Algavas keskeprogrammis tuleb juttu loomadest. Stuudios on bioloog Georg aher ja Marje Lenk. Ühes varasemas keske programmise rääkisime sellest, kuidas loomad end ravivad. Tänases saates räägime sellest, kuidas loomad inimesi ravivad. Teie olete loomaaias töötanud. Millised on teie kogemused, kas loomad on ka teid aidanud? Võib-olla see on hoidnud mu psüühika tervena. Et ma ei ole veel hulluks läinud tänaseks päevaks, et see on võib-olla tänu kontaktile loomadega ja aga mul jah, sellist isiklikku kontakti, ütleme loomaga, kes oleks mind millestki terveks Abinud ei ole olnud ja võib-olla ka sellepärast, et ega mul suurt midagi hädaga pole kunagi olnud siiamaani vähemalt. Seetõttu ei ole ka sellist ravi nagu tundnud. Aga ma olen kirjandusest vaadanud seda, mismoodi loomad on mõjunud ühele teisele organismile ja ja ühele teisele inimesele neile ka mingeid vastastikused mõjud omavahel nad kuidagi 11 suudavad mõjutada. Et inimeste raviks on neid päris palju päris pikka aega juba maailmas kasutatud ja tundub, et, et see mõju ei ole mitte niivõrd võib olla otsene, et loom nüüd on nagu tohter istub, opereerib või tõmbab keelega üle haavu, kohe paraneb ära, kuigi vanarahvas räägib, et koera näiteks, kellel on üheksa ravimit ja koer mingit haava lakub, et see haav paraneb kiiremini. Mäletan mulle ema kunagi ehk siis, et nagu väike poiss, roni, kui käe katki teed, et ära sa kunagi kassi juurde mine. Kassi keele peal on üheksa haigustet, koera keele peal on üheksa rohtu kassi keele peal, üheksa haigust. No ma ei ole kunagi proovinud, kas keelega haavast tõmbab, et kas selle tõttu sisse paraneb halvemini tega trusti, parane halvemini, et ta peaks olema enam-vähem samamoodi raviv toime, nii nagu koeragi niinimetatud ravim toimib. Pigem võib-olla on tegemist selle, kuidas me ühte teise loomu suhtuma ja kuidas me ühte või teist asja usume seda looma sellist otsest ravi mõju ilmselt ei olegi olemas. Või me ei oska seda veel tänapäeval nagu aru saada, kuidas see ravi võiks toimuda oma otsesel kontaktil. Küll aga on olemas sellised kaudsed mõjud, loomadega suhtlemine muudab inimest veidi teistsuguseks kui see inimene, kes kunagi loomadega kokku puutunud ei ole. Väikesed lapsed ju näeme, kuidas nemad loomaaias kipuvad sinna laste loomaaeda, kuidas nad tahavad lihtsalt hoida jänkukest või kitsetalle süles või kilpkonn. No täiskasvanud vaatama päris imestunult, et mis see siis tähendab, et laps istub ja hoiab kilpkonna süles ja silitab seda luist plaati seal, et no mis sellel lapsel siis nüüd viga on, aga, aga lapsel see kontaktloomaga ilmselt on midagi hoopis teistsugust kui meie täiskasvanud oskame ette kujutada ja kuna me oleme juba nii nii suured ja targad, siis me, et, aga seda, mis me lapsepõlves isegi tundsime, aga, aga vahetevahel ikkagi tulevad mõned lapsepõlvepildid meelde ja ma usun, et et me siiski kõik mäletan mingeid selliseid helgeid kontakte loomadega, kus me tahtsime kass, kassipoega, koerakutsikat või täiskasvanud kassi, koera või mingit muud loomana, neid loomi on päris palju, kellega me võime suhelda, neid lihtsalt hoida, mitte midagi muud teha kui lihtsalt hoida ja see hoidmine parandas meie meeleolu, see andis meile kindlustunnet. Uurimused näitavad, et lapsedki suhtlevad loomadega, eriti need lapsed, kellel on näiteks mingi kõnelemise raskusi kes ei suuda nagu kiiresti kõnelema hakata. Et kui ta inimestega suhtleb, siis inimestega suheldes tekib tal mingisugune niukene pidurduse kartust ei julge nagu ennast väljendada. Aga siis, kui ta suhtleb noh, mingi pisi Olesega, küüliku või koera või kassiga saab tema eest hoolitseda, temaga mängida, temaga olla siis kõne areng oluliselt kiireneb. Noh, võib-olla see on lihtsalt selline, et ta on enam-vähem samades mõõtmetes, ta ei tunne see loomaaias sellist hirmu, nagu näiteks täiskasvanud mees tunnebki Su suur ja tähtis ja võib-olla tihtipeale tõstab häält ja räägib siukse kurja häälega, etnud hakka ometi lugema, ei hakka rääkima, kas see sõna sulle meelde ei jää ja mis iganes, aga see koer või kass, kellega tema askeldab, siis sellega ei teki tal sellist konflikti, see ei ütle talle kunagi kurja häälega, et ütle nüüd ometi kas Kaksessi selgelt välja võivaid koer K tähtrõhuta, Ooer vaid on koer. Et sellist konflikti seal teki ja laps saab ennast rahulikult väljendada, tal ei ole pingeid ja see kõne areng läheb tal täiesti normaalset rada pidi, on, on selline nagu ta olema peab. Paljude lemmikloom on ju hobune. Kuigi ta on suur ja hirnub kõvasti, vahel ka perutab, mõjub tema nägemine ja temaga suhtlemine siiski väga rahustavalt. Hobune kui terviseparandaja tervise parandamise abimees on olnud ju kaugetest aegadest teada kuulus arstiteaduse isa pokraates, tema ju väitis, et ratsutamine on üks kõige parem asi tervisele. Kui te ratsutad, et see ratsutamine on tervise pant, kui nii võib öelda, tolle mängiva väikesed lapsed ju hobuse selja pandi, väiksed lapsed hobu selga ja ja, ja ka tänapäeval ju