Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetada. Et Tyson raadio kaks alanud on teadusminutid meie rubriik puust ja punaseks toob teieni kaks korda nädalas värskeimaid teadusuudiseid eri valdkondadest ja olen iga kord kutsunud stuudiosse kohe eksperdi, kes aitab neid keerulisi, aga põnevaid teemasid teie jaoks teha puust ja punaseks. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning sel nädalal siin minuga koos geeniteadlane Tartu Ülikooli teaduskooli juhataja Riin Tamm. Riin, tere, ärko. Alati, kui Riin meil siin külas on, siis me räägime meditsiinitervise ja inimesega seotud teemadest. Ja sellest ajast, kui sa siin meil viimati külas käisid, on tõesti nii-öelda meditsiini vallas väga palju juhtunud. Me oleme elanud kõik need kuud siin ühe terviseteemalise märksõna all. Oleme püüdnud aru saada Ühest viirusest, sellest, kuidas ta levib, kuidas ta inimesi mõjutab, kuidas ennast selle eest kaitsta. Meil on tõesti nagu tohutult palju informatsiooni selle kohta, mida me tõesti kõike ei jõua siin selles lühikeses rubriigis käsitleda. Me peame tegema mingisugust valikuid, mille tunnused päris huvitav valik oleks keskenduda selle teema puhul siis sellele, mida Eesti teadlased on teinud või kuidas nad kaasa aidanud sellele, et paremini mõista viirust ja selle vastu võitlemise võimalusi. Et siin viimased nädalad on toonud ridamisi töid sellest vallast, Eesti teadlased on tõesti publitseerinud mainekate ajakirjades või saanud patente ja, ja võib-olla teeksimegi lühikese ülevaate, et sellest, mis siis võib-olla sellised põnevamad eesti teadlaste uudised koroonaga seoses meil on olnud. Ja võib-olla esimene siin ka eelmisel nädalal tuli teade, et, et üks Eesti ette võtan patentinud koroona ravimi. Ilmselt vist päris nüüd nii ei ole, et, et see ravimi nüüd kõike terveks ravib ja päästab maailma. Aga mis te siis täpsemalt on, oskate selgitada, rind? Jah, see oli juba väga pikk ja põhjalik, sisse juhatas tõesti selle koroona teemal, et et mul on tegelikult hästi hea meel, kui me, kui me mõtleme, et kui kiiresti tegelikult maailmateadlased selle koroona epideemia reageerisid ja, ja veel parem meil on loomulikult selle üle, et ka Eestis on, on väga palju ära tehtud, tehtud, et sellest viirusest rohkem teada saada ja, ja tõesti, et leida ravivõimalusi või siis vaktsiine selle jaoks. Aga Eesti Eestis ja ka Tartu linnas on selline suurepärane ettevõte nagu ei koosa geen selfactory ja nemad tegelikult esitasid patendiametile taotluse, et seda patenti veel ei ole. Aga nad on taotluse esitanud, et nad tõesti on, on olnud kogu aeg käsi pulsil selle koroonateemas sees ja ja nad ütlevad ise ka, et nad tegelikult olid väga hästi selleks valmistunud, sellepärast et nad toodavad neid nii-öelda antikehasid kogu aeg ja see on see nende igapäevatöö, mis seal, mis seal suures osas selles ettevõttes tehakse. Ja nemad olid, olid tõesti selle selle jaoks väga valmis ja sellepärast nad nii kiiresti ongi jõudnud tegelikult oma oma arendustega niivõrd kaugele, et nad on suutnud siis leida. Neil oli neli väga efektiivset siis nii-öelda ravimi või vaktsiini kandidaati, mille peale nad siis selle patenditaotluse esitasid, et nad, kuna taks oma uuringut läbi viima, siis nad palusid, et need Eesti inimesed, kes on viiruse läbi põdenud, tuleksid, annaksid neile vereproovi, et neil oleks võimalik siis valgetest vererakkudest need antikehad nii-öelda kätte saada ja siis neid laboritingimustes muuta, efektiivsemaks, neid täiustada. Ja seda nad ka on väga intensiivselt siin teinud, tegelikult neil oli alguses 19 kandidaati, aga nendest neli on siis nad usuvad, et ta on sellises olukorras, et et nendest võiks saada väga väga head ravimikandidaadid või siis ka mingi hetk ravimid, vaktsiinid. No need on, eks ole, antikehad, kui nüüd nagu tausta avada, siis antikehad on vist sellised molekulid, mis tekivad inimese kehas siis kui ta on selle viirusega kokku puutunud või selle läbi põdenud. Ehk siis sellised molekulid, mis nagu tunnevad viiruse edaspidi ära ja ütlevad organismile kohe. Näed, see on see pahalane, mine kohe, võta ta rajalt vahene, kui ta hakkab midagi midagi paha tegema, kas, kas see on nagu enam-vähem üldine kirjeldus? Ja põhimõtteliselt on see õige, et kui inimese organismi satub mingi võõrkeha, mida seal tavaliselt ei leidu siis immuunsüsteem hakkab kohe-kohe väga kõvasti tööle ja immuunsüsteemi rakud just nimelt hakkavad neid antikehi tootma selle, selle konkreetse siis sissetungija vastu ja siin selles kontekstis siis just nimelt selle koroonaviiruseost. Ja tänu sellele oligi võimalik neil viiruse läbi põdenud inimeste vererakkudest kätte saada, sest nende inimeste kehad tootsid neid neid pahalasi ära tundvaid siis nii-öelda molekule ja, ja edaspidi on võimalik siis tõepoolest tekivad või võiksid tekkida nii-öelda sellised