Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere eetris on raadio kaks alanud on teadvus, rubriik puust ja punaseks. Eelmisel ja sel nädalal oleme teid viinud füüsika maailma uudiste juurde, mina olen saatejuht Arko Olesk ning minuga koos siin metroloogia ehk mõtteteadlane ja teadis populariseerija Aigar Vaigu. Ja oleme jõudnud nagu ka esmaspäeval välja lubasime sellise uudise juurde, mis selgitab natukene jällegi nähtusi, mida ajast aega on looduses kohatud, aga mida hästi pole lõpuni selgitada suudetud ja seekord on selliseks nähtuseks piltlikult surnud vesi. Surnud vesi ei tasu segi ajada surnumerega, lihtsalt surnud vesi ja, ja kus see alguse on saanud, see on selline nagu müütilised piirkonnad, eriti ranniku ääres, teordide või sadamate ääres, kus siis laevad justkui jäävad kinni? Ei saa edasi, ei saa tagasi ja justkui kogu see laevajõud seal raugeb. Jah, mis on kummaline, sest kujutaksime ette, et kui me oleme näiteks maismaal liiva peal, siis samamoodi võime jääda kinni või kusagil väga pehmes alas rattad, jalad jäävad kinni ja midagi hoiab sind seal. Aga et midagi sarnast võib toimuda ka merest? Jah, no mudasse kinni jäädes. Me saame ilusti aru, et jah, see on selge, aga kui meres rannikumeres laev jääb seisma, siis justkui sellist ta silmale nähtavalt ja selgelt põhjus seal ei, ei näi olevat. Küll aga nüüd on suudetud natukese milles põhjus seal olla võib? Kes esimesena seda kirjeldas, oli Norra maadeuurija Nansen, kes siis 1893. aastal pani Siberit uurides tähele seal laevaga sõites, et aeg-ajalt täiesti müstiliselt laev juskui kaotas, kogu kogu jõu, jäi jäi siis vette kinni, seal natukene rapsides ja sipelgas kellede ette laevalt sipleb, aga et natuke seal kinni olles siis lõpuks ikkagi liikuma ja 1904. aastal siis Rootsi füüsik ja okeanograaf Ekman näitas laboris, et kuidas selline või mingis missugustes tingimustes selline efekt tekib. Ja kust see tekib, mainisin rannikualadel ehk kus saavad kokku soolane vesi ja magevesi mageda, vee tihedus on natukene väiksem ehk magevesi on soolase vee kohal. Ja nüüd, kus on see piirpind selle soolase ja mageda veepiirpind sinna siis laarsel sõidab, siis tekivad seal seal piirpinnas tiheduse erinevuse ained. Ja vot need lained tekitavad sellist lisa lisatakistusjõudu, mis siis seda laeva kinni hoiab. Et nii nagu kui sa lihtsalt laevaga vees sõidad tekivad sul laineveepinnale lained siis ka vähendavad laeva liikumiskiirust avaldavad takistusjõudu, aga samasugune efekt siis tekib seal kahe erineva soodusega veepiirpinnal. Sa ütlesid, et see oli aastal 1904, kui sellest aru saadi, miks me sellest täna räägime? Sellepärast et mis see mehhanism seal taga oli, mis seal täpselt tekivad, seal tekivad, et tekib selline nagu lainetused. Mul nagu sellest nagu päris elust, ühtegi sellist nagu analoogi ei, ei tulegi. Artiklis Nad vihjavad, et justkui liigud sellisel lainetaval konveierilindil, aga ja ma ei ole seal, nad ei, ei tunne seda küll, aga miks see laev seisma jääb, on see, et laev sõidab mootorite võimsus, siis liigutab laeva edasi ja seda on vaja selleks, et tegutseda taks jõudude vastu, seal üldiselt klaar sõidab konstantse kiirusega, siis seal on tasakaalu seisund. Et mootorite võimsus läheb kõik selleks, et ületada seda veedaks jõudu. Ja nüüd järsku kui see takistusjõud hüppeliselt kasvab ja mootorid ei, ei kompenseeri seda, siis laeva kiirust peab langema. See see efekt ongi, mis juhtub. Lainetus seal kahe erineva soodustada pinnal, seal vee all, see ongi selleks selleks põhjuseks. Ehk see laevamootorites võimsust, see kaob sinna selle lainetuse tekitamise sisse ära. Mõne aja pärast sel ajal, saab, saab sealt ikkagi välja ja nüüd, kui ajaloos tagasi vaadata, siis arvatakse, et ka kunagi Kleopatra suur laev seal kusagil 31. aastal enne Kristust enne meie aja arvamist siis kaotusele lahingu puhtalt ka samasuguse efekti pärast, et rannikumeres, kus on ka sellised nagu natuke bjordile sarnanevad tingimused saavad kanal nagu kanal ja siis kohtuvad seal magevesi ja soolane vesi, seal tekkis samasugune efekt siis see laev, suur sõjalaev, jäi sinna kinni ja teda rünnanud väiksemad alused suutsid ilusti sellest uuest laevast võitu saada. Selle kõige praktilised järeldused või et mida me saaksime nii-öelda siis nüüd ette võtta, selle teadmisega ins puudutavad seda, kuidas, kuidas ehitada laevu, kuidas kujundada sadamaid, jääks ainult kui ja kuhu kohta? Just, ja ma ei tea, kas meil on nagu mingisugune mehhanism, et kui me nüüd nagu teame mingis kohas looduses need võivad nagu tekkida ja meil oleks nagu oluline, et laevad seal nagu hästi liikuda saaksid tekitada mingit sellist segamismehhanismi või see on üks võimalus, aga jällegi kui sa mõtled misse, mastaap on, kui palju vett sa peaksid seal segama hakkama, et ei ole nagu pangetäis vett, vaid terve rannikumerd peaksid segama hakkama või ühte või siis pigem kui meresõidukaartidele on see info olemas, et sellistes kohtades eksisteerib selline efekt, et sa tead juba seda oodata ja pääseda laeva kinnijäämist siis mingisuguse müstilise jõu põhjustatud efektiks, vaid ongi täiesti looduslik asi, juhtub sellele sellel põhjusel tõenäoliselt nendes nendes piirkondades. Kes iganes laevaga sõitma minemast sellistesse piirkondadesse, siis nüüd te teate, et on olemas ka sellist lainetust, mis veepinnal välja ei paista, vaid mis toimub nii-öelda selliseid kahe kihi piiri peal ja see võibki siis nii-öelda bee ära tappa või õigemini laeva liikumise. Seisata drinali puust ja punaseks, rääkisime füüsikast, siin mina olen saatejuht Arko Olesk ning abiks Eesti metroloogia keskteenistuse juht Aigar Vaigu, kes on tuntud ka saatest rakett 69 ja veel millestki muust kohast täname teid kuulamast ning järgmisel nädalal juba uue valdkonna uudistega kõike head, puust ja punaseks, puust ja punaseks.
