Tere, sõbrad. No kui te arvate, et mina hakkan täna siin vanni võtma,  siis te küll eksite. Sest esiteks ma olen natukene liiga suur  selle vanni jaoks. Arvan, et siin vannis saab mõnusalt ennast pesta näiteks  mõni tuust. Aga, ja teiseks näiteks me ei räägi täna üldse pesemisest,  vaid hoopis järvest. Vaadake veest ja järvest, see on nüüd see siin,  kus see vesi läheb, see on nüüd üks suur järv,  kujutage endale ette, et siin ümber on hästi palju metsa  ja põldu ja see on väga suur. Suur järv Aga miks ma üldse järvest räägin? No vot sellepärast et tänavune talv on olnud väga lumerohke  ja ja see on ausalt öeldes täiesti uskumatu,  mina pole kunagi varem midagi sellist näinud  ja kuna on hästi palju lund, siis ühel hetkel hakkab see  lumi nagu kõik ära sulama. Noh siis kui kevad tuleb ja siis peab see vesi kõik kuhugi jõudma,  ta hakkab kõik voolama, siis hakkab voolama ojadesse,  jõgedesse, kraavidesse. Ja isegi merre. Ja muidugi suured inimesed ka muretsevad sellepärast natukene,  et mis siis kõik juhtuma hakkab, et võib-olla see ujuvab üle  nende keldrid ja, ja, ja, ja heinamaad põllupeenrad ja,  ja ukseesile. Aga ausalt öeldes, mina olen küll väga põnevil,  sest et. Minuga ei ole kunagi varem midagi sellist juhtunud,  ma olen ju elanud seal Saksamaal ka nii palju aega  ja seal ei ole üldse nii palju lund kui Eestis. Ja ma olen kadedusega kuulanud näiteks oma isa,  kes on rääkinud oma lapsepõlvest, kui tema oma vanaema  juures käis ikkagi kevadel siis kui lumi hakkas sulama  ja kui jää hakkas jõe peal liikuma, käis poistega mängimas,  seal peal. Et kui vahvad mängud need olid  ja siis ta isegi ei tahtnud terved päevad koju üldse minna,  sest seal oli nii põnev. Nad ehitasid siis igasugustesse kraavidesse,  tammesid ette, tammisid niimoodi, et niisugust puuokstest ja,  ja lumest panid siukese tammi ette ja siis vaatasid,  kuidas kõik see vesi sinna kogunes, kogunes pressis,  pressis ja siis pressis sellest läbi ja tamm oli katki. No ja minul on ka oma sõprade poistega siin suure-Peetris  päris päris mitu head plaani soolas, sest et meil on  ka siin väga suur jõgi. Aga mul on ka üks teine väga vahva plaan. Oi, ma ootan seda plaani juba nii suure huviga. No nimelt minu klassivend kutsus mind kaasa ühele  kanuumatkale soomaale, nad lähevad ema isaga  ja mina võisin ka kaasa minna. Kas te olete soomaast kuulnud, mina olen ainult pilte näinud  ja seal on niimoodi, et kui kevad tuleb ja vesi hakkab voolama,  siis seal on kõik, kõik on vett täis, niimoodi,  et liikudes ainult paadiga või kanuuga ja seda me lähemegi  vaatama ja seda nimetatakse seal soomaal viiendaks aastaajaks. Sest et see ei ole midagi sellist nagu kõik teised aastaajad. Ja noh, tegelikult oligi vist vanasti üldsegi nii,  et väga palju liikusid inimesed oma kodukandis maal,  paadiga, sest et jõed ikkagi läksid kuskile aleviku juurde,  kus oli siis pood või arst või või kool. Ja siis sedamööda niimoodi liiguti seal peal  ja see oli üks väga põhiline asi. Aga täna tulebki meile saatesse rääkima üks mees sellest  paadi sõitmise ajast, sellest, kuidas sõideti paadiga  ja milliste paatidega ja kuidas ka neid paate tehti,  sest et omal ajal ei olnud olemas niisugust asja nagu paadipood. Aga seda kõike. Ma ei tea, panen võib-olla siia natuke tagasi. Nojah. See on nüüd küll juba Täis no praegu täna jääb kalale minemata. Meil on hea meel tervitada siin Suure-Peetris. Meie saatekülalist Andres Koidu erit. Andres teie olete siis. Laevameister, või