mälurakud, mis siis hoiavad seda informatsiooni endas. Ja kui see pahalasega uuesti inimene kokku puutub, siis see, taaskord see inimese immuunvastus aktiveerub, aga selle koroona puhul on see paha asi, et tegelikult ei ole teada, et kui kaua need antikehad võiksid võiksid inimesel olemas olla. See ongi vist see nagu küsimus, et miks sama ju mehhanism veel põhinevad vaktsiinid? Me õpetame inimese kehal immuunsüsteemile selgeks, et mille vastu reageerida, aga nagu ma aru saan, siis nemad ei taha nagu vaktsiini teha, sest noh, vaktsiine tehaksegi isegi praegu juba mitu salatit äkki on töös vaid, et just nagu ravimina ilmselt siis, et kui inimene haigestub, sa annad neid antikehi talle selle järel. Ja siis nagu keha ilmselt saab paremini hakkama selle haigusega. No nendel on tegelikult nii-öelda kaks suunda ja tegelikult on, on mõlemad, ma sain aru, proovitakse sest sest nad tahavad hakata tegema loomkatseid ja ma saan aru, et siis juba novembrikuus Prantsusmaal. Ah need olid mingid hamstrid täpse nimetas mul meeles ei ole, oligi Süüria kuldhamster, just et on teada, et need on väga head loomkatsemudelid ja nendele just nimelt neid antikehi proovida just just et vaadata seda, et kui ja siis see katseloom on nakatunud juba selle viirusega. Et kui suurt doosi on sellel loomal vaja, et selle viirusega võidelda. Ja teistpidi, et enne kui mõelda, süstida neile neid antikehi, et siis ja pärast nakatuda, et näha, et, et see üldse ei nakatuks sisse loom. Et nad tahavad seda nii-öelda seda doosi optimeerida, et kui palju või kui suur see antikehade doos peaks olema nii ühel kui ka teisel juhul et saaks nii-öelda nii nagu vaktsiinina, aga saaks ka siis ravimina kasutada. No võib-olla jõuame siin rääkida veel kiiresti nendest kahest ülejäänud uuringust, mis samuti on tulnud Eesti teadlastelt, need siis püüavad paremini aru saada, et mis siis toimub inimese kehas siis, kui see viirus meieni jõuab. Üks neist, Pärt Petersoni uurimisrühm on siis välja selgitanud, et et mis meil, millistel tingimustel siis mõned inimesed haigestuvad raskemini, see sõltub sellest, et kuidas meie immuunsüsteem on üles ehitatud, et mingid teatud omadused tingivad seda siis, kes põeb kergemini läbi ja kes võib-olla vajab rohkem ravi või peab olema haiglas intensiivravis. Ja teine uuring, siis ütleme siin võib-olla veel alusteadusliku uuring selle kohta, et kuidas, kuidas üldse see viirus meie rakkudesse sisse pääseb, eks ole. Et millised need valgud omavahel seonduvad ja lihtsalt selle nii-öelda eelis on ka see, et kui minekut teame seda mehhanismi, kuidas rakkudesse pääseb ja me leiame mingisuguse molekuli, mis selle mehhanismi nagu lukku keerab või ära tühistad, siis ka sellist nakatumist ei pruugi toimuda niimoodi, et et nagu mõlemat uuringud annavad sellist head informatsiooni selleks, et kuidas võib-olla paremini ravida inimesi või kuidas nagu vältida seda nakatumist. Jah, sest tegelikult ka viirustel on, nad ei pruugi ainult ühte ütleme sellist abivahendit või ühte siis lukku kasutada rakuminekuks, vaid neid võib olla mitmeid. Tegelikult professor Tambet Teesalu töösnanud leidsidki, et tegelikult selle koroonaviiruse raku sisenemisel võib-olla veel teisi võimalusi, mis muidugi ei tähenda seda, et see esialgne, mida praegu väga palju kasutada lõpeks ja millega töötatakse, oleks kuidagi kasutu teadmine vaid lihtsalt see annab sellist lisainformatsiooni. Ja edaspidi ma arvan, siis erinevate vaktsiinide ravimite väljatöötamisele on kindlasti väga, väga oluline. Ja Pärt Peterson on ju, on ju teada-tuntud väga-väga tugev teadlane imagoloogia valdkonnas ja, ja nad tõesti suures rahvusvahelises töös ka osalesid, et, et õppida tundma paremini, kuidas immuunsüsteem üldse reageerib, kui siis koroonaviirus inimese organism siseneb, et kas ta siis reageerib üle, mis siis juhtubki, et inimesed satuvad intensiivravi osakonda, neil tekib selline süsteemne põletik organismis või siis ei, immuunsüsteem nii tugevasti ei reageeri, et nendel võiks kulgeda haigus kergemini, aga, aga need on kõik sellised nii-öelda algteadmised, millest tuleb siis kindlasti uuringutega edasi minna. Igal juhul väga tore, et Eesti teadlased saavad panustada kõigesse sellesse, et meil on olemas tegelikult sellised inimesed ja teadmised, mille alusel luua neid uusi raviviise meetodeid ja nii edasi, sellepärast et ükski neist tegelikult ei ole see töö alanud nullist siis, kui see koroonaviirus algas, vaid ta tegelikult just rajanebki varasemaks vaata aastate kümnete aastatepikkusele tööle. Neid teadmisi sai nüüd hoobilt ära kasutada koroonaviiruse uurimisel. Aga siin oligi tänane puust ja punaseks stuudios Arko Oleski Riin Tamm. Täname teid kuulamast ning järgmine uudis eetris juba kolmapäeval ja siis mitte enam koroonaviirusest. Kõike head, puust ja punaseks, puust ja punaseks.
