V? Tere õhtust, aktuaalne kaamera laupäeval,  31. oktoobril. Reformierakonna esimees Kaja Kallas soovitab abieluteemalise rahvaküsitlusega,  valitsuse ja EKRE tegevusele hinnang anda. Nii et jah, ükskõik, mida see valitsus küsib,  tuleks vastata. Eesti inimesed ei armasta endiselt eriti prügi sorteerida. Paberit-pappi klaasi, kõike, mida peaks liigiti koguma,  leiame ka segaolmejäätmetest. Gruusia peab end parlamendivalimiste võitjaks  nii valitsuse partei kui ka opositsioon. Ja. Loomaaia kõrvitsapeol tehti uus rekord. Reformierakonna esimees Kaja Kallas soovitab kevadisel  abieluteemalisel rahvaküsitlusel vastata eitavalt,  et anda hinnang valitsusele ja EKRE poliitikale. Politoloogide hinnangul oleks Reformierakond võinud oma  algatusega välja tulla varem. Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütleb,  et abieluküsitlus ajab rahva omavahel tülli  ning peab heaks lahenduseks referendumi ärajätmist. Eitav vastus küsitlusel on tema sõnul hinnang valitsusele. Kui valitsus paneb püsti küsimuse, siis see on tegelikult  ka valitsuse usaldushääletus mõnes mõttes. Nii et jah, ükskõik, mida see valitsus küsib,  tuleks vastata, sellele ei. Keskerakonna volikogu esimees Tõnis Mölder ütleb,  et koalitsioon on kokku leppinud, et rahvaküsitlusi  korraldatakse ka edaspidi ja sellist otsedemokraatia vormi  ei peaks kartma. Mölder ütleb, et Keskerakonna soov on lisada aprillis  toimuvale rahvaküsitluse peale abielutemaatika veel küsimusi. Meie nägemusena tõepoolest võiks järgmise aasta aprillis  Eestimaa inimeste käest küsida veel küsimusi otse  rahvaküsitluse kaudu, mitte ainult abieluteemalisi laua peal  on erinevad keskkonnateemalise haridusteemalised,  aga miks mitte ka tervishoiuteemalised küsimused,  milline see täpne kokkulepe saab olema, eks see järgmiste  nädalate koalitsioonisisene arutelu küsimus. Politoloog Tõnis Leht ütleb, et Keskerakonna soov lisada  rahvaküsitluse veel küsimusi lisaks tähendab soovi mitte  võimendada ühiskonnas pingeid ja mitte valida kindlat poolt. Seetõttu on see tegelikult puhtalt poliittehnoloogiline taktika,  et püüda sinna kõrvale panna jumal teab mis veel,  teine küsimus, olgu see siis. Tuumajaam või eutanaasia või ükskõik mis,  mis hägustab seda pilti mingis mõttes võtaks pingeid  võib-olla maha, viiks tähelepanu kõrvale,  et see on see on see eesmärk, miks seda tehakse? Politoloog Tõnis Saarts ütleb, et Reformierakond ei saanud  valida abielu küsimuses kindlat poolt. Kuna toetajate seisukohad pole kattuvad. Erakond väga niisuguseid selgeid seisukohti selles osas  võtta ei saa ja eks nüüd ongi valitud see tee,  et me räägime pigem tänasest valitsusest,  räägime EKREst ja seda üritatakse siis kuidagi teha  niisuguseks usaldushääletuseks tänase valitsuse suhtes. Tõnis Leht arvab, et Reformierakonna soov viia  abieluküsitluses küsimus laiemaks on loogiline. Leht ütleb, et algatus oleks võinud opositsiooni juhtpartei  poolt tulla varem. Selle asemel siis lasti rohelistel ja pisut  ka Eesti 200-l haarata initsiatiiv selle rahvaalgatuse petitsiooniga. Ja, ja seal oli tõesti siis see võimalus  või oht, et see referendumi teema defineeritakse väga kitsalt. Samasooliste abielu ei või jaa, aga nüüd  siis Kaja Kallas on tõmmanud selle teema oluliselt laiemaks. A. Eesti inimesed ei ole viimase 10 aasta jooksul sugugi rohkem  prügi sorteerima hakanud ja olmeprügi koostis on püsinud ühesugune. Kui inimesi ei suudeta motiveerida rohkem prügi sorteerima,  võib ohtu sattuda Eesti keskkonna eesmärkide täitma. Kuigi Eesti on võtnud eesmärgiks alates 2020.