Kas jahimehe püss hoiab hanelised? Põldudest eemal kõik saavad aru, et linnud peavad olema,  aga kuskil maal on kindlasti see piir, kus tapmine on. Möödapääsmatu valik. Me arvame, et ei ole. Lindude surmalõks Saaremaa väravas. Et see siin ei ole just ornitoloogi jaoks kõige meeldivam  töö osa vist näha näha seda surnud lindu. Kuidas probleem lahendatakse? Eesti põldudel tekib kevadeti konfliktikolle,  kus põllupidajad seisavad külvatud seemnete  ja noorte taimede kaitsel silmitsi näljaste hanelistega. Lindudel on käsil ränne põhjas asuvatele pesitsusaladele  ja teekonnal tuleb peatuda, et energiavarusid täiendada. Me oleme Jõgevamaal ja jõuame. Kohe ühe põllu peale, kus sellel kevadel on erandkorras  lubatud haneliste peletamiseks nende jahtimine Jahimeelne ülesanne oleks see, et, et tuledki põllu äärde ja,  ja kui juhtuvad haned, siis põllu peale tulema,  et siis. Lind ära lastes õpetada neile selgeks see,  et, et see inimene, kes kevadel põllu ääres on,  on ohtlik ja et selle põllu peal ei ole tal mõistlik peatuda. Osoon jälgis haneliste heidutuse kusiahi pilootuuringud  2019. aasta kevadel. Katse-eesmärk oli näha, kas küttimine aitab paremini linde  põldudest eemal hoida kui lihtsalt peletamine. Seni on Eesti põllumehed pidanud kasutama loovust  ja järjekindlust ning kõikvõimalikke heidutusvahendeid. Täiesti katkematu töö, mida tuleb teha, on,  käid haneel järel ja muudkui peletad erinevaid vahendeid,  hommiku kuuest peaks hakkama tegema seda kogu aeg. Hommikuti ja, ja järjepidev peaks olema see. Ja tegelikult ongi üks töötaja mul, kes sellega tegeleb. Näitan talle põllud ära kaardi ja ja tegeleb erinevate vahenditega,  et minul on vaja oma külvitöid teha, aga ma pean ühe inimese  jätma täiesti hanepeletajaks. Mõistetavalt on pikka teekonda läbivatel hanelistel vaja  korralikult toituda. Kevadised põllud on justkui külluslikult kaetud einelaud. Alati haned ei, ei söö seda värskelt ärkava torast,  noh tali taliviljasid vaid tegelikult kui juba külvatakse  maha ka suviviljad, siis nad käivad ja võtavad sealt mulla  alt ka need terad ülesse. Samamoodi on ka kaunviljadega herne ja oaga,  aga ega sa põllu põllu peal ei näe, millised kohad on nüüd  üles võetud, milli mitte, sisuliselt tähendab ta põllumeeste  jaoks sageli ikkagi uue külvi tegemist. Sügisega kokku on meil mõni aasta 50000 ühe ettevõtte kohta  on kahju tekkinud ja riik kompenseerib selles 3200 et ühe  ettevõtte kohta, et meil on päris suur majanduslik põnt sellest. Siin varem või hiljem tegelikult tuleks ette võtta mitte  ainult Eestil, vaid tuleks kogu selles rändekoridoris  olevatel riikidel nagu mõelda välja see lahendus,  et mismoodi neid Kahjustusi väheneda, sest noh, kõik saavad aru,  et linnud peavad olema, aga kuskil maal on kindlasti see  piir ja kuidas me seda piiri paneme ja millised vahendid me  selleks kasutame, et see tuleks nagu ühiselt välja töötada. Tegelikult jääb küsimus sellest, et kas seda Puhteetiliselt. On mõistlik rakendada, kui tegelikult teised võimalused on  ka olemas ja sealsamas, et kas tapmine on. Möödapääsmatu, ja see asja otsustav valik. Me arvame, et ei ole kindlasti. Ida-Viru Jõgeva ja Tartu maakonnas läbi viidud pilootuuring  oli väiksemahuline ning näitas, et haneliste mahalaskmine  aitab veidi rohkem kui nende minemapeletamine. Põhjalikuma ülevaate saamiseks viidi selle aasta