla sisse, suhkru. Kui kaua ta kasvab nii suureks? No ma arvan, et ta võtab mingisugune 10 päeva või. Ja panen ohtrast, paned iga päev, paned ühe  ja siis juba 10 päeva pärast, sööd kasvõi iga päev ja,  ja ta sünnib lihtsalt süüa. Lõika ära siit ja värskelt need lehed, nii nagu nad tulevad,  ta maitseb täpselt nagu hernes. Väga head on. Aga Piret kui rääkida veel sinu raamatust,  siis kust üldse tekkis selline mõte kirjutada selline vahva  lugu sellest lepatriinust ja kõrvahargist? No eks ma olen neid lepatriinude ja kõrvaharkidega ise  kohtunud elu jooksul päris palju ja, ja siis  ja siis mul on 13 aastane tütar ja siis nüüd tema on  esitanud küsimusi ja ma olen ise neid mõelnud  ja ja, ja, ja siis nendest kõik siis kokku tuligi selline raamat. Et mismoodi see aiaelukate elu ikka välja näeb,  kes on seal head ja kes on seal pahad? Ja enamasti on niimoodi, et aias ja looduses ei ole niimoodi,  et keegi on hea ja keegi on paha sellepärast,  et kõik on millekski vajalikud. Ja, ja siis inimesed peaksid seda oma aiapidamisel  ka natukene nagu tähele panema ja rohkem arvestama. Aga kas need lehetäid, keda nemad taga ajavad,  kas nemad ei ole need kõige halvemad aiaelukad? Eks nad on ka millekski vajalikud, sellepärast et noh,  see Nendele toiduks Näiteks kõhu täis saaksid. Aga mis need siin on? Need on siin kolm tükki, on nüüd kartulid  ja siin allpool need veidra kujuga juurikad,  need on nüüd maapirnid ehk topinamburid,  pirnid, neid saab siis süüa. Topiamburid. Aga aga nad on, siis pannakse maa alla kasvama  ja see on hästi põnev taim, vaata, mul on üks pilt  ka temast kaasa, vaata et kui sa siit näed,  selline tegelikult on, oi, palepidi on tegelikult ta on  selline ilus kollast õitega taim ja ta on tegelikult nagu päevalill,  ta on päevalille vend. Aga tema erinevus on siis sellest, et tal on sellised  veidrad juurikad on maa all ja siis me saame neid süüa. Selline päevalill on peal, mis on ilus ja all olev see mugul,  see on siis hoopis söögi. Värskelt süüakse värskelt, süüakse asi ja koorid ära. Ja võib ka, sa võid suppi ka teha temast  ja kas me ka panna ja me saame panna onu Öövik,  ole hea. Pane siia, palun nafta. Ja pane niimoodi kohe päris ära, päris täis,  panen poole peale, sest me vahepeal paneme  selle pisikese topinam. Kartulit saab teha, kartulid, saa ka, vaata,  kui külmkapis kevadel jäävad kartulid seisma,  siis neile tulevad ikka sellised idud külge  ja siis noh, muidu ikka tehakse nii, et murtakse idud ära  ja ikka tehakse midagi just. Aga tegelikult sellise iduga kartuli, selle saab ju mulda  panna ja kasvatada ka samamoodi potis kartuli. Oi jah, nii paneme selle nüüd siia selle topinamburipoisi,  paneme siia vahele. Nii, ja nüüd pane siia üks, üks viis sentimeetrit veel mulda,  tea, kas on tähtis ka, kumba pidi ta läheb,  kas alumine ots alla või no ikka, sest vaata,  kuhu poole need idud siit kasvavad, et need peaks ikka  ülespoole üles, idudest hakkab tulema siis lõpuks see lill just. Ja kui kartulid, kartul on veel, vaata, kartulil on mitu,  idu on küljes, et kui kartuli pooleks lõikad nii,  siis sa saad juba kaks kartulit, siis ma panin täpselt nad  niimoodi üles, et ta jääb vaatama ja siis ma panin  selle topin amburile vett ka väga hästi ja just  ja katsu mitte kasvama hakata, tead. Nii väga uhke, nii paneme siia välja näitusele. Vaata, kas hernes juba tõuseb või? Ei tõuse. Ei lähe. Vaata kui huvitav see kohver, mulla, kohver. Peal kõik see taimestik kasvab, aga tegelikult seal all on  ju ka igasugused elusolendid nagu mutid ja vihmaussid. Nemad peavad seal juurte vahel kuidagi niimoodi hakkama. Mutid on jah, mutid on väga lahedad. Mul on ka üks tuttav mutt, tead. Hiiumaal aia taga elab mul seal ja, ja üks hommik lähen välja,  vaatan terve õu, tead, eelmisel suvel terve õu on,  tead neid mulla neid mutiuni või neid täis,  eks ole, ja ja vaatan ja, ja laseb uut hunnikut üles,  tead, ja siis karjun talle, et kuule, mis sa teed seal,  jäta järgi muru mul siin ilus ja ja noh,  jäta järgi. Ja kujuta ette, selle asemel et jooksu panna,  jääb mind kuulama ja siis laskusime dialoogi temaga  ja siis rääkisime pikalt ja tema rääkis mulle oma hingeelust  ja mina enda omast ja saime sõpradeks ja ma ütlesin,  et kuule, kallis kallis me noh, mutt, eks ole,  et mis sa siin tead, käid ja rüüstad, mine tead,  see 20 meetrit sinnapoole. No mitte naabri aeda just, aga, aga sinna üle aia ja,  ja, ja tead, tee, tee seal oma hunniku ja tema mõistlik mutt,  tema ütles, et noh, miks mitte ja no siiamaani  ja saime jutule ja ma ütlen ja, ja. Ja väga, väga hästi mõistlik mutt, mõistlik mutt,  näed, siis tuleb lihtsalt suhelda ja tunda oma ümbrust. Ja selleks ongi, ma arvan, väga hea lugeda  ka seda Pireti raamatut ja kindlasti panna midagi siia mulda  oma akna peale idanema, et siis juba mai lõpus panna see oma aiamaale. Aga. Just näpud mulda, võib-olla jäätist ka. Ja näpud mulda, aitäh, Piret.