-st aastast  võtta ringlusesse vähemalt 50 protsenti kodumajapidamisest  pärit paberi, plasti, metalli ja klaasijäätmeid,  ei ole sisuliselt veel eesmärgini jõutud. Prügikonteinerite juurest on hästi näha,  kuidas prügisordid sellel aastal Stockholmi  keskkonnainstituudi Tallinna keskuse tehtud uuringu alusel  ei ole viimase 10 aasta jooksul segaolmejäätmete liigiline  koostis oluliselt muutunud. Võrreldes 2012. aastaga on segaolmejäätmetes vähenenud  ohtlike jäätmed ja elektroonikaseadmete sisaldus kuid  mõnevõrra suurenenud on plasti ja biojäätmete osakaal. Endiselt on kolmandik pakendijäätmed, kolmandik biojäätmed,  paberit-pappi, klaasi, kõike, mida peaks liigiti koguma,  leiame ka segaolmejäätmetest. Üks põhjuseid, miks prügi sortimise eesmärk ei ole täitunud  on jäätmekäitleja Ragn-Sellsi hinnangul mugava süsteemi puudumine. Valdav süsteem on täna see, et, et on avalikud  konteinerpargid ja meil on vaja muuta seadust selles mõistes,  et, et me liiguks avalikust kogumisest üle kohtkogumisele  ehk pakendite üleandmine toimub kodu juures. Prügi sortimise süsteemi saaksid parandada  ka kohalikud omavalitsused. Näiteks Tallinna linnas selgesti on biojäätmed  ehk toidujäätmeid segaolmejäätmetes vähem,  kuna Tallinna linn on ainukene omavalitsus,  kes üle 10 aasta on neid jäätmeid juba liigiti kogunud. Samas kui me vaatame pakendijäätmeid, siis tegelikult  pakendijäätmete liigiti kogumise osas on eriti nukker pilt maapiirkondades,  kus siis pakendi kogumispunktid on muutunud sisuliselt  kõikide jäätmete kokkutoomise kohaks. Aastaks 2025 tõuseb olmejäätmete ringlussevõtu  ja korduskasutamiseks ettevalmistamise sihttase 55 protsendini. Praegu jääb see osakaal 30 protsendi juurde. Me peame väga selgesti sellele hakkama mõtlema ühelt poolt,  nagu ma ütlesin, inimeste teadlikkus ja kogumissüsteemi arendamine,  aga veel olulisem on tagada see süsteem,  vastutused, rahastus ja selle läbipaistvus. Kui seda me ei tee, siis üksi meie heast tahtest jäätmeid  liigiti koguda ja kuskile ära viia, sellest ei piisa. Viimase ööpäevaga tuvastati 134 uut positiivset koroona,  juhtumit tehti pisut enam kui 2800 testi. Enamus positiivsetest 79 tulid Harjumaalt. Ida-Virumaal tuvastati 33 uut nakatunut,  Lääne-Virumaal ja Raplamaal, neli, Pärnumaal,  Tartumaal ja Võrumaal kaks ning Järvamaal,  Läänemaal ja Valgamaal üks uus nakatunu. Viiel nakatunul puudub rahvastikuregistris märge,  tõenäoliselt on tegemist välismaalastega. Hommikuse seisuga oli haiglaravil 40 inimest,  kellest kaks olid juhitaval hingamisel. Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäit 100000 inimese kohta  kerkis tasemele 64,18. Suurbritannias tuvastati viimase ööpäevaga ligi 22000 uut nakatunut,  mis tähendab, et viimase nelja nädala jooksul on kõige  rohkem uusi nakatumisi Euroopas avastatud just seal. Teadlased on hoiatanud, et seni nakatumist arv on ületanud  nende halvimad stsenaariumid. Viirus on nõudnud Suurbritannias 46 ja poole 1000 inimese  elu ning teadlased ei välista, et peagi ületab surmade arv  80000 piiri. Peaminister Boris Johnson pidas valitsuskabinetiistungi,  et otsustada uued sammud, kuidas viiruse leviku vastu võidelda. Inglismaal suletakse kõik muud peale esmatarbepoed  ja koolid, teatas peaminister. The Barrus is preding, Ivan Fasta te rees nubu Word case tsenariaa,  Sini. Advises. Üs