Tere hommikust kõigile täna on reede, on 22. juuni  ja televisioonihooaja viimane saade alustab siit. Meil on hea meel, et ka ilm on väga ilusaks läinud,  päike on välja tulnud pärast seda väga vihmast  ja peaaegu et tormilist ööd, mis just oli. Ja kui Piret ütles siit siis siit tähendab seda,  et me oleme oandus. Oleme lahemaa rahvuspargis Virumaal Oandu see asub,  kui nüüd kaardi peale vaadata, siis kui te teate,  kus asuvad need kuulsad Palmse sagadi mõisa  siis enam-vähem siin lähedal me olemegi. Aga meie ümber ei ole mitte mingisugust mõisakultuuri  ega arhitektuuri, vaid vastupidi, siin on päriselt mets. Me just kõndisime Piretiga üles Altja siis paisjärve äärest  või see oaan Tubaisjärve ääres altja oja äärest üles siia. Ja tegelikult me ei ole päris üksi. No kas siin ei ole, sest kuskil hi karu? Sellest räägime ka kohe ja ka koprad hiilivad kuskil ringi  ja aga hiilivad ringi ka Martin ja Katrin. Peaks olema Altja rannas, nii et olge tervitatud sinna Altja randa. Tere hommikust, MeriNõmme rannast, me oleme Altia kandis  Lahema rahvuspargis. Väike vaidlus juba tekkis, Martini ka mina ütlen,  vesi on täiesti suplus valmis, täiesti soe,  vähemalt kaldalt katsudes niimoodi käega katsudes. Seda ütleb Katrin Viirpalu kera arvates selline 17 kraadi on suvi. 20. Peab proovima seda igatahes meil on hea meel,  et siin ilm on ilus, täna öösel oli meeletu torm,  aga see on vaibunud ja on valmis selle jaoks,  et televisiooni on siin kaks tundi meeletut toredat saadet ees,  mis meil toimuma hakkab. Säästjad tulevad siin mere ääres, ei ole,  tuul on need laiali puhunud, aga kui me läbi metsa tulime,  siis oli neid ikkagi parves, nii et me teeme ühe katse,  kuidas sääskede eest pääseda. Jaa, me teeme katse peale selle, et mina,  Katrin, siis ka Reimo ja Piret on igaüks endale ühe  sääsetõrje vahendi saanud, meil on nii keemilist,  sääsetõrjevahendit, looduslikum, mina ostsin üldse sellise  mingi vahendi klõps patsi ilu pärast. Aga vaatame, kas see sääski ka eemale tõrjub,  aga üks teema, mis on kindlasti kohe varsti saates tulemas,  on see, et 15. septembril toimub suur maailmakoristus päev,  see on Eesti vabariik, 100 suur kingitus kogu maailmale. Me räägime sellest projektist ja selle projekti raames on  tehtud ka üks selline rakendus, millega saab  siis märkida ära prügi. Ma loodan, et siin rahvuspargi s siin tõesti ei ole väga. Väga palju märgata ei olnud, kui me praegu siia ranna poole tulime,  läbi selle metsa õnneks ei ole. Ja õnneks ei ole, aga kui on, märgime ära  ja see koristatakse 15-l septembril kindlasti ära. Ja aga augustikuu praegu on siis juuni lõpp on matka kuu,  kuuendast augustist kuuest erinevast Eestimaa punktist  matkapealinna Aegviitu hakatakse tulema ja minema  ja omandust algab tegelikult üks matkarada,  aga sellest, kui suurejooneline see matk on  ja milleks tuleb valmis olla sellest ka siis täna hommikul. Kopra leiame üles, no vähemalt kopra tammi  ja selle kopra raja, kus ta elab, iseasi,  kas ta meile ennast näitab. See on niisugune küsimärk, meil ei ole kopraga konkreetset kokkulepet,  et ta sellel kellaajal selles kohas on. Täpselt nii, aga loomulikult on meil ka muusikat  ja kohe saamegi teada, kes meil täna muusikat pakuvad. Me oleme siin tagasi nüüd Oandu külastuskeskuses  ja mis me siin teeme, me räägime siin juttu muidugi sellest  kohast ja paigast ise, sest see siin väärib tähelepanu,  siin on kõrged puud ja mets meie ümber, aga siin on palju  muud põnevat ka selle paiga perenaise Tiina Neljandikuga me  õige pea räägime gi, et mida siin teha saab näiteks Oandu külastuskeskuses. Aga tänases saates veel kohtume näiteks loodusvahiga,  kordame üle tuleohutusreeglid matkaradadel,  meil on loomulikult ka leherubriik, aga mitte tavaline  ajaleherubriik sel korral vaid vaatame hoopis otsa  puulehtedele ja sööme Põhja-Eesti traditsioonilist toitu. Täpselt nii, kui te olete kuulnud, et on olemas mingid  kindlad toidud, mis on näiteks Lõuna-Eestis setotoidud  kuskil Saaremaal omad toidud, Peipsiveerel omad toidud,  siis ka Põhja-Eestis, nagu selgub, seda asja on uuritud,  on olemas täiesti oma toidukultuur ja sellest me  ka täna siin vahetult enne ja räägime, võib-olla saab keegi  siit mingi hea nipi ja muidugi on muusikat meie saates  ka meiega koos on siin noored muusikud ja siin nad on üks  väike näidis sellest, mida täna hakkab kuulma. Ja no Tere hommikust, kell on seitse ja alustame esimeste uudistega. Vastu keskööd. Tallinnas maha sadanud intensiivne äikesevihm tekitas linnas  paljudes kohtades uputusi. Hilisõhtune vihmasadu täitis veega mitmed Tallinna tänavad  ja tunnelid ning liiklemine oli raskendatud. Politsei sulges uputuse tõttu öösel mõneks tunniks Ülemiste tunneli. Uputas ka Stockmanni kaubamaja esisel ristmikul. Veega täitus näiteks ka Endla tänava raudtee viadukti alune,  kus mitmed autod vette sattudes välja surid  ja enam edasi ei pääsenud. Sama juhtus ka Laagna tee alguses. Paduvihm kahjustas ka ERR-i Gonsiori tänaval asuva vana  telemaja stuudioid režiitehnikat kuna vihmasadu vihmasaju  tagajärjel kogunes vesi katusele ning hakkas seejärel  lagedest läbi tulema. Eesti televisiooni töötajad tegid öösel tööd,  et kaitsta laest tilkuva vee eest võimalikult palju tehnikat  ja ruume. Kahjustada sai ka näiteks televisiooni stuudio režiipult,  mistõttu läheb tänane saade eetrisse ERR-i teise maja režiipulti. Kasutades. ETV pluss kanali tehnikale tekkinud kahju võib  esialgsetel andmetel olla kõige suurem. Millised stuudiod ja mis ulatuses täpsemalt kahju said,  on selgitamisel. No seal monitori ja ma ei tea Mul ei olnud selles mõttes suur. Siinkohal sin esisel ja ja. Siis. Kreeka võla usaldajad jõudsid Luksemburgis euroala  rahandusministrite koosolekul kokkuleppele Kreeka võlaleevendustes. Leppe kohaselt hakkab Kreeka laene tagasi maksma varem  lepitust 10 aastat hiljem. Samuti pikendatakse tagasimaksmise aega 10 aasta võrra. Pikendus puudutab Kreeka teist laenupaketti  ehk umbes 97 miljardit eurot. Sellest peab Kreeka viimase osa tagasi maksma umbes 2076. aastal. Leppe tingimuseks on, et Kreeka riigieelarve püsib  järgnevail aastakümneil tugevas ülejäägis. Brepinapoodilini kiki veernii. Erismadisfoni. Fumagam paraku Luis. CapMario. Ala sinhronos hulaisto, nii ta. RooliNicolas. Test. Vaatamata sellele, et möödunud ööl ja varasematel päevadel  on mitmel pool Eestis vihma sadanud, on meie metsad,  põllud ja ka koduaia pika kuiva perioodi tagajärjel endiselt  väga tuleohtlikud. Päästeamet paneb inimestele südamele, et see ei läheks  meelest ka homme jaanituld, tehes. Saaremaal süüdati üks uhke jaanituli juba eile. Sellised avalikud lõkked on kõik varasemalt kohaliku  omavalitsuse ja päästeametiga kooskõlastatud. Homse jaaniõhtu puhul ei süüdata aga ainult suuri,  kogu külarahvale mõeldud lõkkeid, vaid ka palju väiksemaid  ja eraldatumaid. Päästeamet paneb seejuures südamele, et kuigi viimastel  päevadel on ka vihma olnud, ei tähenda see,  et tuleoht oleks vähenenud. Siinkohal kindlasti. Tooks välja, et päästeamet ei keela jaanipäeva tähistamist,  see tähendab ka lõkke tegemist, et tuleoht kehtib meil metsades,  metsades. Tule tegemisega, mis puudutab nüüd kodustes tingimustes  jaanilõkke tegemist, siis tuleb meeles pidada lihtsaid reegleid,  mis tulenevad tuleks nõuetest ehk 15 meetrit. Hoonetest 20 meetrit metsast ja ka lõkkealuspind,  mis tuleb siis puhastada kulu, muu pole materjal eemaldada. Sel aastal kutsub päästeamet ka üles valima enda seltskonna  seast lõkkevalvuri. Mis tähendab siis seda, et oleks üks inimene,  kes ei ole alkoholi tarbinud, jälgiks siis,  mis toimub ja vajadusel siis suudaks ka esmaste  tulekustutusvahenditega sekkuda, milleks  siis võib-olla veeämber täidetud veega siis  ja näiteks tulekustut. Lõkke ja lõkke valvuri saab registreerida päästeameti  kodulehel www.resku.ee. Ja nüüd veel ilmast. Möödunud ööl 100. vihma ja oli äikest, sadu oli kohati tugev. Enne südaööd puhus tuul lõunakaarest, pärast keskööd pöördus  edelasse ja puhus viis kuni 10, puhanguti 14,  rannikul kuni 18 meetrit sekundis. Täna on pilves selgimistega ilm, hommikupoolikul sajab kohati,  pärastlõunal mitmel pool hoovihma. Puhub edelatuul kaheksa kuni 13, puhanguti 18,  rannikul kuni 22, põhjarannikul kuni 25 meetrit sekundis. Pärastlõunal pöördub tuul saartel läände  ja loodesse, õhtul nõrgeneb järk-järgult. Õhutemperatuur on 14 kuni 17, Ida-Eestis kuni 20 kraadi. Ja uudised on taas eetris kell pool kaheksa ilusat hommiku algust. Tere hommikust, vaatate televisiooni, televisiooni hooaja  viimane saade on kätte jõudnud, 22. juuni on  ja me oleme siin Oandus, Lahemaa rahvuspargis,  Virumaal siin metsade vahel alt ja Oja ääres Oandu paisu ääres,  kui veel täpsemalt öelda ja siin on tõesti kaunis  Põhja-Eesti loodus meid täna hommikul ümbritsemas. Kui te kuulsite uudistes, et 100. palju vihma  ja telemajagi sai natukene vihmast kannatada,  siis see ei ole põhjus, miks me siin oleme. Me oleme ikka siin sellepärast, et nautida seda kohalikku  loodust ja kutsuda üles ka tegelikult rohkem sel suvel Eesti  looduses ringi liikuma. Ehkki tõsi on see, tuleb täpsustada, et eks see meie tegelik  stuudio sai parajalt öösel küll vihma käes kannatada,  ütleme meie helipult peaks olema vee alla hetkel mat? Kas just, kas just nii, aga igatahes aegu. Veekahjustuse kindlasti seal ta sai, nii et sellega meil  probleeme pisut on, aga me oleme siin ja see meid täna  tegelikult ei puuduta, sest me oleme tulnud täiesti välja  ja kogu meie saade tulebki täna siit õuest. Katrina Martin on ka meiega, ka nemad hiilivad mööda siin  lähedasi metsi tegelikult ringi ja, ja õige pea räägivad nad  näiteks maailmakoristusest ja katsuvad siit metsa altki  leida üles mõned sellised prügi siis ja,  ja muu sellist, sellist laadi kraami, mida saab  siis maailmakoristuse käigus ülesmärkide ära koristada. Ja muidugi jagavad nad nõuandeid matkamise osas,  sest et üks suur ühismatkamine ootab meid ees Eesti vabariik  100 raames ja teisigi Eesti vabariigi juubelimatku me täna  hommikul siin tutvustame ja mõnda neist ka mina ise  proovisin läbi näiteks mööda sellist klinti üles ronimist  ja mõnes mõttes täitsa niisugust uut ja eksootilist viisi,  ehk siis Fatbik iga sõitmist. Ja, ja võib-olla siin kaamera ees ka näete,  vahepeal ikkagi sääsed lendavad ja ka siin jah,  meie peal juba vaikselt maiustavad sääsed,  mida me kavatseme täna kindlasti järele proovida,  sest ju ka jaanipäev on tulemas, võib-olla  ka selline sääsepüha. Mõnes mõttes me katsetame järgi, millised  sääsekaitsevahendid on kõige tõhusamad, Meie Reimoga  plaanime siin ära katsetada, sellised looduslikumad vahendid  ja Martinil ja Katrinil on siis veidi veidi teistsugusemad abimehed. Karin proovib minu arvates ühte sellist käevõru,  mida saab ümber käe panna, mis peaks siis  ka sääske ebameeldivatest lõhnama mistõttu nad peaks  siis kuidagi nagu sääski eemale peletama. Kas see ka toimib, seda me saame testida. Aga nüüd sellest kohast sellest paigast siin sellest Oa  loodus kaunist kohast külastus keskusest,  tere hommikust, Tiina Neljandik. No teie, Tiina, olete selle koha võiks öelda vist,  et perenaine siin tegutsete ja, ja ootate külalisi siia? No perenaine ei anna nüüd päris täpselt seda minu tööd edasi,  et ega tegelikult ei ole minu tööala ainult see keskuse  hoone siin ja, ja õueala vaid laiemalt võttes kohe kogu  Lahemaa rahvuspargi ja selle loodusrajad. Kui me seda Oandu keskust siin niimoodi ringi vaatame,  seda külastuskeskus siin siis selle eripära,  mis võiks olla, ta on vana metskonna hoone  ja keskus, selline. Jah, vana metskonnahoone ja tegelikult on hoone ise on  ehitatud 1860 juba ja kogu aeg kuni nüüd. Ma ei mäletagi, kas 2001 või igatahes. Läbi kõigi erinevate ajastute oli siin metskonna keskus. Aga nüüd aastast 2008 on külastuskeskus. Metsa tutvustuskeskus võiks selle kohta niimoodi öelda. Ja me olemegi need metsa meelitajad ja sohu sokutajad,  et kutsume inimesi loodusesse, loodusradadele  ja just lahemaa ja kõrvemaa loodusradadele. Mis selle paiga looduse eripära on, siin on seesamane kohe  paisjärv siin on neli liiki kahepaikseid,  siin on kärnkonn rabakonn, siis oli siin rohukonn  ja siis on siin veel ka vesilikud sees. Jaa, aga meie keskendume ikka kõigepealt metsale,  metsale ja mererannale, mis ongi sellele lahemaa rahvuspargi  le kõige iseloomulikumad ja ja mets on, mets on siin väga  vana mets, Sa alles jäänud sellist kus on maha kukkunud puud ja,  ja selline väga ürgne olek ja see selle metsa