kevadel  läbi ulatuslikum uuring, mis hõlmas valitud põlde  ja rohumaid üle Eesti. Meie nägime nüüd lähemalt teadlaste tööd,  kelle üheks ülesandeks oli teha uuringualade  kontrollvaatlusi kõikjal Eestis. Me oleme jõudnud teadlastega põllule, kus on vaja tuvastada,  millised on need haneliste kahjud ja teha selgeks,  kui palju nad on jätnud endast märke. Meil on ette pandud juhupunktid põllu peale koordinaatide  järgi ja siis me otsime need punktid järjest üles. Igas punktis mõõdame nelja ruutmeetri peal ära,  loeme kokku, kui mitu hane tropi on hane tropp on  siis hane väljaheide, see siis kajastab seda kui sageli  ja kui kaua haned on selle koha peal viibinud,  kui haned kohal on, siis alati nad näksivad midagi,  kas nad tulevad sööma või isegi kui nad puhkavad,  siis on näha, et nad alati nagu ikka võtavad näkks siit  näkks sealt ja see kahjustab siis vilja,  jällegi. Kolm neli. Viis kuus, seitse, 16 17 18 19 30 31 32 ja jõudsime siia  alguse kriipsuni tagasi. 32 troppi nelja ruutmeetri peal. Mis on, võiks öelda väga kõrge tulemus, seda on põllu kohta  väga palju ütleme selline noh, kõige tüüpilisem on põllu  põllu nagu siis loenduspunktis saada tulemus,  null. Aga et kui haned juba käinud on näha, et haned on käinud,  troppe on siin-seal, siis noh, tüüpiline on selline,  et mõned tropid üks, kaks, kolm, neli, viis võib-olla umbes  selline mõned, eks ole, kui on juba üle 10,  siis põllukohta on väga palju, ütleme selline 30 tropi. Nelja nelja ruutmeetri peale on selline nagu hea tugev nagu  sellise hane lemmikrohumaa nagu tulemuse. Aga samas ma pean ikkagi ütlema, et, et valdav enamus põlde  näevad nagu väga ilusaid ja lopsakad välja. Siin on üks näide Harjumaalt, kus hanelised on tulnud  ja söönud rapsipõllul. Kui muidu juba kollendab see ilus rapsipõld,  siis siin, kus hanelistele millegipärast kõige rohkem  meeldis süüa. Siin on järel ainult sellised rootsud. Ilmselt see rapsi taim hakkab küll õitsema,  sest siin on näha ka õiepungad aga tema kasv on tugevalt pärsitud. Nüüd algabki see osa kontrolluuringust, kus on võimalik  selgeks teha, kui kartlikud on hanelised inimeste suhtes. Mis nüüd toimub? Siin on üks ligi ligi 1000 valgepõsk laglet,  nüüd tulnud õhtuks kultuur rohumaa peale maha. Et meil on 14. mai õhtu, siin Kuusalu kandis on muidu olnud  hanesid ja laglesid väga palju, tuhandeid,  kümneid tuhandeid. Täna sõitsin läbi ja ei näinud peaaegu ühtegi,  aga nüüd on siis siin ikkagi veel üks viimane parv,  kes pole veel põhja poole edasi liikunud. Ja nagu näha, Piret läheneb neile, et näha,  kui kartlik see parv on, kui ligidale nad inimesed lasevad. Meie kui uurijad, eesmärk ei ole neid ära ajada,  küll aga saada see info, et kui kartlikud need linnud on. Kui on suured parved, siis me sageli ei ajaga kogu parvelendu,  vaid vaatame esimeste lindude pealt, et kui kaugelt,  kui lähedale nad inimese lubavad. Teeme võib-olla paar sammu veel, et näha,  et järgmised linnud on, on sama karik ja,  ja on see info, nagu teada. No nii, linnud läksid lendu, aga mitte kõik,  mis tulemused on? Tulemus on see, et nad läksid lendu umbes 50 meetri  kauguselt ja suurem osa neist lendas natuke eemale,  aga siiski maandusid vaateulatuses ja osad maandusid  siiasama põllu peale tagasi. See tähendab seda, et nad ei ole väga kartlikud. Nad enne seda, kui nad lendu läksid, nad tükk aega veel