Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, raadioeetris on puust ja punaseks meie iganädalane teadvus, rubriik, kus toome Teieni põnevamaid teadusuudiseid eri valdkondadest. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning sel nädalal toome teieni uudiseid meditsiini ja terviseteaduste valdkonnast ja minuga koos on siin geeniteadlane Tartu Ülikooli teaduskooli direktor Riin Tamm. Ja nagu see Riinu tiitel geeniteadlane ütleb, siis, siis meie saadetes klippides ongi päris palju juttu tulnud erinevatest geenidega seotud uudistest ja teemadest. See, millest me täna räägime otsustasime kokku panna kaks värskemat uudist, mille tähendab põhimõte on sarnane. Ehk siis küsimus sellest, kuidas muutused meie genoomis tekitavad vähki. Vähk teatavasti üsna levinud järjest laiemini leviv haigus, mis koosneb nagu väga-väga paljudest, sest erinevatest kasvajatüüpidest aga, aga mingisuguseid ühiseid mehhanismid võiksid seal taga olla ja, ja üks mida me teame, et mis kasvajaid tekitab, ongi see, et kui meie geenides läheb midagi viltu, kui tekib mingisugune mutatsioon, midagi läheb katki ja siis selle mõjul, siis katkise genoomika rakud hakkavad vohama meil organismis tekibki see kasvaja, mis nagu Ma ei tea, summutab kõik muud protsessid ja ja võib viia meie surmani. Nii nüüd need teadlased siis on püüdnud paremini aru saada, et mis siis meie genoomis toimub. Riin, võtame siis selle esimese uudise, mis räägib sellisest asjast nagu. Ma ei tea mutatsioonide udu. Mis asi see on? Jah teadlased leidsid seda, et tegelikult selline rakkudes toimuv normaalne DNA paranemisprotsess võib saada täiesti hukatusliku pöörde. Et meie, meie rakud ikkagi ja meie organism on, siis ütleme siis disainitud niimoodi, et et kui midagi tundub, et hakkab meie rakkudes valesti minema, siis tegelikult on olemas erinevad kontrollmehhanismid, mis siis hakkavad kohe selle selle viltu minekuga tegelema ja, ja kindlasti, kui me räägime raku sees olevatest protsessidest, siis, siis loomulikult, et organism ikkagi võitleb selle nimel, et kas on võimalik siis seda ütleme mingit katki läinud DNAd parandada või kui tõesti tundub, et ei ole võimalik parandada, siis tuleb Särak viia nii-öelda loomulikuna kui surma. Ja nemad leidsid siis seda, kui et on teatud teatud tüüpi siis valgud, ensüümid siis meie rakkudes, mis reeglina võitlevad viirustega. Meie meie organismis. Aga kui juhtub niimoodi, et, et need ensüümid on aktiivsed sel juhul, kui toimub, siis selline nii-öelda loomulik DNA parandusprotsess, tegelikult need ensüümid võivad ära rikkuda selle Normaalse protsessi ja põhjustada ka seda, et meie DNA-s tekib väga palju mutatsioone ja nad on üsna kontsentreerunud siis geenide piirkonda, sellepärast et geenide piirkonnas on DNA nii-öelda natukene nagu lõdvemalt siis nagu kinni. Et, et sinna saavad lihtsamini ligi erinevad valgud, mis, mida on vaja siis selleks, et meie, Meie geenid hästi töötaksid ja sellepärast ongi siis selline DNA osa, kus, kus meie geenid on, ongi siis, ütleme, et palju vastuvõtlikum igasugustele välistele mõjutajatele ja nad isegi ütlesid, et need ensüümid võivad ollagi kahjulikumad, isegi kui meid väljastpoolt kahjustav näiteks tubakasuits või siis ultraviolett kiirgus nende poolt põhjustavate mutatsioonide hulk võib olla kordades suurem selle nii-öelda selle ühe protsessi käigus ja selle päästa nimetavadki siis seda nii-öelda mutatsioonide uduks. Ehk siis on siin üks suur piirkond, kus on toimunud väga palju ebasoovitavaid muutusi meie DNA-s. Ja mis nad välja toovad, väga huvitav on just see, et need mutatsioonid niimoodi keskmisest sagedamini mõjutavad neid samu geene, mille ülesanne on tegelikult just jälgi, et meil kasvajaid ei tekiks ja kui need hakkavad tekkima, siis neid nende vastu võidelda, ehk siis kui nii-öelda need kaitsemehhanismid välja lülitada, siis, siis samamoodi see tõenäosus oluliselt suureneb, et need kahjustused arenevad millekski kahjulikuks. Edasi. Jah, sest seal kasvataja arengu puhul ongi oluline, et on selliseid, niiet driver Moltatsioonilis nimetatakse, et milles nagu võiks mis võiks nagu tõukav jõud olla, et et kas sa üldse alguse saab? Jah, ja kui kui on maha võetud igasugused pidurid, siis siis paraku hakkab, hakkab see kasvajaga arenevad rakud hakkavad ka niimoodi kontrollimatult jagunema ja, ja neid on väga raske peatada. Ja, ja siis just eriti siis rinnavähi ja kopsuvähi puhul tundub, et see mehhanism on nagu üsna levinud või, või põhjustab neid kasvajaid nagu keskmisest sagedamini. Ja see teine uudis nagu