Vikerraadio Reporteritund. Eesti jõgedel on loendatud kokku üle 1000 paisu neist ligi 75 protsenti on kaladele ületamatud ning umbes 40 protsenti mõjutavad oluliselt kalastiku põhjaloomastiku ja taimestiku seisundit. Paisude tõttu on kalad, nende elupaigad ja toitumisalad üksteisest isoleeritud. See mõjutab nende kasvukiirust toitumisning rändevõimalusi. Kalateadlaste uuringute järgi on paisude tõttu lõhele ja siirde siiale kättesaamatu kuni 90 protsenti meriforell-ile ja vihmale kuni 75 protsenti ning jõe silmule tsirka 50 protsenti potentsiaalsetest sigimisaladest. Paisude näol on tegemist nendele liikidele üheks olulisemaks arvukust pärssivaks teguriks. Mida siis teha, et meie kalastiku elu taas paremaks muuta. Et meie ainus kokkupuude heade kaladega ei oleks poodide välismaist päritolu kalavalik, miks on siiski ka paise meie jõgedele vaja ning kuidas leida tasakaal looduse heaolu ja inimtegevuse vahel. Oma vaatepunkti musi ja plaane jagavad kalastiku eksperdid. Paisu omab ettevõtja ja keskkonnaministeerium. Tänane saade on osa Euroopa Liidu LIFE programmi projektist kliinest, milles keskendutakse ida ja Lääne-Virumaapinna ja põhjaveekogumite seisundi parandamisele ning analüüsitakse võimalusi, millega nende seisund paremaks muuta. Eesti rahvusringhääling on projekti meediapartner. Mina olen saatejuht Kristo Elias. Aga läheme nüüd Ida-Virumaale Narva-Jõesuus ja räägime seal kalastiku ekspertidega, kala elust lähemalt. Ma olen nüüd Narva-Jõesuus Narva jõe ääres koos kalastiku ekspertide Mart Alfeldi ja Einar kärgenbergiga. Tervist. Teie olete kalauurijad, te olete oma kala uurimisega sõitnud, läbi külastanud ja, ja nõnda katsunud peaaegu kõiki Eesti jõgesid onni. Jah, üle Eesti ja tegutseme, et see Eesti ongi meie piirkond ja ja südamelähedane alad. Püüame sellel alal silma peal hoida ja jõudumööda midagi mõistlikku ette võtta või vajaliku vastavalt sellele, mis probleemid ilmnevad. Mida need kalauurijad teevad, mis töö see on, kuidas see käib? Kalauurijad uurivad kalu, ega nad seal nende peamine huvi ja kirg ja teada saada, mis siis kaladele teada, mis tee peale halba, et et kuidas kalade elu paremaks teha on, on meie peamine eesmärk mitte lihtsalt uurida, vaid, mis sellest võiks üldiselt kasu sündida. Aga kelle jaoks see kasu siis oleks, kas see on nagu kaladele kasu inimestele kasu, et kuidas me seda nagu suures pildis vaatame? Eks see on jah niimoodi, et püüame kalaliikide elu justkui paremaks teha, aga tegelikult kaladest sõltuvad ka inimesed ja harrastuskala, Ajad ja kalurid. Et kalade hea seisund vajalik paljudele kalade hea seisund peegeldab ka muu vee-elustiku seisundit head seisundit, siis. Vaata, meil on olnud õnn, õnn ju teha ka konkreetseid asju ja me oleme oma tõelisi palju näinud, et kui sa teed midagi kalade jaoks, teeb ikka suure osa inimesi või ütleme, et kõik inimesed ka palju rõõmsamaks, et lõpuks võidavad ikka kõik sellest. No kui me räägime Eesti vooluveekogudest jõgedest, kui kalarikkad, siis meie jõed on No kui numbriliselt hakata tooma siis seal 40 pluss sõõrli sõõrsud veel lisaks need neid kohtab siis meie jõgedest lisaks veel on sellised merre liigid, kes siia ei satu, aga seal 40 seas on ka Erreligid, kes peavad käima jõgedesse, pead käima kärestikud. Ja sealt 40 ligi seas umbes pooled on sellised, kes jah, sõltuvadki lausa hirve hooliseissest jõelõikudest, mida meil siin napiga, mis meil ka luubi all on tihtipeale. Need on liigid, aga kuidas, nagu kogustega kuidas läheb? Sõltub