Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome ütleb, et eelmise aasta kogupüüginumber 87000 tonni pole võrreldav küll suuremate kalandusriikide omaga, kuid on Eesti mõistes hea tulemus. Keskmiselt tõmmatakse Eesti vetest ning kirde ja Loode-Atlandi kaugpüügil aastas välja kokku 70 kuni 80000 tonni kala, jätkab Ain. Soome. Eks ta paljuski ju sõltub, sõltub eelkõige kalavarude olukorrast ja kalavarude olukorrast tulenevalt kehtestatakse teatud liikidele püügikvoote ja kui püügikvoodid on suuremad, siis saab ka rohkem püüda kui väiksemad, siis tuleb piirduda väiksemate väljaköökidega. Näiteks on Soome sõnul tavapärane erinevate kalaliikide kvoodid Peipsi-Lämmi ja Pihkva järvel täituvad juba oktoobrikuus sest nii kalavarud kui ka püügiintensiivsus on mainitud veekogudes suur. Sel aastal sai novembri alguseks nimetatud järvedel täis ka ahvena kvoot, mis Soome sõnul nii tavapärane pole. Tõepoolest, võib-olla kui me räägime ahvenast, siis eelnevatel aastatel viimati täituse Peipsi, Lämmi, Pihkva järvel ahvena kvoot 2016. aastal samas koha kvoot on täitunud praktiliselt alates siis 2016.-st ja ka varasematel aastatel pea iga aasta, ainult 2017 oli selline aasta, kui kohapüük ei olnud varem vaja peatada seoses sellega, et kvoot jätkus aasta lõpuni. Soome lisab ka, et kalapüügikogused sel aastal koroona pärast vähenenud ei ole. Pigem on sel aastal võrreldes eelmiste aastatega väljapüügipoolest mõned numbrid isegi suuremad. Ja kui me võrdleme näiteks ka seda Peipsi, Lämmi Pihkva järve, kus tegelikult võrreldes eelmise aastaga, kui eelmine aasta püüti kokku aasta lõpuni kuskil 2600 tonni, sel aastal väljapüük on 3200 tonni natuke peale, et tegelikult ütleme, et see aasta on olnud isegi parem nii sisevetel kui ka rannapüügil. Me näeme koguseliselt Samas oli kevadel turutõrkeid magevee kala eelkõige ahvena ja koha turustamisel, sest Lääne-Euroopa turul, kus kalu kasutatakse restoranides, olid toidukohad suletud. Küll aga polnud tekkinud tõrked väga suured ja laias pildis saab siiski öelda, et pigem koroonakriis eesti kalureid mõjutanud ei ole. Mingid tõrked siin täiesti kevadel turustamisel tekkisid, sealhulgas vesiviljelussektoril, kes kui isikud müüsid otse tarbijale, siis ka seal ju neid kontakte välditi ja siis ei olnud seda müügiviisi ka võimalik kasutada, aga praeguseks need asjad peaksid jälle toimima. Loodame, et olukord ei halvene selles osas jälle.