tutvustamiseks  on meil Oandu loodus metsarada, et siinsamas pai ääres on  Oandu taime targa rada siis on meil pärandkultuurirada,  siis algab siit oanduikka ala matka tee nii,  et alates ühest kilomeetrist kuni 370 kilomeetrini  ja kui matkateel keerata Aegviidus mõne teise haru peale,  siis võib üle 800 kilomeetri matkata. Nii et siin on, on selles mõttes matkamise rändamistegevust hulga. Ma kuulsin ja olen teie Facebooki lehekülge jälginud. Teil on üks karu siin ka, ta vist ei ole nagu päris  töötajana veel arvel, aga, aga üsna sage külaline on ta  igatahes teil siin. Jaa, ta on külaline küll, aga, aga ma arvan,  et teda karta väga ei ole vaja, ainult muidugi ei maksa  minna temaga koos Delfit tegema. Ja väga ligidale minna, ta on nooruk Karu  kes noh, ema on ta enda juurest ära saatnud,  et saa nüüd ise hakkama. Ja Ta nagu väga hästi ei oska seda veel,  et ta inimeste suhtes on küll ettevaatlik,  aga, aga ta käib ikkagi päris hoonete vahel  ja kaevab kändude alla auke, et sipelga munadega maiustada ja,  ja toimetab siin päris hoonete vahel. Kas meil täna hommikul võiks olla ka põhjust niimoodi  hoolsamalt ringi vaadata, et äkki ta astub läbi? Vaevalt küll, et ikka kõvemate häälte peale ja,  ja, ja sellise hulga inimeste peale, kes siin täna toimetab,  läheb ikka kaugemale. Eile ta oli Eskul. Kodulehel ma või Facebooki lehel ma panin üles mõned pildid,  kui ta seal niimoodi askeldas. Naati sõia. Aga tegelikult on siitsamast ka sellest paigast võib-olla  läbi astunud, kus me praegu istume? Võib küll olla? Jah. Kes teil siin muidu käivad, kui nüüd karud kõrvale jätame korra,  et mõtleme inimeste peale, et kes kõige sagedasem inimene on,  kas nad on eestlased, kas nad on kooli ekskursioonid,  ma mõtlen, nii-öelda kodumaine turist või tegelikult satub  siia teile ka üksjagu välismaalt inimesi. Talvisel ajal on rohkem kooliekskursioonid Suvel on peredega liikujad sõpruskonnad,  kes matkavad, on ka välisturiste väliskülalisi. On umbes pool suvist käijatest, aga. Noh, kokku 10000 11000 inimese ringis on neid,  kes majast läbi astuvad, aga radadel on neid palju rohkem. Mida nad tulevad, need välismaised inimesed just siia nautima,  kas see kuuldus sellest, et Eesti on, on metsariik,  et meil on palju rabasid ja, ja soid, kas see on see,  mis meelitab neid? Ja, ja nad tahavad, just nagu me alati soovitame  ka kodueestlastele, et tulge, alustame külastuskeskusest,  et me saame teid ju juhatada, et vastavalt teie huvidele ja,  ja soovidele, et kus oleks kõige parem alustada. Ja nendel on sama moodi, et nad on juba enne välja otsinud  ka RMK kodulehe, mis on ka loodusega koos,  mis on ka inglise keeles ja, ja seda eestikeelset varianti  muidugi me soovitame ka kõigile Eestimaa inimestele,  et see oleks kõige parem, kus alustada ja järgmiseks juba  sammuks on, on külastuskeskusus. On meil ka ju lisaks nendele radadele ja majale endale meil  meie õue peal on 12 katust, nagu ma armastan öelda,  ja pooltes nendest on näitused ja need näitused  ka juhatavad radadele, nii et saab juba katuse all aimu,  mis metsa sees ootab. Aitäh Tiina ja mul on väga hea meel, et te meid võtsite  vastu ja et me saame täna hommikul siin seda kohta  ja ilma ja, ja seda tõesti loodust nautida. Olete teretulnud ja kõik inimesed samuti. Ja. Tere hommikust, on reede, 22. juuni, me oleme lahemaa  rahvuspargis ja me oleme Oandus ning hakkame rääkima kohe  koristamisest ja väga õige põhjus on metsas olla. Tere hommikust, Raimo Matvere, teie olete  siis Eesti koristuspäeva juht, tere. No ja teema on siis see, et 15. septembril Eesti vabariik 100,  siis on suur kingitus kogu maailmale. Kõik inimesed hakkavad koristama, mis siis toimub? Siis hakkavadki kõik koristama, nii Eestis kui veel umbes  130. riigis ümber ümber maakera. Et 15 septembrihommikul siis üheksast 10-st,  kes kuskil parajasti pihta hakkab, on võimalik  siis tulla välja ja koristada loodusest,  ennekõike metsadest ja rannikutelt ära see kraam,  mis sinna ei kuulu. No meil on hea meel, et me siin Lahemaa rahvuspargis oleme  ringi vaadanud, et siin õnneks ei ole prügi,  kuid ma saan aru, et selle suure ehitusprahi näiteks  koristamiseks on teil tehtud ka rakendus,  millega siis saab märkida ära prügi, kuidas see käib? Ja tõepoolest prügi koristamiseks, prügi koristamise  eelduseks on see, et see prügi on ära kaardistatud  ja kaardistamiseks on loodud World Cleen u ap  mille abil siis on võimalik. Prügihunnikut või, või laiali pillutatud prügi tuvastades  kergesti ära märkida ja kanda see globaalsele prügikaardile,  et see on selline paar-kolm nupulavajutust. Ja ongi olemas, no aga proovi, proovime järele,  ma ise ei teinud mitte midagi muud, kui ma laadisin alla  selle rakenduse, selle nimi on siis world. ClenaPap, ja ma saan aru, see toimib nii iPhoneil kui  ka androidile absoluutselt ja nii, ühesõnaga ma võtan  selle lahti. Nüüd ma võtsin selle rakendus lahti ja siin see näitab Eesti kaarti,  siin on tõesti juba paljud inimesed märkinud,  mis nüüd teha saab, ma teeme, teeme siia  ka väikse prügi, mille me ära koristame,  ütleme, et siin on tegemist ehitusprahiga,  sest ma saan aru, et sellist väikesed pakendit ei tasu sinna märkida,  mida tasub märkida. Et tasub väikseid ka, aga noh, päris ühekaupa ei ole mõtet  märkima hakata, et kui sa leiad ühe, siis võta pigem kaasa  ja viska prügikasti. Aga kui seda prügi on juba rohkem, mida see  siis tollel hetkel sa ei suuda kaasa võtta  või siis mis on näiteks ka ohtlik jääde,  siis, siis tasub ta kindlasti ära märkida  ja koristuspäeval siis juba kas, kas ise  või siis keegi teine tuleb ja koristab selle ära. No proovime, ma panen markeerimiseks lihtsalt siia ühe pakendi. Mis nüüd tuleb teha, te võtate selle rakenduse lahti? Siis vajutame siin seda sinist pluss nuppu,  mis on siis vajalik, et sa avaks avada foto funktsiooni,  siis ütleme nii, et no kujutame ette, et neid on siin palju. Nii, oleme tuvastanud, et oli prügi, oleme  selle fotoga üsna rahul, et näeb üsna õige välja. Nii siis nüüd äpp ütleb, pool tööd on juba tehtud,  nüüd kuna tänapäeva mobiilid võimaldavad väga hästi  ka geolokatsiooni kohe külge panna, siis ta tegelikult  märgib ära, kus täpselt see prügihunnik on. Kui on tavalise prügiga, siis tuleb märkida regular,  kui on ohtliku prügiga, siis tret. Siis vaatad veel kord üle, kas kõik näeb hea välja,  siis määrad ära, mis on kogus noh, ütleme praegu on teda peotäis,  aga võib-olla, et on teda ka kärutäis. Et siit saab seda skaalat nihutada ja siis märkida ära,  et mis tüüpi Prügiga siin tegemist on, ütleme noh, plastikut me siin  kindlasti märkasime ja siis võib siin veel olla muid asju  ka noh näiteks ütleme orkaanikveist või,  või domestik, vest või mis iganes. Ehk siis mis tüüpi see jääde seal on, metall,  papp, plastik nii edasi. Ja siis on võimalik soovi korral sinna veel hashtag iga lisada. Näiteks kui te otsustate oma kolleegidega,  et te teete ettevõttesises võistluse näiteks oma tiimi nime,  et pärast on võimalik tegelikult nende hashak idega välja võtta,  et milline tiim kõige rohkem kaardistas ja  siis kindlasti tuleb salvestada ehk siis vajutada Grete  trash point. Ja noh, ongi olemas. No nüüd on põhiline küsimus, mina praegu koristan  selle nüüd küll ära, kuid mis nüüd saab edasi sellest  märkisime selle ära, kes selle prügi ära koristab. Kõik head vabatahtlikud, kes otsustavad 15. septembril välja tulla,  et augustis saab registreeruda siis koristusaktsioonidele. On see siis kodulähedane või muidu hingelähedane koht,  kuhu sa seda tegema lähed? Ja, ja siis ühepäevase nii-öelda talgu talgu korras saab see  ära koristatud. Selge, Raimo suur-suur tänu sulle igatahes et 100 aitäh,  et sa selle rakendust meile näitasid, kasutage seda  ja teeme siis 15. septembril meie metsad  nii korda kui võimalik. Terevisiooni hooaja viimane saade läheb eetrisse Oandust  ja meil on suur rõõm, et me saame siit Oandu metsade vahel  tuua teieni ka elusat muusikat ja Tapa vallast. Tapa muusika ja kunstikoolist tulevad need toredad  mandoliini mängijad ja ka üks bassimees Nad koonduvad  nimetuse alla noored mandokad ja täna esinevad nad meile  siin saates õige mitmel korral aga alustavad nad võidumarsiga. Tee. A. Nemad on Tapa muusika ja kunstikooli mandoliinide ansambel,  noored mandokad, võidumarssi esitasid nad just nüüd  ja tänase saate jooksul näeme neid. Õnneks veel ja veel, aga jätkame siinkohal samuti laulu  ja muusika ja ka tantsu teemadel, sest et alates tänasest  kuni pühapäevani toimub Tartus rahvusvaheline üliõpilaste  laulu ja tantsufestival kaude Aamus. Juba täna tervitab seal ka president Kersti Kaljulaid. Sõprusriikide president Gruusiast, Islandilt,  Lätist, Leedust, Poolast ja Soomest. Aga laulupeo kontsertkava ilmestavad ka vaheklipid  ja need viivad vaatajaid erinevatesse ajastutesse. Meie näitame teile ka kohe ühte nendest vaheklipid  mis viib meid muinasaega, mis annab lõbusale jaanitulele  veidi teistsuguse tähenduse. Varsti on nad siin. Neid tuleb palju. Rohkem kui meid On rauast. Ja maa on pehme, Nende jumal on tugev ja võimas  ja seni on nende jumal olnud kange. Hingema väega. Taara tuleb meile appi, kui me teeme suure lõkke,  mille leek ulatub pilve piirini. Me peame taaral ohvri tooma esivanemate kombe järgi. Homme aasta kõige valgemal peame me tegema tuleriida  ja saatma Neitsi Taara juurde. Kui me tahame sõjaõnne, siis nii me peame tegema. Ühe peame ohvriks tooma. Muidu saab terve malev hukka. Kelle tütred ohvriks tooks? Ta. Aitäh. Alla. Pea olema. Isa. Kas homme on taplus? Võta mind ühes. Naise koht ei ole sõjaväljal. Aga meie malev on väike ja mina mõistan vibu lasta. Ei, sa pead oma mehele lapsi sünnitama. Aga isa? Ma nägin halba und. Ma nägin, kuidas suur tuli lõõmas taeva poole aasta kõige  valgemal ööl ja siis tuli pimedus ja lämmatas tule. Ja kui see kustus, siis olid seal ainult kõrbenud kondi,  terve mägi, kõrbenud konte. Mida see tähendab halba õnne, isa, see on surnute tuleriit. Meie maleva ka ei ole. Minu unenäod ei valeta mitte kunagi. Esivanemate kombel peame tegema ohverdama ühe,  kui me ei taha. Maleva. Hukka saaks nii. Ma ei luba seda. See seis. Mehed. Me läheme taplusse. Ja mitte kõik ei tule tagasi. Paljud saavad hukka. Aga me ei anna oma elu kergelt ja niisama. Ja kui me sureme, siis selleks, et meie lapsed,  emad ja isad, õed ja vennad võiksid vabana elada sellel maal,  meie esivanemate maal. Olla vaba võõra võimu alt. Esivanemate kombel. Ja kui keegi kardab siis ta jäägu täna koju,  et homme orjana edasi elada. Kas meie küla meeste hulgas on selliseid? Allaks alla sinna melli ta liiva isse. All sinnamelli ta iva siis. Ka läks nüüd kokku, sek no maametsa, muidu ma ikka näha. Kunagi varises meie maale taevast tulekivi  mis tappis tuhandeid. Tõi häda ja hukatust. Et rästik ei nõelaks, me kanname kaelas ussi kuju. Et soet karja ei tuleks, kõrvetame tara peale soe pea. Et häda ja kurja ei tuleks. Me oleme hallidest aegadest saadik juba aasta kõige lühemal  ööl süüdanud suure tule. Minu isa, minu mees minu vennad põlevad siin. Kõik mehed, kes jaksasid Kanda mõõka. Nad võitlesid. Nad surid. Aga nad võitsid. See on meie ohvrituli. Kes võitleb vabaduse eest? Ei sure kunagi. Täna. Homme. Ja alati. Toome liiva, siis. Hall hall sinno meil siit liiva siis. Hall alla sinna meil siit liiva siis. Maa. Sääsetõrjevahendeid me hakkame siin testima meie Piretiga,  testime looduslikke vahendeid, minul on toode,  mille nimi on suvine nuhtus sääsetõrjeõli  ja see on tõesti väga õline. Ma panen selle peale, sest et vaatamata sellele,  et pisut tuult on, on siin oondu kandis päris palju neid  sääski ja väikseid kihulasi ka. Sul on ka. Minul on sääsestop samuti eeterlikest õlidest. Lõhnab ime hästi. Aga kell on saanud pool kaheksa, vaatame ära,  vahepeal uudised ka. Tere hommikust, vastu keskööd Tallinnas maha sadanud  intensiivne äikesevihm tekitas linnas paljudes kohtades uputusi. Hilisõhtune vihmasadu täitis veega mitmed Tallinna tänavad  ja tunnelid ning liiklemine oli raskendatud. Politsei sulges uputuse tõttu öösel mõneks tunniks Ülemiste tunneli. Uputas ka Stockmanni kaubamaja esisel ristmikul. Veega täitus näiteks ka Endla tänava raudteeviadukti alunägus,  mitmed autod vette sattudes välja surid ja enam edasi ei pääsenud. Sama juhtus ka Laagna tee alguses. Paduvihm kahjustas ka ERR-i Gonsiori tänaval asuva vana  telemaja stuudioid, režiitehnikat ja ruume,  kuna vihmasaju tagajärjel kogunes vesi katusele  ning hakkas seejärel lagedest läbi tulema. Eesti televisiooni