kuidas teie ametinimetus on? No ametinimetust kui sellist ametinimetus on ikka puussepp,  puussepp tavaline. Aga võib nii öelda küll, et olen viimastel aastatel palju  tegelenud ühepuupaatide valmistamisega. Ja selle ehk siis ühe puu paat ehk siis tema nimi on. Paat ehk Haabias oli ka loosik? No esmane huvi tekkis juba tegelikult üsna varases eas lapsepõlves,  et. Aga kokku esimest korda puutusin võib-olla filmidest  ja nagu ikka poisikesed indiaanlaste kanuudest  ja aga siis ma ei teadnudki päris pikka aega,  et ka Eestis tehakse analoogseid ühest puust paate  ehk siis sarnaseid nagu Ameerikas ja Siberis  ja nagu põlisrahvastel on. Aga siis sain aru, et ka Eestis on kohti  ja läbi aegade juba. 1000 aastat rohkemgi on valmistatud samasuguseid  või sama tüüpi sõiduriistu. Nii ruhid kui kui haabast. Ja abid ja need on kõik tehtud ühest ainsast puust. Kõik on ühest ainsast puust tehtud. Aga ühest suurest palgist sellest suurest palgist. Aga kas just me ennem rääkisin ka sellest,  et et vanasti inimesed käisid palju paadiga,  siis ütleme kodust poodi või, või arsti juurde. Kas see tõesti oli nii? Oli küll, eriti just soomaast soomaal, millest sa just  ennist rääkisid, et tegemist on sellise madala alaga,  kus siis Sakala kõrgustikul ju kõrgustikult kõik need veed  siis talvised vee lumi hakkab sulama ja need veed valguvad  kõik sinna madala maa peale ja ja selle madala maa jõed Raudnahallis,  tänavasti. Ei suuda seda kõike Pärnu jõkke nagu üle kanda  ja siis hetkeks, enne kui vesi merre merde jõuab,  siis hetkeks ujutatakse see ala üleni üle. Nii mets kui luhad. Kui tihtipeale ka inimeste koduõued Ja te olete seal ka käinud siis oma ühe puupaadiga seal  sõitmas või? Oma ühe puupaadiga ei ole küll soomaalt pärineva ühe vana  meistri tehtud puupaadiga, olen seal sõitnud  ka üleujutusalal. Ma proovisin seda väikest paadimeest siin siia paati panna,  aga ta ei tahtnud kohe kuidagi seal tasakaalus püsida,  kas päris paadiga, õige paadiga ja päris mehega on sama lugu,  et et see tasakaalu hoidmine on raske. Jah, need väikesed paadid on tehtud küll väga täpsetes proportsioonides,  et nii inimese kui ruhi, mis ongi enam-vähem kolm meetrit  kuni neli meetrit pikk, ütleme, et et ja inimese kaalu kaal  võiks ka olla enam-vähem samas selle paadi mõõdus,  aga aga ühe pubaadiga, nii haabja kui ruhiga,  ongi see häda, et esimesest hetkest, kui sinna peale astuda,  tuleb hakata tegelema tasakaalu hoidmisega  ja nagu vanarahvas ütleb, et keel peab olema täpselt keset suud. No sellepärast, et see paat on ikkagi suhteliselt madala  süvisega ja hästi ütleme, et vanasti ju nimetati selliseid  paate ka pähklikooreks. Et seal on tõsine tegu, et sellega vee peal üldse püsida tasakaalus,  tasakaalus. Aga miks siis seda paati kuidagi teistmoodi ei tehtud,  et ta tasakaalus püsib? No see on ainult meie tänapäevaste inimeste selline suur mure. Vanasti sõideti sellega, vanasti olid inimesed väga osavad,  nad alustasid juba maast madalast ja nagu siin juures  olevatelt mudelitelt näha, seisid inimesed ahtris püsti  ja ka keharaskusega aitasid seda paadi suunda mõjutada,  nii nagu tänapäeval poisid ruladega teevad. Nii et see on nagu see on nagu võrreldav natukene sellise  rula või lumelauasõiduga. Selle peale ma ei oleks tulnudki, aga tänapäeval  siis väga palju neid osavaid meistreid ei ole,  kes püsti selle peale suudaksid sõita. Mina olen mina, suudan veel. Aga see nõuab harjutamist, tegelikult suudavad kõik,  aga lihtsalt