Mis ja miks näike? Miks mehi on märg jobu, kes elab seal kell on kodu, kas või rida on rodu, kus karu, kas toru, miks Marunism aru, oi, appi, kas läks appi? Ei uudista, mine lõppu ei näe iialgi õppu juunis hirmul ole, olu on aksikul küsimusi sadu, kus asub maasika õhus või vees. Oh aksikas uubiga lapsee, siis. Tere hommikust, väikesed naksikus. Mina olen mõjus, on, ja siin on ka minu hea sõber, onu Aleks, tere. Tere. Mida sina, onu Aleks, oled teinud, mil me pole kohtunud. Ma olen hästi palju raamatuid lugenud, tead, milleks selleks, et kõik huvitavat tähtsat vajalikud asjad meelde tuleksid minu kevadiste välitööde alguseks, vot niiviisi, mis, mis välitööd, nädal, välitööd, need on niisugused väljasõidud, kus sa lähed päevaks-kaheks nädalaks-kaheks, kas kuskile noh, vähemalt minu puhul jõe äärde, merelahe äärde või siis näiteks merele või lähed veel kuskile metsa, sõltuvalt sellest, mis tööd sa teed, kas sa teed metsatööd või meretööd või kaldatööd või jõetööd? Loomi siis muidugi mul tuleb minna sinna, kus nad elavad parajasti, kui ma ainult oma laboratooriumisse sinna majja, kus ma töötan, noh, tavaliselt Igalühel tooksin need loomad, siis see kuidasmoodi nad seal käituvad, ei oleks üldse õige näide selle kohta, kuidas nad käituvad looduses ja kuidas nad seal elavad. Ja loomaaias näiteks me säilitame liike. Me hoiame neid ja küll me neid ravime seal ja Bay võib-olla iga päev veidi, aga igatpidi hoolitseme nende eest, aga see kõik ei ole ikka päris päris õige loomade elu. See on sellepärast et looduses on väga palju sellist murelikkust tekitavaid kohti ja, ja, ja asju, et me peame nüüd loomaaedadest hoidma ja paljundatud Aha, aga meil on siin üks a'la imid data. Kes, kes oskab kõiki hääli teha ja tema oskab kõige paremini teha meil džunglihääli suhteliselt matsud ja käib kogu aeg. Ja vot see on õige džunglihääl leidvate džunglites, peamised häälde tegijad on linnud ja ahvid, putukad teevad ka hääli. Aga Gadjungides ka troopikas on niiviisi, et no näiteks metsas, eks ole, troopiline mets on peaaegu poolpime, nii tihe lehestik on seal üleval, seal elektrit ei olegi, ei, eile ei tohiks olla, ei peaks olema, aga no vahest on ja, ja kui on, siis ega see ei olegi. Tegelikult ei pea seal mingit elektrit olema troopilises metsas, seal on peaaegu pime ja ega nad putukad pimedusest tavaline päev, eks ole, ikkagi poolpime hämar, niisugune, ega nad tavaliselt putukad sellisel ajal sellises metsas tavaliselt häälitseda ei taha, aga tuleb mõni kuumväärse, võib juhtuda täna, homme või kahe nädala pärast. Tohutu kuum ja, ja väga niiske. Nii et see kõik on nagu kuu Kuu varjutise aegne niisugune valgus ja, ja nagu udu nagu läbi õhukese pilvekihi paistakse. Vot selline tunne, tekib sul niisuguses metsast nii hästi palju, niiskus, hästi, palju udu, eks ole, hästi kuum, ilm on hästi palav, vat siis putukad plahvatavad nagu suure sümfooniakontserdiga. Aga tavaliselt seal häälitsevad papagoid ja papagoid teevad. Ma ütlen sulle ausalt, päris ebameeldivaid häälitsusi, räägivad, lausa röögivad ja vilistavad ja kraaksuvad ja karjuvad sinu peal. Ahvid teevad ka sedalaadi häälitsusi, aga reeglina ahvide häälitsused on vaiksemad, kui papagoid joovad, radikas helistavad ja mõned ahvid lausa laulavad ja vilistavad. Vot niisugustelt teevad näiteks ahvid, kui nad räägivad omavahel olmeprobleemide olmeprobleemi, niisugused vaiksed rahumeelsed, mõnusad asjad, noh näiteks, et kas on hea banaan, ei ole viga, ma loodan, et sinu oma halvem ei ole, ütleb üksofteisel. Aga kui nendel midagi jagada, siis tuleb kohe hirmus kiisa niiskus. Ma ei julge seda hästi kõvasti teha, sest mikrofon vaid katkemine tähendab lauset tegelikult arvavad jah, väga kõva häälega teevad seda, aga kas nad kaklevad ka ikka vahest, aga ma pean ütlema, millises metsas üldiselt väga ägedast ja väga vihaselt teineteisega kakle. Teine asi, suured ahvid ja väiksed ahvid, kes elavad troopilise metsa serval, võib näiteks vannis või keppis kuskil näiteks paavianid ja šimpansid, nad