töötajad tegid öösel tööd,  et kaitsta laest tilkuva vee eest võimalikult palju tehnikat  ja ruume. Kahjustada sai ka näiteks televisiooni stuudio režiipult,  mistõttu läheb tänane saade eetrisse ERRi teise maja režiimi kasutades. ETV pluss kanali tehnikale tekkinud kahju võib esialgsetel  andmetel olla kõige suurem. Mitme, millised stuudiod ja mis ulatuses täpsemalt kahju said,  on selgitamisel. Seal monitori ja ma ei tea. Viki palu metsapõleng on eilse õhtuse seisuga lõplikult kustutatud. Siiski hoiavad päästjad halbade üllatuste vältimiseks  piirkonnas silma peal. Ühtlasi täna päästeamet kõiki, kes kustutustöödel kaasa aitasid. Vigipalu põleng sai alguse 10. juunil ning kui alguses oli  leekides umbes 40 hektarit metsa, siis tugeva tuule tõttu  levis põleng peagi 200-le hektarile. President Kersti Kaljulaidi kutsel saabuvad täna Tartusse  Eesti vabariigi sajandat aastapäeva tähistama kuus Euroopa riigipead. President Kaljulaid ja teised riigipead kohtuvad Tartu  linnapea Urmas Klaasiga ning külastavad Eesti Rahva Muuseumi,  Tartu Ülikooli ja teadus keskust. Õhtul annab president Kaljulaid riigipeadele piduliku  õhtusöögi ja päev kulmineerub laulu ja tantsupeo kaude-alamus,  avatseremoonia aga koos tule, valguse ja muusikaga. Kaudeamus toimub vaheldumisi kolmes balti riigis  ja üldjuhul iga nelja aasta tagant. Sel aastal toimub kaudeamus Tartus tänasest 24. juunini  ning seal osalevad Eesti, Läti ja Leedu parimad üliõpilaskoorid,  tantsijad ja pillimängijad. Kokku 4000 esinejat. Tere. Kreeka võlausaldajad jõudsid Luksemburgis euroala  rahandusministrite koosolekul kokkuleppele Kreka võlaleevendustes. Leppe kohaselt hakkab Kreeka laene tagasi maksma  varemlepitust 10 aastat hiljem. Samuti pikendatakse tagasimaksmise aega 10 aasta võrra. Pikendus puudutab Kreeka teist laenupaketti  ehk umbes 97 miljardit eurot. Sellest peab Kreeka viimase osa tagasi maksma umbes 2076. aastal. Leppe tingimuseks on, et Kreeka riigieelarve püsib  järgnevail aastakümneil tugevas ülejäägis. Brepina poodi kiki veenis soni. Formaa. A paraku. Lapharimis alasinhoos. Laiston. Nii Diperis Beras oli Nikoslaos. Täna on Venemaal leinapäev, millega mälestatakse suure  isamaasõja algust, kuna sõda algas varahommikul. Mälestusüritused algasid juba eile, kui moskvalased  kogunesid Moskva jõe kaldale, et süüdata 1418 küünalt,  mis sümboliseerivad sõjapäevade arvu. Mälestusüritused jätkuvad ka täna. Ja ilmast möödunud ööl 100. vihma ja oli äikest,  sadu oli kohati tugev. Enne südaööd puhus tuul lõunakaarest, pärast keskööd pöördus  tuul edelasse ja puhus viis kuni 10, puhanguti 14,  rannikul kuni 18 meetrit sekundis. Täna on pilves selgimistega ilm, hommikupoolikul sajab kohati,  pärastlõunal mitmel pool hoovihma. Puhub edelatuul kaheksa kuni 13, puhanguti rannikul kuni 22,  põhjarannikul kuni 25 meetrit sekundis. Pärastlõunal pöördub tuul saartel läände  ja loodesse, õhtul nõrgeneb järk-järgult. Õhutemperatuur 14 kuni 17, Ida-Eestis kuni 20. Kraadi. Ja uudiseid taas veidi vähem kui poole tunni pärast. Kohtumiseni. Tere hommikust, oleme Oandus ja kui Piret  ja Reimo määris endale peale sellist looduslikku sääsetõrjevahendit,  siis meie oleme siin metsas, siin on sääski  nii palju rohkem, me peame proovima ka keemiaga. Katri, mis sa peale paned? Ma panen ühte ainet, mis on siis nii sääse kui puugitõrje pihusti,  muuseas, aitab ka troopiliste sääskede vastu vähemalt  kaheksa tunni, see kaitse lasen siia käte peale tõesti ebameeldivalt,  palju on neid sääski nii, nii, nii, nii,  teisele käele ka. Aistinguodi imelikult täit. Määri määri määri nüüd sisse, no mina olen reklaamiohver,  mina käisin poes ja poes poes reklaamiti. Mingit sellist vahendit näeb välja selline klipp  ja siin on, tuleb panna sisse mingi selline plastikasi,  ma teen selle. Ma teen selle lahti. No ma loodan, selle, see maksis alla euro  ja ma loodan, et ta vähemalt ühe sääse peatab ega,  ega ei tea, pärast te saate ise neid kuppe üle lugeda. Peaks siia peitu, et siis ta eristab siit siit. Ootame. Ega see nii lihtne ei olegi. Läheb, läheb, läheb, pool on juba tehtud,  sääsed on meil siin ja ma panen endale siia jope külge  ja ma loodan, et toimib, saame siis näha,  võrrelda Reimo ja Piretiga. Kuidas siis on palju sääskedega? Meil on? Jah, oota, mul on üks kolmas variant ka,  tegelikult me ei saa muidugi näidata, aga tantsusammud  aitavad ka, sest meie toimetaja Elisabeth on väga toredasti  neid sooritanud, minu meelest need toimivad kõige parem. Tema on ju põlvi niimoodi kogu aeg siin laksab  ja laksab, jah, niimoodi terevisioonis siis õige pea,  hakkame kuusekasvatajaga juttu rääkima kuuse kutsikatest. Kui kaua siis kuusk kasvab? Kui suureks ta näiteks kasvab nelja aastaga. Milline noh, ühest käbist, palju saab üldse kuuske,  ühesõnaga, mul on palju küsimusi, ma tahan saada kuuseeksperdiks. Loodan, et saan. Vaatame, kas näeme kobras ka siin see võimalus ikkagi on,  kui katsuda natukene aega vaikselt olla õiges kohas  ja noh, muidugi peaks muidugi kopraga kokkulepe olema,  meil ei ole, aga vaatame, kas õnnestub teda näha,  vähemalt me saame teada, mis elu ta elab,  sellepärast et Peeter teab ora elust ja olust väga palju  ja matkadest ka RMK matka augustikuus, kuuendal augustil  algavad 25. augustil peaksid kõik need, kes nende matk  saatel osalevad. See säsetõrje ei aita, hakkavad tulema erinevatest Eestimaa  paikadest aegviitu jõudma, sellepärast et aegviidu on sellel suvel. Matkapealinn. See on Katrini lugeja. No nii. Tere hommikust, ka meil on siin erinevaid  jututeemasid varuks, tänaseks toome need teieni oandust,  näiteks hakkame rääkima varsti loodus vahiga,  räägime tema tööst. Räägime sellest, kuidas matkarada sid korras hoida,  kuidas tuleohutust matkaradadel tagada ja muuhulgas teeme  tutvust ka puulehtedega. Täpselt nii, et aru saada siis kui te looduses käite,  et mis on sarapuu, mis näiteks on lepp ja kas tunnete ära kastani? No ma arvan, kastani vast tunnevad kõik ära. Aga lisaks nendele sellistele teemadele,  et kui te juba käite niimoodi looduses ja tunnete ära,  siis mina tegelikult kutsun üles ka väikestele juubelimatkadele,  sellepärast et Eesti vabariik teatavasti saab ju 100  või on 100 aastane, meil see juubelipidustused jätkuvalt  käivad ja sel puhul korraldatakse üle Eesti  ka 150 juubelimatka ja kahte sellist võimalust. Mina täna tutvustan ka üks on selline ratas,  aga sõitmine rannaliival ja teine viis viib hoopis Mäkke ronima. Jah, ka Eestis on võimalik mägironimisega tegeleda. Väga põnev, aga tõepoolest üks päev nägime sind,  kui sa just olid tulnud sealt mäe pealt ja tunnistame ausalt,  põrand oli mulda meil täis. Nojah, sest ega need Eesti mehed sellised kaljumäed ju ei ole,  tuleb ikka natukene ka mudas sombata. Sellised jutuajamised siis siit Oandukeskusest meilt. Kuuendast augustist alates siis RMK matkad üle Eesti kuuest  punktist peaksid matkapealinna Aegviitu kohale jõudma 25.-ks augustiks. Tere hommikust, Marge. Tere hommikust. Kuskohast tulema saab hakata, kus on nii-öelda ametlikud alustamispunktid? Ametlikud alustamispunktid on Karula rahvuspargis ähijärvel  näiteks järgmine võimalus Iklast meie piiri pealt jätkame  lääne suunas Matsalu rahvuspargi õuel peni jõelt. Edasi liikudes jõuamegi siiasamasse Oandule. Siit minnes kirde poole, saame alustada kauksist. Ma ei tea, kas tuli nüüd kuus kokku. Vaat, ma ei lugenud No ühesõnaga saab RMK koduleheküljel ikka vaadata,  kus need punktid täpselt on. Tuleb registreeruda, niisama ei ole, et võtad seljakoti  selga ja lähen, osalen. Tuleb registreeruda selleks, et saada täit mõnu metsas  käimisest koos matkajuhiga ei taha me neid rühmasid väga  suureks ajada. 25 inimest rühmas, kaks matka juhti kaasas. Selline on mõnus matkamise viis. Praegu saab ikka veel kuhugi trassile või on juba peaaegu et  hõivatud kõik kohad. On on üks, sadakond kohta, on veel, tegelikult 660-st on üks  sadakond veel vabad mitu kilomeetrit siis kokku tuleb kõigi  selle kuue raja peale. No kõik need matka sõbrad matkavad kokku  selle 20 päeva jooksul 1800 kilomeetrit. Aga need trassid on ju ka nendel kuuel trassil sellised lühemad,  et võib võtta seal kuskil 13 kilomeetrit,  võib võtta 30 kilomeetrit, et need variandid on kõik olemas,  igaüks vastavalt siis oma võimekusele, et ei maksa nüüd  pilve pingutada. Hakata täpselt nii, näiteks need, kes hakkavad siit oandult liikuma,  selle lõigu peal on võimalus iga päev liituda iga päev ära minna. Ehk et on võimalus siis harjutada matkamist,  need, kes pole seda väga teinud ja seal on lausa viie  kilomeetriseid päevasid, nii et väiksed lapsed kaasa,  kasvõi ratastega ja kõigile jagub midagi  ja tõesti on ka 30 kuueseid. Jalgrattaga sõidetakse isegi 64, kui ma õigesti mäletan,  ühel päeval, nii et erineva ahjusega ratast jalga,  kõike. Mida see matka juht teeb, veab lihtsalt õiget marsruuti pidi  või on tal ikkagi mingisugune oma agenda,  mida ta juurde just nimelt sellel rajal saab rääkida,  et seda teadmist ka natukene tuleb? Kindlasti ta räägib sellest rajast, sest raja ääres kõikide  nende harude ääres on meil ära märgitud 100 vahvat lugu  ja juhtumist Eesti 100-st viimasest aastast. Kõigepealt need on olulised loodus väärtused,  kindlasti neid tutvustab. Aga ta püüab kindlasti anda ka sellist kamise oskust,  algteadmisi, kuidas mõnusalt matkapäev selja taha saada,  kuidas jaksab, Ta räägib matka söökidest,  pannakse koos üles telke, tehakse lõket ehk kõike loodust,  kultuuri, matkamisoskust. Marke, kas te ise olete teoreetik või pigem praktik  selle matka osas, nüüd olete te ise mõne rajaga läbi? No ma ei saa öelda, et ma olen mõne meie pikkadest radadest läbi,  ma olen matkanud küll, aga ei ole, ei saa sellist au endale  võtta ja öelda, et olen ähijärvelt kõndinud Oandule näiteks  seda tõesti ühte üti pole teinud, aga võiks proovida,  või võiks proovida tõesti, aga kardan, et  selle selle aasta augustis seda aega mul ei ole. Aga tööd tegema lihtsalt sellega seoses,  et inimesed matkavad, peab keegi tööd tegema. Just täpselt nii, kuidas tuleks üheks matkaks valmistuda ikkagi? No väga täpsed juhised on sellel leheküljel,  kus inimesed registreeruvad, me ütleme lausa ette,  missugused riided, missugused jalanõud kui on mingid tervise  erivajadusega kaasa võtta, kõik, kõik on öeldud. Tegelikult tulebki valmistuda nii, nagu juhised sellel  kodulehel ütlevad. Paki pakk, seljakott õigesti, häälesta ennast rõõmsalt tule  ja ole. Oma seljakoti tuleb ikka ilmselt ise seljas tassida,  et ei ole niimoodi, et auto tuleb, laaditakse kõik kuhugi kasti,  viiakse punktist A punkti B või nii lihtne see ei ole. Oi-oi-oi, see on nüüd küll üks natuke lihtsamat sorti matkamine,  seekord inimesed matkavad väikeste päevakottidega  ehk et neil on kaasas kõik, mis ühel päeval vajalik. Suured kotid tõesti reisivad autodega kõrval. Ühesõnaga, minge matkama ja siis, kui te sellel ajahetkel ei jõua,  siis tegelikult need rajad on ju kogu aeg olemas  ja see võimalus RMK matkaradu kasutada ka ju. Täpselt ja neid on ju rohkem kui need kolm pikka haru,  millel nüüd matkatakse lühikesi, igasuguseid. Nii et alustage siit täpselt siit algab see Oandu matkarada,  mis ka siis viiendal või kuuendal augustil alustab  ja aegviidu seekord matkapealinn 25.