mo. Sest anless We a e kood, see in his country roni seeri. Tha. Gruusia parlamendivalimiste tulemus ei ole veel selge,  kuid nii valitsuspartei Gruusia unistus kui  ka opositsiooni ühtne rahvuslik liikumine on teatanud  võidust kahe valitsusmeelse telekanali lävepaku. Küsitluste kohaselt võitis Gruusia unistus 50 protsenti  häältest mis on piisav ainuvalitsuse loomiseks. Ühtne rahvuslik liikumine on lävepaku küsitluste kohaselt  teisel kohal, kuid partei ei ole kaotust tunnistanud,  vaid väitnud, et koos teiste opositsiooniliikumistega on  valitsuse moodustamiseks vajalikud hääled koos. Esialgsed ametlikud tulemused on teada homme. Prantsusmaal Lyonis sai eluohtlikult haavata kreeka õigeusu preester. Teda kärbikus tulistanud mees pages sündmuskohalt. Kreeklasest, preester oli rünnaku hetkel kirikut sulgemas. Rünnaku motiiv teada ei ole. Korrakaitsejad otsivad ründajad taga. Prantsusmaal on pinged kõrged, kuna islamiäärmuslik tapsid  kahe nädala jooksul ja Pariisis neli inimest. Valgevene pealinnas Minskis tulid sajad naised tänavatele,  et nõuda Aleksandr Lukašenko võimult lahkumist. Marss algas Minski keskväljakult. Naised kandsid valge punase värviga lippe  ja sümboolikat, kuigi see värvilahendus on võimude poolt keelatud. Valgevene võimud otsustasid, et koroonaviiruse leviku tõttu  ei tohi homsest alates ajutiselt välisriikide kodanikud enam  riiki siseneda. Türgis Izmiri linnas tõid päästjad rusude alt välja naise  kolme lapsega, kes olid seal olnud lõksus 18 tundi. Izmiris purunes eilses maavärinas vähemalt 20 hoonet  ning linnapea sõnul on veel ligi 180 inimest lõksus. President Erdogani teatel sai vigastada ligi 900 inimest. Viimastel andmetel on maavärin nõudnud 28 inimese elu. Seitsme magnituudiga maavärin oli tunda ka Kreeka saartel. James Bond tegelaskujuna maailmakuulsaks saanud šoti  näitleja sean Connery suri 90 aasta vanuses Bahama saarel  massaus une pealt. Oma pika karjääri jooksul võitis Connery Oscari kaks kaks  pavdat ja kolm kuldgloobust. Lisaks James Bondile tegi ta hiilgavaid rolle  ka teistes filmides, kuid pärast 2000 kolmandat aastat  otsustas ta pensionile minna sean Connery toetas  ka aktiivselt Šotimaa iseseisvumist. 20 aastat tagasi lõi kuninganna Elizabeth,  teine ta rüütliks. Ja tagasi koju Saaremaa kalurid rääkisid suvel,  et lesta on meres vähemaks jäänud ja nüüd selgus,  et tegu polnudki lihtsalt nii-öelda kalamehe jutuga. Sama kinnitavad ka kalateadlased, kes on juba paar  aastakümmet aasta Põhja-Saaremaal Küdema lahes sügiseti  seirepüüki teinud. Viimastel aastatel on kinnitust leidnud ka fakt,  et meie rannikumeres elab kahte liiki lesta,  mida väliste tunnuste põhjal praeguste teadmistega eristada  veel ei osata. Kohalikud kalurid kiirpaadiga reeglina siin Küdema lahes  lestal ei käi ja need ongi kalateadlased,  kes taas juba paarikümnel aastal siin sügiseti käivad kala püüdmas. Nii nagu kohalikele kalameestele pole ka teadlastel oma 30  katsepüügivõrguga saagi päevad vennad tänahommikune kesine  saak paneks ehk kalurid kurja vanduma teadlaste jaoks see on  aga lihtsalt fakti. Tänane saak oli üsna kehva, et, et ei olnud nagu midagi väga-väga. Rõõmustavat seal võrgus lestad ümarmudil mõned kiisad  ja siis oli palju auke ja ja, ja ära ära nätsutatud kala  tükke ja sellist võrki oli seal. Hülged olid jah jälle meie võrgud üles leidnud,  täna öösel. Alles mõned aastad tagasi on kinnitatud huvitav fakt,  et siin meres elab kahte