tegelikult päris paljudes kohtades on sellised ratsakoolid, kus siis lapsed käivad ratsutamas, õpivad suhtlema hobustega. See ei ole mitte see ratsutamine üksi, vaid ka see hobusega suhtlemise kontakt. Tegelikult hobune on ju väga, kas intelligentne loom, kes hobustega tegelevad, need võivad ilmselt mu sõnu kinnitada ja hobusega suhtlemine mu meelest seda võib-olla nüüd jälle teaduse mõttes raske öelda, aga teatud mõttes nagu korrastab psüühikat. Et ta ta nagu mõjub sellele inimesele, kes selle hobusega tegeleb niimoodi, et see inimene muutub ise rahulikumaks. Suhtlemine muutub kergemaks. Et see, kui sa räägid teise inimesega, sul ei pruugi alati sõna välja tulla hobusega rääkides hobusega olles patsutades ennast sinna vastu surudes. Tihtipeale ma ei tea, kas te olete tähele pannud, aga inimesed, kes ratsutamas käivad, kasutad siukest kontaktid, nad hõõruvad omapead või niimoodi külge hobused. Ja see on tegelikult hobusekarjas väga niisugune levinud suhtlemise viis ja hobune mõistab seda väga hästi ja, ja ilmselt ka inimene saab seal mingisuguse emotsiooni tagasi. Vaatasin internetis näiteks sakslastel on kohe lehekülgede viisi on selliseid keskusi, kus lapsed saavad hobustega suhtlemas käia tuttamas hooldamas ja need hobused on ka igas mõõdus seal siis neile lastele välja pakkuda vastavalt lapse suurusele eale. Ja tundub, et jah, et see on väga populaarne praegu paljudes riikides. Üks, teine suur looma, keda teraapias kasutatakse, on ju delfiin. Jah, delfiinid on, on tõesti sellised loomad, et neid on kasutatud nüüd väga mitmesugustel otstarvetel tegelikult neid on kasutatud nii heaks kui kurjaks, sellepärast et väga paljusid delfiine sõda pidama, aga see ei ole täna meie teema. Aga kummaline on see, et Sevastoopolis, praeguses Ukrainas Krimmi aladele jäävas baasis, kus delfiine veel on jäänud siis seal õpetati neid sõjalistel otstarvetel, kuid sellest kasvas hiljem välja ka ravikeskus ju tegelikult. Et need delfiine jah, kasutatakse raviks ja neid kasutatakse väga mitmesuguste selliste haiguste raviks, millele nagu muidu seda ravi on raske leida. Ja see on siis tegelikult. On see ravi ja see on küllalt kallist, kui ma vaatasin neid hindu, mis välja pakutakse, üks raviseanss ühele lapsele maksab meie rahas kusagil 1000 200300 krooni ja ilmselt on see ravi üks komponente ka see, et et see delfiin paneb oma peas, kes selle patsiendi pea juurde ja noh, kuidas öelda, tulistada kiiritab teda ultrahelilainetega. Ja sellel ultrahelilainetel on siis teatud positiivse mõju ajus toimuvatele protsessidele teatud hormoonid hakkavad oma ja on täheldatud, et tänu sellistele definiga peetud raviseanssidele kas siis Downi sündroomiga lapsed või autistid, et nende suhtlemine ümbruskonnaga muutub rahulikumaks, nad ise muutuvad rahulikumaks ja nende suhtlemisoskused paranevad. Seal jälle ei ole päris head teaduslikku seletust, seda nimetatakse fono graafiaks seda tegevust, mis siis nende lastega tehakse. Ja, ja ilmselt on seal ka teine mõju, seesama suhtlemine, selle looma paitamine temaga koos olemine. Defiinidel on see selline instinktiivne käitumine olnud pikka aega inimesel tuntud hädas olevat inimest, vahetevahel delfiinid on aidanud ja hoidnud teda veepinnal, kud hakkab uppuma ja see on seletatav sedasama käitumisega seal nõrgemaid, samamoodi hoitakse karjase ja delfiin, kuidagi tunneb seda inimest ka sellise eneselähedase olendina. Ja selle tõttu on aidanud, aga samas näiteks sakslased on selles suhtes natuke skeptilised. Sakslased jällegi ütlevad, et delfiin on siiski siiski kiskja ultrahelikahur, millega ta seal tulistab, et seal nagu mõeldud tegelikult kalade eksitamiseks või uimastamiseks. Et see on üks asi ja teiseks delfiinid ikkagi, neil on päris teravad hambad ja ega nad nii rahumeelsed pidanud olemagi. Kui vaadata delfiini nahka, siis enamiku delfiinide nahk on hästi armiline, nad on 11 purenud päris tugevasti tappelnud seal omavahel, nii et, et eks seal siukseid asju ka on, aga kui pakutakse teraapiat, siis sellistest teemadest ilmselt jälle ei räägita, et räägitakse seal delfiini headest külgedest, nad ei tee kellelegi liiga, aga aga nii nagu ikka, loomad aeg-ajalt, mõned võivad olla ettearvamatud ja viimastel aastatel on teadlased loonud sinna akvaariumisse lisaks delfiinidega valgevaala ehk peluga. See valge vaal pidi olema veelgi Parema mõjuga lastele, aga valge vahel on ju ikka ovaal juba tähendab suur ja võimas loom. Nii et need tegevused nüüd jätkuvad juba juba suuremate loomadega ja eks me siis hakkame vastu võib-olla kuulma, kuhu see protsess välja viib. Paljudes välisriikides on loomad lausa ametis haiglates ja kliinikutes. On jah ja ma püüdsin otsida, kas Eestis on kusagil teada, ma ei leidnud, võib-olla kusagil meie haiglas töötab ka mõni kas medõena võimet vennale. Mõni teine loom ei pruugi alati, kas see võib olla ükskõik milline loom. Aga ma ei ole leidnud, et võib-olla Euroopa liidu kui need reeglid on nii ranged, et luba avalikult