-ks augustiks. Kõik matkajad peaksid sinna kokku kogunema. Ja aeg on taas muusikaks Tapa muusika ja kunstikooli noored  on meiega ja pala kannab pealkirja nossa. Just. Ja. Ja. Jah. Oo. A. No selleks, et siin oandus näha, kobras peab ikkagi väga  õige kellaaja valima, ma ei tea, kas Peeter,  kas praegu on õige kellaaeg või iseenesest Selline hommik. Varahommikune noh, nüüd on just see jaanipäeva paiku aeg,  et ega siin väga vahet ei ole, et kas õhtul kell 11  või hommikul kell neli ühesugune valge on ühtemoodi. No mina olen kobrast näinud seal Pirita jõe peal ikkagi  eelmisel suvel ja sellel suvel ka juba niimoodi kella  kaheksa-üheksa paiku, väga uudishimulik,  väga toimekas ja tuleb täitsa lähedalt vaatama,  kui hästi vaikselt olla ja tahab näha, mida tehakse  ka kalda peal. Seal ongi just see märksõna, et kui hästi vaikselt olla,  nii et kui ta ära harjub sellega, et see,  kes kalda peal liigub, talle ohtlik ei ole,  et miks mitte, siis saab rahulikult oma toimetamise toimetada. Mis tegelane see kobras on, et ega ta vist väga lihtsalt  ka ennast ei näita või kuidas? No ma ei oska arvata, et kas ta nüüd ekstra peidab ennast,  aga varjul ta on ja noh, suvisel ajal täpselt seesama,  et see kalda peal on väga-väga ju noh, niisugune peidetud  kõik see asi pika rohu sees ja ega kobras sealt välja ei paista. Et ta toimetab oma toimetamise jões tuleb kalda peale. Tihtilugu on teda kuulda, aga näha kindlasti ei ole. Siin meie selja taga, praegu on näha üks,  on see nüüd klassikaline kopratamm? See on klassikaline kopratamm ja täpselt niimoodi madala  veeaeg nüüd nagu kaks kuud põud on olnud ja,  ja siin on väga hästi näha, et miks tal seda tammi vaja on,  et loom on selline, kes otsib varju veest  või noh, sukeldudes ja, ja siin noh, muidu on näha ju,  kui, kui sügav see vesi siin meie jões on. Siia väga ei varju. Jah, siin jah, siin siin peab ikka hästi väike loom olema,  aga sedasi ta tõstab omale niimoodi noh,  meetri jagu vett ja ja seal tal on juba varjuline oma  urgudesse siis vee all sisse minna. Kaua sellise tammi tegemine aega võtab tal. See sõltub jälle, kui palju neid on, aga siin täpselt  selle koha peal on üks aastat 10 tagasi olnud  nii õnnetu olukord ühele ühele täiskasvanud kaprale,  et jõgi murdis tammi kõrvalt läbi. Ja siis tal oli kuskil. Umbes kolme-nelja päevaga oli jõgi kinni. Ja seda ta tegi üksinda. Eriti vapper kui kohahoidjad koprad on, et kui ta ühe koha  peal juba seda tammi ehitab ja toimetab ja tal on seal urud  siis ta väga naljalt vist teise kohta ei lähe või. Ega ta naljalt ei lähe, aga see naljalt tähendab sedasi,  et toit lõpeb otsa ja jah, see, mis raamatus kirjutatakse,  et et üks kopra pere sellise jõe kalda sööb üks paari kolme  aastaga puhtaks tähendab just sellest toidust,  mis talveks vaja on. Talveks on tal ju need oksad, mis ta sinna jõkke  või vee alla ära viib ja, ja kui seda varu enam ei ole,  siis on häda ga lihtsalt kolitakse teise kohta,  aga pärast tuleks jälle tagasi. Aga suvel tahab ära süüa, vesiroosid, vesikupud,  kõik sellised maitsvad asjad või. Ma ei oska, nüüd, pole kopraga koos söönud kunagi,  aga, aga kõik jah, kõik selline, aga ega. Võtta midagi ei ole, sööb kalda pealt kõik ära,  tähendab, see kõik on sedasi, et noh, niisugust hakkab seal  põdra vaarikast pihta ja nõgesed ja kõik niisugused naadid  ja kõik lähevad et päris sellist noh, nii-öelda klassikalist heinamaa,  heina ta ei söö. Aga rohi, kõik roheline, mis on kalda peal. No me oleme turvanud ennast sellise kopraga,  kes püsib meie kõrval hästi rahul, sellepärast et  ega kui me siin jutustame, siis päriselt see kobras ei  pruugi siit üleüldse tulla või meil peaks olema oluliselt  rohkem aega, et teda oodata. Ta on ikka päris selline kopsakas loom, ei ole väike. Ta on jah, selline noh, kuskilt sedasi 20 25 kilo on nad  täiskasvanud peast ja ja see on siin parasjagu see,  kui keskmist keskmist kasvu kobras olnud,  et minu mälu järgi kaalus 23 kilo. Aga võib-olla ka raskemaid, isegi kuni kolmekümneseid räägitakse,  räägitakse just nimelt. Seitse küll, aga siis nad on ikkagi päris suured noh,  ise sedasi jahti pidades mul on olnud kõige suurem 28 kilo  ja see oli ikkagi selgelt suurem, kuigi siin,  noh kaaluvahe on kõigest ainult siin mingi viis kilo,  aga aga selle suuruse juures see viis kilo on juba päris palju. Eestis on Euroopa kobras, on olemas ju veel tegelikult  siis ka Põhja-Ameerika kobras, kes toimetab seal Kanada  kandis ja see Euroopa kobras lugesin, ma on väga-väga tubli  selles mõttes täiesti monogaamne paar eluks ajaks. Jah, kui keegi vahele ei tule selles mõttes,  et välja väljaspoolt peret, et see tähendab seda,  et ikkagi nende elu ei ole kerge, et noh,  kasvõi juba siin, millal see on üks kümmekond aastat tagasi,  kui need hästi külmad talved, lumised talved olid  ja ja põuased, suved enne seda ja, ja siis neid sai  ka üks kolmandik sai hukka, aga aga kui nad vähegi olla saavad,  siis kõik ju tähendab kinnisvara on ju olemas,  miks siis selle koha pealt ära minna, kui asjalik paariline  ka on? Veel üks huvitav detail, mis ma kopra kohta olen vahepeal  teada saanud siin, kui ma olen neid ise näinud,  siis rohkem lugenud ja uurinud on see, et ta nende  esihammastega vee all saab edukalt närida,  sellepärast et ta kuidagi sulgeb oma lõuad nõndamoodi. Et vesi talle üldse kurku ei lähegi, kui ta vee all toimetab. Jah, nii olen mina ka lugenud, aga iseenesest,  kui nüüd kobras edasi juba käes on niimoodi,  et teda ohutult sedasi uurida saab, siis jah,  ta saab, tõmbab mokad esiaamaste tagant,  tõmbab kokku. Nii et need hambad jäävadki jah, niimoodi nii-öelda eraldi,  et nendega ta närida saab ja, ja, ja, ja just kõik,  see jutt peab paika. Ja lestad on tal ka ikkagi kuskil varba vahel. Jah, tagumiste jalgade vahel on varvaste vahel,  on lestad esimeste vahel varvaste vahel ei ole,  esimesed jalad on tal natukene mägra moodi mägrakäpa moodi,  tähendab ta ju kaevaburge. Ja, ja see, et, et teda näha ei ole, näiteks talvel,  see tähendab seda ikkagi. Ta on oma pesas urgudes seal ja, ja siis aeg-ajalt käib vees,  võtab sealt talvevarusta omal mõned oksad. Kopraid Eestis võiks olla, aeg-ajalt ikka öeldakse,  et no on liiga palju, siis mõni selline rohkem ökoinimene ütleb,  las nad olla mahuvad ära küll. Ega see elu neil väga kerge ei ole, praegu arvestatakse  kuskil 15000 kopraga, aga siin siin üks kümme-viisteist  aastat tagasi oli see tippaeg ja, ja siis arvesta kuskil  25000 ja vot siis sai ikkagi kõik kohad said nagu võiks  ütelda ikkagi, et on kõik elupaigad on hõivatud  ja ega neid väga palju rohkem praegu ei mahu  ja see on just see toit ja varjepaik, mis  selle ära määrab. Ja muidu nad hakkavad ka vist seda looduspilti päriselt muutma,  et need üleujutused ja kõik muu, mis sellega võib  siis kaasneda nende suure insenerimõistusega. Jah, ega neid üleujutamise kohti oleks küll,  sellepärast see 25000 mahtus ka. Milline on siin Eestis kõige pikem ko? Oi, neid, neid lugusid on erinevaid, aga siin jõe peal oli  60 meetrine. Olen kuulnud, et kuskil on ka 85 meetrit. Jah, nendest ja, ja sealt siis hakkab ikkagi väga täpselt  pihta see, et kust kust koha pealt täpselt mõõtma hakata  ja aga jah, siugune, noh, niisugune 100 meetri alla võiks  neid olla, aga mitte väga palju Eesti jõgede peal üle selle. Aitäh ja siia oandule siis tulebki tulla varahommikul  või hiljem õhtul ja hästi vaikselt oodata,  sellepärast ega kobras lärmi ei armasta. Kui te natuke noh, nii kümmekond minutit isegi maldate  vaikselt olla siis võimalus kobrast näha,  siin on väga suur. Ka meie ees on nüüd siin vahendid, millega võiks tegelikult  tammi ehitada. Aga need asjad ei ole siin täna sellepärast,  vaid nüüd hakkame rääkima hoopis Põhja-Eesti loodusala loodusvahiga. Valdek Kilgiga, tere hommikust. Valdek. Millega siis üks loodusvaht tegeleb ja milleks sul kõik,  need asjad siin praegu kaasas on? Põhja-Eesti loodusalal on kaks loodusvahti  ja meie ala on piisavalt suur, algab Tallinna lähistel  Kabereemest kuni peaaegu Kundani välja suur territoorium  ja meil on siis 40 erinevat objekti sarnased lõkkeasemed,  telkimisalad, matkateed väga palju erinevaid objekte,  kus siis loodusvahil tuleb tegutseda ja korda hoida just nimelt. Ja selleks on meil erinevaid, siis abivahendeid. Mida tehakse see? Noh. Kui võtad sae kätte, siis tundub esimene mats see,  et äkki läheb looduses rüüstamiseks, aga saag on väga  oluline abimees. Kuna meie loodus alal on palju matkateid ja,  ja väga palju on teele langenud puid ja radadele puid,  siis esimeseks muidugi on saaga vaja neid koristada,  palju on ehitustöid erinevaid objekte lõigata ja,  ja kõik, igal pool on vaja, saage konkreetse,  sa eelis on vast see, et, et see on üks mugavamaid  mugavamaid saagesid. Kuna tõeline profisaag on tunduvalt raskem,  siis kuna tuleb pikka teed käia, siis see neli pool kilo  saag on väga-väga sobilik. No ja siin siis eks ju prügi korjamisega No vaata, inimene on loomult loomult loisk,  ega ta ei viitsi ju ise ise kummardada, iga prügi jaks. Aga selleks on selline mõnus abivahend ja sellega saab hästi  korjata ja ei taha ju hästi kätt ka määrida. Et siis on mitu asja üheskoos ja eriti mugav on sellega raba kõndides,  kus ei tihka ju lauka serval astuda saab mõnusasti prügi kätte. Aga valdek inimesed ise, kes matkaradadel käivad,  kui korralikud nad on, kas prügi jäetakse palju meie radadele? See on tõsiselt tõsiselt probleem ja, ja viimastel aastatel,  tõsi on, asi on paranenud, aga, aga tihti on ikka. Eelmine päev teed nagu puhkeala korda ja järgmine päev lähed sinna,  siis on kurb vaatepilt, et piirded on lõhutud  ja kõik koht on sodi täis, nii et, et see on valus vaadata,  aga peab tõesti nentima, et viimaste aastatega on asi  oluliselt paranenud ja ja, ja muutunud paremaks. Muidugi tekib küsimus mõneks, et näiteks rabaservas küsiti kord,  miks ei ole siin prügikasti, milleks peab olema,  tähendab, kuhu ma siis prügi koni panen,  et kas panen taskusse? Noh, tekib küsimus, kas siis on osooni mürgitus  või milles asi, et peab see paar tundi, siis ei saa vastu pidada,  peab. Et inimene võiks siis tulla, eks ju ka võib-olla oma  pisikese prügi kotiga ikkagi, kui üleüldse matkale minna ja. Tuleohutus ka tähtis asi, millest rääkida,  no siin matkaplatsil me näeme lausa kahte tuleaset,  aga samal ajal on väike vastuolu siin kännu peal on kohe  ka tuletegemist keelav märk, kuidas siis käituda tuleb? Nimelt see ongi väga oluline, et, et praegusel ajal on  kindlasti vaja kõige, et jälgida, et kas ei ole üldist  tuleohukeeldu nagu praegu hetkel on, tõsi,  mõned vihmasajad on seda pisut leevendanud,  aga, aga asi on siiski väga ohtlik ja, ja kindlasti tuleks  seda jälgida väga hoolega, tuleks jälgida,  et tuld tehtaks kindlates tule tegemise alustes. Lõkke lõkke asemed, need on tehtud meil. Tartu vanglatööstuse poolt Ta on väga hea kvaliteediga,  neid on meil kahte tüüpi, ühed, mis lõkkease on pisut  maapinnast kõrgemal ja teised on, mis lõkkease on päris  vastu maapinda, nii et et erinevad ja kindlasti kasutada  selliseid kaetud lõkkeasemeid, kus siis ei ole ohtu,  et sademed läheksid loodusesse, et see on väga oluline. Isetekkelise lõkke kohti on, kahjuks ka tekib ja,  ja see on tõsine mure, et, et lõkke võib minna  turbapinnasesse ja sealt kustutamine oleks,  oleks äärmiselt raske. Muidugi peaks jälgima kindlasti, et kui lõket tehakse,  lõket ei jäetaks valveta ja kindlasti pärast kustutatakse  inimesed tahavad väga kaasas kanda oma grillseadeid. Okei, kui ta on lõkkekohas ja ettevalmistatud kohas,  siis võib seda kasutada ja pärast peaks siis need grillitud  sööd pärast panema jällegi lõkkekohale, et oleks see korrektne. Ja kui midagi ikkagi juhtub, siis kindlasti teatada  ja helistada üks üks kaht. Et see oleks kindel nõue. Vot sellised äärmiselt kasulikud näpunäited  siis Põhja-Eesti loodusala loodusvahilt. Valdek Kilgilt, pange kõrva taha aitäh. Valdek. Muusikaelamus ja abivajajate toetamine käivad sellel  kontserdil käsikäes. Tuntud artistid kutsuvad publikut märkama lapsi,  kelle vanemale on välismissioon saatuslikuks saanud. Heategevuskontsert laulud sõdurile täna õhtul kell kaheksa  Eesti Televisioonis. Tee. Baltimaade vanim filmifestival toob tänavu eetrisse võimsad  dokumentaalid mässumeelsetest maailma parandajatest. Nende missioon. Tihti suurem kui elu. Pärnu filmifestivali dokfilmid 25.-st kuni 30. juunini Eesti televisioonis. Eestimaa sumedad suved toovad romantikat  ja seiklusi, igatsuste täitumist. Ehedat huumorit? See on aeg rändamiseks ja kauaoodatud kohtumisteks kinoga  võib ime. Te. Kaunis jaaniaeg armastatud Eesti filmidega 22.-st kuni 24.  