Mis on? Ja miks näike miks mehi? Jobu, mis elab särg ja kellel on kodu, kas või rida on rodu, kus karu, kas toru, miks Marunism aru, oi, appi, kas läks kappi? Ei uudista, mine lõppu. Einarhiga iialgi õppu ei uunishimul ole kodu, on aksikul küsimusi, sadu, kus asub naksik õhus või vees oh aksikas Bigalapse. Tere, tere, Martin. Ja mina olen Georg ja täna jätkame eile pooleli jäänud teemat, kus me rääkisime natuke sukeldumises, rääkisime nendest igasugustest kostüümidest. Üks kostüüm on veel, rääkimata tuukrikostüüm. See on raske ja kohmakas, aga jälle teatud kohtades, kus on vaja veel sügavamale minna, kui kašelotki sukeldub, seal on võimalik seda teha ainult tuukrikostüümis. Ja kuna muidu Su muutuksid sama lapikuks kui pannkook Jah, sest veesurve on juba nii tugev, et võiks tõesti koed kokku pressida. Tuukrikostüüm, ma arvan, et kõik teavad, sellist vanaaegset kostüüm jaga nüüd on juba uue millel on tagamootorid ja pintsetid moodi käed ja mida ta saab kaugjuhtimisega kasutada või mitte eriti kauge, kuna ta ise on selles kostüümis sees. Ja seal ei ole vaja vist ka sellist õhuvoolikut, millega ta laeva külge oleks aheldatud, vaid see võimaldab ta täitsa vabalt ise liikuda, eks ole. Ma arvan küll orgu, et siin ei ole just eriti kõige selgem pilt sellest Ja, ja see on selles mõttes huvitav, et selle kostüümi sees on siis tal suruõhk seestpoolt surub sellele välisrõhule vastu ja, ja selle tõttu see kostüüm on iseenesest õhukese riidega ja see sisemine rõhk surub siis sellele veerõhule vastu ja ta ei lähe see kostüüm, ega see inimene seal sees lössi. Kuna kui tavaliselt sukeldajad, nendel on kuulikostüüm ja hingavad ainult hapnikutorust tuleb õhku ainult suu piirkonda ja ninapiirkonda. Jah, aga no peale selle, et inimene on igasugused kostüümid endale välja mõelnud sukeldumiseks on ta veel mõelnud välja ka igasugused. Borlotto nagu allveelaevu, kaugjuhtimisega, mehikesi. Sukeldusaparaat, ja igasugused süvamereuurimisaparaate veel, kuhu inimene saab sisse minna, aga on ka selliseid roboteid, mis sinna vee alla lastakse, seal vee all uurimusi teevad. Aga mis sa arvad, mis pärast inimesena vee alla nii väga tükib, mis tal see otsik, mis, mis ta sinna vaja minna? Inimene on väga uudishimulik ja mõned ütlevad, et uudishimu on halb asi, aga see on lihtsalt inimlik. Ja nad tahavad teada, mis seal merepõhjas on ja seda on kaasa aidanud modern tehnika. Kuna kunagi oli see sukeldumisvõime lihtsalt mingisuguse turu ja vee all sukeldumisprillidega sukeldamine. Luksus. Aga nüüd on juba 100 meetrit sügavust teadlastel väike saavutus. Ja aga ikkagi no miks peab sinna vee alla minema, mis seal rida vee peal ja miks sa sinna vee alla pead ronima, midagi uurima? Kuna seal vee all on väga huvitavad kalad huvitud kood ja molluskid Jah, ja muud elusolendid tõesti see elu, mis seal vee all on tegelikult sellest Me teame veel väga-väga vähe. Ja mis häda, häda see, et seni, kui me püüdsime igasuguste traalide ja Nuutodega sealt süvamerest neid loomi enne, kui nad pinnale jõudsid sisse, rõhk, nad olid, elasid veel hästi sügaval ja nad olid tugevused ukse siserõhuga, nii et kui nad ülespoole tõsteti, siis siserõhk surnud lapikuks või, või laiali. Ja selle tõttu ei saanud kunagi õieti teada, missugused nad välja näeb. Nüüd nende aparaatidega me näeme, kuidas need loomad tegelikult seal sügavas täielikus pimeduses elavad, see on ka huvitav, et tegelikult need loomad elavad sellises absoluutses pimeduses, kus ei ole absoluutselt mingit valguskiirt. Ja nad muutuvad lapikus, kui üles tõusevad. See, siis seletan, miks kõik pildid nende süvamereloomadest on niimoodi, nagu nad oleksid mingisugused lestad. Lesta sugulased. No võib-olla jah, et nad on sellisena teadlaste kätte sattunud, aga kas sa tead, kuidas need süvamerekalad, kes seal hästi sügaval elavad täielikus pimeduses, kuidas nad omavahel suhtlevad, kui nad ei näe keemilise valgusega ja need on tõesti sellised elundit, mille sees elavad bakterid need toodavad siis. Mitte just eriti