haakub sellega, räägime natukene natukene samamoodi, et no ühelt poolt, kui meil on selline üldine teadmine, et vähki võib põhjustada see, kui sellised mutatsioonid kuhjuvad aja jooksul tulevad neid juurde ja juurde juurde selliste väikeste keskkonna mõjutuste tagajärjel. Ja siis ühel hetkel niimoodi nende rakk ütleb üles hakkab pahastid käituma siis mis eelmine uudis, kui, kui ka see ütlevad seda, et võib ehkki selle taga kasvaja taga olla üksainus ebaõnnestunud või üksainus mutatsioon, võix, ainus sündmus meie organismis, mis lükkab selle selle protsessi käima. Ja selle teise uudise puhul räägitaksegi lausa sellest, et selline üks kromosoom laguneb ära või, või kukub kokku ja, ja see on selline käivitav sündmus. Jah, selles mõttes selline katastroofiline sündmus, nagu, et siin räägivad täiesti, piisab sellest, kui üks või kaks kromosoomi teatud protsessi käigus mingi ka nii-öelda mõjutaja toiminud tegelikult jah, lagunevad ära ja see võib olla siis rakk püüab seda uuesti kokku panna, aga seal vanas kukku valesti sellepärast taaskord, et need nii-öelda need kontrollmehhanismid on nagu ära kadunud. Ja see võibki viia siis selleni, et tuleb mingisugune täitsa ebardlik kromosoom sellest, kus geenid on katki. Geenid on puudu. Et jaa, jaa, nätsidel tegelikult, et see on üsna levinud. Et kui ikkagi otsitakse kasvajate puhul, et iga kasvaja on eriline, igal kasvale nii-öelda omad omad mutatsioonid põhjustavad siis tegelikult selle kahe töö puhul mulle just meeldib, et on pigem hakatud otsima seda nii-öelda kasvajates seda ühisosa, mis siis ma arvan, et on oluline ka, et kui me räägime edaspidi siis kas diagnoosimise või, või mingitest muudest võimalustest, et mida rohkem tegelikult andmeid tekib, erinevad haiguste kohta seal, kus kasvajate kohta, mida rohkem meil on neid nii-öelda erinevaid kasvavaid ära kaardistatud, seda, seda parem meil igasuguseid analüüse teha on, sest siin on ka puhtalt kasutatud ikkagi sellist Bio informaatilist analüüsi, ehk siis need analüüsides on tehtud, on olnud mingit programm arvutis siis tegelikult neid Need andmepostidest võetud järjestatud kasvajate neid profiile on siis tegelikult selle programmiga niimoodi töödeldud, et on jõutud erinevate tulemusteni. Et siin on näha, et me tegelikult ei peagi väga palju kasutama seda nii-öelda otse kasvaja materjali, vaid meil on väga palju head materjali, mille, mille põhjal siis erinevaid analüüse ja, ja teadustööd teha. Ja mulle just meeldib, et on hakatud seda ühisosa ühisosa taga ajama ja seda nagu pigem otsima nende kasvajate puhul millest kindlasti need kaks need kaks tööd on, millest nad on. Ja teine töö isegi ütleb, et Nende vaadatud proovidest praktiliselt pooltel juhtudel oli kasvaja tekke lähtekohaks just selline samase kromosoomiviga või vigane kokkupanek, et et kas, kas me sellest nagu saaksimegi sellise üldise soovituse, et me, tegelikult, kui meil on kasvaja, siis esimese asjana me peaksime ikkagi nii-öelda tegema tema geeni järjestuse selgeks aru saama, et kustkohast see probleem pihta hakkas, et mis, mis nagu siis alt vedas. Kas me sellel põhja saame tegelikult ka mingi tõhusama siis rabi käiku lasta? No kindlasti, sest sest puhtalt kui esimese töö siin need ensüümid, millega, mida tuleks siis nii-öelda vaigistada, et, et kindlasti on siin neid ravimimärklaudu, tekib, et jah, ja ma arvangi, et, et miks, miks meil on nii-öelda seda personaalmeditsiini vaja, eks ole, et, et just nimelt, et me ikkagi järjestame ära siis nii inimese geenid kui ka siis nii-öelda konkreetsel juhul siis kasvaja geenid ja, ja ikkagi saame lähtuvalt sellest siis teha erinevaid järeldusi, et milles siis see kasv ikkagi alguse sai ja ma arvan, et tegelikult võib-olla kui siia juurde tuua ka nii-öelda terve kasvaja profiil ehk siis tuua juurde võib-olla üks on see katastroofiline sündmus põhjustas palju mutatsioone, aga võib-olla on siis panna kokku mingi suurem pilt ka nendest varem üksikutest nii-öelda leitud Motatsioonidest, et võib-olla see pilt veel veelgi parem ja võib-olla suudab isegi rohkem ära seletada, et nüüd oleks jälle aeg vaadata nagu suuremat pilti, et kõik on midagi teinud, aga võta, paneme nüüd need andmed kokku ja vaatame, et äkki me suudame midagi olulist sealt sealt pealt jällegi leida. Ehk siis loodame lähitulevikuks juba võimalikult personaalset kasvava rabi seinani puust ja punaseks täna Arko Oleski rinda, tänavat kuulamast, oleme tervise meditsiiniuudistega veel kord sel nädalal eetris kolmapäeval kuulmiseni puust ja punaseks, puust ja punaseks.