juunini ETV-s ja ETV kahes. See, see on aus plaan, see on väga aus plaan. Jaaah. Tere hommikust, Narva linnavolikogu keskerakondlasest  esimees Aleksandr Jefimov jäi lõplikult süüdi kelmuses,  kuna riigikohus ei võtnud tema edasikaebust menetlusse. Nüüd jõustunud kohtuotsuse järgi pettis Jefimov haigekassa  alt välja ligi 5000 euro ulatuses töövõimetuse hüvitist. Tegemist oli olukorraga, kus haigusleht oli vormistatud  ja hüvitis laekus, kuid samal ajal inimene töötas  ja sai selle töö eest ka tasu, näiteks linnavolikogu esimehena. Kohtu hinnangul pani Jefimov toime korduva kelmuse  ja määras talle karistuseks ühe ühe aasta  ja üheksa kuu pikkuse vangistuse kaheaastase katseajaga. ERR-i venekeelse portaali andmeil valmistus  ja Fiimov süüdi jäämiseks võimalik, et uueks linnavolikogu  esimeheks saab praegune Narva linnapea Tarmo Tammiste. Riigile kuuluv transpordi ja logistikaettevõte Evr Gargo uus  ärinimi on alates tänasest Operail. Nime ja visuaalse identiteedi muutus on tingitud vajadusest  toetada paremini rahvusvahelisele turule orienteeritud  ettevõtte olemust ja eesmärk. Aktsiaseltsi Operal juhatuse esimees Raul Toomsalu sõnul oli  kaubavedu Evergargo identiteedi oluline osa,  kuid ei ole ammu nende ainus ärivaldkond. Operail arendab edasi oma kolme suurt raudteepõhist suunda,  kaubavedu, vagunite renti ning veerem ehitust  ja hooldust. Toomsalu sõnul otsitakse uusi kasvukohti. Paljud tervisega seotud näitajad on Eestis paremad kui Lätis  ja Leedus, samas ollakse nii mõnegi puhul Euroopa keskmisega  võrreldes halvemas seisus, selgub tervise arengu instituudi  värskelt avaldatud kogumikust. Ehkki oodatav eluiga on kõigis balti riikides aasta-aastalt pikenenud,  jäävad Balti riigid Euroopa keskmisele alla. Naiste oodatav eluiga sünnimomendil oli Lätis  ja Leedus neli ning Eestis ligi 1,5 aastat lühem kui  Euroopas keskmiselt, kus see ulatus ligi 84 eluaastani. Suremus on vananevale ühiskonnale omaselt Balti riikides kõrge,  ületades Euroopa keskmist aset. Kaks peamist surmapõhjust on Balti riikides samad,  mis mujal Euroopas. Vereringeelundite haigused ja pahaloomulised kasvajad. Kolmas peamine surmapõhjus Baltimaades on vigastused,  mujal Euroopas aga hingamiselundite haigused. Türgi suurimad opositsiooniparteid ja kodanikeühendused  plaanivad saada pühapäevastele üldvalimistele üle poole  miljoni vaatleja. Opositsiooni teevad murelikuks viimased muutused Türgi valimisseaduses,  samuti pettuse kahtlused viimaste aastate rahvahääletustel. Vaatlejaile on välja töötatud ka telefonirakendus,  mis aitab võrrelda konkreetses jaoskonnas reaalajas antavaid  hääli jaoskonna ametliku statistikaga. Valitseva presidendi ei Pärdoani jaoks tähendab valimisvõit  ka volituste olulist suur. Suurenemist. USA ei esita süüdistust ebaseaduslikele sisserändajatele,  kes saabuvad riiki koos lastega, teatab ajaleht Washington Post. Lehe andmeil on tegu ajutise otsusega, mille kehtimise ajal  tugevdatakse piirivalvet. Süüdistuse esitamisega kaasnev vanemate ja laste lahutamine  ning laste koondamine kinnipidamiskeskustes se on  põhjustanud ülemaailm ilmselt halvaks panu. Ilma lasteta illegaalselt riigipiiri ületavad põgenikud  saavad vastavalt niinimetatud nulltolerantsi seadusele  endiselt süüdistuse ja peavad. Kandma vanglakaristust. Ja tagasi Eestisse vaatamata sellele, et möödunud ööl  ja varasematel päevadel on mitmel pool Eestis vihma sadanud,  on meie metsad, põllud ja ka koduaiad pika kuiva perioodi  tagajärjel endiselt väga tuleohtlikud. Päästeamet paneb inimestele südamele, et see ei läheks  meelest ka homme jaanituld, tehes. Ja. Saaremaal süüdati üks uhke jaanituli juba eile. Sellised avalikud lõkked on kõik varasemalt kohaliku  omavalitsuse ja päästeametiga kooskõlastatud. Homse jaaniõhtu puhul ei süüdata aga ainult suuri,  kogu külarahvale mõeldud lõkkeid, vaid ka palju väiksemaid  ja eraldatumaid. Päästeamet paneb seejuures südamele, et kuigi viimastel  päevadel on ka vihma olnud, ei tähenda see,  et tuleoht oleks vähenenud. Siinkohal kindlasti tooks välja, et päästeamet ei keela  jaanipäeva tähistamist, see tähendab ka lõkke tegemist,  et tule oht kehtib meil metsades. Metsades tule tegemisega. Mis puudutab nüüd kodustes tingimustes jaanilõkke tegemist,  siis tuleb meeles pidada lihtsaid reegleid,  mis tulenevad tuleks nõuetest ehk 15 meetrit. Hoonetest 20 meetrit metsast ja ka lõkkealuspind,  mis tuleb siis puhastada kulu, muu pole materjal eemaldada. Sel aastal kutsub päästeamet ka üles valima enda seltskonna  seast lõkkevalvuri. Mis tähendab siis seda, et oleks üks inimene,  kes ei ole alkoholi tarbinud, jälgiks siis,  mis toimub ja vajadusel siis suudaks ka esmaste  tulekustutusvahenditega sekkuda, milleks  siis võib-olla veeämber täidetud veega siis  ja näiteks tulekustuti. Lõkke ja lõkke valvuri saab registreerida päästeameti  kodulehel www.resku.ee. Ja ilmast möödunud ööl 100. vihma ja oli äikest,  sadu oli kohati tugev. Enne südaööd puhus tuul lõunakaarest, pärast keskööd pöördus  tuul edelasse ja puhus puhanguti 14, rannikul kuni 18  meetrit sekundis. Täna on pilves selgimistega ilm, hommikupoolikul sajab kohati,  pärastlõunal mitmel pool hoovihma. Puhub edelatuul kaheksa kuni 13, rannikul kuni 22,  põhjarannikul kuni 25 meetrit sekundis. Pärastlõunal pöördub tuul saartel läände  ja loodesse, õhtul nõrgeneb järk-järgult. Õhutemperatuur on 14 kuni 17, Ida-Eestis kuni 20 kraadi. Uudistega oleme taas eetris kell pool üheksa,  kohtumiseni. Tere hommikust kõigile sellel jaanieelsel reedel,  täna on 22. juuni ja eetris on televisioonihooaja viimane saade. Meie oleme täna selle piduliku sündmuse puhul oandus. See asub siis Lahemaa rahvuspargis ja Lääne-Virumaal. Ja Ma tahan kohe siin alustuseks Reimo sinu käest küsida,  et mis sa arvad, mis oksakene mul käes on,  mis lehed need on? No palun, aga ära ära väga lähedale ei, ära maitse ära maitse. Ma ei maitse, aga ma ühe lehe teen katki,  et saada seda. Öelda, et ta on mürgine. Et olla natuke Lõhnast, ma ei saanud aru, praegu ma ei oska öelda,  ma tean, et need need lehed natuke meenutavad justkui paju  omad nad ei ole, sest siin on mingid marjad küljes. Mis seal täpselt, on, selle, palun selgita välja minu heaks. Tegelikult ma võin sulle ära öelda, see on näsiniin. Aga me hakkame juba õige pea rääkima veel paljudest teistest  põnevatest Eestimaa puudest ja eelkõige nende lehtedest  õpime neid ära tundma, et saaks loodusest tarka mängida. Et saaks looduses tarka mängida nagu Piret praegu minuga siin. Aga teised teemad ootavad meid ka ees, näiteks kutsun teid  kaasa juubelimatkadele ise paar päeva tagasi proovisin  fatbiga sõita, mis on üks võimalus, kuidas Eestimaad  avastada just sellistes karmides loodustingimustes,  kus rada ees ei ole, aga rattaga tahaks läbi sõita,  olgu selleks siis liivarand või selline samblasem metsalune  pind ja kutsun teid kaasa elama ka ühele ekspeditsioonile,  mis samuti tegelikult on juubelimatk ja viib see  mägimatkajad 20.-ks augustiks Estonia nimelise mäe tipp  Pamiiri kõrgustikus ka nende härradega tegin pisut proovi,  et kuidas see mägironimine on ja kas seda näiteks Eestis on võimalik. Ja vastalanud tunnis jõuame natukene ka head  ja paremat hamba alla pista. Me hakkame rääkima täpsemalt Põhja-Eesti toitudest. Ja sest sõna otseses mõttes Põhja-Eesti toidukultuur on  ka olemas ja on olemas inimesed, kes tahavad seda  taaselustada või vähemalt tähelepanu keskmesse tuua. Metsa viskame ka pilgu sellepärast et minu teada peaks olema  Martin Kohas, kus kuuseseemned kasvab kõrge puu. Mina olen sinu Oandus nüüd nöövist kinni saanud Aavol,  kes on metsnik ja siin me oleme kuusemetsa taimlas ja,  ja siin sa kasvatab traditsiooniliselt kuuski,  mida tähendab traditsiooniliselt kuuse kasvatamine. Ma kõigepealt teeksin väikse paranduse, ma olin metsnik,  enam ei ole, olen pensionär ja nüüd vabast ajast,  et igav ei ole. Tegelen kuusetaime, kasvatusega. Ja mis see küsimus See küsimus oli see, et ma saan aru, tegemist on  traditsiooniliselt kasvatatud kuuskedega,  mida, mida see tähendab? See tähendab seda, et pahandatakse kogu aeg lageraideid  tehakse hästi palju ja hooletult suhtutakse,  et nendel lageraielankidel ilusasti kuusemets. Kasvada vohada saaks, kuna muidu tuleb sinna lehtpuu võsa  ja ta kasvab, kasvab viljakal maal, seal,  kus lehtpuugi on tarvis kaasa aidata, tähendab,  peame maapinna ette metsas valmistama ja siin kuuse  taimekesed istutama. Aga et need taimed istutada, selleks peame kõigepealt  selle seemnekese mulda panema ja ära külvama. No siin meie kõrval on nüüd seemnekesed külvatud,  no milline üldse on kuuseseeme mul linnapoisina,  ütleks, et panen kuuse käbi maha ja vaatan,  mis saab. No siis, te olete hästi suur linna poisi Eestis,  nii suurt linna ei ole, kes ei tea, mis,  kuhu see käbi on. Aga seemned on hea küll, te olete poisikesena neid seemneid  söönud ka, ta on nagu pähkelgi, ainult imeväike te neid mõõdetakse. 1000 seemne järgi tähendab ühte seemet, keegi ei kaalugi  1000 seemet. Kui on väärtuslik seeme, nagu nüüd on see seemla seemne,  tema on tugevam, siis on ta kusagil seitse grammi,  kaalub 1000 seemet. Nii et paar millimeetrit pikk. Aga kui siiski kui 1000 seemet kaalub seitse grammi,  siis võrdluseks kasepuu kasvab sama kõrgeks,  sama suureks. Aga tema seeme on 1000, seemet kaalub kusagil 0,2 grammi,  nii et see kuuseseeme on suhteliselt suur seeme veel muidugi  tammetõrudega ja kastanimunadega ja neid tasu võrrelda. No aga siin kõrval on siis külvatud tänavu seemned  ja kui me vaatame siin kõrval, kui kaua nüüd on kasvanud,  need kuused siin vasakul. Kui ma ei tea, kas näete, kus on külvatud kui siin külvis on  ühepikkune külvirida. Siia ühte külviritta on külvatud umbes ühe tugeva suure käbi  seemned on kusagil kaks, 200 seemet on rivisse pandud,  aga tõusmeid. Saab siit kusagil hästi läinud, seitse, 70,  ühesõnaga igasuguste muude hädade pärast. Nad ei tule kõik mulla pinnale ja mõni kaob lihtsalt. Tõusmiskäigus ja linnukene tuleb, nokib ja saab oma kõhu  täis temast ja väga ma enne ütlesin, et ta on inimesel maitsev,  ta on samamoodi ka linnul maitsev. Ühesõnaga tema siin nad on kuu kuu aega siin maas praegu  olnud ja sellised nad välja näevad ja ega nad aastaga suurt  suuremaks ei lähe, õige pisut lähevad avamaal kasvuhoones  muidugi on hoopis teine tera. No kui nüüd siia kõrvale minna, siin on juba näha,  et siin on need juba saanud kauem kasvada. Siin. On nad nüüd. Juba kaks tähendab, jookseb praegu neil teine,  teine aasta, möödunud aastal olid nad sellised väiksed nagu enne,  vaatasime ja nüüd Sügiseks saavad nad kusagil. 10 15 sentimeetri pikkuseks ja siis võtame nad üles,  nad on nagu kahe kaks aastat siis külvis olnud  ja kolmanda aasta kevadel võtame üles ja paneme niimoodi iga  kusagil 10 sentimeetri tagant istutame nad lahku,  see tähendab metsameeste keeles koolitame nad ära. Ta on üldse nagu ongi kogu puukool, see puukool siin. Kui õpilased lähevad esimesel septembril kooli,  siis puutaimed lähevad esimesel septembril talvepuhkusele. Ja siis, kui õpilased kevadel Lähevad koolivaheajale, siis nendel hakkab just koolitus,  nad kasvavad, taim kasvab suvel ja saavad oma koolituse  kätte suvel selleks, et siia, kui istutasime,  kärpisime neil kõik juured ära ja, ja kehvemad praakisime välja,  siis no koolis mõni õpilane langeb ka välja,  pole imeliku. Ja siis siin nad kasvavad jälle kaks aastat. Suuremaks kärpisime juuri sellepärast, et tal juurestik kasvaks,  parem et tal metsas rasketes tingimustes,  seal, kus on umbrohi ja võsa ja et ta seal paremini vastu  peaks ja tormidele edaspidi, kui ta suureks puuks juba  kasvab ja tal juurestik oleks hargnenud ja et tuuled teda  maha ei lükkaks. No kui nüüd oleme siin nende kõige kõrgemate kuuskede juures  ja mis siis saab, nendest nad on, ma saan aru siin neli  aastat juba olnud, mis neist edasi saab? Nad veel ei ole neli, nad on praegu kolm pool  ja tulevaks kevadeks on nad neli ja siis Ongi nad valmis langile minema, kus. On mets maha võetud, et 100 palki ja kõik ju tahame  puitmajas ja toas, et oleks puit, põrand jala all  ja nii edasi, nii et ja lageraidel kasvab ki mets,  eriti mänd, kasvabki normaalselt, kui ta kasvab. Kui te läbi metsa lähete vana metsa all,  ega seal selliseid jõulisi taimi ei näe,  nad kuidagi kasvavad kuidagimoodi teatud aeg  ja siis nad surevad hoopis välja, mõni pääseb  ka edasi, aga ta on ikkagi selline kigerik. Aga kui ta saab valgust, valgust, tahavad kõik puud saada  ja et ta üheealiselt arenevad edasi, siis nad konkureerivad omavahel,  kasvavad kenad puud, aga kui ta peab mingi 30 meetri pikkuse  puuga konkureerima, siis paratamatult langeb välja. No Avo suursuur tänu selle nende õpetussõnadest,  mina olen igatahes nüüd küll targem ja Piret saab  ka kohe targemaks, sellepärast et tema nüüd lehe rubriigis  ja hakkab lehti uurima ja loomulikult puulehti. Iga televisiooni lahutamatuks osaks on ka leherubriik  ja tänane hooaja viimane saade pole selles osas erand,  sest et nagu te näete, lehed on laual ainult  selle vahega, et täna siis mitte ajalehed,  vaid puulehed ja mul on hea meel, et Tiina on jälle siin meiega. Tiina neljandik, siis Oandu. Looduskeskuse juhataja On õige tiitel või perenaine  või kuidas teile endale paremini meeldib? Tiitlid pole olulised, räägime, räägime lehtedest,  asume kohe asja kallale ja nii siis. Eesti metsad on liigirikkad, nagu me näeme. Väga palju erinevaid lehti on meie ees. Kui head lehetundjad. Eesti inimesed on, teie juures käivad tihti erinevad matkagrupid. Kas nende teadlikkus puudest puulehtedest on hea  või pigem halb? Ma just otse