kõndisid,  jooksid mul eest ära, see tähendab seda,  et nad pigem nagu tahaks siin olla. Nad ei taha siit ära minna ja on näha, et neid ei ole  ka siit ilmselt väga intensiivselt. Enne ära hirmutatud. Ja tegu on siis siin kultuur rohumaaga mis põllumeeste  seisukohalt on ikkagi peaaegu võrdväärne viljapõlluga. Nad peavad siia ju ikkagi investeerima. Kündma, mille peale kulub kütust, väetama,  seemet külvama ja see haljassööt, mida nad siit  siis koguvad, tavaliselt siis silo jaoks kariloomadele sööta. Et see on nende jaoks kevadine, esimene niide on tegelikult  väga väärtuslik ja kui haned on ta niimoodi paljaks söönud,  nagu selle põllu puhul seal tagapool on,  siis see tähendab seda, et see taastumine võtab ikkagi aega ja,  ja nad saavad umbes kuu aega hiljem selle esimese saagi  nii öelda siit. Trohma pealt. Ja siin on näha nagu hästi-hästi palju hane väljaheiteid,  Piret teed, ühe näidis, tropi loenduse, siis palju sellise  hane lemmikrohumaa peal nelja ruutmeetri peal hanetroppe on. 145 sain kokku. 145, seda on ikka maagil, ei tea midagi,  aga ilmselt väga. Ma arvan, et see võib olla meie sellekevadine rekord. Mina vist olen üksikutel kordadel selle ja eelmise aasta  peale kokku üle 100 saanud, aga mitte nii palju kunagi,  et on neid kohti küll, kus vaatad seda põldu. Ja nagu endalgi tuleb nutt nagu ka peale,  et ja mõtled selle vaese Põllumehe peale. Viimasel kahel kevadel on Eestis uuritud,  kas meilt läbi rändavaid hanelisi võiks põldudelt minema  peletamiseks jahtida. Tulemused on nüüd selgunud ja jääb otsustada,  mis on järgmised sammud. Uuring on möödas ja tulemused on analüüsitud,  mida saab kokkuvõtteks öelda? Paraku ei ole meil õnnestunud tuvastada. Heidutusjahi. Tugevamat kestvamat ja ja ruumis kaugemale ulatuvat mõju hanedele. Et me räägime ajaperioodist, mis on pikem kui päev,  et loomulikult, kui jahimees teeb põllul püssiga pauku laseb  hanede poole, siis haned lähevad lendu aga samamoodi,  nagu oleks gaasipaugustis tehtud pauk või mõni muu. Tavaline heidutusviis, et hoolimata sellest,  et me nüüd jahi tugevat mõju ei suutnud tõesti leida. Me siiski nägime nendel aladel, kus me teadsime,  et mitte ühtegi heidutust ei tehta ei heidutusjahti  ega siis tavapärast heidutust mis oli antud meile uuringusse kontrollaladeks,  et me leidsime, et haned on viibinud nendel aladel kuskil  kolm kuni neli korda rohkem kui põldudel. Et loomulikult oleks ennatlik siit teha mingit järelduste  heidutuse tõhususe kohta, sest need alad oma olemuselt on  erinevad ja selle tuvastamine nõuaks keerulisemat analüüsi. Aga see oli, oli, on tore näha, et et on kohad,  mida haned eelistavad ja need kõige eelistatumad kohad ei  ole põllude. Mis ohte võib kaasa tulla, kui kevadine heidutusjaht Eestis  olekski tulevikus lubatud? Kõige suurem oht on see, et lisaks nendele Kõige arvukatele haneliikidele ja lagle laglele on nende  vahel ka hästi haruldased ja ohustatud liigid. Ta sageli nendest tavalistest liikidest eristada on  keeruline distantsilt ja, ja keda kindlasti ei tohiks ohustada. Tema on päris värske varesed, kes siin olid,  olid just silma. Suu juurest jõudnud, siis alustada. Maad ja Saaremaad ühendava väikese väina tammil asuvate  elektriliinide vastu lennanud vigastatud  ja hukkunud lindude teemal on kohalikud aktivistid viimastel  aastatel rohkesti avalikkuse tähelepanu tõmmanud