liiki lesta Läänemere lest  ja Euroopa lest peale vaadates ja ka maitse poolest neid  eristada ei saa. Seda saab teha ainult geeniuuringutega ja olulisem erinevus  nende kahe lestaliigi puhul on see, et üks liik paljuneb  siinsamas Läänemere madalikel, teine võtab aga  kurameerimiseks ette pika teekonna, näiteks bornholmi saare lähedusse. Nad on mõlemad siin ja tegelikult seda me tahaksime  ka uurida, et et kui suur osa on siis ühel  ja kui suur osa on teisel, et nad on selles mõttes,  et erinevad liigid, et noh, et nad nende sigimisalad ei  kattu absoluutselt, et et see Euroopa lest  siis läheb kudema Läänemere süvikutesse. Kumba lesta me siis suviti ikkagi sööme? See küsimus on kalateadlastel ehk tulevaste aastate uurimuses. Küll näitavad aga seirepüügid, et lest on jäänud meres  vähemaks ja kala on vanuseliselt noorem prognoosid  ka järgmiseks aastaks pole head. Ma ütlen, et, et, et, et ta ei ole hea, et ta on ikkagi  kehvem kui, kui sel aastal ilmselt et varu läheb alla praegu veel. Kuigi ümarmudilal ja lestal on meres ühine menüü toitumisele,  pole söögipuudus siiski peamiseks lesta vähenemise põhjuseks. Suurem roll lesta arvukusel siin meres on kalateadlaste  hinnangul hoopis Läänemere soolsuse ja hapnikusisalduse vähenemisel. Need kriteeriumid on olulised just lesta paljunemisprotsessiks. Haapsalus asuvas Rannarootsi Muuseumis võtab käsitöömemmede  nobedate näppude all ilmet järg 18 aastast tikitud  eesti-rootslaste ajalugu kujutavale rannavaibale. Kui vaip valmis saab, loodab muuseum seda esitleda Rootsi kuningapaarile. Poolelioleval vaibal on kujutatud rannarootslaste ajalugu  pärast suurt põgenemist teise maailmasõja ajal. Kui Haapsalus tikitaval vaibal on kujutatud siinpool  Läänemerd juhtunu, siis Rootsis tikitakse praegu vaipa,  millel on sinna suundunute lugu. Rannarootsi muuseumis igal nädalal koos käiv käsitöömemmede  ring on vaiba kallal töötanud paar aastat. No eks me teeme järjest, sest et vaip on ainult viis meetrit  pikk ja ega selle noh tikkima tema juurde ei pääse üle kolme inimese,  nii vahetustega tikime siin teda siis ja täpselt  nii palju, kui on valmis joonistatud, meil on paar pilti  veel teha. Kui veel selle aasta alguses oli plaan, et vaip peab valmis  olema sügiseks, siis koroona tõttu kevadel pealesunnitud  pausi järel toimetatakse rahulikumas tempos  ja täpset kuupäeva enam sihiks pole. Nii Eestis kui ka Rootsis valmivate vaipade kavandid tegi  rannarootsi muuseumi kuraator Jorma Friiberg. Ega sellega oli enam-vähem niisugune lihtne lugu,  et kõik need, kes olid huvitatud vaiba tikkimisest,  nemad tulid kokku, rääkisid oma lugu ja siis kerkisid  lihtsalt niisugused kujutluspildid silme ette. Tegemist on järjega 18 aasta eest tikitud vaibale,  millel talletati rannarootslaste ajalugu kuni suure põgenemiseni. Muuseum loodab, et kui vaiba järg valmis saab,  sõidetakse Rootsi, kus seda esitletakse kuningapaarile. Ja Ott Nool räägib ilmast. Tere õhtust, täitsa kena sügisilm ootab meid ees  ka homme. Hetkel on kõrgrõhkkond tasapisi kaugenemas  Venemaale ja selle järel laieneb lääne poolt ulatusliku  madalrõhuala idaserv üle Läänemere Baltimaadeni  ja nii muutub ilm Skandinaavias ja Taanis pilvisemaks,  sajusemaks ja ka tuulisemaks. Läänemere idakaldal hoiab taanduv kõrgrõhkkond esialgu  tihedamad vihmapilved veel eemal, kuid lõuna kagutuul hakkab  tasapisi hoogu koguma. Esmaspäeval laieneb Briti saartelt Norra merele liikuva  võimsa