inimestel puudub see kogemus,  et kui mina esimest korda istusin habesse,  siis istusin ka nagu paati tavalisse, aga  siis hakkasin tundma, kuidas ühele poole kisub,  teisele poole kisub, haarasin mõlemast pardast kinni  ja võdisesin seal niimoodi ikka päris tükk aega,  enne kui sain tasakaalu tagasi. Ja kolm päeva sõitsin niimoodi krampis ja istusin  selle ühe kaare peal ja alles siis hakkasin julgust koguma  ja hakkasin vaikselt püsti tõusma ja lõpuks õppisin  ka püsti püsti asendis sõidu ära. Aga mis on selle haabja meisterdamise põhimõtted  või miks ta ikkagi erineb tavalisest paadist? Tavalisest paadist erineb erinebki ta kõigepealt  selle poolest, et ta on tehtud ühest suurest palgist kas  haava või pärnapalgist. Nendest puudest. Sellist paati, nagu seal praegu vees on,  kruhipaati sellist annab teha. Kookaspuust võib teha kuusest. Siin ei ole nagu aga miks just haabet pärnast  ja haavast ainult teha saab? On sellepärast, et lehtpuu on tihedama süüga vähem oksaline  ja see ongi, et ta on hästi tihe valge puu  ja teda annab tegelikult laotada. See tähendab, laotada tähendab see, et näiteks see ruhipaat  on tehtud ühest tüvest, sellepärast on ta keskelt hästi  kitsas ja kui näha, vaatame pardaid, siis need pardad  koolduvad natukene ülespoole tagasi. Et teda ei ole nagu laotatud, on ainult vöör ahter välja  tahutud ja seest tühjaks tehtud ja kinnitatud  siis tasakaalu hoidmiseks stabiliseeriv laud sinna kõrvale. Aga abia puhul on niimoodi, et siin on näha nende paatide juures,  et vööris ja ahtris. Siin on nagu üks madalam koht. Ja siit tõuseb uuesti pardaserv üles mõlemalt poolt  ja moodustubki selline nagu herne kauna sarnane kuju. See tähendab seda, et tegelikult enne Enne valmimist olid need pardad siia sissepoole kooldu. Töö käigus no alguses raiutakse ta välja sellisest peopesa laiusest. Kitsast praast siit keskelt, nii nagu herne kauna teed lahti,  võtad herned välja. Ja siis ta jääb sellise umbes samasuguse kujuga,  see, kui herned on välja võetud. See hernekaun on umbes sellise kujuga, et tema,  need ääred lähevad kerges kaares niimoodi mõlemale poole,  nagu. Madalduvad. Ja selle haabega on enam-vähem sama lugu,  et need parda pardad on tegelikult olnud sissepoole kooldu. Nii et tegelikult oli tegemist sellise noh,  tavalise oksaga, kui me vaatame, mis on seest tühjaks  raiutud ja. Sellest tingitud siis, nagu ma ütlesin, on need pardaääred  nagu kumerad. Ja nüüd tehakse, kui on, et pardad nagu laiali saada,  et see ern kaun nagu laiali läheks, teeks nagu see ruumala  suureneks siis on mõlemale parda äärde äärtesse tehtud lõkked. Need, lõkked süüdatakse põlema, valatakse see valmiva haabja  sisemus vett täis ja siis lepaokstega surutakse siia  pidevalt vahele ja painutatakse need pardad laiali. Nii, ja siis see tuli siis kuidagi teeb nii,  et ta jääbki laiali või tuli vesi aur. Ja siis pärast pannakse kaared sisse. Ei, ta iseenesest ei jää niimoodi laiali,  pärast tuleb kaared sisse panna ja hoiavad seda koos  ja teine asi on see, et ta on ikkagi veel toores puu,  ta on kogu aeg valmimise käigus on tegemist toore puuga  ja läbi aurutatud puuga. Ja siis, kui tal on, võib hoida ka lihtsalt esialgu mingid  pulgad vahel, aga need kaared siis on ka kuivamise käigus  ääretult tähtsad, et siis ta kuivab alles samasse õigesse vormi. Ja, ja siis jäävad need pardad nagu paigale. Meie räägime täna paatidest ja nende ajaloost aga algaks  võib-olla algusest, et kas see paat, mis meil siin