teatanud, et sul on kas tööl, kuigi samas ajakirjandusest teada mitmetes Inglismaa ja Saksamaa haiglates on terved osakonnad, kus loomi peetakse, kus on võimalik inimestel siis loomadega kontakteeruda ja. USA ühes suures psühhiaatriahaiglas on patsient, kes ei rääkinud 25 aastat ei suhelnud teiste inimestega. Aga siis, kui ta hakkas haiglasse koera eest hoolitsema läksid tema keelepaelad lahti. Jah, selliseid juhtumeid on tõesti olemas, et noh, näiteks Austraalias oli üks katse, kus kaks uurimisgrupi oli mõlema grupi vanus oli kusagil 80 aastat keskeltläbi ja ühte gruppi lasti suhelda siis loomadega hästi palju ja teine grupp oli siis nii, nagu nad olid, loomadega kokkupuudet ei olnud. Ja see grupp siis, kes sai loomadega suhtlemise võimaluse, kassid, koerad, misiganes seal silitada olid siis nende tervislik seisund ja nende selline vaimne stabiilsus oli igatahes palju parem kui selle grupiga, kes loomadega ei suhelnud. Nii et kahtlemata see suhtlemine aitab tervet mõistust ja, ja ka vitaalsust paremini säilitada, kui see loomade puudumine Lääne-Euroopa saksa haiglates, eriti on privaatpalatit eripalatid, kuhu inimene, kellel on kodus loomi, kui ta on haige, siis ta võib seal looma sinna palatisse kaasa võtta. Et loom võib olla inimesega haiglas kaasas, sest on täheldatud, et kui inimene oma, selle koduloomad koos on haiglassistema paranemine on tunduvalt jõudsem kui, kui ilmasele loomu olemasoluta. Noh, ega me ei oska kõiki neid asju jälle päris teaduslikult seletada, miks see täpselt nii on, aga tõenäoliselt ikkagi sedasama häälev mõjub psüühikale sellele alateadvusele kuigivõrd. Ja tihtipeale meie haigused väga paljus ei ole mitte niivõrd tegelikult sellest mingisugust hädast põhjustatud põhjustatud meie psüühilisest seisundist. Et kui me saame selle situatsiooni nagu maha rahustatud, selle olukorra maha rahustatud, siis ka tervis hakkab ise paranema. Näiteks on teada üks juhus Inglismaalt, kus poiss, kes ei tahtnud kuidagi haavadest paraneda, lisanud õnnetuses viga, siis kui ükskord ema tõi talle haiglasse tema mao tal kodus oli üks nastik teisele mao talle haiglasse poiss ei hakata selle maoga tegelema seal haiglas siis hakkas tema paranemine oluliselt kiirenema, poiss paranes praktiliselt paari nädalaga ära. Noh, ilmselt see oli jällegi selline psüühiline efekt, mitte ma ei taha nüüd öelda, et madu seal roomas ringi ja parandas nüüd haavu seal kaugel sellest, kuigi näiteks vanades kultuurides näiteks meie nastik kasutati ravimine, tähendab kui oli mingi koht haige, pandi nastik selle koha peale ja, ja see haigus möödus. Võib-olla seal on mingisugune jälle see puhtalt psüühilise mõju, et noh, see platsenta lebo efekt, et anna inimesele kriidipulbrit ja, ja kui sa ütled, et see ravim aitab, siis ta hakkabki kohe aitama. Kaanid on imetlusväärsed, tohtrid. Noh, jah, kaanid on teine asi, kaanidena selge mõju, tähendab kaanid on ju need, kes tegelikult toituvad verest täidetud sellist ensüümi nagu Hirundiin organismi ja, ja ilmselt sellel on teatud mõju siis ka selle vere koostisele seda Khani panekut pikki aastaid kasutatud, et inimene pannakse lamama Khanid selga, siis need teatud osa verest imevad välja ja samasse Verimis organismi jääb see, see kuidagi muutub ka vähem paksuks ja hakkab paremini ringlema ja, ja vere koostis pidiga paranema. Selle Khani paneku tulemusena siinselt väga paljudes kuulajatest tekitab teatud kõhklusi ja kahtlusi. Et no mis see on, et kuidas ma lasen mingisuguse peregaadi endale peale panna, aga aga need, kes seda Khani rabi on kasutanud ka meil Eestis, kes käib metsamoori perepargis siis seal on üks vanahärra, kes kaanidega tegeleb ja kes seda kunstiga valdab. Ja, ja kes on tema juures käinud. Kiidavad ja tänavad, on palju abi saanud. Kassid löövad nurru ja see nurru löömine võib ka haiget inimest aidata. Nii väidavad USA teadlased. See nurumine on üldse selline kummaline on hästi madala sagedusega häälitsus. Noh, ta on ka juba infrahelipiirile lähenev selline häälitsus ja on tõesti mõningaid selliseid meditsiiniuuringud kirjeldanud, et kui näiteks on luumurrud või venitused või midagi, kass nurrub sellise sagedusega häälitsus kuidagi mõjub luukudedele stimuleerivat, nad hakkavad kiiremini kasvama ja selle tulemusena näiteks luumurd paraneb kiiremini, kui ta ilmusele kassita oleks paranenud. Ma ei julge nüüd öelda, et kui keegi praegu lebab näiteks voodis ja tal on luu katki et nüüd tuleb võtta, kas panna selle murukoha peale, siis paranemine läheb näiteks nädala võrra kiiremini kui, kui ilmasele kastid. No ega see kassi sülle võtmine päris lihtne ei olegi. Iga sülle kassi ei tulegi. Ega ta ei tule jah, aga, aga tegelikult nii kummaline, kui see ka ei ole, kas näiteks ronib selle sülle, kes temaga üldse ei taha tegemist teha ja need, kes aga kassi niimoodi armastavad, teda vaatavad siis sinna kassi taha minna ja sellel on ka tegelikult väga lihtne seletus. Seletus on see, kes kassi ei taha, see vaatab temast