Elektrijaama jahutusvesi on looduslikust veest tavaliselt kümnekonnakraadi võrra soojem. Juuli keskel tõusis see aga üle 30 kraadi, mis oli jahutusvees kasvatatavale kalale juba suruma. Keskkonnainspektsiooni juhtivinspektori Juulia Nestor rääkis, et Eesti Elektrijaama juhtunus süüdistada ei saa, kuna tegemist oli kuuma ilma arvestades paratamatu vee temperatuuri tõusuga. Selle jaoks, et töötaksid nyyd Ja kuna olid nii kuumad, jäävad nii palavad ilmad sisse wu kanalis, viisi jõudis kuni 28 kraadini ja loomulikult Vellevoog oli üle 30 ja seedis põhjustaski kavu hukkumist. Kalakasvatusega tegeleva OÜ Storfiss juhatuse liige Jaak Võsu ütles, et palus elektrijaamale ajutiselt vee temperatuuri alandada, kuid sai samuti vastuseks, et see ei ole võimalik. Lisaks isiklikule kahjule, et ei Võsu välja ka selle, et umbes kolmandik kasvatuse loomiseks kulunud rahast saadi riigilt. Me oleme saanud selle firmas tööl piss kala kasvatamiseks kuskil kuus, seitse miljonit euroliidu toetusi, sealhulgas Eesti riigi omasid euroliidust saadud kolmveerandi ulatuses selle kalakasvatuse arendamiseks on ikkagi kolmandiku ulatuses, ütleme riigi rahaga tehtud. Muste kalakasvatus ei ole ainus, kelle kaladele kuumus surmavalt mõjunud. Aarne Liiv härjanurme kala talust ütles, et sellist olukorda nagu tänavu suvel ei ole Eesti kalakasvatajad varem kogenud. Pool Eestimaa korallist ja enamust tuuramisi kasvatatakse maha surnud, lihtsalt just kestev kuumus nõrgestab kalade immuunsüsteemi ära ja ta haigestub jumala tavaline. Kõikjal leviv mingisugune bakter lihtsalt saab kala immuunsüsteemist jagu ja ja sureb ära. Aarne Liiva sõnul ei ole kalakasvatajatele erinevalt põllumeestest võimalik oma saaki kindlustada, samuti olenevalt seniga riikliku abi saanud.
