Sigade Aafrika katku ei leitud Eestis poolteist aastat, kuni augusti lõpus jäi Raplamaal auto alla kaheaastane emis. Test näitas, et siga oli katkuhaige. Veterinaar ja toiduameti loomatervise ja heaolu osakonna nõunik Maarja Kristian ütleb, et see ei jäänud viimaseks leiuks. Raplamaalt on leitud augusti lõpust kuni septembri lõpuni, kokku viis viirus positiivset metssiga, nende hulgas kolm olid surnuna leitud ja kaks olid kütitud. Maarja Kristian ei usu, et viirus seakülge ümbritsevast keskkonnast hakkas, enne augustikuist leidub, polnud Raplamaal seakatku enam kui kaks aastat. Nii et me võime oletada või kahtlustada, et viirus on sinna sisse toodud, seda levitada saab näiteks saastunud või nakatunud sealihaga, on see siis metssealiha või kodusealiha. Maarja Kristian, ütle veel Raplamaale tegi ettevaatlikuks, ehkki pärast septembri lõppu ei ole uusi katkujuhtumeid olnud. Palju abi on olnud sellest, et sigade vahel hoitakse sotsiaalset distantsi, räägib jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts. Metssigade arv on jahimeeste poolt hoitud hõredana ja need kokkupuutepunktid ei ole nii sagedased omavahel ja seetõttu siis katk ei levi nii kiiresti ja teil on lihtsam nagu kontrolli all hoida. Riiklik eesmärk on, et iga metse jaoks peaks jääma vähemalt 10 ruutkilomeetrit ruumi, kui katkupuhangu kõrgajal kütiti üle 30000 mets ja siis läinud hooajal alla 5000. See on Metzee populatsiooni taas tõusuteele aidanud, nii et sel hooajal peavad jahimehed kätte saama 7800 metsiga. Selge on see, et mida väiksem on metssigade arvukus, seda raskem on neid kätte saada, aga see riigi poolt antud kohustus, eks jahimehed püüavad nii palju kui võimalik seda täita. Katku tõrjes saavad tegelikult aidata kõik metsaskäijad, veterinaar- ja toiduamet palub teatada kõigist surnuna leitud metssigadest õnnelikku leidjad ootab 20 eurot vaevatasu. Maarja Kristian. Kõikidelt surnuna leitud metssigadelt võtab veterinaar- ja toiduamet vastavad proovid siis teada saada, kuidas haigus levinud on. Teiseks on äärmiselt oluline need surnuna leitud metssead siis keskkonnast nii-öelda likvideerida, eraldada, hävitada ja kolmandaks on tegelikult ka oluline ta selleks. Kui tõesti mingil ajahetkel me saame hakata taotlema sigade Aafrika katkuvaba mastaatust, siis surnuna leitud metssigade uuringud on ka üks oluline näitaja, mis siis tõendab meie haiguse alast olukorda. Lootusega kiiresti rikastuda siiski metsa tõtata ei maksa. Alates kuuendast oktoobrist on ametile teatatud kahest lõppenud seast. Ka jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts tõdeb, et surnud Sigune metsas harva.