mööda, ei taha taga nagu siukest silmsidet otsida ja, ja see on kassile väga meeltmööda, sest tema sellises suhtlemissõnastikus, et ma olen sinuga hästi viisakas, ma olen su sõber ja ma ei taha sind ärritada otse silma vaatamisega. Aga need, kes väga kassiga tahavad suhelda, nüüd vaatad suurte silmadega suurte silmadega vaatamine kassi jaoks tähendab agressiooni. Ja, ja siis kas läheb tema juurest ära, otsib selle, kes temaga suhelda, ta ronib siis selle inimese sülle. Nii et tihtipeale ei ole selles põhjuses mitte midagi muud kui see, et me oleme tema jaoks liiga intensiivsed. Tema vaatab meie heatahtlikku suhtumist, kui agressiooni. Räägitakse, et kassid näiteks tunnetavad ära, et kui mingis kehaosas on põletik, siis ta läheb ja surub ennast selle selle koha vastu, istub seal vahel ka tundide kaupa inimese süles ja see pidi mõjuma, noh, kas on soojem, kui meie kolm, neli kraadi on tema kehatemperatuur kõrgem ja ta mõjub tegelikult nagu elusa soojakotina ja tihtipeale põletikulised kohad tahavad sooja, kas seal peal on oma soojendava kehaga nurrub ka, et võib nurruma, seal on ka veel mingisugune mõju. Et siis siis haige koht meil ka kipub paremini paranema. Et sellist asja on küll täheldatud, et kassid parandavad ja ja tihtipeale on ikkagi seesama, et kass või koer ta on. Ta on oma olemasoluga, ta kuidagi võtab neid psüühilisi pingeid maha ja, ja rahustab. No näiteks inimesed, kellel on vererõhk kõrge neil igasugune tegutseme koduloomadega, mõjutab nii, et vererõhk hakkab langema. Iseenesest ei ole tabletti Ta vajagi, et kui kui inimene, kellel looma ei ole, siis tema rõhku stabiilselt kõrge, kui ta võtab endale looma, siis võib juhtuda, et see vererõhk mingi kuu-paari pärast ka ilma tablettideta hakkab langema. Ühesõnaga, sama suhtlemine loomaga võtab maha teatud pingeid, ta kuidagi rahustab ja see rahustamine võtab alla ka seda vererõhku, jällegi et seal sellised kaudsed mõjud on, on ka olemas. Jaapanis näitab üks telekanal õhtust õhtusse õige pikalt akvaariumis liikuvaid kalu. See programm on mõeldud inimestele, kes vaevlevad unetuse käes. Ju see siis aitab. Ilmselt aitab jah, ja, ja need inimesed, kellel akvaarium on olnud, või kellel on praegu kodus akvaarium, siis ma usun, et Need inimesed on tähele pannud, et akvaariumi vaatamine tegelikult pärast pingelist tööpäeva mõjub väga rahustavalt. See kalad liikumine on väga voolav, väga sujuv midagi, järsku ei ole seal midagi äkilist juhtuda ja näiteks ka infarkti haigetele, kes on infarkti läbipõlenud, soovitatakse näiteks seda võtta akvaarium või, või selles palatis võiks akvaarium olla või teatud aeg lihtsalt seda akvaariumit vaadata, et see mõjub. Ja, ja sellepärast ka, kui te olete tähele pannud, no vot siis viimastel aegadel väga paljudesse kohtadesse, näiteks ametiasutustesse või sellistesse kohtadesse, kus niukene sagimist on tekkinud akvaariumi näiteks klienditeenindusruumides närvilised kliendid, kes võiksid muidu pahandama hakata, kui nad istuvad seal selle akvaariumi juures jälge kalu, nendes pinged maanduvad, nad suhtlevad oma teenindajatega rahulikumalt selle tõttu ka siis need klienditeenindajad võib-olla saavad paremini oma tööd teha, et need ärritata pidevalt üles, vaid saavad oma klientidega rahulikult suhelda. Nii et see akvaariumi ja kalade efekt tegelikult päris tuntav. Linnulaulja lindude seadistamine mõjub ju ka väga rahustavalt ega siis muidu inimesed kodus lind ei peaks. Väga populaarsed on kanaarilinnud ja viirpapagoid lindudega on jälle nii et see, see ilmselt sõltub nüüd selle inimese psüühikast. Et mõne jaoks linnulaul on väga selline meloodiline ja, ja rahustav, näiteks kanaarilinnulaul on, aga kui on väike korter ja ta laulab päris kõvasti, siis ta võib vastupidi ka mõningaid inimesi ärritada, kes ei talu seda laulu, aga näiteks papagoid, viirpapagoid, kelle seadistamine on päris intensiivne. Nende puhul ilmselt nii sellist rahustavat efekti alati oodata ei ole, et nad võivad tihtipeale ka selle inimese päris üles ärritada või kes neid püüab pidada, eriti kui noh, vaat kui keegi toob sulle papagoi, paned endale puuriga akna peale näiteks ja kuidas ikka, Kädistab seal terve päev läbistega viirpapagoi pärast ei ole hetkegi, vaid seal on kogu aeg sädin olemas või tuuakse niisugune papagoi, kes ühel päeval rääkima ja noh, oleneb, mida ta räägib. Et tihtipeale need papagoid õpetatakse rääkima ja siis need sõnad, mida nad kasutavad, ei pruugi olla need kõige viisakad, millegipärast õpetatakse neile selliseid sõnu. Omal ajal oli Nõukogude liidus üks plaat, kus oli kogutud plaadi peale kõikvõimalikke lindudele õpetada teatud asju ja seal näiteks papagoisid oli õpetatud mitte ainult inimkõnet jäljendama, vaid ka mitmesuguseid hääli jäljendama. Kõige uitavad olid seal need Indiast pärit Mainad ehk India kuldnokad. Need tegid selliseid kummalisi hääli, sest nad on suurepärased Dimitaatorit, nad hoidsid imiteerida kogu korteri, toimuvad hääled omakorda ära ja ja ma