Head kuulajad ja selle nädala toidurubriigist tuleb meil juttu õite heast asjast, nimelt meest ja meil on Tartu stuudios Eesti Kutseliste mesinike ühenduse juhatuse esimees, mesinik Jaanus Tull. Tere. Alustame võib-olla sellest, et kuidas ära tunda heade mett. Paljult silmaga vaadates nagu raske tunda ära, aga kõige kindlam viis on need, kui mesi on kristalliseerunud, et siis ta on raudselt õige mesi. Et sinna ei ole midagi, siis juurde lisatud ega midagi segavat. Just täpselt, et me nagu loomulik protsess on, ta muutub vedelast olekust Crystalliliseks, kristalliseerub. Aga öelge need meede, mis on vedelad ja mis see kristalliseerub, mis siis nendel teistmoodi on ja samas on ju veel ka kolmas tüüp, mis on sellised pehmed, et nad ei lähegi päris kõvaks, aga nad ei ole ka vedelad. Just see, see viimane variant on Saksamaal ja Põhjamaades laialt levinud peene Crystaliline pehme mesi, mida, mida Crystaliseerumis käigus met füüsiliselt segatakse, siis ta ei moodustu tugevaid kristalliahelaid ja jääb pehmena püsima kauaks. Tehnoloogia seal tehnoloogia jah, selline, et tegelikult on kodus ka võimalik seda lihtsalt lusikaga aeg-ajalt segada ja siis ta jääbki selline pehme. Aga kui tulla sinna küsimuste ettepoole, et siis on see üks variantidest, et ta on vedel, aga ka aja jooksul ikkagi kristalliseerub, et siis see näitab ka, et ta on võib-olla vahepeal üles soojendatud sulatatud, et paremini purki panna näiteks. Ja noh, teistmoodi ei saagi purki panna. Ta kristalliseerub jälle tagasi, aga see kõige-kõige kehvem variant on muidugi, mis jääbki pikaks ajaks vedelaks. Et see on nagu läbinud kuumutamis protsessi ja ja tema nagu kristallid on hävitatud, ta ei teki enam neid kristalle ja jääbki vedelama. Ka tehnoloogiline, et midagi sinna sisse ei ole segatud, aga on kuumutatud ei osata. Head asjad on võib-olla kaduma läinud. No enamus head asjad kaovad ära, jah. Öelge ka, millest sõltub muidu mee väärtus? Mee väärtus sõltub eelkõige taimedest, et kui võtta jälle aluseks terve Eesti, eksju, siis siis eesti jumal rikkaliku loodusega annab välja. Need taimed, mis siin kasvavad, annavad välja mesilaste poolt korrutuna väga hea. Nii. Ja mida liigirikkam on loodus, seda, seda rikkalikum on ka mesi. Väärtuslikum. Aga on ju erinevad meed, mida müüakse, on siis pärnaõiemesi, kanarbikumesi, rapsimesi, kuidas nendel vahet teha või kas tunneb ka ära kuidagi, et see on nüüd sellest kohast korjatud, seal on käinud, mesilinnud ja korjanud just seda? No põhimõtteliselt ikka tunneb väikest vahe ikka vahet ära jah, et et eelkõige mesinik, kes on pikalt tegelenud mesilastega, oskab hinnata seda perioodi, et näiteks kõige lihtsam on võib-olla hoopis võilillemett eristada. Et kui võilille õitsemisaeg on ja, ja ilmad on soodsad, siis siis on võimalik juba kevadel saada võilillemett, mis on hästi tugevamaitseline, kuldkollane ja niisugune ilus. Aga mis juba suve edenedes näiteks teised taimed õitsevad seal vaarikas ja põdrakanep, et siis ta pigem seguneb. Noh, kuna see on nii palju, et mesilane korjab sealt, mis parasjagu õitsevad. Ja et inimesel nagu keeruline Noh, 100 protsenti öelda, et nüüd see on nüüd ühe liigi mesi ja see on nüüd teise liigi mesi, et pigem meil on rohkem ikkagi mitmeõie või sega õide või. Mesi. Aga kuidas mesinikud kindlaks teevad, et kus kohas nende mesilased korjel käivad, kui suur see maa-ala on, kuhu üks mesilane võib lennata? See maa-ala on umbes kaks, kolme. Diameeter tähendab, et on kaks-kolm kilomeetrit oma asukohast kaugemale ta võib lennata, aga aga see ei ole nagu jana nagu met selles mõttes, et ta oma lennuks kulutavad kogu selle kogutud nektari ära. Need mesinikud saavad selle järgi ka siis ise kindlaks teha, et kui minu läheduses kasvab väga palju pärnasid, siis tõenäoliselt saan ma pärnaõiemett. Jah, võib saada, aga mitte igal aastal, et mingi nelja, viie aasta tagant, üks kord, et Pärnu on suhteliselt kapriisne taim või puu. Et ta ei pruugi anda nagu nektarit välja. Aga kuidas on lood rapsiga? Rapsipõllud on suured, ilusad ei peaks justkui mesilasi meelitama. No kindlasti meelitab jah, sest et need mesinikud, kes rapsipõldude läheduses on, et nende keskmised saagid on ikka oluliselt suuremad kui, kui nendel mesinike mesilastel, kes on metsades või või looduslikel aladel. Et raps on väga hea muidugi meetaim. Aga on veel mõni hea meetaim, mida mesilase mesilased armastavad ja mesinikud hindavad. Näiteks vaarikas ja põdrakanep on sellised, mis on suhteliselt head meetaimed ja ja niuksed hõrgu maitsega. Aga tavamesinik vitav tavainimene võib-olla ei tee vahet, et mis on mis ja noh, kuigi räägitakse, rapsime omapärasest maitsest, et mina kahjuks ei ole veel kohanud sellist erilise maitsega, mis, nagu kapsast meenutaks sellist, et ma ei ole veel proovida saanud. Minu piirkonnas nagu rapsi suurt ei ole ka. Aga kuidas on lood kanarbikuga, suured Nõmmed? Kanarbikud on ka see lugu, et ta võib õitseda mesitaru kõrval, aga mesilane mesilane ei lenda sinna peale, et ta on ka selline, et ei pruugi alati metalli anda. Mesilastele meeldida siis vahel või annad, valivad? No kui taime taime jälitan hektarit, siis ta jah, ei lendasena õie peale ja ei korja seal pole midagi nagu võtta, et ta valib ja et kui on suured, võib-olla rabamassiivid siin Pärnu maakonnas ja Harju maakonnas, et sealt on nagu lootust, et mesinikud natukene kanarbikumett, mis on minu arust üks eliit meesi. Meie maitsest me homme räägimegi ja homses toidurubriigis siis juba