liigist, et sõltub, milline elupaik neile hädasti tarvilik on, et tihtipeale just paisudest ülesvoolu jäävad koelmualad on need, mis ei ole paljudele liikidele kättesaadavad ja nende liikide käekäik võib ka alla käia selle tõttu. Ja iga aastaga on ka erinevad, kuidas ja see sõltub ju suvedest ja talvedest ja, ja teiega rohkusest v vaesusest, et see on niisugune muutuv muutuv suurus iseenesest, aga aga trendid on, on näha ja ja hea on see, kui on tehtud mingeid jõge, parandavaid, jõge, tervemaks tegevaid asja, siis see kajastub ka kohe ikkagi kalastiku olukorras. No kala siis on tõesti igasuguseid, väga pisikesed, kes elavad kuskil kindlas ühes kohas, aga on suured kaladeks siirdekalad, keda inimene peab eriti väärtuslikuks neid harrastuskalastajad ja üldse, keda me tahaksime näiteks oma poeletilt näha keda poeletil on pigem sellised välismaised, et kuidas nende suurte siirdekaladega siis meil Eestis on. Nojah, nemad satuvad tihtipeale esimesena nii-öelda löögi alla, et kui me võtame kasvõi tuura, et kes on meil praeguse seisuga ametlikult välja surnud, kuigi teeme siin jõupingutuseta Narva jões, oleks jälle loomulik kalastik osa, et loodame, naaseb siia kudema. Et siis jah, temal väga halvasti läinud, aga teised, kes vaevlevad näiteks lõhet paljudest jõgedest on selline looduslik asurkond hävinud, mõnes on siiski säilinud, mis on Euroopa kontekstis ikka väga-väga hästi läinud, aga Eesti mõistes on ikkagi halvasti läinud, aga jällegi jõupingutused käivad, et asustatakse kalu ja olukord läheb paremaks selle liigi jaoks, aga seal on ka palju teisi liike. Jõesilm. Et temal on ka paremaks läinud see elu tänu paisude avamisele ja kalateede rajamisel, et pääseb oma koelmualadele ülespoole ja see oluline liik paljude kalurite jaoks eestlaste jaoks üldiselt. Aga mis see probleem ikkagi on see Eesti jõgedel, et miks neid tingimusi siis eluks napib või mis see elu on läinud kehvaks? Probleeme on, võib loetleda seal kümmekond, üldiselt erinevaid, aga, aga üks suuremaid ja olulisemaid on see rändetõkete olemasolu jões kas paisud või mingit muud takistused. Siis paisates tulenevad ka veekeemia ja vee hapnikurežiimi probleemid. Temperatuurirežiimid. Hüdroloogia sõltub ka paisuda, sest et on hea, kui seal võimalikult looduslähedane, selline, nagu ta on olnud väga pika aja jooksul, kui need liigid on välja kujunenud ja nende nõudle elupaiga nõudlused on tekkinud, et ja lisaks on veel teisi aspekte vee reostus näiteks ja ja ohutegureid on teisigi võõrliigid, ülepüük, illegaalne püük, et kõigiga on vaja tegeleda, et see kokku moodustabki. Sellise suure olulise tegur, mis määrab kalastiku seisu Et selliste nii-öelda super naturaalselt jõge Eestis väga ei olegi, igal pool on midagi tehtud aastasadade jooksul ekse. Teagi jah, et võib-olla ütleme üks hea hea õnnelik jõgi on olnud suur remargi, kus tema sellest tasasest reljeefist tulenevalt mingit paisutamist ei ole keegi üritanudki teha, et ega neid jahtinud, muutmata ja ümber kujundama tegelenud. Hästi läheb. Kuigi vajadus Emajõe paigutamiseks on ilmnenud aastate jooksul, aga tõesti, ta on üks haruldane, arvestades seda pikkust, et siin kuskil nii 70 kõige pikema hästi jõe seas on vaid paar sellist millel ei olegi kunagi olnud ühtegi paisuvat Emajõgi on üks neist Suur-Emajõgi, siis. No ma olen lugenud, et meie jõgedel on loendatud kokku üle 1000 paisu. On see tõsi? Nii palju, tõesti, meil neid on jah? Isegi võib rääkida 1300-st paisust, millest küll osa on hävinenud, osa on