arvan, noh näiteks selline õppimine ja selline õpetamine, sihukese linnu jälgimine kahtlemata on selline emotsionaalne kui mitte plahvatus, siis vähemalt selline emotsionaalne šokk inimesele, et ta kindlasti mõjub talle positiivselt, mitte negatiivselt, sest see, see Mayna näiteks oli võimeline jäljendama ukse käeksumist inimese häälitsuse teekannus, usinad oli kõik need ise ära. Keegi ei olnud talle neid õpetata, lihtsalt teinud oma laulu selle korteri häälte järgi ümber, arvates et see mõjub loodetavale kunagisele kaasale väga positiivselt. Mõni päev kodus afi, mõni krokodilli ju siis nendele inimestele, need loomad meeldivad. No selge see, et kui inimene kellelegi on koju toonud, siis, siis need meeldivad neile. Ma lugesin Delfist ühte uudist, kus Jaapanis üks härrasmees sai mao käest hammustada. Ja kui talle siis abi andma mindi, siis selgus, et tal oli korteris 51 mürkmadu kobrad ja kõik, kes iganes seal siis tal ringi luusid. Ja noh, kui ta oli esmaabi kätte saanud selle maohammustuse vastu, siis pandi ta kinni vanglasse sellepärast et ta oma tegevuse üle ohtlik ka teistele inimestele, sest kui me elame ühiskonnas, siis on teatud reeglid, millest ilmselt tuleb ka kinni pidada. Et mulle ka maod meeldivad, aga ma kujutan ette, et ma ikkagi neid madusid endale koju vedada ei saa juba sel lihtsal põhjusel, et kui sa elad näiteks paneelmajas ja, ja sul on seal veel peale sinu umbes 100 korterit, et siis siis mingil hetkel võib see madu, kes on väga osav ronija, ilmuda naabritädi juurde, kelle süda näiteks ei ole väga heas korras ja kui ta seal kanalisatsiooni või ventilatsiooniavast välja pea pistab ilma kurjade kavatsustega inimene, kes Ta mao ilmumist näiteks oma vannikardina tagant, et võib temale mõjuda suhteliselt ebameeldivalt kui mitte surmavalt, ilma et sa madu, teda peaks isegi hammustama. Kuidas ahviga on, ma ei kujuta ette, et ah, võib inimese elu kodus mõnusamaks ja kergemaks teha. Ta on ju üliaktiivne. Minu meelest ahvipidamine kodus on äärmiselt ebahügieeniline, eriti kui ta lastakse vabalt toas ringi liikuda, sest ahvid ei ole väga puhtad, armastavad loomad ja nemad jätavad oma välja heita sinna, kuhu see parajasti satub. Et tõenäoliselt ta ei hakka iialgi käima nii nagu kass liivakastis ega kusagil mujal. Ja lisaks need ahvid võivad ka väljaheidetega mängida, määrida seinte peale ja, ja kõik misiganes. Noh, ma päris hästi ei kujuta ette, et keegi võiks oma korteris vabalt ahvi pidada, sest see, see inimene ilmselt ka ise ei, ei pea siis sellest puhtusest väga lugu. Nii et selliste loomade pidamine ja on minu meelest täiesti taunitav ebahügieeniline ja minu teada peaks olema seadusega keelatud, praegusel hetkel läheb meil Eestis ei tohiks kodus nagu ahvi pida. Aga kodus on terve rida loomi, keda võib pidada ja need on spetsiaalselt aretatud kodus pidamiseks ja ja nende mõju kahtlemata on, on jällegi ka psüühikale ja ja tervisele väga hea, noh näiteks lapsele oleks väga hea loom koju võtta kääbusküülik või mingi selline loomakene, kes on puhas, väike aretatud selleks, et ta inimesega suhtleks ja ta ideega seal lapsele midagi kurja ja lapse mängule kindlasti aitab ta palju kaasa. Noh, roti on raske soovitada, sest ma tean väga paljusid inimesi, kellel koti suhtes on teatud kõhklusi ja kahtlusi. Võib-olla ott ise oleks veel tore, aga saba on tal taga, sellepärast ta ei sobi nagu kodumajapidamissamas. Sabatav ott on jälle väga Eparootilik. Rotiga seoses, mul tuleb meelde, oli üks õpilane meil, kellel kodus fot, rotid on väga õppimisvõimelised loomad ja see rott, kes seal kodus siis oli temale selline harjumus, et kui peremees koju tuli keskkooli poiss, siis poiss pani sussid jalga ja rotistus hea meelega sussi peale, lasi ennast niimoodi sõidutada, sõitis mööda tuba ringi sussi peal. Aga see saba, see kippusin sussi talla alla jääma ja siis täie sussi talla alla, siis saba sai haiget, ott tegi piiks-piiks, tegin, ostsime tera, pandi puuri jälle, et ei juhtuks õnnetust. Siis pois rääkis, et paar-kolm korda juhtus sellist asja, et rott sabapidi talla alla tõsteti puuri ja pääst. See rott õppis ära kannatama, et ta nägi, kuidas ott istus, hambad ristis ja kannatas ära, kuni sabad ise tuli sealt talla alt välja ka ei teinud piiksugi selleks, et mitte sinna puuri sattuda, vaid saada ikkagi oma lõbusaid täie raha eest kätte ja ta õppis saba hoidma, niimoodi poolviltu püsti-istu seal kikkis sabaga, siis seal sussib välja, sõitis mööda tuba ringi. Näete, see oli ka teraapia, rotti, inimese suhtluse üks näide, kuidas otsis, õppis ära inimese käitumise järgi tegema käitumises korrektuure ja tegelikult suhtlus nautisid mõlemad pooled, üks sai sõita ja teine sai siis muidu huvitavaid vaatlusandmeid. Kui koerast rääkida, siis kuidas koer ikkagi tunnetab, et inimesel on mingi tervisehäire, äkki on tal telepaatilised võimed? No vot, ma ei tea, kas ta tunneb nüüd seda telepaatiliselt või näiteks eritame mingeid lõhnu sel ajal, kui me haiged oleme