tehes  ausaid videoreportaaže otse sündmuskohalt. Üks luik, kes sisse lendas ja tema pääses siit eluga,  vist, aga, aga teine, kes sisse lendas, maandus siiasamasse  tee peale pikali ja on elu on sees, aga haavatud on küll kõvasti,  et ta lendu enam ei saa, ukerdab seal jää sees praegu. Kurb vaadata seda kõike. Lindude hukkumise probleemi oleme kajastanud  ka osoonis koos linnuteadlaste. Kel ma arvan, et see liin on üks, üks Eesti linnukaitse  häbiplekk võib-olla number üks. Keskkonnaametnike kahtlemata see on üks hästi suur selline  lõks ja tapamasin ja energiafirma esindajatega,  see tuleb meil kõigil tarbijatele kinni maksta. Elering on kindlasti valmis seda tegema,  kui eksperdid valdkonnas ütlevad, et see on väga suur probleem. Tundub, et sel aastal saab teadlaste abiga olukord selgemaks. Juba ligi aasta aega tulevad ornitoloogid iga kuu kuueks  päevaks siia Muhumaa ja Saaremaa vahelisele väikese väina  tammile et jälgida lindude elu. Selle elektriliini. Uuringu peaeesmärgiks on määrata elektriliinidel hukkunud  lindude hulk. Selleks loendatakse iga tsükli alguses ja lõpus kokku kõik  väinal peatuvad linnud määratakse nende asukohad  ning otsitakse tammil üles. Hukkunud linnud. Binoklitega jälgitakse pidevalt liinile lähenevate lindude  käitumist ja samaaegselt salvestavad lindude liikumist. Ka radar. Mikrofon ja kaamerad. See jääkoskel kolm. Käitumine kaks liin, üksus 30 ja kaugus 250. Mis tegevus teil hetkel on? Hetkel me siis vaatame liini ületavaid lindusid. Proovime nad laserbinokliga saada täpse kõrguse  ja kauguse et kui kaugelt nad siin tammi peal ületavad  ja kui kõrgelt nendest liinidest, mis linnud  siis põhilised täna hommikul on. Täna hommikul on põhiliselt erinevad pardid. Kuidas nende käitumine siis on, kui nad liinile lähenevad? Enamus ikkagi muudab oma kõrgust, et nad tulevad nagu  madalamalt ja siis näevad liini ja siis lendavad kõrgemale,  et seda ületada ja lähevad siis, pardid lähevad ikka kõik  üle liini, et nad ei lenda vahelt või alt üldiselt. Et praegu keegi otseselt sisse siis ei ole täna hommikul lennanud,  jah, aga varem on olnud ka seda, et lendavad sisse eriti  luiged just. Sinikael part üks käitumine kaks liin üks,  kaugus 300 ja kõrgus 25. Kaks, üks, üks, kaks, üks, mis sinu roll siin arvuti ees on? Ma sisestan seda, mida mulle vaatleja ütleb. No sina oled, eks ju, kohalik saarlane siin linnusõber,  et kuidas sulle tundub, et see uuring siin praegu on  ja tegeletakse selle liinide teemaga, et kas on. Ja see on kindlasti hea asi ja alates sellest,  kui ma selle projektiga liitusin, siis tegelikult see tundus. Ma ei vaata seda liini enam sellise pilguga nagu varasemalt,  et ta on ikka täitsa Niisugune teistmoodi vaatad, et loodad, et see ühel päeval  ikka läheb nii-öelda maakaabli sisse. Et see on ikkagi selline, nagu öeldakse. Tapa. Omasin Saaremaa väravas nii öelda. On küll, sest need esimesed korrad, mis ma siin  ka nägin, nende luikede kokkupõrget, et see oli tegelikult  üsna emotsionaalne minu jaoks. Et kuidas üks luige paar tuli vasakult poolt,  läks põhja poole siit ja esimene lõik lendas läbi,  teine siis nii-öelda oli kokkupõrgeliiniga  ja kukkus maha, aga siis see esimene, kes oli läbi läinud,  tuli tagasi teist otsima. Et selles mõttes minu jaoks nagu oli see hästi suure  emotsionaalse väärtusega, siis hakkasid tegelikult mõistma,  