puulehtede teadlikkust ei ole kontrollinud,  aga, aga puid ikka üldiselt tuntakse ja aga inimesed  tunnevad aina rohkem huvi selle vastu, et loodusest endale  värsket toitu korjata ja, ja samuti ka ravimtaimi korjata  ja ka meie puud on paljudel puudel on tervendavaid omadusi. Aga hakkamegi kohe pihta, millise lehe ma võiksin  toidulauale panna, on mõni selline Eesti metsades. No kui kohe võtta puude hulgast, siis pärnalehed noored on  täiesti pehmed, söödavad võib neid soo pista ja,  ja lisaks sellele, et pärnaõisi korjata ja kõige paremad on  veel alles puhkenud pungad, aga muidugi pungade juures ei  ole neid lehe õiepungi näha, et kui lehed on alles pungas,  siis kindlasti veenduge ikka, et see on pärn ja,  ja et ei ole mõni mürgine puu, sest kuigi meie puude hulgas  nende suurte päris puukujuliste puude hulgas ei ole mürgiseid. Aga lehtpuude hulgas aga on põõsaid päris mitmeid,  üks neist, mida te enne seal omavahel arutasite näsiniin,  lehed sarnanevad ka paju omadele ja väga mürgine,  nii et kindlasti tuleks ta rahule jätta ja,  ja mitte teda korjata, puutuda, murda üldse,  mis veel võib ohtu. Teine on näiteks sesin, see on kikkapuu ja kikkapuu,  teda kasvab ka looduses, aga palju kasvab takse haljastuse  ja tal on väga ilusad viljad, sellised rippuvad  mitmevärvilised ja lastele just väga meeldivad. Ma olen kord isegi näinud, et lasteaeda ümbritses kikkapuuhekk,  aga samas kikkapuu viljad on väga mürgised  ja ka koor, kõik taimed taimeosad. Ja siin on ka paaks puu ja türnpuu kahekesi. Nad on suhteliselt sarnased aga marjade ja,  ja ka koore hulgas, noh nagu suhtes väga vahet ei ole,  et tegelikult korjatakse seda koort ka kõhulahtisuse raviks,  aga tähendab kõhuhädade raviks, aga ei ole. Ei tohi kasutada toorest koort, et see peab olema kuivatatud  ja kindlasti oleks parem. Asjatundjatega konsulteerida, et kui palju  ja mismoodi. No just et kui rääkida siis lehtede ravivatest omadustest,  siis millise puulehti veel tasuks endale koju varuda  ja ja mida siis lehtedega ravida annaks? Teedel väga selliseid tugevaid otseseid ravitoimeid ei ole. Rohkem on näiteks pajukoor, mis on, öeldakse reumavastase  toimega ja kuidas seda tarvitada või kuivata,  takse, keedetakse, teed, tehakse tõmmist ja,  aga noh, nagu ma alati ütlen, et ikka ole kindel ja,  ja pöördu asjatundjatele poole, et lihtsalt minna,  pajusid koorima, me ei tea, kas see ongi paju,  mida te koorite ja, ja, ja võib-olla ei tea,  kuidas seda tarvitada. Aga ravimtaimedest on väga palju raamatuid  ka ilmunud, aga muidugi raamatupildi järgi  või siis internetist mingi äpi abil määrata taime,  see on väga libe tee, mina küll ei julgeks suhu pista midagi,  mida ma olen interneti abil määranud. Aga Tiina oli suur rõõm täna siin vestelda,  kahjuks kõiki neid lehti nüüd ei jõudnudki läbi lapata  ja läbi lugeda. Ja siin ei ole mitte pooltki sellest meie puude lehtede valikust. Aga oli rõõm, siinkohal me jätkame matkamise teemadel,  sest et tõepoolest üks viis kuidas tähistada Eesti sajandat  juubeliaastat on siis kasutada ära meie suve ja,  ja matkata mööda Eesti ringi ja EV 100 juubeli matku on  kokku üle 150 ja nende kohta saab rohkem infot kodu EV 100  juubelimatkade kodulehelt tasub siis Google'isse toksida  sisse EV 100 juubelimatkad, leiate need kodulehed  või kodulehe ülesse. Ja ka Reimo valis sellest pikast loetelust tutvumiseks välja  ühe matkaliigi ja see viis ta Keila joa kanti  rannamännikusse ja ka rannaliivale väntama. Et sa nagu tühi oleks. Te. Aitäh. No nii, esimesed meetrid on mul selle Fatpaiga nüüd seotud,  Carl ma saan aru, ta on fatpaik ehk siis paks ratas  ja ratas tõesti, on tal paks milleks hea on? Hea on selle jaoks, et saaks maastiku peal paremini edasi. Ta on selline siis maastikuratta, edasiarendus. Et saaks kõik need kohad, mis enne jäid sõitmata  ja kus jäi käimata, siis nendest kohtadest saaks läbi  ja saaks paremini juba. Ta on suurem, tal on laiem kandepind ja tal on suur muster,  aga üldiselt see suur muster ja see annab  siis selle, et me saaksime kõik kohad siis maastikul läbi  ka künkast üles, kui vaja ja sellised keerulised kohad. Eestis erilisi mägesid ei ole, siin natukene künkott pidi,  proovisime korra sõita juba ka kas ta on selline mäest  laskumise ratas, absoluutselt, et need pehmed rehvid ja,  ja see ratas ta annab sellest stabiilsust rohkem juurde,  et kui tuleb mingi ootamatu juurikas asi,  astang, mis iganes. Kik on sellega sõitmisel ka mulle tundub,  et see lenks on laiem, mis tähendab seda,  et tegelikult võsa vahel on natukene keerulisem. Ega erilist tekki ei ole jalgrattaga sõita,  on ikka jalgrattaga sõita, aga selles mõttes? Jah, et kergemad käigud on, et, et tõesti siin ei ole  eesmärk suuri kiirusi arendada, vaid pigem just et  manööverdada erinevad ülesmäed allamäge,  kõik sellised kohad. Mina istusin ka tõesti sellele täna siin mõni minut tagasi,  esimese päeva selga metsa, vahel mõned head meetrid ja,  ja ta on natuke mingi teine tunne on, et ma ei saa öelda,  et ta nagu tudiseks või et ta lainet. Ja et ise olen ka tulnud, sõites tihtipeale natuke ujub see  ratas võib-olla pisut rohkem, et see eriti palju üritab käed  lahti sõita, rattaga. Metsa ma olen nüüd proovinud. Näite, kuidas ta töötab ka liiva Lähme sõidame. Ja. Ma olen küll naha vahe nüüd natuke märjaks saanud  selle sõitmisega siin see on. Oleks sõitnud tavalise rattaga oleks saanud ka,  aga see on pakkunud tõesti rohkem võimalusi erinevat  maastikku testida, tõesti, sed kivid, liiv,  eriti rannas. Mulle meeldis muidugi see pehme maastik siin ka. Ütle, mille pärast sina metsas käid. Mina käin metsas puhtast loodusarmastusest,  lihtsalt mõnus koht, kus saada värsket õhku,  vaikset keskkonda ja siukest teistmoodi silmailu. Mis need ilusad kohad on, kuhu sina soovitad kindlasti minna  ja seda loodust nautida? Eesti ongi üle nii ilus, et kõik kohad linnast välja,  ainult maale, aga ise leian, et näiteks rabad on niisugused  omamoodi tülilised ja kaunid kohad, kus alati,  millest kunagi ei väsi mida võib alati vaadata  ja kus on midagi teistmoodi. Ja kus on aastaajad, mängivad ka kaasa ja see pilt on hoopis  teistsugune suvel, kui ta on juba sügisel,  sügise hakul ja nii edasi. Absoluutselt, et rabad vahetavad kogu aeg oma värve,  õitsevad erinevad taimed läbi suve, kui ka talvel on teistmoodi. Kui käia mõnes vaiksemas kohas, võib näha loomi,  lindi, et ka väga omamoodi kohad. No mina igatahes tänan, aitäh sulle matkamiseni. Nüüd on vaja veel metsast välja saada, sinnapoole,  jah, lähme sinna. Teeme nii. A. Ju. Et. T? Ja. A. Jah. Ja. Noored muusikud Tapa muusika ja kunstide koolist,  noored mandokad, nii nad ennast nimetavad. Kuidas teil, kas teil sääsevastu vahendid soovite? Kuidas on teil sääske seal ka kindlasti on,  või pillimängu? See on muidugi selline õli baasil looduslik,  see võib natukene määrida, sa pead seda laiali ajama oma  naha peale, ma ei tea, kas pillimängu juures vist peab olema ettevaatlik. Me oleme täna siin saate jooksul tõesti proovinud kasutada,  minul on selline suvise nuhtluse nimeline toode  ja see on Viinamarja õli, Joiopõli sidrunhein,  seedripu geranium, lavendel, Patsihuuli Rosmarin on öeldud,  et see peaks ajama ära sääski ja putukaid  ja ma olen seda kandnud nii käele kui ka kuskile siia,  niimoodi juustest isegi natukene igale poole. Võib-olla foon on nii tugev sääskede ja putukate kihulaste foon,  et, et see ei ole väga aidanud. Mul on ka looduslik toode ja ütleme niimoodi jah,  et, et. Uudisteaeg on nüüd jälle. Tere hommikust, vastu keskööd Tallinnas maha sadanud  intensiivne äikesevihm tekitas linnas paljudes kohtades uputusi. Hilisõhtune vihmasadu täitis veega mitmed Tallinna tänavad  ja tunnelid ning liiklemine oli raskendatud. Politsei sulges uputuse tõttu öösel mõneks tunniks Ülemiste  tunneli uputas ka Stockmanni kaubamaja esisel ristmikul. Veega täitus ka näiteks Endla tänava raudtee viadukti alune,  kus mitmed autod vette sattudes välja surid  ja enam edasi ei pääsenud. Sama juhtus ka Laagna tee alguses. Paduvihm kahjustas ka ERRi Gonsiori tänaval asuva vana  telemaja stuudioid, režiitehnikat ja ruume,  kuna vihmasaju tagajärjel kogunes vesi katusele  ning hakkas seejärel lagedest läbi tulema. Eesti televisiooni töötajad tegid öösel tööd,  et kaitsta laest tilkuva vee eest võimalikult palju tehnikat  ja ruume. Kahjustada sai ka näiteks televisiooni stuudio režiipult,  mistõttu läheb tänane saade eetrisse ERRi teise maja  režiipulti kasutades. ETV pluss kanalitehnikale tekkinud kahju võib esialgsetel  andmetel olla kõige suurem. Millised stuudiod ja mis ulatuses täpsemalt kahju said,  on selgitamisel. Seal monitori ja ma ei tea. Ja. Aa. Narva linnavolikogu keskerakondlasest esimees Aleksandr  Jefimov jäi lõplikult süüdi kelmuses, kuna riigikohus ei  võtnud tema edasi kaebust menetlusse. Nüüd jõustunud kohtuotsuse järgi pettis Jefimov haigekassa  välja ligi 5000 euro ulatuses töövõimetuse hüvitist. Tegemist oli olukorraga, kus haigusleht oli vormistatud  ja hüvitis laekus, kuid samal ajal inimene töötas  ja sai selle eest ka tasu, näiteks linnavolikogu esimehena. Kohtu hinnangul pani Jefimov toime korduva kelmuse  ja määras talle karistuseks ühe aasta ja üheksa kuu pikkuse  vangistuse kaheaastase katseajaga. ERRi venekeelse portaali andmeil valmistus Fiimov süüdi jäämiseks. Võimalik, et uueks linnavolikogu esimeheks saab praegune  Narva linnapea Tarmo Tammiste. Paljud tervisega seotud näitajad on Eestis paremad kui Lätis  ja Leedus, samas ollakse nii mõnegi puhul Euroopa keskmisega  võrreldes halvemas seisus, selgub tervise arengu instituudi  värskelt avaldatud kogumikust. Ehkki oodatav eluiga on kõigis balti riikides aasta-aastal pikenenud,  jäävad Balti riigid Euroopa keskmisel alla. Naiste oodatav eluiga sünnimomendil oli Lätis  ja Leedus neli ning Eestis ligi 1,5 aastat lühem kui  Euroopas keskmiselt, kus see ulatus ligi 84 eluaastani. Suremus on vananevale ühiskonnale omaselt Balti riikides kõrge,  ületades Euroopa keskmist taset. Kaks peamist surmapõhjust on Balti riikides samad,  mis mujal Euroopas. Vereringeelundite haigused ja pahaloomulised kasvajad. Kolmas peamine surmapõhjus Baltimaades, vigastused mujal  Euroopas aga hingamiselundite haigused. Euroopa liidus kehtivad tänases kõrgendatud tollimaksud  paljudele USA kaupadele. Tollitõus on Euroopa Liidu vastus USA presidendi Donald  Trumpi otsusele tõsta Euroopas sisseveetava terase  ja alumiiniumitolle. Muuhulgas kehtivad uued tollid viskile, mootorratastele  ja apelsinimahlale. Tolle ei tõsta aga ainult Euroopa Liit. USA mandlikasvatajad kardavad India kehtestatud tolle,  sest India on USA mandlite peamine ostja. Kreeka võlausaldajad jõudsid Luksemburgis euroala  rahandusministrite koosolekul kokkuleppele Kreeka võlaleevendustes. Leppe kohaselt hakkab Kreeka laene tagasi maksma varem  lepitust 10 aastat hiljem. Samuti pikendatakse tagasimaksmise aega 10 aasta võrra. Pikendus puudutab Kreeka teist laenupaketti  ehk umbes 90 seitset miljardit eurot. Sellest peab Kreeka viimase osa tagasi maksma umbes 2076. aastal. Leppe tingimuseks on, et Kreeka riigieelarve püsib  järgnevail aastakümneil tugevas ülejäägis. Brepinapoodilini kiki eri. Siis. Ma paraku Luis. Cap. Marimi ala sinhronos, hulaisto nii. Takso. RooliNicolas. See. USA ei esita süüdistust ebaseaduslikele sisserändajatele,  kes saabuvad riiki koos lastega, teatab ajaleht Washington Post. Lehe andmeil on tegu ajutise otsusega, mille kehtimise ajal  tugevdatakse riigi piirivalvet. Süüdistuse esitamisega kaasnev vanemate ja laste lahutamine  ning laste koondamine kinnipidamiskeskustesse on põhjustanud  ülemaailmset halvakspanu. Ilma lasteta illegaalselt riigipiiri ületavad põgenikud  saavad vastavalt niinimetatud nulltolerantsi seadusele  endiselt süüdistuse ja peavad kandma vanglakaristust. Oma. Ja ilmast. Täna on pilves selgimistega ilm,  hommikupoolikul sajab kohati, pärastlõunal mitmel pool hoovihma. Puhub edelatuul kaheksa kuni 13, rannikul kuni 22,  põhjarannikul kuni 25 meetrit sekundis. Pärastlõunal pöördub tuul saartel läände  ja loodesse, õhtul nõrgeneb järk-järgult. Õhutemperatuur on 14 kuni 17, Ida-Eestis kuni 20 kraadi. Ja viimaste uudistega oleme eetris kell üheksa ilusat  hommiku jätku. Tere hommikust ka pisut hilisematele ärkajatele  ja see, tere hommikust, tuleb teieni oandus Lääne-Virumaalt  siit Lahemaa rahvuspargi, sest et terevisioon on tulnud täna  õue ja metsa ja siia loodus kaunisse kohta,  et kutsuda ka teid üles rohkem suvel