Miks päike on päike, mis suur on? Ja miks päike? Miks mehi on märg jobu, mis elab särge? Kell on kulukas rida on rodu, kus karu, kas toru, miks Marunism aru, oi, appi, kas läks appi? Ei uudista, mine lõpu. Einar signaali pealgi, õppu ei uunis, sibul ole kodu, on aksikul küsimusi sadu, kus asub naksid õhus või vees. Oh axigaa suubiga lapsee siis. Tere hommikust, armsad, väiksed lapsikud mina olen, mõnus on. Siin kõrval on mul onu Aleks ja nüüd ma võin teile ütelda. Kolm päeva on meil kõrval olnud ka üks suur suur häälte järgi tegija. Alex räägib võib-olla lähemalt, kes hääle tegija võib olla. Nimelt, kallid kaksikud, meie juurde tuli üks raadiokuulaja, kes arvasid, meie saadetes on kõik enam-vähem küllalt, kuid need õiged loomakiste häälitsuse olid meil selle kuulajat arvates puudu. Ja kuna kõige õigem on ikka ise teha neid asju, mida sa nii väga vajad ja tahad kuulda või siis vastavalt näe siis ta tuli kohale ja aitas meid, tegid hääli, aga kuna ta on meil kõigest üheksakuune see raadiokuulaja, siis need hääled ei ole nii lihtne. Kohe mõista. Nimelt täiesti võimalik on, et niiviisi häälitses ta tahtis meile seletada, tema mäletab nagu need väga väikesed lapsed, no tõesti, mõnekuused on vähemalt mõne niisuguse mõttetarga rehkenduse järgi on veel meie ürgset esivanemate mäluga. Nii et siis see väike laps, kes meiega siin on väike Hanna Lotte kes peab kõikide loomade hääli ja, ja, ja tundeid ja, ja praegu teeb ta näiteks sellist džungli häält, mida võib nimetada tuul, käib palmid. Puude mööda just palmipuulehed on niisugused kuivavõitu, muidu nad ei ole kuivanud selles mõttes surnud vaid nad on niisugused karedad, eks ole, ja, ja ja nad tõepoolest teevad nagu paberi krõbinat, kui tuul käib nendest läbi, aga kas on palju tuld džunglis? Ega eriti palju ei ole, kuid kogu aeg õhk seal siiski ööpäeva jooksul liigub, sest džunglit troopilised metsad kasvavad väga soojal maal teha. Aga metsa sees on hästi niiske ja küllaltki jahe, vähemalt öösel. Nii et sooja õhu ja ülevalt kütavad päikese poolt soojendatud õhumassile ja metsa sees tekkinud jahedate aurude. Niiviisi kokkupõrgetel kogu aeg tekib õhu liikumist Välistuuleks, ma ei saaks seda nimetada, välistuul on ikka troopilise metsa kohal seal üle ja üleval, aga õhk ikkagi liigub ja liigub ta vahest väga jõudsalt troopilise metsapuud tihtipeale troopilist metsa on ju õige mitu tüüpi. Loomulikult võivad väga erinevad olla sellised troopilised metsad, vihmametsad, kus on väga suured, tohutu jämedad, väikese toa jämedused puududa ja nad ei kasva eriti ligidal teineteisele ja nad on hästi kõrged, 30 40 meetrit. Niisugused mitmekorruselise maja kõrgused puud ja nende puude vahel tavaliselt tõusevad vägevad õhuvoolud, nii tugevad õhuvoolud, et lendoravad lendkoerad, lendrebased, nahkhiired, jaga paljud linnud, loomulikult väga palju putukad ja mõned maod, sisalikud Jakonnad oskavad kasutada tõusvaid, noh nagu algpuhuks midagi puhuks alt ülesse, niiviisi puutüvede vahel hästi tugevasti ja isegi mõned konnad, sisalikud ja maod oskavad seda kasutada selleks, et lennata kõrgele tõusta ka õhus. Madu lamprobeldis on sellised maod seal nende ladinakeelne nimetus ei oskagi neid eesti keeles kõiki nimetada. Lend madu lendlevad niiviisi, jah, see ei ole päris loogiline nimetus. Aga et niisugused maod, mida nad oskavad teha, Nad teevad oma keha hästi lamedaks nagu õhukene rihm või vöö või või tõesti paberi kartongi riba, nad lihtsalt tõmbavad oma ribikondid. Katsuge ennast tunnete seal ribikoti teha, meil on paigal natukene liiguvad, kui me hingame, eks ole, lubavad kopsudele niiviisi suurimaks minna ja siis pressime kopsudel väiksemaks, hingame välja, natukene meie ribikondiga liiguvad. Aga kui see on ka kõik nendel madudel need ribikondid. Neid saab lahti keerata nagu lüüakse, tiivad laiali, niiet ümmargune madu läheb äkitselt hästi laiaks ja õhukeseks ja hüppab, madu hüppab, püüab selle oma nüüd hästi lameda ja hästi pika kõhuga