kadunud, aga, aga jah, see on suur arv eesti, mõnesaja jõe kohta. Ja, ja noh, eks neid põhjuseid on erinevaid, millises seisus need on, miks need vajalikud on. Aga see on nüüd küll asi, mida nii-öelda kui me tahame seda vabavoolu tekitada, nendega peaks nagu midagi ette võtma või mingi lahenduse peaks leidma või mis teha saab. Kõigepealt mõistlik on teha selline pingerida nii-öelda ja seda on ka tehtud, et on paise hinnatud ja Nende olus olulisust kalastikule mõju, negatiivse mõju suurust hinnatud. Ja vastavalt siis tuleb püüda tegutseda selles suunas, et olukord läheks paremaks, et et iga tegu, mis me saame teha, et selle mõjugalastikul oleks võimalikult positiivne. Üks variant on pais maha lammutada. Jah, kõige tõhusam, kõige efektiivsem ja, ja on jah, pais üldse eemaldada, aga tihti tuleb kompromisse teha ja siis siis on lahendused, tehakse looduslikud kärestik tüüpi möödaviigud või või rajatakse ka rohkem kunstlikke viise, et on kasutatud betoonist kamberkala tasa ehitatud. Isegi on proovid jutud Eestis ühte kala, lifti ja maailmas ringleb ju igasugu variante, mida muidugi meie arvates ei tasuks Eestis proovima hakata. Mis teie jaoks kõige parem variant on kalauurijate jaoks või kalade jaoks? Meil on jah, õnn, õnn olnud, vaadelda herneid pääseja, teha püük, hinnata nende efektiivsust ja ja üldine kuldreegel on see, mida looduslikuma ilmuge ilmega, see on, seda paremini töötab seda paremini, kalad sisenevad, julgevad siseneda sinna, see on nende jaoks tuttav keskkond. Ja edukamalt läbivad seda, et betoonist ehitised kambrit Need kipuvad neist on abi aga väga, väga vaevaliselt ja pealegi nad elu paigaliselt ei oma erilist väärtust. Kui looduslik, kalapääsud rajatud, siis toimib nagu asenduselupaik tihtipeale pais. Paisjärv on üle ujutanud kärestikul Isalasest paisel rajat ikkagi Kärstikeletse kõrguste vahe saavutada. Ja kui see on kadunud pois olla jäänud, siis, siis kalapääs võib toimida asenduselupaigana. Ta on küll väikene võrreldes selle alaga, mis jäi sinna paisu alla, aga siiski. Et need looduslikud kalapääsud on ka head elupaigad. Kuidas praegune suund ikkagi on Eestis paisuteemadega, et siit-sealt ikkagi meediast on lugeda, et tihti paisu nii-öelda lahendused tekitavad nagu vastasseisu ühiskonnas, et kuhu me suundume? Üks hea näide on jällegi Sindi pais. Ei tea, kas ta nüüd kogu ühiskonnas tekitab vastu seisnud, ma kujutan ette, et, et see vastasseis on pigem mingi väiksema poise omanike rühma ja, ja inimeste, kellel on paisud, kas ajalooliselt tähendab mingisugune konkreetne eesmärk sellel praegu, et ühiskond pigem on ikkagi seda meelt, et looduslik rikkumata jõgi on see suur väärtus, mida ei saa kuidagi ohvriks tuua lühiajalisele majanduslikule kasule? Pigem ma arvan, et need suunad ja, ja need põhimõtted, et, et viia jõed heasel ökoloogilist loosika seisu, mida üks üks Ta on kindlasti kalastik. Et need, need suundumused on ikka olemas ja Eesti on siin hästi edasi liikunud ja loodetavasti liigub ka samas suunas edasi. Ehk siis paisuomanikud on pigem nagu päri sellega, et mingi lahendus seal, seal tema paisub, veel leida või. Sõltub muidugi konkreetsest paisust ja omanikust ja mis seal toimub. Aga väga palju on selliseid paise, kus midagi ei toimu ja need seisavad lihtsalt jõude, on betoonist tehtud ja püsiks seal veel väga pikka aega puidust rajatud paisud, mis iseenesest looduse toimel kaovad. Ja sellised on sellised Herniti olulised objektid, mis tuleks, tuleks eemaldada tegelikult kalastiku