Sotsiaalministeeriumi hinnangul lubaks seadusemuudatus 13 kuni 14 aastaste palkamisel tööandjal sõlmida töölepingu, mis pakuks noorele rohkem kaitset kui võlaõiguslik leping. Võlaõiguslepinguid tehti paar aastat tagasi 13 kuni 15 aastaste vahel 27 protsenti. Eesti inimeste hulgas on üldiselt see osakaal, aga seitse protsenti nii-öelda võis lepinguid tehakse üldiselt professionaalsete teenusepakkujate vahel, ütleb sotsiaalministeeriumi töö ja pensionipoliitika osakonna nõunik Pirjo Turk. Sageli selle 13 kuni 14 aastase noore tööle võtmiseks, eks tehakse hoopis noorega siis nii-öelda poiss leping, mis on siis kas käsundus või tööettevõtlusleping, mis tegelikult pakub noorele palju vähem kaitset, sest et seal töölepinguseaduses on näiteks siis tööohutuse tingimused ja sellised asjad kõik paigas, samuti, et kui palju noor bet puhkama võlaõiguslepingu puhul selliseid tingimusi kohe automaatselt sees ei ole. Lastekaitse liidu hinnangul ei tulene probleemid Aga sõlmitavas lepingus vaid suurim murekoht on hoopis sihtkontrollide käigus tuvastatud rikkumised peamiselt seotud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisega, kõneleb Lastekaitse Liidu lapse õiguste programmi koordinaator helika Saar. Kui näiteks aastal 2018 külastas tööinspektsioon 89 tööandjad ja tuvastati 402 rikkumist, millest siis 251 oli seotud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisega siis tekib paratamatult küsimus, et, et miks sellist muudatust vaja teha on, et kuidagiviisi tegelikult ei aita kaasa lapse õiguste tagamisele. Ministeerium ütleb aga, et seadusemuudatusega väheneks tööinspektsiooni koormus dokumentide läbivaatamisel ning see annaks omakorda rohkem võimalusi kontrolle teha. Ehk ikkagi sõlmitakse pigem töölepinguid noortega ja see annaks tegelikult võimalusega tööinspektsioonil rohkem siis kontrollimas käia, et kas need tööandjad täidavad oma kohustusi, mida siis alaealise töötamisel peab arvestama. Eelnõu peaks jõudma valitsusse selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses. Ministeeriumi hinnangul võiks jõustuda järgmise aasta kevadel või suvel. Helika saarlaste kaitseliidust ütleb, et eelnõu on veel toores. Tuleks nüüd laua taha tuua nii-öelda need võimalused, et ka seda vaadata, tööinspektsiooni enda seisukohad, et mis need on, kui nendest sihtkontrollidest tuleb nii palju neid rikkumisi välja, kuidas ikkagi neid ennetada, et kas on võimalik, võib-olla seda protseduuri mingil määral on ju digilahendustega muuta sujuvamaks. Samas ma näen tööandjate teadlikkuse tõstmisse, koolitan lihtsalt väga-väga-väga olulise kohana.