teistsuguseid või, või tekib selle koha peal mingi soojuskolle, mida koer tunneb, sest noh, näiteks kasvajate puhul tihtipeale loomad tunnevad selle kasvaja asukoha ära ja hakkavad seda kas siis kuidagimoodi Hoiendama või teistmoodi käituma selle kohaga. Ma ei julge öelda sind täna, et, et loomadel telepaatilised võimed, aga mingid kummalised võimed neil on olemas, mida me tänapäeval ei oska kuidagimoodi seletada. No kas või seesamavõimet koerad, kassid on põhimõtteliselt pika maa tagant koju tulema piki matkonnad teinud rekord on ühe austraalia koera käes, kus ta tuli koju aasta pärast 2500 kilomeetri kauguselt oli jäänud ühte bensiinijaama maha, ta peremees oli veoautojuht ja bensiinijaamu maha ja ja siis kodu oli 2500 kilomeetri kaugusel ja aasta pärast oli ta kodus tagasi tuli tähtede järgi. Võib-olla tähtede järgi ta ilmselt seal ongi, ilmselt nad tunnetad kuigivõrd seda maa magnetvälja jõujooni, nii nagu lindudel on orienteerumisel magnetvälja jõujooned abiks. Ja, ja ilmselt on ka neil seda lõhnatundlikkus ja ka helide tundlikkus ju palju kõrgem, kui ta on inimesel kuulmine teravam ja haistmine on teravam ja mingil hetkel tuttavad hääled mingil hetkel tuttavad lõhnad hakkavad teda juhtima, aga muidugi mitte 2500 kilomeetri kaugusel, seal võib tõesti kas siis tähtede magnetjõujoonte järgi või jumal teab, mille järgi ta selle orienteeruv või lihtsalt hakkas mööda maanteed astuma, kuni sattus keskkonda, kus hakkas asi tuttavaks, muutuma lõpus loha järgi orienteeruda. Maavärisemise tunnetavad loomad jah, et seda nad tunnetavad tõesti, et näiteks viimane suur tsunamikatastroofis oli Aasias ja kui pärast hakati vaatama, no ma siis seal seal katastroofis loomi peaaegu hukka ei saanudki. Loomad olid kõik aegsasti ära läinud, isegi sellised suured loomad nagu elevandid ja mitmesugused sõralised, mitte kedagi ei saanud hukk, kõik olid üles mägedesse läinud, et inimesi hukka ju üle 100000, sel. Sellele eelnes tugev maavärin sellele tsunamile. Maavärin oli kaugel merepõhjas. Hästi hästi võimas maavärin. Ja, ja ilmselt selle maavärina tekitatud infrahelid on need, mida loomad tunnetavad ilmselt siukesed, mikrovõnked, mis maapinnast, no ütleme maa peal elavatele organismidele. Seal on hästi tundlikud maod on näiteks sellised loovad ju et tihtipeale, kui maavärinad tulevad, siis on nähtud intensiivseid madude liikumisi ja näiteks jaapanlased on maavärinate koha pealt jälle selgeks teinud, et koerte käitumine muutub enne maavärinat. Näiteks kuulus Kobe maavärin, mis oli, kus väga palju inimesi jälle hukka sai, enne seda sagenesid koerte hammustus, koerad hakkasid inimesi hammustama õieti noh, nad mitte ei hakanud hammustavaid, püüdsid inimesi vedada, kuhu haarsed käest kusagilt, nii et lähme ära siit see, see oli nagu selline signaal. Ja hiljem, kui hakati siis tegema teaduslikku uurimust, et mismoodi loomad on koerad just maavärinaid püüdnud ennustada erinevates kohtades, kus maavärinad on toimunud. Täheldati, et kaks-kolm päeva enne seda koerte hammustuste arv tõuseb kohe mingi kaks, 30 protsenti võrreldes senise situatsiooniga ja siis jälle pärast seda langeb tagasi. Nii et see on just see moment, kus loomad tunnetavad, et nüüd oleks vaja sellest ohtlikust piirkonnast ära minna, hakkavad inimesi ära juhtima, inimesed võtad seda hammustust ja kui ta aru ei saa, et ära tahab minna, loom püüab kõvemini teda vedada ja siis pöördutakse arsti poole, vot nende poolte pöördumiste tulemusena on siis hiljem selgitatud, et et nagu on ette tulnud. Ja kui on need teised suured maavärinad olnud, siis alati on jah, kui nad lõunapiirkondades näiteks Ashabadi maavärin, kui oli omal ajal siis enne seda ka maod läksid kõik sellest piirkonnast minema. Maod, konnad kadusid, tõenäoliselt on mingid mikrovõnked maakoores, mis, mis kanduvad nende maapinnal elavate loomadena, mida nad oskavad mõista, meie oleme oma tsivilisatsiooni käigus niivõrd tuimaks ja tundetuks muutunud, et meil on vaja igasuguse asja arusaamiseks ja mõõtmiseks juba mingeid erilisi aparaat. Meil on neid päris palju olemaskohaga kahjuks nad ei suuda alati meid aidata. Et loomad tunnevad seda, seda olukorda paremini ja oskad paremini reageerida. Kui nüüd selle teraapia juurde tagasi tulla, siis isegi loomapildid ja filmid kõikvõimalikest loomadest, need mõjuvad ju ka meile väga hästi. Rahustina ja psühholoogina seal niimoodi väidavad, et kui seina peal on näiteks mingi selline rahustav pilt või suguse heatahtliku ilmega, looma pilt paremini kui näiteks siukse looma pilt, kes on agressiivne või agressiivse poosis või siis niuke hambaid näiteks paljastatud, no mis tähendab enamasti looma puhul agressiooni. Ja see on nähtavasti selline asi, et inimene kuigivõrd seda looma vaadates ka ka rahuneb ja sellepärast tänapäeval on hästi populaarsed loomafilmid ja kui te olete tähele pannud, siis väga paljud maailma televisioonid kasutavad nüüd selliseid ühe kahe minutiga teisi klippe, siis kui on saadete