selles  kausis on, on nüüd see kõige vanem ja kõige esimene paat. See on kõige vanem ja kõige esimene paat üldse. Sellist paati kasutas juba kiviaja inimene  ja seda sai ka kivist valmistatud tööriistadega seest  tühjaks õõnestada. Laotamine on juba keerulisem protsess ja see näitas juba  nagu tehnoloogia arengut, et senimaani ei ole leitud tõestust,  et haabes oleks tehtud paljalt kiviaja tööriistadega. Küll aga on leitud nagu. Selliseid ruhijäänuseid ja kindlalt teatakse,  et sellist paadi tüüpi kasutas juba ürgaja inimene  ehk siis palki, mis on seest õõnestatud. Võib-olla on ka ruhi puhul tõesti, et vööri ahtri kuju on  aja jooksul muutunud ja see laud on kindlasti hilisem lisandus,  aga miks see laud siin küljes on? Laud on kinnitatud selleks, et kuna paat on alt ümara põhja  ga tal puudub kiil, siis laud on kinnitatud selleks,  et nagu stabilisaatorina külge. Kuna sõita võib olla võimalik ka ilma selle lauata,  siis ahinguga kala küttida või midagi seal paadis nagu teha  on suht keeruline ilma selle lauata, siis ta võiks  siis ta võiks kohe ümber minna. Aga kui me nüüd ajalooliselt edasi läheme,  milline on järgmine paat? Üldiselt on tegemist nüüd täiesti tavalise habiaga,  mis on muutumatuna püsinud üle 1000 aasta. Et need kõik on siis haabjad Need kõik on haabed ehk lootsid ehk lootsikud,  aga kus nendega sõideti. Nendega sõideti põhiliselt sisemajanduse. Ja nagu me enne rääkisime soomust, kus kevadeti tuleb suur  vesi ja kõik on üle ujutatud Siis on, et miks nad on, miks see paat on sellise madala  süvisega ja temaga on kerge liikuda, seal,  kus on madal vesi. Aga kui madal ta võib-olla isegi kuskil nii vähe vett? Süvis võib olla 25 sentimeetrit, võib-olla  ka rohkem, aga juba 25 sentimeetrit, see tähendab seda,  et isegi pääseb läbi juba kolme, kui veesügavus on 30 sentimeetrit. Igal igal pool nii lauda ja elumaja vahel askeldades kui. Küünija noh, siin on näidatud, näidata välja üks selline  heinaveo haabjavedu et tegemist on tegelikult kahe erineva  haabjaga ja nii nagu tänapäeval me ju teame,  kuidas vanemad inimesed senimaani heina peavad,  et neil olid sellised kaks roigast, mis olid omavahel nagu  ristpuudega ühendatud ja selle peale laoti hein  ja siis kahe inimese vahel või hobuse taga lohisti,  kas lohistati see hein heinamaalt koju? Soome inimesed tegid endale Suvel siis, kui heina tehakse suured heinakuhjad,  hiigel, suured heinakuhjad Luha heinamaadele. Luhakas on siis nagu kõrgemal see on mitte kõrgemal,  vaid see on siis kuskil jõe ääres. Kus on selline, kus on kaloomi, karjatatud  ja nii edasi? Ja sellised hiiglaslikud heinakuhjad jäeti  siis talveks sinna seisma ja kevadel tuli suurvesi,  siis oli lihtne haabjatega heina koju tuua  ja sealt sinna ja, ja siis nagu inimesed nagu vedasidki selliselt,  et läksid, tegid kogu küla, tegi talgud,  nad läksid Luha heinamaale ja vedasid need heinakuhjad  endale niimoodi kahe haabja vahel koju. Sest et jõgi ju ühendas kõik ja et see oli nagu väga loogiline,  et inimesed oskasid nagu väga targasti ära kasutada,  kasutada seda suur vett. Et vesi ju teatavasti on ju väga mugav veetee,  kui sul on olemas selline väga hea paat nagu Haabjas,  millega pääseb nii sügavast kui madalast veest läbi  mis on väga kerge ja hea manööverdusvõimega. Aga kes need ikka kõik siis sõitsid selle peal? Sõitsin igas peres oli omal ajal soomaal,  mitu haabet sõitsid, kõik sõitsid, lapsed sõitsid suured  mehed ja väikesed mehed ja sõitsid naised  ja lapsed. Ja