madalrõhuala, aktiivne lohk üle Baltimaade  ning tõstab lõuna ja kagutuule tugevaks. Sisemaal on puhanguid 15, saartel ja rannikualadel kuni 21  meetrit sekundis. Vihmasadu jääb öösel Lääne-Eestisse pidama,  päeva jooksul laieneb aga üle kogu Eesti. Eelolev öö võib Lääne-Eestis olla kergelt vihmane  ning ka täna võib paiguti udu tekkida. Puhub lõuna ja kagutuul kolm kuni kaheksa,  saartel puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss kuus, rannikul kohati kuni  üheksa kraadi. Novembri esimene hommik tuleb pilves selgimistega  ning kohati võib vihma tibutada ja paiguti on udu. Puhub lõuna ja kagutuul kolm kuni üheksa,  saartel puhanguti 12 meetrit sekundis. Sooja võib oodata kaks kuni seitse, aga temperatuur võib  langeda ka null kraadini. Päev jätkab pilves selgimistega ning Lääne-Eestis sajab  kohati vähest vihma. Puhub kagutuul kolm kuni üheksa, mis Lääne-Eestis tugevneb  ja puhub viis kuni 12, rannikualadel puhanguti 15 meetrit  sekundis ja õhutemperatuur on kuus kuni 10 kraadi. Uus nädal läheb paraku vihmasemaks ning esmaspäeval algab  sadu Lääne-Eestist ja liigub edasi siis mandrile. Ka järgnevatel päevadel säilib saju võimalus  ning ka tuul tõuseb. Õhk on sama soe ning keskmised jäävad öösel nelja  ning kaheksa vahele ja päeval kaheksa ja 11 vahele. Enne kui pilvisemaks läheb. Vaadake tänast helendavat kuud. Ilusat õhtut. Iga aastaga annetatakse Tallinna loomaaia kõrvitsapeo jaoks  aina rohkem kõrvitsaid ja sellel aastal püstitati uus rekord. Kui eelmisel aastal annetati loomaaiale 20 tonni kõrvitsaid,  siis sellel aastal oli annetus poole suurem 8000 kõrvitsat  kokku kaaluga 40 tonni on kõrvitsapeo uus rekord. See aasta kuna see koroonaviirus ka tuli,  siis väga paljud inimesed leidsidki aja minna aedadesse  kõrvitsat kasvama panna, kes kasvatas ühe,  kes kasutas 30 eks ju, et terved kogukonnad  ka kogusid neid kõrvitsaid, nii et meie väga toredad  loomaaia sõbrad, toetajad, neid kõrvitsaid  siis siia tõid. Kõrvitsaid saatsid loomaaiale erinevad lasteaiad  ja koolid, nende hulgas ka Kohtla-Järve kesklinna põhikool  mille õpilased ja õpetajad tulid täna ise  ka üritusest osa saama. Kirjutasime meie lastele ja nende vanematele,  et Tallinna maaaed korraldab niisugune pidu  ja On olemas niisugune kõrvitsakampaania  ja äkki osaleme ja lapsed ja nende vanemad tõid kooli  nii palju kõrvitsaid et tuli välja terve suur kast. Kuigi loomaaias on ka neid, kes kõrvitsa söömisest lugu ei pea,  saavad kõik loomaaia elanikud siiski kõrvitsapeost osa  kassastele me anname küll kõrvitsa, aga peidame sinna sisse  siis midagi meelepärast, väikse lihatükikesi  ja midagi sellist, et neil oleks ka hea süüa nad ikkagi  kiskjad taimtoidulistele loomadele, eelkõige need kõrvitsad  siis söögiks lähevad. Lumeleopard on üks neist, kes kõrvitsasöömisest vaimustuses  ei olnud. Lumeleopard on üldse selline loom, et ega teda väga tihti  näha ei ole, et ma võib-olla 10-st kaks korda olen teda siin näinud,  et see on lihtsalt hea võimalus seda vaatama tulla,  aga noh, nägi ka kiskja sellise loomuse ära,  et ei ole lihtsalt selline rahulik, et töllerab siin ringi vaikselt. Vaatemängu pakkusid ka teised loomad. Tema lemmikud on karud. Robert, kes sulle veel meeldivad jääkalu jääkarud aga veel,  kes. Kokoti, keda sina tulid loomaaeda vaatama,  aru, kas pesukaru on su lemmiklooma? Tänu annetajatele on loomaaed vähemalt aasta lõpuni  kõrvitsatega varustatud. Ja ongi minu poolt täna kõik head õhtut.
