Põhja-Tallinna tänavatele langenud lund on aastaid kuhjatud riigile kuuluvale Paljassaare tee 45 krundile. Maa-ameti riigimaa haldamise osakonna juhataja Tiina Voro ütleb, et ees ootavaks talveks tuleb linnal uus plats otsida. Maaüksused, kus on andnud lumeladustusplatsi, on väga keeruline müüa, et ostjad on nende suhtes väga ettevaatlikud. Tiina vooro selgitab, et koos lumega tassivad veoautod tänavatelt minema ka sinna kogunenud sodi ja sulaveega imendumise pinnasesse. Nendel üksustel, kus on tehtud ka pinnasereostuse uuringuid, on esinenud maapinnast raskemetallide ja naftasaaduste reostust ja üldse mitte väikestes kogustes. 2014. aastal uuris Keskkonnaagentuur mustjõel asuvat platsi. Uuringust ilmnes, et kinnistu on nii saastunud, et võib-olla tuleb seal hakata pinnast puhastama. See on väga suur rahasumma, mis sinna tuleb arvestada sel juhul ja seetõttu leidsimegi, et selline riigima pidev kasutamine reostuse ohuga tegevusteks ei ole õige, et see võib riigivara oluliselt kahjustada. Põhja-Tallinna linnaosa vanem Peeter Järvelaid ütleb, et riigile kuuluvale kinnistule on neil alternatiiv olemas. Uus plats asub mere ääres senisest ladustuspaigast vann 400 meetri kaugusel ja kuulub linnale. Meil peab olema valmisolek talveks ja tänase seisuga, kui 45 ei saa, siis on meil 42. Tegelikult pole tänavalt koristatud lume räpasus pealinlastele üllatus. Kaheksa aastat tagasi võttis linnavolikogu vastu Tallinna sademevee strateegia aastani 2030. Kui äravedu venib ja libeduse tõrjeks on kasutatud kemikaale, tekib lumekeskkonnasäästliku käitlemisega probleeme, märgitakse dokumendis. Tekib vajadus lume sulatamise paikade loomiseks, mis on varustatud liiva. Õlibüünistega pakub strateegiaga lahenduse vähemalt Põhja-Tallinnasse. Niisugust uhket platsi veel ehitatud pole ka Paljassaare tee 42 kinnistu oma võssa kasvanud krundi lagunevate hoonetega Pole lume ladustamiseks ette nähtud vaid ootab lihtsalt arendajat, kes ala korda teeks seda, et lume ladustamine kuidagi linnama väärtust langetaks. Peeter Järvelaid ei karda. Paljassaare on tulevane eliitpiirkond, ma arvan, et arendajatel küllalt maiade natuke probleemiks on veepuhastusjaama seal ekspertiisist sõltuvalt tuulest võib tulla sellena teatud lõhnasid, mis võib-olla ei ole kõige meeldivam. Kogu Tallinna reovett puhastava jaamas näeb järve laika võimalikku lahendust lume kuhjamis murele. Kui te minu käest küsite, siis veepuhastusjaama arendusena võiks olla lahendatud lumeteema samuti kui see oleks võimalik, või vähemalt mis puudutab Põhja-Tallinn, teeme mingid sellised keskkonnale ohutud reservuaarid või mida iganes, kuhu see lumi läheb ja siis on meil aega oodata, kuni ära sulab ja sealt ta läheta puhastite ja pealt läheks puhtana.