see oli põhimõtteliselt igaühe oskus. Ja siin on ka näidata, et näiteks siin viib ema oma tütar  kooli ja kutsanga peal ja. Tütar on voolitud ka ühe vana foto järgi  ehk siis Soomel on üks koht tipu ja seal on üks koolimaja  ja siis ma nägin sellist tütarlast samasuguses kleidis  ja aluskleidis ja samasuguse soenguga ja  siis ma üritasin teda järgi teha ja ja täitsa tuli tema  moodi välja küll. Aga kas ja siis on? Ja siis on siin veel näha siis selline metsavendade haabes,  see siin ja siin on näha, et nagu ma nimetan neid küll väejooksikuteks,  et neil on selline sõjaväe vorm seljas, et ühel on nagu  saksa sõjaväemüts ja teisel on vene sinel seljas,  et siis mõlemalt poolt. Eesti poisid on ära karanud ja metsa pa kokku läinud,  siin on neil üks jahukott, mis on neile siis rettu kaasa  antud ja väike kott muude tarviliste hädatarvilike asjadega. Ja, ja sellepärast nad ongi haabja selja,  sest et sellega sai igal pool liikuda, igal pool sai liikuda. Isegi mööda Eestit Eestist saab vist teha  ka enam-vähem sele ringi peale, eks ole? Olen kuulnud ja see on see muistne veetee,  millega peaks siis mis on nüüd küll paljuski kokku kasvanud,  aga omal ajal sai siis merest sõita Peipsi äärde välja. Aga maailmas, kas. Ma olen aru saanud, et isegi Lõuna-Ameerikas  ja ja ma ei tea, kus siis Aafrikas või kas igal pool  maailmas sõideti analoogsete paatidega või? Nad on kõik väikeste erinevustega Lõuna-Ameerikas nagu väga  palju selliseid ühepaate nad olid palju suuremad,  nendega sõideti ka ooke. Aga kas neil oli sellepärast suuremad, et neil olid suuremad Neil olid suuremad puud just nimelt suuremad  ja paremad puud. Ja ka samuti Siberi põlisrahvastel on analoogsed täpselt  haabega sarnanevad paadid olemas ja need neid kutsutakse  samamoodi haabeteks. Aga nemad on natukene väiksemad, veelgi parema manööverdusvõimega. No seal on väikesed erinevused, aga Eesti haabes on just  ehitatud selline suuremana ja kopsakamana,  et siis, et inimesed kasutasid neid oma talutööde juures  hästi palju. Aga põlis Siberi põlisrahvad olid põhiliselt ikka kütid  ja kalastajad ja nende haabed on nii kerged,  et et annab üksinda seda mööda tundrat lohistada ühe veekogu  äärest teise veekogu äärde. Või võtta ta kasvõi taigas endale kukile  ja tõsta üle palkide. Teie olete praegu Eestis selline haabimeister,  kas neid Haabemeistreid on Eestis veel või üldse maailmas  või seda enam eriti keegi ei tee? Maailma kohta ei oska öelda, on kindlasti,  et maailm on suur ja lai ja kindlasti on meistrit palju. Ja ega siin Eestis ka nii väga kitsas ei ole,  neid mehi, kes endale ikka on haaba teinud  ja senimaani asjaga tegelevad, neid on ikka küllaltki palju. Isegi jah, Eestis no Eesti kohta arvestades,  kui väike rahvas me oleme, siis ei, ei saa kurta,  et oleks vähe neid, kellele see huvi pakuks. Seda on tore kuulda, aga kas ma võin selle vahepeal vette  panna ja paneks selle siia valges ilusasse ookeani se  niimoodi ja puid vedama? Ja nüüd ta siis sõidabki. Oma kodu, kus ta siis oma need lõhutud puud ilmselt puuriita paneb? Ütleme, et ta sõidab üle vee üle jõe ühel pool jõge,  raius puud ja viib teisele poole koju. Ja siin on näha, et noh, mehel on ilmselgelt keharaskus  ühele poole Ta peaks ennast natukene korrigeerima, siis läheks õigele poole. Jah. No eks see on vist puukoormust ka tingitud. Aga haabja meisterdamine tundub olevat päris täppistöö. Et. Kas ennem ühe Habja valmistamist, te teete jooniseid  ja mõtlete ja vaatate metsas