et kui kui karm see liin sinna üritati, on jah. Meie vaatame seda väikest väina kui Tammi Muhumaalt Saaremaale,  mismoodi seda ala linnud üldse vaatavad? Linnud vaatavad seda kui märgala kui suurepärast elupaika,  sellepärast et siin on küllaltki keskmisest madalama veega,  aga on ka sügavamaid piirkondi. Siin on toitaineid, siin on kala. Siin on roostiku. Suvel paljanduvad muda ja liivavälja. Siin Kõrkvere pool igati suurepärane elupaik  nii pesitsemiseks kui rändel peatumiseks  ja sellepärast ta noh Väikeluigele ja, ja laululuigele näiteks on Eestis kolme  olulisema ala hulgas kindlasti. Ma olen nüüd maaülikooli radari furgoonis,  kus töö käib ööpäevaringselt. Mis siin nüüd näha on, et ma näen selliseid laikusid punaseid? Mis tähendab, radariekraanil on näha näha ümbritsev olukord  nii nagu, nagu radar seda näeb. Meie asume siin siin selle radariekraani keskkohas,  eks ole. Ja siis kõik need punased niisugused need on  siis kas kas tamm või või maismaa või sellised paigal  seisvad objektid. Liikuvatest objektidest meil jäävad siia sellised rohelised rajad. Need on, need on nüüd linnud, kes on siin,  kes siin ringi lendavad ja vot nende nende radade  salvestamine ongi meie, meie, see põhitöö,  siin me alustasime seda loendustsüklit eile õhtul natuke  pärast kaheksat ja meil on, meil on praeguseks juba üle 2000  raja salvestatud selliseid, et, et linde linde liigub palju  muidugi muidugi seal sama lind võib teha  ka mitu rada, et, et see ei tähenda täpselt,  et ja noh, samas rajas võib olla ka mingisugune salk,  näiteks, et see ei tähenda ta täpselt, on 2000 lindu,  aga aga linde, linde liigub. Et see siin ei ole just ornitoloogi jaoks kõige meeldivam  töö osa vist näha ei ole näha seda surnud lindu. Ei ole jah. Aga sa märgi ära, see märgime ära sellepärast,  et. Kui me viie päeva pärast teeme uue loenduse Siiasamasse või lähedusse võib? Samasugune samast liigist. Samasugune. Jäänus tekkida, et, et seda kordusloendust ei tuleks  lihtsalt Kes see nüüd siin on, kes otsa sai? Otsa on saanud lauk üsna-üsna tavaline, väikese väina peal  ja suurtes parvedes nad siin on. Ja see on tõenäoliselt tänahommikune hukkumine sellepärast et. Väga-väga värske. Sa käid siis kogu selle nii-öelda perimeetri ära,  et vaatad, kes siin on ja ühte. Ühte ühte serva pidi ja siis tagasi tulles teist serva pidi  siin laiemas osas natukene sakitades ka. Nii et kokku on seda kolm pool pluss kolm pool kilomeetrit  seitse kokku. Kui aga palju sa oled niimoodi kõige tihedamalt näinud. Siis, kui see otsing kogu selle otsingu peale kuskile 15  juurde Aga see on siis tavaliselt, kui on eelmise loenduse  ja järgmise vahe on olnud siis see kolm nädalat,  kui me siin ei ole olnud. Meri on mõlemal pool hästi lähedal, kas kõik linnud nüüd  kukuvad maha või mõned ikkagi kukuvad vette  ja neid väga ei leiagi? Leult suuremat osa me ei leia ja see on selge,  sest liin iseenesest on vee kohal. Ja suur osa sellest on roostik ka. Nii. Et vees oleva, selle hukkunud linnu puhul sõltub kustpoolt,  tuul puhub, kas ta uhub ta siiapoole välja  või ta uhub minema ja roostikus on täitsa lootusetu. Kaks meetrit roogu. Liinimastide vahele paigaldatud kaamerate salvestistest on  näha tüüpilisi olukordi, kui. Elektriliinid jäävad ühest väinaosast teise lendavatele  lindudele täiesti märkamatuks. Kas neid juhtumeid saaks kuidagi ära hoida