Looduselaine looduselainel rubriik mainib poolses sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusena. Alanud on rubriik looduselainel, meile on tulnud külla geoloog Sander Oolo. Tere hommikust. Tere hommikust ja räägime siis kosmosegeoloogiast. Sisuliselt räägime Hewineta lasteroididest. Just nii, kuigi teoorias ei saa geoloogi öelda vist kosmoses olevate kehade kohta, sest geoloogia tähendab maateadust või teadusmaast. Aga jah, siin eelmise nädala meediat maailma meediatest peamisel. Ta raputas üks uudis, et NASA kasutades Hubble'i teleskoopi avastanud asteroidi, mille väärtus on 10000 kvadriljonit dollarit. See on, see on 10000 veel 15 nulliga, nii et see on üks hoomamatu summa raha. Aga tegelikult ei ole nii-öelda õigus ühelgi poolel sellel uudisel, et see asteroid oli tegelikult avastatud juba 19. sajandi keskel, et NASA kasutas tegelikult maailma kõige väärtuslikumat siis teleskoobid pigem teha kindlaks, et milline see asteroid siis ikkagi täpselt on, sest see on sattunud nii-öelda NASA teadlaste huviorbiiti nüüd siin viimased viis, kuus aastat just sõidetud. Et tegu on asteroidi ka, mis on üleni metallist kas siis puhtast kullast, mitte päris puhtast kullast, rauast ja niklist, aga kuld on seal tõenäoliselt. No hakkame ootama, et ta langeks minu hoovile. Ja loodame, et seda Ta ei juhtu, sest et ta ei taha, et ma rikkaks saaks. Tegu on nii suure ja raske asteroidi, aga tegelikult on ta nagu mõõtudelt ei olegi suur, aga ta on kohutavalt raske, ta moodustab tegelikult ta on 200 kilomeetrit diameeter, aga ta moodustab tervelt ühe protsendi tervest vahevöö mitte vahevöö, vaid sellest asteroidide massist. Aga arvataksegi, et tegu võib olla kunagise planeedi sisetuumaga. Ehk nagu me teame, et maa sisetuum tõenäoliselt koosneb ka rauast niklist ja muudest metallidest, mis lihtsalt gravitatsiooni tõttu siis kui maali selline vedel mass vajus lihtsalt sinna kusagile tuuma tuuma lähistele, tahkestusid ära suure rõhu all. Aga nii-öelda Gioloogidele seda täiesti võimatu, nagu võib öelda, 100 protsenti võimatu kunagi uurima minna maakera tuuma, aga nüüd me oleme avastanud taevakeha, mis ei olegi meil lihtsalt väga kaugele kõigest mingi seal kusagil asteroidide vöö keskel, ehk järelikult on lähemal kui Marss üks keha, mis võib-olla kunagise maa-sarnase planeedi sisetuum, kaevana tuleb umbes 10 kilomeetri sügavusele või just 12 kilomeetrit, et noh, kui me raadius on 6300 midagi, siis ütleme nii. See see kaevamises ei olegi probleem, aga meil on seal vahepeal väga kuum vahevöö, mis on vedel ja seal tõenäoliselt ei ole kunagi võimalik liikuda. Ehk tegelikult ütleme nii, see selle teaduse käsitluses siis see roid saab tõenäoliselt isegi hindamatu hinnalipiku ja tegelikult ongi see, et ega NASA seda sinna kaevandama otseselt ei lähe. NASA eesmärk ongi just uurida, et et kas on maa maataolise planeedi sisetuum? No Robin Juhkental ihkab, et see asteroid tema hoovi kukuks, et siis tuleb lõpuks rikkus majja, nagu siis jutt on väga kallis asteroidi, eks ole, silion miljon-triljon dollarit väärt. Aga kas vastab tõele, et tegelikult, mis puudutab maa peal leiduvaid elemente, erinevaid metalle sisega raskemat asja kui raud või nikkel tegelikult maa peal ei olegi võimalik nagu tooted, kõik metallid, kullad ja muud sellised? Ma ei tea, suisa radioaktiivsed elemendid, mis veel alles on looduslikult, et need ongi tulnud meile sisuliselt tähetolmu või asteroidi kokkupõrgete näol. Ja ega siin maa peal otseselt midagi uut ei leiutatud, välja arvatud, kui inimene ei hakka kunstlikult midagi tegema, aga, aga enamasti ongi jah, suurem osa massi on sattunud siia asteroidide stega, tegelikult asteroidil ise on Päikesesüsteemi ehitamise ülejääk. Et enamasti ongi selline kivimass seal tihedusega muide üks kaks kilogrammi kuupmeetri pruun nii-öelda nii-öelda kuupdetsimeetri kohta, et et tegelikult on nad sellised üpriski kerged. Aga, aga noh, ütleme nii, et see, see asteroid pole pidevalt sellel, sellel uudisel on teine pool ka, et asteroid pole pidevalt olnud inimese huviorbiidis, et, et see on just sattunud huviorbiiti tegelikult ühe teise poolega just selle nii-öelda rahalise poolega. Et kuna see asteroidi asteroidil saadetakse nüüd sond 2022 ja selleks kasutatakse Elon maski suurt raketi, Falcon Heavy, mis tegelikult teebki sellised kosmoseuuringud üpriski kiiret kosmoseuuringud realistlikuks, et tavaliselt valmistatakse selliseid uuringuid ette kümneid aastaid ja see maksab miljardeid dollareid, siis tegelikult praegu selle projektiga alustati 2017 ja see läheb lihtsalt mõned sajad miljonid dollareid maksma, et aga samas võib tuua tõesti nii-öelda vastuse selle kohta, et kuidas ma siis päriselt tekkinud Me räägime hiigelAsteroidist, mis siis üksinda moodustab asteroidivöö kogu massist üks protsenti, suisa muljetavaldavad numbrid. Nüüd tuleb loota vaid, et Jupiter oma gravitatsiooniväljaga mingit pulli ei tee, sest nagu me aru saame, siis enamik sealt asteroidivööst maa poole tulevaid meteoriit on lõpuks sellepärast statist. Jupiter kangutamine. Lahti või Jupiter on nad sinna pannud, Jupiter, neid seal natukene hoiab ka nad aeg-ajalt, kui põrkavad kokku ja siis satuvad täiesti ootamatule trajektoorile, mis võib ristida maa trajektooriga. Aga ühesõnaga meil maale pole lootust muud moodi kulda juurde saada, kui sellega, et mõni asteroid kukub, mis võib-olla ei ole nagu kõige toredam asi või kõige toredamat tagajärgedega või siis see, et me siis mingisuguse tarkade kivi leiuta. Ütleme kulda juurde ei tule, aga kulda tuleb meile sügavamatest kihtidest tegelikult juurde kulda maa sees küll ja küll ja küll, aga lihtsalt suurem osa kulda on vajunud gravitatsiooni tõttu kusagile sügavamale. See oli looduselainel, stuudios oli Sandro. Looduselaine loomise lainel.