vaheaeg, siis tulevad sinna klipid, kus mitte midagi ei juhtudega, mingi loom, kas lendab, ujub või jookseb, ta on lihtsalt selline hästi kaunis pilt, tihtipeale seal päikeseloojang või mingisugused ilusad lilledel vahele pandud. See kõik on selleks, et, et inimesed, kes võib-olla on see teleri vaatamisest, pingest noh, need tihtipeale enne uudiseid näiteks pärast uudised on need pandud siis, et pinged nagu langevad sellega televisioonikompaniid püüavad siis ka inimesi nagu veidi maha rahustada närviliste uudiste või agressiivsete filmide järel. Mind näiteks aitab väga palju see, kui ma käin pildistamas loodust. See loomade pildistamine on ka üks väga rahustav tegevus ja tegelikult seal viimasel hästi populaarseks muutunud, nüüd kui neid pilte pannakse internetti üles, kui vaadata neid albumeid, mis seal internetis on, siis ääretult palju on inimesed hakanud looduste loomi pildistama ja väga selliseid häid pilte on, on internetti albumites üleval. Vanasti oli see looma pildistamine oli, ütleme, viie inimese või 10 inimese selline privileeg, kes sellega tegelesid, teised, nagu seda praktiliselt ei harrastanud ja siis paar inimest said oma pilte näidata, aga, aga tänapäeval tegelikult on see muutunud tohutu massiliseks harrastuses. Noh, loodetavasti sellest loomale ja loodusele väga palju kahju ei sünni, kui iga põõsa taga istub fotograaf, kes püüab seal kedagi jäädvustada või aga kui sellist igapäevast elu ja putukaid ja lilli ja maastikke pildistatakse, siis ma arvan, et sellel inimesel, kes seda oma lõbuks teeb, on ilmselt väga palju kasu. Mis loomad teiega Merete sel suvel siis sättusid? Sel suvel on päris huvitavaid linde jäänud. Näiteks väga mulle meeldis Lätis üks punaselg õgija ilast sai päris häid kaadreid. Putukaid päris palju tegin putukaid sel suvel. Üks kuuse-puidusikk oli eriti tore, ma nägin, kui ta tuli oma suurte sarvedega mul kuusetüve peale. Vaatasin ta tükk aega suhteliselt rahulik, et ilmselt saab teda pildistada. Nagu mu kaameraga tulin, ronis kusagil kahe poole meetri kõrgusele oksa peale, hakkas seal siis jalutame tõsta, kas ta provotseeris kohe mind. Ja siis ma tõin redeli, siis pool perekonda hoidsid redelid kinni minna, turnisid seal kaameraga ja see kestis mingi tund aega. Tibu naabrid hakkasid rahutuks muutuma ja sealt sõideti autoga mööda edasi-tagasi, et mis seal naabriperes hulluks läinud. Püütakse teda puu otsast alla kiskuda või mis ta seal teeb. Ja tegin neid pilte ikka nii ja naa, pärast, kui ma nad arvutisse alla laadida, ei saanud sealt mitte midagi, noh, oli nurjunud see järgmine päev mulle jalutussamasinkur ukse peal vastu rahumeelne, mööda maapinda kõndiv. Võtsin ta kinni, panin paku peale, hakkasin teda siis pildistame ja ta oli mul nagu artist. Ta poseeris ühe külje pealt teise pealt, tõstis tiivad üles, tõstis jalad üles, tantsis mul seal, lendas paar korda kaamerasse, millegipärast ma ei tea, miks ma sain temast ka lennupilte teha ja mul on temast kolm 40 kaadrit tehtud ja ma olen väga rahul, sest seal mõned ikkagi väga fantastilised pildid. Et kus ta seal lennuharjutusi teeb, kui tal tiivad laiali on tõstetud ja just see lendamise moment on tabatud. Ja ta on ise väga atraktiivne kehast kaks pool korda pikemad tundlad ja päris sihuke jõhker nägu ka peas. Et selle tüübiga, ma olen sellel suvel päris rahul, temast sai päris häid pilte, loomad, suuremaid loomi mul ei ole, mulle meeldib neid pisikesi pildistada, sest minu meelest Eestis on piisavalt neid, kes neid suuri taga ajavad. Aga need, kes neid pisikesi tahaksid pildistada, viitsiks nendega jännata, neid on vähe ja ma olen nišiks võtnud need pisikesed loomad ja siis siis taimed, need on need, millega mina, nagu oma aega oled veetnud ja keda ma olen pildistanud. Lasteta neid pilte ja tuju läheb heaks ja teised ja teiste tuju läheb heaks. Ma näitasin neid just ühele päris suurele seltskonnale, umbes sadakond inimest Pärnumaal ja tegi niisuguse kokku, vaata selle suvepiltidest neile jääb nii mõnigi naeris laginal mõne pildi juures ja mõni õhkas, et küll on ikka ilusaid asju olemas ja, ja mina sain positiivseid emotsioone, ma loodan, et need vaatajad said kah. Nüüd pisut muusikat ja siis loeb Tõnu Oja meile loo ühest toredast põrsast. Ja ta on äkki kodus. Johnstownis New Yorgi osariigis helises telefon. Helistas keegi nende tuttav ja küsis, kas nad ei tahaks endale põrsast võtta. Selle nimi on rasvarull. Ta on neli kuud vana ja palju asjalikum kui mõni koer, seletas helistaja tonnile. Ta armastab inimeste seltsi ja kuna bet niikuinii töötab kodus, siis mõtlesin, et talle kuluks selline seltsiline marjaks ära. Don oli juba aastapäevad abituna jälginud peti agrofoobia vaegusi. Agrofoobia on lagedapelgus, haiguslik, hirm lagedate paikade ületamise ja rahvahulkade ees. Vett ei julgenud ilma tornita isegi poodi minna. Paljas mõte sellele ajas talle kananaha ihule. Vetseesis tonni kõrval, kui see telefoniga rääkis ja kuulis kõike pealt. Ta raputas pead. Mõtle järele, ütles ta, on, kui hea sul oleks, kui sul oleks kodus mõni loom, kelle eest hoolitseda. Kui bet haigeks jäi, uuris ta läbi suure hulga psühholoogiaalast kirjandust ja mäletas, et oli kusagilt lugenud, et teise olendi eest hoolitsemine annab inimesele jõudu, teeb ta tugevamaks. Kas tal aga võiks olla abi põrsast? Olgu sõnasta lõpuks kui ta meile ei sobi, võime ta ju mõnele maamehel ära anda. Kaks tundi hiljem oli rasvarull kohal. See oli kääbus seapõrsas. 