palke või see käib kuidagi lihtsamalt? No esimene asi ongi metsa minna ja otsida endale sobiv paadipuu,  mis ei ole sugugi lihtne. Sest et sellise puu leidmine on väga raske. Pärna on väga raske leida ja keeruline, aga isegi haavapuud  on raske leida, sest haab on teatavasti meil sedasorti leht puu,  mis kergelt võtab mädaniku sisse, aga haaba valmistamise  puhul on vaja just, et puu südamik oleks terve,  ilma mädanikuta, mille järgi seda kontrollida. Saab aru koore järgi puu kasvualast, et kas ta on kasvanud  kõrgemal ja kuivemas kohas kas tal on piisavalt valgust olnud,  et ta kasvaks kõrgeks, sihvakaks oleks piisavalt vana,  et tal oleks jämedust, et ütleme, et ta peaks olema  siis ikkagi ideaalne nagu Eesti haabja, puu peaks olema  siis vööri poolt ehk siis ladva poolt peaks olema 50  sentimeetrit jäme altpoolt siis 80 70 luure poolt,  täpne mõõtmine ja otsimine, ega mõõtmine väga täpne ei ole,  et see on kõik silmaga korraldada ja nöörijupiga ümbert ära mõõta,  et see ei ole just see teadmine, et see,  see oskus leida selline puu, osata seda puud metsas näha  ja ära tunda. Et see on paadipuu, et sellest saab paadi. Aga teil on kaasas ka siin, nüüd mõned, vaatan vist nüüd  niisugused tööriistad. Et kas need on nüüd needsamad tööriistad,  mida juba kuskil kivi ajal kasutad. No kiviajal päris metallist tööriistu ei kasutatud. See on ikkagi täitsa tänapäevane, aga selle ei saa öelda,  et ta on ka tehtud, siin on meistrimärk peal,  selle on teinud üks Võrumaa sepp Peeter Reemann. Et on samamoodi Eesti sepa töö, aga see on nüüd künakirves  ja loomulikult ei raiuta temaga niimoodi käes käes hoides,  vaid tal on ikka vars ka taga nagu päris kirvel. Jah. Aga ta on selline huvitav tööriist, millel on  siis selline tera moodustab sellise poolkaare  ehk sõõri ja see on just selleks, et saada nagu. Palki seest tühjaks, et. Et ei saa nagu raiuda palgi seest Sirge kirvega selleks on vaja võtta sellist kumerat,  laastu. Ja sellega siis raiutakse haabet ja ruhi seest tühjaks. Kogu see suur töö tehakse ära praktiliselt sellise kirve põhine,  see on põhiline tööriist. Ilma selleta ei saagi teha ühe puu paati. Aga teine tööriist. Teine rist on lihtne nuga, mis on sattunud kaasa,  et see hea tööriist teha neid väikesei haa. Sest sellega neid väikeseid ju ei tee. Aga kui nüüd selle Tööriistaga kogemata liiga lähedalt sealt äärest niimoodi  sisse lüüa ja väike auk tuleb siis see, kas  siis on kogu töö mokas ja peab uut palki minema otsima. Peaaegu on kogu töö mokas, noh muidugi on võimalik  ka üht-teist parandada, aga et seda vältida,  selleks on haabevalmist mise juures omad nipid. Selleks puuritakse. Haaba parrastesse sellised kindlas rivis,  sellised väikesed augud umbes viie sentimeetri,  viie sentimeetri kauguselt lähedaselt ja no ütleme kaarte  koha pealt, et siin, kus praegu kaared sees on siit  ja põhja alla on puuritud väikeste augukeste rivi,  mis on küllaltki väikesed, neli millimeetrit,  läbimõõdud, imepisike ja, ja siis, kui seestpoolt raiud  ja see auk vastu tuleb, siis tähendab see,  et põhja paksus on saavutatud ja edasi raiuda enam ei tohi. Jah, sest see auk ei ole päris läbi, vaid ta on mingi maani,  ainult jah. Ta on umbes kaks sentimeetrit kuni poolteist sentimeetrit. Ja siis näed seda auku. Nüüd ma pean jätma raiumis raiumise ja pärast pannakse  väikeste punnidega, et siis on küll seda nuga vaja,  siis tuleb võtta muudkui puupulk pulgakesi voolida  ja kõik need augud täis panna, mida on pardas