Ja päri, miks päike on päike, mis suur on? Ja miks väike? Miks mehi on märg jobu, kes elab seal? Kell on koduv, kas rida on rodu, kus karu, kas toru, miks? Marunism alu, oi, appi, kas läks appi? Ei uudista, mine lõppu. Ei iialgi, õppu ei uudishimule ole olu on aksikul küsimusi. Salu, kus asub naksik õhus või vees. Oh aksikasuubiga lapsee ees. Tere hommikust, armsad väiksed naksikud. Mina olen ikka mõnus on ja siin minu kõrval onu Aleksei, Väike-Ranna Lotte, kes on meile tulnud siia hääli tegema, Anna Lotte veel magab natukene, aga pole midagi. Kuulake, missugust häält teeb. Nii Dacres ta natukene magab. See hääl, mis ta praegu meile tegi, ongi meie tänase saate jaoks minu meelest kõige õigem hääl, sest me oleme rääkinud troopilise metsa hommikust ja päevas, aga vot päris troopilise metsa. Sest me ei ole. Ja ei ole, kas seal on sama pime kui meil seal kuuga? Seal on palju pimedam see ja kuna troopilise metsa katus nii-öelda ülemine osa on väga tihe, siis ega kuu ja tähed eriti ei paista sinna trobise metsa sisse. Ööd on sealt tõesti pimedad ja isegi päeval on poolpime, nagu me rääkisime, eks ole. Aga see ei tähenda, et troopilises metsas üldse mingit valgust ei ole. Troopilistel aladel on väga palju helendavaid putukaid. See on ju selge, mida pimedam mets, seda mõistlikum ja kasulikum. On mõnel putukal omada väikest latern, sellega märku anda oma sõpradele, meil on jaaniussike, meie jaaniussike, tegelikult on ka mardikas uszik keseks, teda nimetatakse sellepärast, et ta on kummaline mardikas. Emastel loomadel tiibu ei ole ja niisugune lüli lina kõht on tõepoolest nagu ussikesed, aga need jaaniussikesed või jaanimardikad, kes elavad troopikas, mõni on korraliku nimetissõrme pikkune, 10 sentimeetrini siis 10 mitte, aga ütleme viis kuus ja üle selle sentimeetriga täiesti võimalik ja nende laternat on mitte niisugused nagu meie jaaniussikese omale. Põle vaikselt rahulikult rohekat valgust, teeb niiviisi ja siis Kuustub ja jälle hakkab põlema väga armsalt vaikselt ja aeglaselt eiei. Näiteks Kuuba Haiti, siis teised tilli saared seal Kesk-Ameerika poole, eks ole. Seal troopilistes metsades elavadki Guyo nimelises suured pruunid vägevad mardikad, igalühel on kaks laternad ahah, suurt laiku ja ta paneb neid põlema siis, kui tahab kutsuda seal pimedas metsas endale sõpru šveitsi või pulma või midagi nii. Ta paneb neid põlema järsult korraga ja see on tugev valgusele, valguse käes võib lugeda, kui niisugused mardikad hoidav tabeli juures panna selliseid mardikaid, näiteid purki. Palun sulanud tuba valgustatud, muidugi mitte nii eredalt kui lamp paarisajavatise lambiga loomulikult mitte, aga ikkagi see on täiesti piisav valgus selleks, et seal liikuda ja näha kõiki asju, tõesti suuremat kirja võib lugeda. Ja selliseid mardikaid on ka troopilises Aasias ja seal näiteks Lõuna-Hiina või Indo-Hiina aladel, noh sinna kuulub ka Birma, Nepaal, Tai, Laos ja, ja nii edasi ka Vietnamis, loomulikult Lõuna-Vietnamis ja on sellised imeilusad kombed paberist väga oskuslikult lõigatakse veel jalad, laternad nagu majakesed, paber on läbipaistev nagu Bergabing, paber ja sinna sisse pannakse siis niisugused mardikad ja antakse nendele Mardikatel tükike suhkruroogu, näiteks suhkrurootükike või veel mingisugune maitsva magusa mahlaga mangotükid ja et nad saaksid seal mõnusasti nosida, siis kui see on parajasti nende pulmaaeg ja siis need laternad pannakse omad ja niiviisi kaunistakse kodu ja nendega käiakse teineteise juures külas ja eriti lapsed armastavad selliste imekaunite pabermajakeste moodi laternate. Käia, aga kas need putukad seal džunglis son puude otsas või seal maas, kuna puude otsas on, siis nad oleksid nagu meie tänavalaternad, nii et all on täitsa rahulik käia, et sa ei põrka mitte ühegi puu vastu või, või takerdub mõne Leani või või mõne taime juurestik. Kui nad on küllalt liikuvad ja nad