tuult. Ja see tuult tõstab ta ülesse mitmekümne meetri kõrgusele ja no näiteks Lõuna-Aasia Indoneesias peamiselt elab lend draako nende raku Holland Songi ladina keeles Lendav Draakon on pisikene armas, väga ilus isalikel, tal on mustrid Mustoranzid ja mõnel on niisuguseid sinakad mustaga. Täpid oi kui ilusad nad on ja tavaliselt on kõik niisugune, loomulikult on peenike, ta peab kerge olema. Aga kui ta tahab lennata, siis tema kere peal ribikondid nagu kasvavad tema kirjast välja ja nende peal on ka lendamiseks vajalik kile või, või nahk, kujutate ette, sisalik, kellad esijalakesed taga, jalakesed jäävad esi ja taga jalakesi vahel vasakult ja paremalt, kerest ulatuvad välja sellised nagu ogad tema ribikondid, otsad, ütleme niiviisi ja selle peal niisugused ümarikud rahast nagu mantlid. Kaks kaks diivak ja konnadel lend konnadel on lihtsalt väga pikad varbad, con ise võib-olla päris pikk oma üheksa-kümme sentimeetrit pikk, aga hästi kõhn, väga peenike, ta lihtsalt peab olema väga kerge, sellepärast tema kiri on hästi pikk ja peenike ja temal jalad, esijalad, tagajalad on väga pikad, väga peenikesed, saba tal muidugi, ta on ikkagi konn, aga varbad talud hästi pikad ja varvaste vahel kile, mis teistel konnadel on ujumislestad kile nii-öelda, eks ole. Siin on lendab isegi nii, et selleks, et lennata, need konnad teevad ennast konna moodi lamedaks, siis ajavad varbad laiali. Õigemini kõigepealt selline kun, ajab varbad laiali esijalgadel tagajalgadega, ta hoiab vil uksestki siis, kui ta tunneb oma hästi laiaks aetud nagu käppadega, eks ole. Ja tuul on, siis teeb ta hüpped, kui ta tahab kaugemale lennata, muidu ta oskab ühest puust teise hüpata niisama, tal ei ole mingit spetsiaalset tuult vajada, on nii kerge ja nii hea hüppaja. Aga kui teda kaugemale. Ja siis ta sätib ennast õigesse positsiooni, nagu iga tõusev võid tõusmiseks ette valmistub. Lennuk peab ennast ninaga niiviisi vastutuult. Ja siis ta hüppab, Baby ajad ka juba õhus olles omad tagajalgade varbad ka hästi laiali, niiviisi nagu diivaks. Me räägime siin, et tema hüppab sinna tuule peale ja lendab hästi kaugel, aga kas ta siis enam oma kodu üles leiagi või kuskil uue kodu? Need loomad tavaliselt ei ole seotud ühe kindlapuuga või ühe kindla kohaga kui oma kodu, ta leiab endale kodu iga sobiva puu või põõsa või oksa peal ja ega niiviisi, et õhk üldse ei liiguta, ei kulla mõnus on. Ja sina, Hannelotte, sellist sellist kohta vist maa pealt ei olegi nii lihtne leida. Aga troopilises metsas me oleme rääkinud, on igasuguseid häälitsejaid kuid seal on ka loomi, keda kunagi ei kuula rohkem kui üks. Kerge susin ja need on muidugi maod, jama, usside aust ja maod ja muidugi sisalikud ka sisalik ja ka hästi palju küll, mõned nendest on põnevad troopilises metsas näiteks üks sisalik troopilises Ameerikas vihmametsadest. Ja eriti palju on neid on seal, kus mets seisab praktiliselt põlvest saati vees pool aastat, sealsed jõed on nii vägevad Naama tsoonas jõgi näiteks. Et kui nendes jõgedes on suurvesi, siis see suurvesi pool aastat seisabki üleval. Nii et see siis oli, kellest ma tahan rääkida, kohalikud inimesed annavad talle sellise nimetuse nagu Jeesus Kristus. Nad arvavad, et kui mõni loom saab kõndida mööda vett, et sellest piisab, et teda Jeesus Kristusega nimetatud teie naksikud kindlasti teate, et selles on natukene vähe, eks ole, aga paraku nende sisalikud tekil teaduslik nimetus on asi liiskus, kui selline siis oli, kukub vette, siis ta põhja ei lähe ja ära ei upu. Tal on niivõrd laiad jalalabad tagumistel jalgadel, etta, hüppab kohe veepinnale ja hakkab kiiresti-kiiresti trampima oma jalgadega vastu ta plärts, plärts, plärts ja jooksebki mööda vett oma 20 30, võib-olla isegi rohkem meetrid. Ja plaksti on jälle puu juures, siis saab ilusti puu otsa taas ronida tänase saate lõpuks süsteeme ussidest ühe loo, madu ja usse siis sellest mööda vett jookseb asi laiskuse, sisaliku lustakas tormijooks mööda veepinda.