heledat, aga pilkases pimeduses ikkagi väga hästi nähtavat valgust. Ja, ja siis seal vee all käib kogu aeg sihuke valguse mäng, süttivad need laternad, jutumärkides laternad muidugi, mis seal kalade küljes on, lähevad uuesti põlema ja, ja arvatakse, et osa nendest kaladest vähemalt omavahel räägib nende valguslaikude vahetamise teel. Ja kõik on arvanud, et ükski loom ei suuda rääkida. Aga nüüd tuleb välja, et kuskil süvameres on mingisugused loomad, kes tõesti räägivad. Miks te ise ka siis oleks küll teadlastele katastroof, kuna nad peaksid sadu tuhandeid raamatuid ümber kirjutama. No tegelikult see sõltub ka sellest, mida me rääkimise ajal mõtlema, kas me rääkimise all mõtleme sihukest keerulist juttu ajamas, nagu meie siin omavahel teeme või nii, nagu inimesed omavahel teevad, aga noh, näiteks sipelgad omavahel vestlevad Kaaõõrudes tundeid oma vastu või hundid, kui nad uluvad, vestlevad. Nii et tegelikult noh, ikka kõik loomad vahetavad vähemalt mingisugust informatsiooni omavahel. Ja see oleneb vaid sellest, kui keeruline see informatsioon Ja tegelikult süvamerekaladel ei saaks eriti mingisugust huvitavat informatsiooni olla, kuna seal ei ole ju eriti palju näoga. Ega nad ei saa vist tõesti palju selle kohta öelda, et nad ütlevad, et vaata, mis ma ümber vaatan, kaunis vaatepilt on, sest ega seal suurt midagi ei näe. Ja ma arvan, et see valgusega vilgutamine on rohkem selleks, et saaki kohale meelitada. Ja oled sa näinud neid süvamerekalade pilte natukene. Nagu ma juba enne ütlesin, siis ma kordan, et see seletab, miks kõikidel piltidel on nad mingisuguse lesta sugulase Kujuga, ja kas sa oled ka tähele pannud, et neil kõigil on päratult suur, suur, suur, sama suur, kui nad ise all. Mis sa arvad, miks neil nii suur suu? Kui me mäe toitub, ma arvan, plantonist ja muudest väikestest mulluskitest Tegelikult ei ole süvamere kaladest suhteliselt vähe planktonitoidulisi plankton sinna nii sügavale ei ulatu. Mõned kõrgemal olevat, kellest ma olen pilte näinud. Et ikkagi söövad neid. Ja aga tegelikult Süvame kalade hulgas väga palju kiskjaid, teravad hambad ja väga suured suud. Ja kuna ühes pildis oli hambad olid oma suurelt, kuid ise Ja, ja see suu on sellepärast hästi suur, et ta saaks võimalikult palju toitu korraga kätte, ühesõnaga võimalikult suure, saagis sinna saaki ja toitu satub nii harva ja siis ükskõik, kui suur ta on, peaks ta võimalikult kindlalt kätte saama. Et siis pikka aega jälle selle allaneelatud peaaegu sama suure, kui ta ise on selle kala või vana teise merelooma arvel elada, siis pikka aega edasi. Ja sellepärast ilmselt neil suured suud ongi, et siis püüda kas siis võimalikult suurt toitu või siis, et saada ükskõik kes neist mööda, läheb see kinni haarata ja ära süüa toitu kauaks jätkuks. Ükskõik kes, ta peab lihtsalt olema suur probleeme, see ei valmista talle mused valmistab küll, kui vastu tallab. Vaalade ulatage nii sügavale ei sukeldu kunagi nii sügavale. Mõned uued vaalad, mida just äsja leiti, on ka sügaval meres. Ei ole kuulnud mingitest uutest vooludest, ma olen kuskil, ma nägin mingisugust vist lehes ühte pilti, kus oli uus vaal. Ja alla oli kirjutatud, et see leiti äsja Salist. Sügisel. Jah, ma ei ole süvaveremahladest midagi kuulnud küll, aga ma olen mõned aastad tagasi lugenud ühest haist, kes elab sügaval paari-kolme kilomeetri sügavusel meredes ja ookeanides ja tavaliselt teated Haydni sügavale sukelduda, see oli väga omapärane niisugune suure peaga ja ja võimas hai, kes siis mõned aastad tagasi üles leiti ja, ja kellest ka päris palju siis lehtedes kirjutati, ma kardan seal natuke, ajasid Haya vaala seekord segi, aga. Ei, seekord küll mitte, kuna seal all oli kirjas suurte tähtedega, et see on vaal. Noh, siis õnnestus sul lugeda mingit sellist raamatut või lehe artiklit, mida mina lugenud ei ole, aga ma arvan, et et me ei hakka nüüd meie kuulajate vaidlema pikalt, kas oli see vaal või hai, lepime siis kokku, sul oli seekord õiguse, ütleb oma kuulajatele. Kohtumiseni. Kohtumiseni.