Eestimaa looduses ringi liikuma. Ja tõepoolest, täna on eetris selle hooaja täiesti viimane  terevisioon ja me jõuame siin veel alles jäänud poole tunnises,  muuhulgas hakata rääkima Põhja-Eestile ainuomasest toidust. Nagu te juba näete, siin leivad, karaskid,  kartulid ja palju muud head on laual juba näha,  varsti saame seda kõike maitsta. Aga me räägime veel ka ühest ekspeditsioonist,  mis Eesti vabariigi 100. sünnipäeva puhul viib ühed vaprad  mägironijad sellise mäe tippu, mis kannab nimetust  ka Estonia, see on seal 6200 natukene peale meetrit asub see  Pamiiri mäekurus ja lisaks me räägime veel ühest ettevõtmisest,  mis samuti tegelikult seotud Eesti vabariigi 100. sünnipäevaga,  see on üldluule. Ja just nimelt selline asi toimub, mitte üldlaulupidu,  vaid üldluulepidu toimub ja Üllar Saaremäe on lubanud külla tulla,  sest tema on selle idee autoritest ja eestvedajatest  ja ka natukene luuletust meil siin lugeda,  aga nüüd siis Põhja-Eesti juurde ja Tiina kuuler on meil  täna hommikul siin koos nende Põhja-Eesti traditsiooniliste toitudega,  tere hommikust. Tiina kas see, et meil on siin tuuline ja Põhja-Eestis on  alati tuuline, sest me oleme mere lähedal,  on kuidagi mõjutanud ka toit? Tuul, tõenäoliselt mitte nüüd nii väga, küll aga see pinnas. Meil on siin paepealne pinnas ja Põhja-Eesti kohaliku toidu  hüüdlause või selline slõugan ongi paepealsed maitsed. Ja ütleme, kui see baas on seal maa sees,  siis oma neid mineraale annab ta mullale,  mullast tõusevad taimed. Ühtlasi on see ka merepõhi, nii et ka kalad saavad sellest  mineraalsusest osa, nii et, et see kohalik ütleme,  looduslik ümbrus kindlasti mõjutab. Aga kas on olemas tõesti selline traditsiooniline  Põhja-Eesti selline toit kohe, et nii saate ajalooraamatuid  tagasi lapates aru, et, et jah, nii see on,  et siin on eripärane toit. Ja see küsimus tekkis meie võrgustikul endal  ka paar aastat tagasi ja siis me lasime ühel teaduril teha  spetsiaalse uuringu. Kus ta siis läks igasugustesse ajaloo ürikutesse tagasi,  mis vähegi võimalik leida oli ja sellest sündis tõesti väga  huvitav ja, ja meile endalegi väga hariv uurimus,  mis siis ütles välja, et näiteks kartulit kasutatakse  Põhja-Eestis kõvasti rohkem kui näiteks Lõuna-Eestis? Oder on meile väga iseloomulik, siis mõistagi,  põhjarannikul on väga palju viina aetud. Ja, ja samuti üks eripärasid on lillede kasutamine. Et see algab juba näiteks sellest, et, et kogu selle,  Põhja-Eesti kandi rahvariietel on hästi palju lilltikandeid. Et lilled on kuidagi siin olulised olnud. Ja, ja tõesti, tegelikkuses söödavaid lilli on päris palju,  mis kõlbab niimoodi ilusaks panna. See on see, et kui püss on seinal ja toit on laual,  siis peab hakkama sööma ka, et ma lõikan samal ajal karasket. Ja mina näiteks tahtsin küsida Tiina seda,  et kas üldiselt muidu see Põhja-Eesti toidulaud on olnud  võrreldes muu Eestimaaga rikkalikum või on meil just pigem  olnud siin kuidagi vähem seda kõike. Tõenäoliselt on olnud sellist kasvatuseks põlluviljeluseks  sobilikku maad vähem ja sellepärast on võetud  ka rohkem seda, mis noh, loodus ise annab noh,  ütleme kala, metsaliha selliseid asju on,  on meil siin tõesti rohkem olnud. Millised veel on sellised, võib-olla kõige eriskummalisemad toidud,  mida Põhja-Eestis siis aegade jooksul tarbitud on lisaks lilledele,  mis tegelikult lisaks lilledele, noh meil on tõesti karaskit on,  on väidetavalt siinkandis ka rohkem tehtud  ja tõepoolest, mina mäletan, mina mäletan juba lapsepõlvest,  vanaema tegi meil alati odrajahu karaskit aga,  aga näiteks üks asi, mida ma ise ka varem ei teadnud,  sellest uuringust sain teada, et karaskit võis teha peti  piima sisse, hapupiima sisse, aga tehti ka verikaraskit. Siis nagu selleks vedelikuks kasutati verd,  et ma, ma ei ole väga kindel, kui palju see nagu  Lõuna-Eestis levinud on. Tõsi, ma ei ole seda ise söönud. Tõepoolest, ja kas ma kujutan ette või ongi see natukene  veel soe? See on, see ongi soe, see on täna varahommikul  tehtud ekstra ekstra hommikuse televisiooni jaoks. No kui, kui palju on meie toidus võib olla ülemere,  naabrite mõjutusi. Näiteks Põhja-Eestis hakati küllaltki varakult kohvi jooma  ja seda just nimelt soomlaste eeskujul ja,  ja, ja kuidas moodi siis soomlased mõjutasid just nimelt  muuhulgas tänu sellele Viinakaubandusele siis üle üle lahe inimestega. Sealt tuli ka kohvijoomise tava. Piret ka leib on tegelikult soojemavist,  vitan sulle, kui sa sooja toidu armastaja,  sooja leiba armastaja. Teil on siin eristumaised, kartulid ka Tiina kaasas siin on,  sest te ütlesite, et eks ole kartulirahvas siin Põhja-Eestis  ka paljuski siin vist ma kahtlustan, et värvilised sordid on  pisut uuemad. Ja kartul tõesti on olnud Põhja-Eestis päris päris levinud  toiduaine ja meil siin. Kohalik kohalik talu, üks kasvatab ja need on siin nüüd see  on BluKongo. Ja see oli reetkardinal ja teate, Bluukongast saab tõesti  väga kihvti lillakartulipudru, näiteks ta nagu püreena on kihvtim,  kui, kui see, kui sa noh, nagu keedad ära. Nii et ta säilitab oma selle värvi Ja, ja ilus, selline suhteliselt ere selline,  aga no maitse on ikka suhteliselt kartuline,  ütleme niimoodi. Siis on tal selline kummaline asi, mis nagu kartuliks on  raske pidada. See oli ka minule üllatus, aga, aga selle asja ni on spargel  kartul ja temast saab eriti head ahjukartulit. Ja tõesti, ütleme suurtootjad nüüd selliseid asju kindlasti  ei kasvata, et selliseid asju saab väikeste väikeste  kasvatajate käest internetist uurides ka Põhja-Eesti  kohaliku toidulehelt, leiaks need meie kasvatajad üles. Ja mis on siis veel ka oluline, et, Kartulid on ju sobivad erinevateks asjadeks. Millisest saab püreed, millisest saab ahjukartulit? Et kui te poest ostate, ma arvan, et, et väga paljud ei  pööra üldse tähelepanu, sellele võtavad mingi koti kartulit ja,  ja nii ongi, eks ole. Ja siis on õnnetud, kui mõni toit välja ei tule,  et kui otsa osta otse taluniku käest, siis. Kindlasti infot juurde veel ka aitäh, Tiina täna hommikul  meile külla tulite, seda tutvustasid nii,  et kes siis tahab, Põhja-Eesti toidu tasub  ka üles otsida. Põhja-Eesti toit, see on midagi erilist ja natukene  teistsugust kui võib-olla Lõuna-Eesti toit. Aga lubage, ma viin teid nüüd ühele ekspeditsioonile ekspeditsioonile,  mis tegelikult 20.-ks augustiks kui tähistatakse jälle Eesti  vabariigi sajandat sünnipäeva pisut suuremalt tahab jõuda  üle 6200 meetri kõrguse mäe tipu otsa, mis kannab  ka Estonia nime. Jah. Ma olen nüüd siin, Viimsis, siin on selline rusu nõlv,  Viimsi Astang, Viimsi klint, noh, Põhja-Eesti pankrannik on  selle asja kõige suurem üldnimetus, minuga koos on siin Raivo. Tere. Raivo on mees, kes koos oma seltsilistega läheb Eesti  vabariigi siis suurel peonädalal ehk 20. augusti. Lähed, sa ronima Estonia nimelise mäe tippu? Täpselt see asub, kus see asub, mis Pamiiris noh,  kes mäletab, noh, Kesk-Aasias ja ta on Tadžiki  ja Kirgiisi või Kõrgõzstani praeguste riikide piiri peal. Siin me täna testime siis seda varustust,  sa õpetab mind ka ronima sellise samasuguse rusunõlval,  nii nagu ootavad teid ees seal siis kaugel Estonia nõlvadel. Jah, tähendab no ütleme nii, et seesama rusunõlv on mõnes  mõttes sarnane ka lumenõlvale. Et ka lumenõlval, mis on, ütleme, 40 kraadise kaldega,  on ka sama tülikas liikuda ja on igasuguseid abivahendeid  vaja kasutada, nii et et seda me saame siin treenida. No mina olen tulnud siia nagu linnamees muiste lihtsalt  harilikus sellises dressipluusis teksades tossudes. Kas sellest piisab, et siit üles minna või sa arvad,  et ma peaks midagi endale kuidagi varustus rohkem külge panema? Või? Panna, ega see nõlv, ta on ikkagi selline vajuv ja,  ja eile 100. vihma, et natuke porine ja märg  ka võib-olla, et et parem on, kui midagi on. Et noh, see on see reaalne 25 kilo ja umbes jah,  et see on nüüd reaalne kaal, mis meil mägedes võib seljas  olla ja see murrab ju selja. Ei murra nende saabastega. Ega sa ei käinud, sa oled korra seal Estonia otsas käinud,  nendega käinud. Tollal ei käinud Estonia ma käisin aastal 1990,  siis mul neid saapaid veel ei olnud. Aga need on käinud jah kahel kaheksa tuhandelisel. Ja olid ka Everesti ekspeditsioonil mul jalas,  nii. Et. Kes on mägi suusatanud, siis ta teab, mis tunne praegu siin  jalas on. Selline mäesaapa tunne, absoluutselt,  väga tore. Mul on nüüd saapad jalas, nüüd järgmisena lähevad  need asjad. Ja jah, tõmmata üles nii kõrgele kui nüüd. Õnnestub. Nii ja nüüd pole vahet, kas sa oled Eestis  või oled kuskil kauges Pamiiris. Köis on ees, paned selle siia külge, kuidas see küll käib? Jah, see tõmmatakse siia taha siit tagant  ja no umbes nii ta lähebki. Ja siis. Kuna järjest jah, järjest edasi Siis on nagu jalgratta sõidu puhul ikka kiiver pähe. Eriti veel mägedes. Ja, ja ta on küll jälle lisaraskus ja kõik,  aga noh, eks mägemäed on niimoodi, et ülevalt poolt alati on  midagi ülevalpool ja kipub ka alla tulema,  kuna meil on ikka kümnepäevane marsruut,  kus on ikkagi 10 päeva toit algul kaasas,  mis tähendab seda, et kotid on meestel ikkagi 25 30 kilo. Nii et ja umbes selline raskus siin praegu sees on. Nii et, et ta sobib prooviks võtta küll. Ossa vait. Nii. Nii ja seda saab oot-oot-oot. Nüüd matkaalad. Siin on meil palju neid Noh. Kõrgusmeetreid on umbes 15 aga köie pikkus on umbes 40,  nii et ta on selline 30 35 kraadiline nõll praegu. Ja tel, see on, nagu te Estonia Maedipu lähete,  on 6211 meetrit vaja üles ronida. Poolel tel lähete lennukiga, eks? Me saame, ütleme transpordiga saame 4000  nii umbes 4200-ni. Nii ma siis stardin sellega lükkan ülesse  selle käega, hoian seda siit. Mhm. Tee. Mul on nüüd eriti keeruline ja see raske koht siin sellepärast,  et see on hästi järsk. Ega see pinnas annab natuke järgi ka. Siin tuleb vist kuidagi, kuidas see läbimise nüüd nipp on  kõige parem. No kui on järsk lõik, siis võimalikult kiiresti läbi minna. Ja, ja, ja jah, ütleme väike orav, neli,  viis kiiret sammu ja noh, kui ajab hingeldama  ja nii edasi, siis tasub nagu natuke tempo alla võtta,  taastud, ära puhata. Saad nüüd ilma saad üles minna ka vast nüüd peaks alla  ka minema? Täpselt, mis selleks puhuks tuleb teha? Ma arvangi, et sellega on sul kõige lihtsam minna. Ja. See on nüüd niimoodi, et suure osa hõõrdumist  või laskumisenergiast võtab siis see vahend enda peale. Ja ma panen ta sulle peale, ma näitan, kuidas on  ja siis ma annan sulle kindad ka. Nüüd ta hõõrdub siin neid aasades, et ta ei lähe kuskile,  nii kui sa käest järgi annad, anna nüüd selle käega järgi. Võta siis hakkab minema, hakkab vai, et sa saad  selle vasaku käega kontrollida, et oma asendit hoida,  hoiad siis parema käega, hoiad siis üleval? Et. Oot-oot-oot, et nüüd selle pinda alt ära Mingi tunne hakkab tulema praegu või? Aga hoia natuke kätt rohkem puusa pool vot niimoodi  ja surema vahega, siis sa saad lihtsamini kontrollida seda. Noh, võib sarnaseid neid kliente ette võtta küll,  et harjutada ennast nagu kurssi viia selle mägi ronimise  maailmaga ja eriti, kes tahab Ülesse mägedes esimest korda minna ega ongi soovitav,  et ta mingi taolise harjutamise ja väljaõppe saab,  nii et. No igatahes, mina, Raivo, tänan teid. Käsi n natuke nõrgaks jäänud, tunnete sest käe hoidmisest,  aga igatahes soovin teile edu, et kui siis jõuab kätte see  20. august, et siis kuulaksime teateid selle kohta,  et olete elusalt tervelt seal Estonia mäe tipus  ja lehvitad sinimustvalgega meie riigi 100. sünnipäeva puhul  ja siis tulete tagasi ka. Jah, aitäh heade soovide eest, et loodame,  et tuleme toime. On sul lõbus olnud, Linda? Rõõm tasapisi maha mureneb. Te teate ju, mis mees ma olin eile Te teate ju? Mis mees ma olin eile. Ja kinnisinimeste valvsus suureneb. Ei lähe üle iialgi muhood. Kapüünistesse tuli lõikuda. On juba teada, kuidas on mul lood ripsilla peal,  ei võima kõikuda. Kas jätab ellu siis, kui surm on su ees,  mind kaitse, ingli kaitsevärvi haljus. Tean viimast karjat kuuldavale tuues, et olen eksinud. Aga mitte paljus. Juhan Viiding See on Juhan Viiding, mees, kes oleks saanud just sellel  suvel 70 aastaseks. Ja luuletuse pealkirja sild, see oli sild,  aga palju rõõmsamas toonis, nüüd sellepärast,  et suur luulepidu ehk et üldluulepidu seitsmeteistkümnendal augustil. Kas sa oled üksi, kõik need Eesti luulepärlid ette,  mis meil olemas on? Ei, kaugelt mitte, meie loominguline grupp on väga suur. Kõigepealt loomulikult tekstide valikul aitasid mind  näitlejad Tiina Mälberg, Toomas Suuman, teatrivaatleja