seisukohast. Kuidas kalauurijad saavad seal nagunii-öelda kaasa aidata, et noh, teie ütlete, et need kindlad liigid teie nii-öelda teadmistel ei saa sealt paisust üle, ta ei saa seal elada, eks teil on need teadmised, mida kala eks eluks vajab. Noh, alati on ju konkreetne, teaduslikult saadud tulemus hea hea tõestusmaterjal, et mis, mida halba kõike paisudest tulla, et, et need läbi viidud uuringud nii Eestis kui ka on, on olnud õnn osaleda mõnel Välisuuringul Saksas näiteks paigaldad uuringule, et need näitavad, et mitte ainult see, et kalad ei saa liikuda, vaid see, kuidas nad ise liikuda ja mis sellega kahju sünnib kalastikule, et need, need uuringud on, kõik toetavad seda, seda teadmist ja veendumust, et et midagi tuleks ikkagi paisuda, kätte võtta ja võimalikult looduslähedaseks muuta. Siin ida ja Lääne-Virumaal, kus praegu on selline Euroopa Liidu projekt, kus tegeletakse veekogumite parandamisega. Paisud on ka üks osa sellest, aga siin on probleeme palju. Kuidas paisutamisega siin olukorda? Jah, see piirkond, see Virro alamvesikond, see on justkui selline õpikunäide, kus on kõik probleemid näha ja ei pea kaugele liikuma, et ja erinevat tüüpi veekogud on siin ka, et osad enamus voolavad siin Soome lahte merega ühenduses, seal peab jälgima merrelisi aspekte. Mis liikidele on need kogud vajalikud ja on teised jõed, mis voolavad siis Peipsi järve seal hoopis teised liigid, et need kõik on siin uuringute all ja Nendega tegutsetakse. Ja neid probleeme on tõesti palju, on reostus muidugi on märkimisväärne probleem siin näiteks Purtse jões ja pais on väga palju raskem leida jõge, kus seda probleemi ei ole. Muidugi reostuse üldisemalt, mõned on siin probleemiks ülepüük, röövpüük, kõik on käinud nende jõgedega seoses märksõnana läbi. Ja neid märksõnu on teisigi. Mida tarka siin ette võtta, mis need teie esimesed nii-öelda suunav oleks? No, ega siin on samuti see paisude inventar on ju läbi tehtud, on, on toimunud, on tehtud eri esmane valik paisudest, mis on olulisemad ja ka ja ka mis on võib-olla lihtsamini teostatavad, et alati peab arvestama ka sellega, et, et see, mida, mida sa alustad Saska lõpule viidud projekti aja jooksul. Kas mõni on ka nii lihtne, et ega seal tegelikult ongi nagu ärategemise vaev, et lihtsalt pole tehtud siiamaani. Ja esin, võib leida ka selliseid, kus on kus tundub esma esmapilgul, et et ei olegi, muudkui ronib eaka kive liigutama, aga alati alati võib ilmneda, et keegi mõtleb ringi ja ja on on selliseid paise jah, mis, mis võiks öelda, et 99 protsenti saavad tehtud ja, ja siis on muidugi keerulisem objektid kus ei teagi, et kuidas nendega läheb, aga, aga aja jooksul kindlasti saavad ka need lahendada. Miks on ikkagi, kui me räägime puhtalt selle kala seisukohast see pais seal ikkagi väga suur probleem. Kõik jõgedes olevat kalaliigid, nad vajavad vabu rändeid. Ja üks põhiline põhjus on see, et koelmualad asuvad ülesvoolu ja siin on väga raske pääseda, et kui ülevalt alla veel on võimalik pääseda kala kukub sisuliselt üle ülevoolu. Aga alt üles ei pääse kuidagi, kui ei ole kalapääsu või mingit muud võimalust. Ja see ongi see põhipõhjus. Kala raiskab väga palju energiat selleks, et jõudma, kui ta üldse sinna saaks minna, et kui see kalapääs on kuidagi halb või et siis ta kulutab oma väärtusliku kudemiseks ja, ja paljunduseks vajalikku energiat seal kõigepealt. Kui tal ongi see õnnestunud, siis hakkab see mingi aja pärast teistpidi vastupidine protsess, et noorjärgud hakkavad merre laskuma ja