liini maha võtmata? Siin Kasari piirkonnas paigaldatakse uuele kõrgepingi  õhuliinile spetsiaalseid linnumarkereid,  mis peaks ohtlikud liinid suurtele lindudele nähtavaks muutma. Oma olemuselt pole need markerid midagi väga  kõrgtehnoloogilised sellised plastmass jupid,  mis pannakse siis lihtsalt. Liini peale jah, just et energeetikas peavad asjad olema  lihtsad ja hästi robustsed, et nad peaksid seal üleval vastu  60 aastat. Jajah ja lihtsalt, et nad on natukene teistmoodi,  kui liin siis linn neid peaks nägema täpselt,  et see tekitab lihtsalt tausta suhtes niisuguse natukene  rohkem eristatava pildi kui üks sirge juhtme triip. Aga miks mõned on siis valged ja mõned on mustad? Siin mängitakse jälle kontrastide peale,  et teatud oludes on paremini tausta vastu tuvastatavad just  heledad ja teatud oludes just tumedad et  siis vastavalt oludele mõned nendest ikka töötavad,  et kui ilm on erinev, vahepeal on hall taevas  ja vahepeal siin taevas, siis just Ikka tumedal taustal heleasi paistab rohkem silma  ja vastupidi ka. Kõikidel uutel liinidel, mis me praegu ehitame,  me oleme üritanud siis nende mõju elus loodusele natukene  minimeerida niimoodi, et kõik nii inimesed,  linnud-loomad, kõik saaksid ühes hästi hakkama. Ja siis selleks oleme tellinud. Linnuteadlasteld. Hinnangu selle kohta, et kus oleks vaja liine  siis rohkem märgistada, võrreldes sellega,  mis nad siiamaani märgistatud on. Palju neid märgiseid siis on? Neid kokku on siin ikka tuhandeid kuskil 10000 ümber,  ehk siis et kilomeetrite võttes kogu selle liini enda pikkus  on ligi 170 kilomeetrit, et siis sellest 40 kilomeetrit  tervelt on ära märgistatud ja täpselt samamoodi nagu see koht,  kus me praegu oleme just koha järgi, et,  et kus on rohkem lindude lendamist, niisugused  looduskaitselised kohad, jõeorud, rändeteed. Kas need markerid, mida paigaldatakse erinevatesse  kohtadesse kriitilistesse kohtadesse aitavad  ja kui palju nad aitavad ikkagi? Mis on selline teaduskirjanduse üldistus on see,  et, Piisavalt suur marker. Piisavalt lühikese vahega liinile paigaldades. Keskmiselt poole võrra võib seda suremust vähendada. Optimistlikumat tööd paremate tulemustega tööd. Ja teatud markeri tüüpide kohta annavad 80 90 protsenti  selle suremuse vähenemist ja pessimistlikumad,  kus ei ole nii head tulemused ütlevad, et 10. Väikese väina tammi linnu-uuringu erinevatest osadest saadud  tohutu andme. Voo analüüsimine veel kestab ja seega ei saa täna öelda  täpset hinnangut, kui palju linde nendes elektriliinides hukkub. Ta jääb ikkagi sinna. Sadadesse aastas see üldarv, mitte kümnetesse,  aga mitte ka tuhandetesse, mis oleks olnud kõige hullem stsenaarium? Aga kas see võib öelda ikkagi, et et see koht siin on Eesti  kõige hullem, selline ohtlik koht lindudele või,  või, või, või on veel hullemaid? Kui me meetri kohta hakkame arvutama, siis tõenäoliselt on  mingisugused suured vooluveekogud veel hullemad  või sellised, kus kus partide liikumist on tihe,  sagedasti aga kokkuvõttes sellise kilomeetrite pikkuse lõigu  kohta tõenäoliselt kõige hullem jah. Pooled õhuliini juhtmed on nüüdseks eemaldatud,  kuid neli kaablit on siiski alles, millest kahele  paigaldatakse linnukaitseks märgised. Loodetavasti demonteeritakse tulevikus õhuliin siiski  lõplikult nii, et väikese väina tamm muutub taas lindudele  turvaliseks paigaks.