ligi 70 kuni  70 kuni sadakond. Mitu Habiat te siis oma elu jooksul teinud olete? No mina olen päris ise nüüd teinud omal algatusel kaks  haabet olen osalenud ka paljude teiste haabete valmistamisel  ja samamoodi olen teinud kaks ruhit. Ja kaua see aega võtab ühe haabja või ruhi tegemist. See oleneb nagu iga teine asi inimese töökusest  ja oskustest. Ütleme, et kui üksinda teha, siis alla kahe nädala ei saa  mitte kuidagi väiksemat sorti haabiat, et  ja siis tuleb ka väga tubli olla. Mina mõtlesin, et see käib ikkagi kahe päevaga,  kahe päevaga, kahjuks ei käi palgitöö juures mitte midagi. Mul on teile nüüd ka üks iidne paadimeeste mõistatus  ja mõistatus on järgmine. Siin on siis kolm asja ehk siis hunt siis on kits  ja siis on kapsas. Me teeme nii, et see on kapsas, on kapsas,  see on kits ja see on hunt nii. Ja on paadimees, kes tuleb üle niimoodi,  üle jõe, tuleb ühte kaldasse ja ta peab viima ükshaaval  ühelt kaldalt teisele kaldale ära nii hundi,  kitse kui kapsa. Aga korraga ei saa viia, sest et. Muidu pistaks hunt, kitsenahka ja kits pistaks omakorda  jälle kapsanahka mida peaks tegema. Kuidas saada nii, et kõik jääksid terveks aga kõik oleksid  lõpuks teisel pool. No selline nipiga küsimus jah, ja selge on see,  et ei saa neid tõesti kõiki koos vedada. Muidu jääb tõesti. Ainult hunt alles. Paadimees on praegu valmis ühte võtma, aga  mis sa arvad, millised võiks võtta? Ma arvan, et ta võiks kõigepealt Viia kapsa üle viime kapsa üle, kapsas läheb peale hops  ja paadimees hakkab minema. Kaldal sööb vahepeal hunt kitse ära, hunt kapsast ei taha,  siis on vähemalt kaks alles. Vähemalt kaks, aga kuidagi prooviks nii,  et kõik jääks alles. Mismoodi saaks midagi, peab ära viima. Aga praegu näiteks üks läks kaotsi. Prooviks mingi muu asja ära viia. Prooviks kitse kõigepealt siis ära lüüa. Viime kitse ära, kits läheb paadi peale ja paadimees viib  ära ja samal ajal hunt ei taha ju kapsast. Nii et kits läks siiapoole. Kits on siinpool, kõht on tühi, tahaks kapsast,  hunt vaatab sealtpoolt, seda kitse tahab  ka kitse, aga ei saa ja nüüd tuleb paadimees tagasi  ja mis nüüd ära võiks viia? Hunt läks. Alles on siis kapsas ja hunt. Kapsas ja hunt ja kindlasti võiks, miks mõlemad olla. Aga mõlemaid ei saa korraga viia ükshaaval,  sest et haabjas on niivõrd väike, et muidu,  kui ta satub tasakaalust välja ja siis on kõik No mina viiksin mõlemad ikka. Miks mõlemad jäi? Ei, vaat ei tea, ütle mulle. No ma võin siis öelda, siis järgmine variant on nüüd  nii et. Oota, ma korraks mõtlen, ma võin proovida. Nii, mees otsustab, et ta ei võta praegu hunti,  vaid võtab kapsa, nii läheb kapsaga siiapoole. Me oleme, sõidame üle jõe, sõidame üle jõe. Sõidame üle, jääme siia kaldasse, paneme kapsa maha  ja ennem veel, kui kits jõuab hakata imustama seda kapsast  ütleb paadi mees kitsele, tule peale, ops hüppab siia  ja nüüd jäi kapsas siia poole, ta tuleb kitsega siiapoole. Ning jätab kitse siia, siia, paneb kitse maha. Võtab hundi peale. Hundi peale, nüüd lähevad hundiga teisele poole kitse siia. Ikka kõik on elus ja terved. Nii paneb hundi siin maha. Ja nüüd läheb veel kord tagasi ja saabki meie kurikuulsa  kitse peale ja kõik kolm on jälle ilusti teisel pool. Väga nutikas. Selline iidne mõistatus. Aga ega paadimehed ka kõike ei tea, just selline tarkus  siis täna ja tänu teile, Andres, saime me  nii palju teada nii ruhist kui ka Haavjatest  ja minge siis suurvee ajal ka Soomaale, vaatame seda  viiendat aastaaega.