võivad omavahel kakelda küll ja ja me siiski ikka peame ütlema, et vahest ikka läheb ka file eri liikide vahel suureks kakluseks ja eks oma liigipoisid ja tüdrukud ka vahest kaklevad, annatavaliselt lepivad ära ilusti, aga kas nad palju ka müravad, tulevad nad kogu aeg välja arvatud see aeg, mil nad magavad või näiteks puhastavad ennast ja teineteist. Sa oled kindlasti näinud loomaaias ja kuskil mujal ka ja, ja sina ka, vot vot vot mis niisuguse häälega just niisuguse häälena kuidagi suhtlevad, siis nad teineteist puhastavad, vahest niiviisi, et üks teise karvade vahel kas on seal kirpe ja täisid ja võtab ära ja annab siis Eeennost puhastada ja see on väga tähtis toiming, ahvidel, teise puhastamine ja enesepuhastamise laskmine. See tähendab, et üks ahv, kes lubab ennast puhastada ja tahab teist puhastada, on väga suur sõber, seal teisel Haan sõpruse ilm. Mismoodi need magavad, sa onu oleks, ütlesid, et nad magavad, kas nemad on nagu inimesed, kes maa peal ja voodis magavad või on neil mingi eriskummaline magamis? Mis ahtri on väga palju liike, üle 100 erinevaid, kuid ma pean ütlema, et maa peal magavad võib olla üldpaavianid, mõned liigid. Nemad magavad maa peale, nad üldse on rohkem maa peal jooksmas ja käimas, siis on üks pärdikulaadne selline tore ruubia punakat karva, hästi pikali. Jalgadega ja pika sabaga Hussar. Osarid olid niisugused sõjaväelased ratsanikku seal hirmus kiiresti ratsutasid omal ajal, kui veel ratsavägi oli sõjaväes tähtis, aga see afikese pärdiku gene jotka niisugune, kes tohutu kiiresti oskab maa peal joosta nagu saar, pärdik ja paavianid, nemad magavad maa peal küll, aga teised, kõik teised magavad puu otsas, puu otsas puu otsas, gorilla, vahest magab. Gorilla tohutu suur ta, võib-olla üle 200 kilo kolmesajakilone, olmes lilla ja see on hästi palju ja, ja vaat et kaks-kolm sellist gorillad ja ongi üks korraliku niisuguse keskmises suuruses sõiduauto kaal sul käesolev jah, aga Orangu Taanid ja eriti šimpansid meiegi, armsad tuttavad, sümpaatset tead ja oled mustad ahvid, mis teevad ime naljakaid trikke ka loomaaias Tallinnas meil siin teevad. Koos padja ja tekiga, ma usun küll, et vähemalt linaks ja madratsiteks padjaks Nad korjavad lehti, oksi tekkinud kasutavad ka. Kuid selleks on tavaliselt kas seinad või kuivanud rohi või võib-olla mõni oks lehtedega. Seda on väga mõnus vaadata, kuidas ta. Tal on siseruumid, päris korralikud ja seal ta teeb endale loomulikult narid inimeste tehtud korralikud narid, aga ta ikka korraldab endale pesa looduses, selline pesa võib olla, no ütleme kaheks nädalaks ka, mitte üle selle. Siis sinna tikib kirpe väga palju ja afi hakka pesema ega kirpe ajama, ta lihtsalt teeb endale voodid ja, ja see on puhas ja kirpe ei ole. Aga kas ta magab pikalt või ta magab lühidalt. Ma ütlen sulle ausalt, nad on päris laisaar, unemütsid ja tahavad magada, vahest on väga-väga pikalt, aga metsaelu paraku ei ole ainult meelakkumine, vahest on niiviisi, et mõni leopard teeb häält lähedusest ja hakkab seal, ma ei tea mingisuguste rändsipelgate tõsine ja väga. Sinikindel sõjaline sombune, oh sellise häälega ärkavad nad üles u. Kas ahvidele Pärdikutel vaenlasega all? No ikka ikka ikka ikka nendel Pärdikutele, väiksematel ahvidel on vaenlasteks röövlinnud, on olemas isegi sellised troopilised kotkaste vormid, kelle ametlik nimetus on ahvikotkas ahvi kotka Harbija näiteks, eks ole, afi kotkas, kes tahab kohe ahve süüa. Ta püüab neid usinasti, siis on muidugi väiksed kiskjad kaslased kaslased muidugi kärplased ja paavianid šimpansidelt, nukkarilladel rongidele. Ka loomulikult on suured kiskjad väga tõsisteks vaenlasteks, kuid ma pean ütlema, et kõikide ahvide üheks suurimaks vaenlaseks tuleb vist pidada leopard. Läheb nendele järele puu otsa, muidugi, see on ohtlik. Homme räägime siis leopardi, st räägime ja ega ta nii läbinisti paha ka ei ole, jah, ütle mõnda head sõna Kaagemasteks tänase saate lõpetuseks laulame, mängime teile afi, tango afilise tangot olla rohkemgi.
