Novaator Errdee. Koroonaviirus meenutab palli, mille peal on kiirekese kujulised oga valgud. Neidoga valke kasutab viirus rakku sisenemiseks ehk selle nakatamiseks. Selleks peab haakimase kiireke ehk Kogawalk enda raku pinnal asuva valgu külge. Seni oli teada, et koroonaviirus siseneb rakku ainult ühe sellise retseptori kaudu, mille nimi on AC, ei kaks. Nüüd avastasid teadlased, et koroonaviirus tunneb ära ka ühe teise retseptori, mille nimi on neuropi liin. Tänu neuropi liiniretseptori avastamisele diamenüüde, miks koroonaviirus võib kergemini levida üle keha ja tekitab eriskummalisi sümptomeid. Samuti võib see avastus viidata põhjusele, miks nakatuvad inimesed koroonaviirusega sedavõrd kergesti eelkirjeldatud avastuse tegemisel oli oma osa. Ka Eesti teadlastel jätkab uuringu üks autor, tart Ülikooli nanomeditsiini professor Tambet Teesalu. Kogu kahe kontekstis annab uue seonduvaid nakkusmehhanismi olemasolust täiendava ründaja tunktis infektsiooni paremaks allasurumiseks. Lisaks on meie tööl ka laiem tähendus rea kliiniliselt oluliste viierest. Piimavalkude analüüs näitab, et on võimalik ja isegi tõenäoline, et meie poolt tehtud retseptor on seotud paljude raku sisenemisega. See on oluline hüpotees ja kui see vastab tõele, võib avastus aidata meil paremini valmis olla tulevasteks võimalikeks pandeemiat. Eks. Kuigi neuropilini ühe olulise rolli avastamine on samm edasi, oleks kindlasti vaja teha veel mitmeid täiendavaid uuringuid. Nädala teine uudis tuleb meile universumi avarustest. NASA kosmosesond Osiris Rex laskus ööl vastu kolmapäeva asteroide Pennu pinnale ja võttis sealt loodetavasti kaasa 60 grammi kivikesi ja tolmu. NASA valis uuringuteks ja proovivõtuks asteroid Benno just seetõttu, et see tiirutab Maale suhteliselt lähedal. Asteroid on väga vana, seega saab proovide põhjal teada, millistest ainetest planeedid ja asteroidid päikesesüsteemis on tekkinud. Maale jõuab proov 2023. aasta 24. septembril.
