Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, Raadio kahe eetri vallutab järgmiseks kümnekonnaks minutiks x teadusrubriik puust ja punaseks. Eelmisel nädalal oli ka sel nädalal viime teid põnevasse füüsika maailma. Ei ole saatejuht Arko Olesk ning minuga koos siin teaduse populariseerija Aigar Vaigu. Et kõiki neid uudiseid lahti selgitada, teha puust ja punaseks sel nädalal teemad on kõik meil seotud veega, et üsna vesine vesised uudised on see aasta või see nädal. On ka sügis kätte jõudnud, ikka siin aeg-ajalt ladistab vihma akna taga ja ja ma ei tea, kas just sellest, aga igal juhul need teadlased, kelle tööd me täna tutvustame, tulid siis Ühel hetkel mõtte peale või hakkasid otsima viisi, kuidas veepiiskade sellest vihmast võiks mingit kasu ka olla, täpselt, et kui sa vaatad, vihma, sajab, vihmapiisad kukuvad, vihmapiiskade on kineetiline energia võiks selle kuidagi kätte saada, sest see on justkui tasuta käes. Et nii nagu tuulist ilmade puhul vaata, kui muidu me kirume, et on tuulised ilmad ei saa looduses mõistlikult jalutada, ei saa ilma nautida. Aga paneme selle sinna tuuleteele, tuulegeneraatorit, saame sealt elektrit samamoodi. Vihmaga võiks ju panna vihmasaju alla väikesed sellised vihmageneraatorid. Vihmast elektrit tootvad raatorid olekski meie sügiseti meie energiaprobleemid lahendatud. Et aga kuidas seda teha, vot see on omajagu küsitavusi, ega igal juhul nemad on nüüd ühe lahenduse välja pakkunud ja nad on täiustanud siis olemasolevat tehnoloogiat või seda oluliselt parandanud. Aga jah, nemad siis väidavad, et nad on praktiliselt suutnud demonstreerida, et kui vihmapiisk veebis kukkumised kusagil 15 sentimeetri kõrguselt siis tekitab see alusele kukkudes spetsiaalselt spetsiaalne alustada, selle alusel kukub tekitab 140 voldise pinge. Ja kui need veepiisk on piisavalt palju, sajab sinna, sest nad suudavad isegi panna ligi sadakond LEDi põlema. Fotoga. Nüüd ongi küsimus, et noh, palju seda energiat sealt lõpuks ikkagi siis siis vabaneb tulla, seda uudist lugesin, siis mul oli selline tunne täpselt, et et tegu on mingisuguse igiliikuriga või sellise asuta energiaga. Et tihtipeale kohtab Youtube'is selliseid videosid, kus siis keegi on teinud sellise igavesti energiat tootva seadeldisi. Küll, aga kui selles artiklis natukene süüvida, siis on aru saada, et et siin energia jäävuse seadust küll ei rikuta. Sobib, veepiisk peab olema kõrgemal, et allapoole kukkuda. Aga see alus, mille peale sa kukub, see on selline omamoodi täiustatud väljatransistor ehk kui see veepiisk sinna peale kukub, tekitab ta seal elektrilise ühenduse ja kuna seal v piisab pinna peal on ka elektrilaengud, siis sealt see elektrienergia genereeritakse. Kuidas täpselt, ma jään praegu vastuse võlgu, et ma ei, lugesin küll mitu korda seda ja püüdsin näppude peal rehkendada, aga ei, ei, ei saanud ma aru, et mis mis täpselt see kuidagi töötab. Aga nad on väga, väga nii-öelda lootusrikkad, nad väidavad, et selline uus seadeldis võiks genereerida kusagil seal 50 vatti ruutmeetri kohta elektrivõimsust. 