Pillerin,  Purje tuleb originaalmuusika Vootele Uusmaa poolt. Taavi Varm teeb spetsiaalse videomapingu Rakvere linnuse seinale. Ma arvan, et see sündmus saab olema midagi sellist,  mida Rakvere linnus ei ole varem näinud. Ja ma loodan ka publik seal meie Virumaa kantsis. No luulet ikka loetakse, aga mitte nüüd niimoodi  nii suurejooneliselt ja üldluulepeona, et kui pikk see,  kuidas ma ütlen, siis etendus on. Etendus ei ole väga kontimurdev eeldatavasti kusagil  poolteist tundi. Poolteist tundi luule lugemist. Poolteist tundi luule lugemist ja ka kooris lugemist,  et siit ka võib-olla sõna üldluule, kuna me alustame päris  päris algusest Eesti esimestest kirjutatud juhuluuletustest  Reiner rokkmanni sulest, Kadrina kirikuõpetaja muide  ja jõuame läbi ärkamisaja ja Eesti esimese  iseseisvusperioodi nõukogude Eestisse välisluulesse  ja tänasesse päeva välja. Ja mingite hetkedel loevad massid kaasa ja. No mõne kannatuse, see võiks muidugi proovile panna,  poolteist tundi, tulen uuesti selle aja juurde tagasi. No need, kelle kannatuse see proovile paneb,  on kutsutud Eesti esimesele üldluulepeole järgnevale  kontserdile punklaulupidu 10 aastat, et kes arvab,  et, Ta ei kannata eest. Head ja tihedat kontsentreeritud luulet välja,  kuigi ma kahtlen, sest sinna mahub vast 2000 inimest kõige rohkem. Ma usun, et nii palju luulesõpru Eestis ikka on. Võiks olla Eestis ju luulet kirjutatakse palju,  kas seesama üldluulepidu, nii nagu sa ütlesid,  et algab ju päris alguses sellisest juhuluulest rockmanist  jõuab täitsa nagu kaasaega välja kohe, ma ei tea,  eda hi kau riismaa. Kõik kõlanud nimed tulevad ettekandele. Mitu luuletust oled sa sellega kokku lugenud,  mahub selle pooleteist tunni sisse. Me siotsa mõtlesime, et oleks ilus, kui oleks 100,  aga, aga kuna luuletused on eri pikkust ega  siis päris 100 ikkagi välja ei venita, aga  ega palju alla ka ei jää. Seesama Juhan Viidingu sild on ikkagi selline natuke raske luuletus,  aga kuidas see kava on üles ehitatud? On sellist helgemat tooni, natuke ka vimkaga asju,  et justkui oleks niimoodi üles-alla, mäkke  ja orgu. Täpselt see, kuidas sa kirjeldad, nii see sündima hakkab,  sest Eesti luule ei ole pelgalt must lagi,  on meie toal, vaid on ka vaimukusi, on ka sõnamänge  ja kõike-kõike-kõike seda. Nii, et ei tahagi võib-olla rohkem sellelt peolt  saladuskatet kergitada, et seitsmeteistkümnendal augustil  olete kõik luulehuvilised oodatud ja, ja  ja ma usun, et see saab olema midagi erakordset. Ülla risti luuletajad on ühes teatritükis  ka sees. Oo jaa, 27. juulil esietendub neeru mõisas lugu nimega  pargivaht mille on kirjutanud Toomas Kall. See on selline hoogne vaimukas läbilõige,  nii neeruti mõisa kui Kadrina valla kui üldse. Eesti kultuuri ja, ja, ja, ja põnevate tegelaste elulugudest  ja sündmustest mängivad seal Inesaru Lauri Nebel,  kes pole hulk aega teinud peaosa. Ülle Lihtfelt, Margus Krosni, noored Karl Robert Saaremäe  enesemidt ja veel teised teised teised, nii et  teatrihuvilised kindlasti külastage ka neeruti mõisa parki  alates 27.-st juulist mitte kohe, ärge. Või minge siis kohe ka, vaadake siis, see on tore koht,  tegelikult, aga sellel õigel hetkel ka tasuks kohal olla. Ja, ja, ja kuidas ta luulega on seotud, ta ongi nagu väikene  mõtteline sild, seesama Reiner Brockmann,  kes kirjutas esimese eestikeelse luuletuse,  tuleb tegelasena lavale kõigi kõigi paljude tegelaste seal  selles teatritükis, nii et. Sellise luule ja kirjandusega on minu suvi läbi pikitud. No ja kõige esimene sündmus on ikkagi jaanituli homme lõke tuleb. Jaa, lõke tuleb kindlasti, lõke tuleb kindlasti  ja juba ma mõtlen selle peale, kui lahedaks saavad kõik need  sündmused olema, istun ja vaatan tulle, mõtlen luulepeole,  mõtlen punklaulupeo kontserdile ja pargivahile. Televisioon läheneb oma lõpuhetkedele ja meil on veel  tõepoolest muusikat tarvis kuulata, sellepärast et üks mõnus  Jaani jaani lugu on veel kõlamata ja siis tulebki peaaegu et  otsad kokku tõmmata. Oskan jah. Jaanipäeva karjatas. Taaskord. Sele igal. Ja jala metsa. Kõrge kõrge hei. Lapsed lapse, sinna minna võite niikuinii. Seal nikatala lapse. Sinna minna võite, nii. Seal. E. Tere. Jaanipäeva rinnu ni? Kõrge kõrge. Ei ma ratas. Näe, aarade. On igal. Pool. Aitäh. Nemad olid noored mandokad Tapa muusika ja kunsti koolist  ja nagu nad siin ka ise just laulsid ja ütlesid,  jaanipäevaks kõrgeks, kasvab rohi. Te tulete roosast metsast seal kõrge ja. Peale luuletus kohe jooksma, aga saab hakkama. Selline see saade ongi väga mitmekülgne. Aga oli metsas tore, te olete nagu päris päris,  mõtle, oleme natuke nagu laagriplatsil, siin olnud hea,  metsas oli väga tore, mesi surid sääse l palju rohkem. Säästudest ma tahtsingi rääkida, kuidas need vahendid toimisid,  minu meelest ei toimu üldse mingi vahend. Mina nagu sääskede vastu, ma arvan, see ei aitanud. Ma ise tundsin küll seda lõhna kogu aeg. Agarorohkemaks, ma, ma teadsin, et on olemas,  aga, aga kas tal funktsiooni on, seda ma ei teadnud. Vist oli sama lugu meie nende looduslike õlide vahenditega,  et nad noh, võibolla võib-olla ta sääskinud peletasid kuigi kihulasi,  anna andeks, ma vaatan, sul on pea sees päris palju. Valgus ja kõik võib olla see ka hirmutas sääsk ikkagi  otse-et sääske. Tegelikult päris palju. Martin, sul on infot tegelikult ka jaani ilma kohta,  sellepärast et see on üks põhisõnum, mida inimesed ootavad,  mis siis juhtub jaanipäeval, kas ajab nagu harilikult  või no loomulikult loomulikult sajab nagu harilikult  ka vahelduv pilvisus. Päeval siis homme jaanilaupäeval 15 kuni 20 kraadi sooja,  õhtul ja ööhakul on teada, et see vihm jääb järele,  mis on kõige olulisem, et kui teil ikkagi veel kuskil susiseb,  siis järele seitse kuni 13 kraadi, on siis laupäeva öösel  vastu pühapäeva ja pühapäeva küll. Pühapäev on küll vihmane, nii et võib öelda,  et jaanipäev jääb üks päev hiljaks. Aga põhimõtteliselt. Kui jaanitule lähete, siis ikka talveriided pange selga  ja arvestage sellega, et Eestis see suvi on üsna heitlik. Kas te olete vahepeal targemaks saanud, kas lõket nagu võib  nüüd suuremat teha või ikkagi see, kui sa üle astuda? Pigem ei tohi? Sest vaata, tuul on tõusnud ka ja, ja siis ongi see oht,  et te teete küll väikese lõkke, aga kui sealt hakkavad  minema need sademed tuulega kasvõi siis kuskil metsa alla,  ei ole see vihm nii kangelt veel jõudnud. Ja kui ta lavapinnase läheb, siis on, siis on asi halb. Pigem tee küünlasee plaan, mis sul oli juba nädal aega  tagasi Näiteks või siis rännake mööda Eestimaad hiljem parema  igatahes suur-suur tänu meid vaatamas, televisioon tõmbab  oma hooajale praegu küll kriipsu. Homme ka me tähistame jaanipäeva, Reimo muidugi hakkab  tähistama sünnipäeva pidustused algavad,  tänud, et meid vaatasid. Kohtumiseni. Tere hommikust, Narva linnavolikogu keskerakondlasest  esimees Aleksandr Jefimov jäi lõplikult süüdi kelmuses,  kuna riigikohus ei võtnud tema edasikaebust menetlusse. Nüüd jõustunud kohtuotsuse järgi pettis Jefimov haigekassa  alt välja ligi 5000 euro ulatuses töövõimetuse hüvitist. Tegemist oli olukorraga, kus haigusleht oli vormistatud  ja hüvitis laekus, kuid samal ajal inimene töötas  ja sai selle eest ka tasu, näiteks linnavolikogu esimehena. Kohtu hinnangul pani Jefimov toime korduva kelmuse  ja määras talle karistuseks ühe aasta ja üheksa kuu pikkuse  vangistuse kaheaastase katseajaga. ERR-i venekeelse portaali andmeil valmistus Jefimov süüdijäämiseks. Võimalik, et uueks linnavolikogu esimeheks saab praegune  Narva linnapea Tarmo Tammiste. Vastu keskööd Tallinnas maha sadanud intensiivne äikesevihm  tekitas linnas paljudes kohtades uputusi. Hilisõhtune vihmasadu täitis veega mitmed Tallinna tänavad  ja tunnelid ning liiklemine oli raskendatud. Politsei sulges uputuse tõttu öösel mõneks tunniks Ülemiste tunneli. Uputas ka. Uputas ka Stockmanni kauba oma esisel ristmikul. Veega täitus näiteks ka Endla tänava raudtee viadukti alune,  kus mitmed autod vette sattudes välja surid  ja enam edasi ei pääsenud. Sama juhtus ka Laagna tee alguses. Eile öösel maha sadanud paduvihm kahjustas  ka ERR-i Gonsiori tänaval asuva vana telemaja stuudioid  režiitehnikat ja ruume, kuna vihmasaju tagajärjel kogunes  vesi katusele ning hakkas seejärel lagedest läbi tulema. Eesti televisiooni töötajad tegid öösel tööd,  et kaitsta laest tilkuva vee eest võimalikult palju tehnikat  ja ruume. Kahjustada sai ka näiteks televisiooni stuudio režiipult,  mistõttu läheb tänane saade eetrisse ERRi teise maja  režiipulti kasutades. ETV pluss kanali tehnikale tekita tekkinud kahju võib  esialgsetel andmetel olla kõige suurem. Millised stuudiod ja mis ulatuses täpsemalt kahju said,  on selgitamisel. Seal monitori ja ma ei tea. Nii Viigipalu metsapõleng on eilse õhtuse seisuga lõplikult kustutatud,  siiski hoiavad päästjad halbade üllatuse vältimiseks  piirkonnal silma peal. Ühtlasi tänab päästeamet kõiki, kes kustutustöödel kaasa aitasid. Vikipalu põleng sai alguse 10. juunil ning kui alguses oli  leekides umbes 40 hektarit metsa, siis tugeva tuule tõttu  levis põleng peagi 200-le hektarile. Riigile kuuluv transpordi ja logistikaettevõte Ever Cargo  uus ärinimi on alates tänasest Operail. Nime ja visuaalse identiteedi muutus on tingitud vajadusest  toetada paremini rahvusvahelisele turule orienteeritud  ettevõtte olemust ja eesmärke. Aktsiaseltsi Operel juhatuse esimees Raul Toomsalu sõnul oli  kaubavedu EVR Karo identiteedi oluline osa,  kuid ei ole ammu enam nende ainus äri valdkond. Opereil arendab edasi oma kolme suurt raudteepõhist suunda,  kaubavedu, vagunite renti ning veereme ehitust  ja hooldust. Toomsalu sõnul otsitakse uusi kasvukohti. Türgi suurima opositsiooniparteid ja kodanikeühendused  plaanivad saata pühapäevastele üldvalimistel üle poole  miljoni vaatleja. Opositsiooni teevad murelikuks viimased muutused Türgi valimisseaduses,  samuti pettusekahtlused viimaste aastate rahvahääletustel. Vaatlejaile on välja töötatud ka telefonirakendus,  mis aitab võrrelda konkreetses jaoskonnas reaalajas antavaid  hääli jaoskonna ametliku statistikaga. Valitseva presidendi retsepti Pärnani jaoks tähendab  valimisvõid ka volituste olulist suur. Suurenemist. Täna on Venemaal leinapäev, millega mälestatakse suure  isamaa sõja algust. Kuna sõda algas varahommikul, siis mälestusüritused algasid  juba eile, kui moskvalased kogunesid Moskva jõe kaldale,  et süüdata 1418 küünalt, mis sümboliseerivad sõjapäevade arvu. Mälestusüritused jätkuvad ka täna. Ja veel Eestist vaatamata möödunud ööl ja varasematel  päevadel maha sadanud vihmale on meie metsad,  põllud ja ka koduaia pika kuiva perioodi tagajärjel endiselt  väga tuleohtlikud. Päästeamet paneb inimestele südamele, et see ei läheks  meelest ka homme jaanituld, tehes. Saaremaal süüdati üks uhke jaanituli juba eile. Sellised avalikud lõkked on kõik varasemalt kohaliku  omavalitsuse ja päästeametiga kooskõlastatud. Homse jaaniõhtu puhul ei süüdata aga ainult suuri,  kogu külarahvale mõeldud lõkkeid, vaid ka palju väiksemaid  ja eraldatumaid. Päästeamet paneb seejuures südamele, et kuigi viimastel  päevadel on ka vihma olnud, ei tähenda see,  et tuleoht oleks vähenenud. Siinkohal kindlasti tooks välja, et päästeamet ei keela  jaanipäeva tähistamist, see tähendab ka lõke tegemist,  et tuleoht kehtib meil metsades. Metsades tule tegemisega. Mis puudutab nüüd kodustes tingimustes jaanilõkke tegemist,  siis tuleb meeles pidada lihtsaid reegleid,  mis tulenevad tuleks nõuetest ehk 15 meetrit. Hoonetest 20 meetrit metsast ja ka lõkke aluspind,  mis tuleb siis puhastada kulu, muu pole materjal eemaldada. Sel aastal kutsub päästeamet ka üles valima enda seltskonna  seast lõkkevalvuri. Teab siis seda, et oleks üks inimene, kes ei ole alkoholi tarbinud,  jälgiks siis, mis toimub ja vajadusel siis suudaks  ka esmaste tulekustutusvahenditega sekkuda,  milleks siis võib olla veeämber täidetud veega  siis ja näiteks tulekustuta. Lõkke ja lõkke valvuri saab registreerida päästeameti  kodulehel www.reskupee. Ja veel tänasest ilmast. Täna on pilves selgimistega ilm, hommikupoolikul sajab kohati,  pärastlõunal mitmel pool hoovihma. Puhub edelatuul kaheksa kuni 13, rannikul kuni 22,  põhjarannikul kuni 25 meetrit sekundis. Pärastlõunal pöördub tuul saartel läände  ja loodesse, õhtul nõrgeneb järk-järgult. Õhutemperatuur on 14 kuni 17 ja Ida-Eestis kuni 20 kraadi. Ja sellised said selle hooaja viimase televisiooni viimased  uudised ilusat päeva ja häid ning turvalisi jaani p. Na.