35 sentimeetrit kõrge ja 60 sentimeetrit pikk ning kaalus 20 kilo. Ta meenutas lühikestel puujalgadel seisvat astjat. Don puhkes põrsast nähes naerma, ta kärss näeb välja samamoodi, nagu oleks ta sajakilomeetrise tunnikiirusega vastu seina põrutanud. Vedki leidis põrsa naljaka olevat. Minu vanas juukseharjas on ka etemad harjased kui sellel elukal. Kui puuri uks lahti tehti, astus rasvarull puurist välja, vibutas oma lühikest sabajuppi, vaatas ringi ja seadis sammud peti poole. Wet kummardustada tervitama. Põrsas tõusis tagajalgadele, asetas pea peti õlale ning tonksas niiske koonuga ta põske. Vett silmitses põrsast ja naerata tas. Esimest korda üle pika aja. Õhtul üritas notsu petija tonni järel ülakorrusele ronida kuid punnis kõht ja lühikesed jalad ei lasknud tal trepist üles minna. Wet tegi talle magamisaseme kööki. Ta kükitas maha, silitas põrsast ja kõneles talle lohutavalt ära. Nukrutse. Hommikul tuleme alla ja siis oleme jälle koos. Kui vett järgmisel hommikul alla tuli, sibas rasvarull oma lühikestel jalgadel teda tervitama ja hõõrus oma külge perenaise sääre vastu. Tundus, nagu oleks jalga hõõrutud terasharjaga. Siitpeale Olybeti säärtel alati punane hõõrdunud laik. Põrsa kiindumuse tunnistus. Pärast hommikusööki vantsis rasvarullperenaise kannul väikesesse töödu KUS PET oma tuludeklaratsioonidega tegeles ja viskas end kirjutuslaua alla pikali. Bet pani tähele, et kui ta enesetunne halvaks läks ja ta ärrituma hakkas tasustal kummardada, maha, silitada oma neljajalgset sõpra, öelda talle paar-kolm hellitussõna ning erutus kadus kui nõiaväel. Ei möödunud palju aega, kui rasvarullist sai hättide pere täieõiguslik liige Tondei koera ja kassitarvete kauplusest rasvarullile madratsi ja asetas selle beti töölaua kõrvale. Rasvarull uuris seda siit ja sealtkandist ning leidis, et pärast mõningast kohendamist käib see magamiseks küll. Ta surus sõrad vastu madratsit, käristas riide puruks, nii et täitematerjal sellest välja pudenes ning keeras end siis selle kuhila otsa magama. Kui petjad on ühel õhtul tugitoolid teleri ette vedasid, et üht pikemat saadet vaadata. Nügis rasvarull kärsaga tooli nende kõrvale istus selle ette maha, otsekui öeldes minagi tahan olla siin koos teiega ekraanil liikuvaid kogusid, silmitsedes käänasarasa rull pead kord ühele, kord teisele poole. Rasvarullile ei meeldinud vali hääl. Ka telefonihelin mitte. Peagi taipas ta, et helin lakkab, kui bet toru hargilt maha võtab. Kui Meti polnud kõnele vastamas, tõmbas rasvarull ise toru hargilt maha ja rühkis mikrofoni. Mida küll peti kliendid sellest arvata võisid? Ühel päeval tuli üks peti klientidest oma tuludeklaratsiooni asjus veti jutule, nägi rasvarulli, sattus temast sellisesse vaimustusse, et tuli õhtul koos lastega ättide juurde tagasi. Varsti hakkasid ka teised naabrit tavatut kodulooma uudistamas käima. Laste meelest ei kõlvanud nii sõbralikule väikesele olendile nimeks rasvarull ning nad hakkasid teda kutsuma põssaks. Ning poisiks ta jäigi. Kord, kui ättide juurde oli sattunud korraga mitu võõrast inimest, tundis bet jälle, kuidas ärevus tal kõri nöörima hakkas. Õnneks ta taipas, et külalised olid ametis põssaga et tema jaoks pole neil üldse silmi ning ärevus taandus ja ta tundis end nende võõraste inimeste seltsis üsna koduselt. Viimasel ajal on päris mõnus töölt koju tulla. Tähendas kord don. Esimene asi, mida sa mulle ütled, on arva ära, mida põssa täna tegi. Kiskus vaiba põrandale või midagi muud taolist ja siis me naerame mõlemad. Ja on niisugune tunne nagu kunagi ammu. Kui ma veel noor abielupaar olime. Naera, naera, ausus, bet. Täna hommikul oli asi naljast kaugel. Kui põssa mu välja dispõssa oli käinud, peti kannul maja ja õue vahet ning näinud, kuidas bet ukse enda järel kinni paneb. Kui põssa sel hommikul üksi tagasi majja läks nügista ukse omal algatusel kinni, lukk klõpsates ja perenaine jäi õue. Õnneks oli petil tagavara võti. Ajapikku sai petile selgeks, et põssa oskab suurepäraselt kõike järele teha, mida tema ja ta on ees teevad. Kui bet raputas pead, tegi põssa sedasama. Kui ta ringi pööras, pööras ringiga põssa. Bet õpetas põhjale selgeks mitmed trikid, mida isegi koerad ära ei õpi. Trikk edukalt sooritatud, sai põssa, tasuks koera küpsise. Põssa seltsis hakkas bet tundma end jälle normaalse inimesena. Belgia erutus taandusid ning bet oli pealtnäha jälle selline, nagu varem. Te kuulsite keskeprogrammi, kuidas loomad inimesi ravivad. Saates esinesid Georg aher, Tõnu Oja ja Marje Lenk.