50 vatti ruutmeetri kohta on, on päris palju. Selline ütleme keskmise väikese eramaja katus võiks seal olla palju sadakond ruutmeetrit, nii et 100 korda 50 on 5000. See on viis kilovatti, pole raha, see on päris. Telekat saab vaadata ja hea telekat saab ilusti vaadata, isegi vett saab keeta sellise, kui vihma sajab. Eks selle salvestamine on nagu järgmine probleem, et tõepoolest ja me saame seda energiat ju ainult siis, kui vihma sajab, kui me just ei pane sinna mingeid salvestussalvestusseadmeid järele, et mis on praegu nii-öelda nii tuule kui päikeseenergia puhul, see probleem, see kitsaskoht päiksega on sama mure. Kui päike paistab, siis on elektrit piisavalt. Päike pilve taha läheb, siis kaob ära. Need see murepilve mure on lahendatud, kui hakkab sealt vett sadama, siis siis saab sealt energiat tootena okei, ja nüüd võib-olla liiga praktiline küsimus mullaga nii-öelda, kui eks ole, katusele saab panna päikesepaneele kui vihmapaneel, aga ilmselt ei ole selliseid paneele, mis nagunii-öelda, päikesepaistel toodaksid päikeseenergiat vihma ajal vihma energiat, et kuidagi tuleb see seda kinda ikkagi jagada. Ega veel neid vihmapaneele nii-öelda ka ei toodeta, sest see on alles eksperimentaalne töö ja laboritingimustes on ära näidatud, et kui meil on selline uudne transistor sellise uudse struktuuriga siis see on võimeline tootma kukkuvatest e piiskadest elektrienergiat. Ma ütlen endiselt, olen üsna skeptiline selle selle artikli suhtes, et tundub väga ilus. Et olla tõsi, et kindlasti on siin nagu mitu, aga et ma olen üsna kindel, et sil lähima paari aasta jooksul me ei hakka vihmapaneele katustel nägema? Jah, ja ilmselt nagu igas maailma piirkonnas need ka ilmselt ei õigustaks ennast, et jällegi kui palju kusagil parasjagu vihma sajab, võib eeldada näiteks mingid troopikavihmad on tugevamad, võib-olla tekitavat rohkem seda energiat kui nii-öelda selline uduvihm, mis meil siin niimoodi sügisel tiba õrnalt seal. Huvitav oli see, et kui need viisat pidid langema niimoodi ükshaaval, et kui ta tuli sellise pideva joana, siis siis nad sealt elektrit ei, ei genereerinud. Nii-öelda piisk piisa haavalpidiselt tulema, eks näeb, mis saab ja olgem ausad, gravitatsioon roni abil siis elektrienergia tootmine, et ta võiks vaadelda kui taastuvenergia allikad, sest alati saab kõrgemale viia ja lasta neil sealt alla kukkuda ja sellest sealt siis elektrienergiat toota, nii et võiks öelda täiesti roheline energia on see gravitatsioon ja kui eks ole, kui me ise ei pea kulutama energiatest seda asja siin üles viia, eks praegu vihma puhul seda teevad nagu looduslikud protsessid, kui me ise peame hakkama seda vett kusagile sinna üles tõstma, sest me kulutame selleks ilmselt, et rohkem energiat ei, vähemasti sama palju kättesaadav. Ja need mured seal on, aga ootame ja ootame põnevusega, kui eksperimentaalne seadeldist nüüd natuke suuremasse skaalasse läheb ja nad tõesti suudavad seda viitekümmet vatti ruutmeetri kohta kasvõi ruutmeetrisel alal demonstreerida. Igal juhul teadlased otsivad taastuvenergia lahendusi, et vabastada meid nafta ja teiste fossiilkütuste. Nii et seal on alati positiivne. Ja siis kolmapäeval väike selline meelitaja ka siia, et kui täna rääkisime sellisest nagu veest energia saamisest või energiaveest, siis kolmapäeval räägime surnud veest. Räägime kolmapäeval surnud veest selleks kätte meid tulema kuulama jälle kolmapäeval või pärast otsima tippi üles. Raadio kahe kodulehelt sein oli puust ja punaseks. Stuudios Arko Oleski Aigar Vaigu. Täname ning kolmapäevani. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