on peamiselt ikka puude otsas, aga muidugi nad võivad seal vanade lehtede peal olla ka maas mõnda aega ja peamiselt nad siiski on õhus. Helindamine käib jah, tõesti natukene niiviisi siis, kui nad mõnda aega, kui nad istuvad kuskil rahulikult, aga peamiselt lennata peamiselt lennates, nad annavad teineteisele märku, sest ega see valguskutsung oma sõpradele ja sugulastele Eia, päriselt märkamatu ka kiskjatele ja kihketaks öises troopilises metsas. No seal on jaagu, olid leopardid, loomulikult tiiger ka läheb öösel niiviisi küttima. Kuid seal on ka niisuguseid kiskjad vähemalt putukate suhtes väga ohtlikud, niisked nagu väiksed kakud suurde silmade, kui kullik. Ja neid on hästi palju liike. Jalad on röövloomad nii-öelda sonar troopilises metsas hästi mitu liiki. Ja muidugi Khani mõni madu. Uju toitub öösel näiteks lõgismaod aega mürgised, väga suured tugevad maod. Nendel on niivõrd suurepärane been. Võime soojaid asju näha jahedamas keskkonnas, tunnevad sooja, nad tunnevad sooja nii täpselt, et nendel on öösel küttida kas või hiiri ja linde väga õige aeg, sest nad näevad lihtsalt jutumärkides soojusvalguses, niiviisi näevad kontuuri kuju servi niiviisi. Iga keha kiirgab natuke soojust, seda ta kohe tunneb. Ja ja kõik asjad maailmas oma soojuse poolest on natukene erinevad ja vot neid erinevusi meie kätega me võime neid muidugi ka leida. Sinu käsi on soojem kui näiteks antsu oma või maie kõrv on natukene jahedam kui Peetri nina. Me võime seda näppudega katsudes määrad aga lõgismaod ja väga paljud teised maod oskavad seda määrata, kaugel puutumata ta seda asja lihtsalt nendel on spetsiaalsed elutidel ülaülamoka peal peaks kirjas ja siis muidugi, mis kiskjad on veel röövputukad, paljud röövputukad, eriti jooksiklased, meil nad kaon, öised kiskjad peamiselt. Tohoh, aga need on suured, tugevad mardikad, nemad on tõepoolest maa peal, kuid mitte kõik näiteks üks hästi kiskjaid, suur jooksiklane elab Indoneesias Sumatra saarel puu otsas ja see huvitav loom on väga kollase kuivanud ümariku lehekujuline ning mõni ahv või mõni lind lihtsalt ei märka seda suurt pikka, seitsme sentimeetrilist mardikad puukoore peal öösel, aga tal ei ole midagi karta. Olgu ta lehekujuline või mitte, öösel teda keegi ei näe, aga tema ise oskab öösel suurepäraselt lõhnajälgi leida endale saakloomi, teisi putukaid. Ja muidugi öösel tükivad ka paljud suured ämblikud linnutappikud mitte kõik taramplitalistarantlid, hästi suured hundiämblikud ja paljud linnu tappiku liigid kütivad ka päeval kuid paljud nendest oskavad küttida öösel muidugi öösel troopilises metsas nagu igas teises metsas on väga aktiivselt endale saaki püüdmas kõik päris ämblikud, kes teevad võrku. Oi ja neid on troopilises metsas igasugusi, kuid eriti karta neid ei ole vaja Ämlikute heaks. Ma pean ütlema, et neid on üle 40000 liiki ja inimesele tõepoolest, mürgiseid on kõigest seitse liiki inimesi üle maailma. See on siis must lesk, gara kurt, eks ole, Kesk-Aasias ja mõned troopilised hüpikämblikud hästi suured, aga meil ei ole? Ei, meil ei ole karta üldse, Eestis ei ole neid üldse üldse, Euroopas ei ole neid vaja. Ma loodan, et lastele hirmu naha vahele ei ajanud, kui rääkisime, et öises džunglis on palju selliseid röövloom ja pole üldse nii hull tegelikult, sest häid loomi on ju ka nii ja ma arvan, et lapsed võivad meile ju ka ise joonistada, mõned sellised huvitavad loomad, kes on džunglis ja oleks väga tore kunagi. Me rääkisime saurus. Sest jah ja kaks tublit poisi joonistasid meil nii ilusaid sauruseid. Me saime nendest terve saade teha. Ja sõbrad, jutt oli sel nädalal hästi paljudest loomadest. Joonistage, kes kellele rohkem meeldib, kellele maod, kellele. Pelgad, kellele väävliga pärdikut värdikud, Jaagurid, Leopardid või siis miks mitte, hirved leidub metsas, nii et lõpetame siis saated Ootjunglile? Jah? Tüütu. Ja aega, lapsed, head aega.