siis nad joovad jälle mingi mingi paisuni, mingi paisjärveni, kus võib-olla ka mõni elektrijaam töötab ta ja siis nad võivad sinna sattuda ja seal hukka saada, samuti Igase paisjärv. Uuringute järgi suurendab 10 protsenti loomulikku suremust kaladel, et see töötab kahes suunas kahjulikult. Jah, isegi vaatamata sellele, et võib-olla rajatud täiesti nõuetekohane restsime turbiini kalakanali veevõtu ette, et mingi osa kalu läheb sealt läbi. Näiteks lõhes Moldidelt ja mingi osa neist saab hukka ka, et see on päris suur protsent, mis hukka võib saada kuskil peaaegu 40 protsenti, mis meie uuringud on näidanud. See on märkimisväärne ja tihtipeale seda ei teadvustata peetagi oluliseks ja ja oluline on üldse kontrollida, et kas need võrred on olemas, kas vaheda laius on ühtlane, selles osas on muidugi leevendust oodata, et et varsti on nõue, et tuleb panna tihedamat võrred, et et siis on lootust, et näiteks Smoltide puhul suremus väheneb ja kalastiku seisundile paraneb natuke tänu sellele. Eesti jõed selles mõttes oma potentsiaalid on sellised, võiksid olla sellised head lõhe, forellijõed, samas nagu ma enne ütlesin, meil on 1000 paisu jõgedel. Et millal siis. On see seis nagu taastatud, et kui me kunagi oleme neid veskeid ja paisusid rajanud? Me oleme nüüd palju targemad, teadlikud, et meie jõed on dishulga looduslikumadele. Me meil ei ole selliseid takistusi, tõkkeid seal, või kas üldse Noh, eks aja jooksul ilmselt see olukord muutub, et igal raatisele igal seadmel igal süsteemil on mingi oma eluiga ja küsimus on selles, et kui, kui sa ükskord täis saab, et kas siis kas siis ühiskond, et otse või kuidagi kaudu tahab uuesti panustada selle sellise jõe kasutamise sellisesse jõe kasutamisse, mis, mis välistab siis looduslik õe ja selleks sellest saadava nii-öelda tihti hindamatu mõõtmatu süda. Et võib-olla aeg ise paneb need asjad paika, et kui, kui täna enam suurt ja tõesti käegakatsutavalt vajadust hüdroenergia järgi ei ole ju tegelikult, et ta moodustaks siin hetkel võib-olla mõne protsendiliselt taastuvenergia osas. Aga, aga seal ju muud allikat kasvavad niivõrd kiiresti, et see ilmselt on mingi null koma tõenäoliselt millalgi, et ehk ehk need asjad lahenev tahaks ise ka. Aga miks see kalavaru on ikkagi oluline ja kelle jaoks ikkagi onule, kas, kas meie saaksime näiteks, kui meil oleks jõed looduslikud, kas me siis saaksime oma kalavaruga ennast ise ära toita või miks see ikkagi on suures plaanis oluline, et meil on rikas kalaelustik. See näitab, et jõgi on terve, jõgi on hea ja kui seal on just need iseloomulikud kalad, kes seal peaksidki olema, et et on erinevad veekogud, on järved, kus on oma kalastik ja neid on ka Eestis küll, et aga pigem on just neid, selliseid looduslikke jõgesid suhteliselt vähe. Et mida rohkem neid on, seda rohkem ühiskond sellest võidab. Ma usun, et kui inimesel oleks valida, et kas ta elab kraavi kõrval või ilusa loodusliku vuliseva oja kõrval, siis ta valiks selle teise. Et see on ka selline enesetunde küsimus laiemalt kui, kui jätta see otsene rahaline kasu kõrvale sellised kaudset kasu lõpuks võivad kajastuda isegi inimese tervisesse ja nii edasi. Suur tänu selle intervjuu eest Kadastiku eksperdid, Martalfeldja Einar kärgenberg. Ma olen nüüd tulnud Purtse jõe äärde, kus asub sillaoru hüdroelektrijaam ja ma räägin siin kohaliku ettevõtjaga. Jaan Sernandiga. Tere, Jaan rööve. No kas ma võin öelda, et see on sinu hüdroelektrijaam või kuidas siin see jõepealse pais on, kellele see siis kuulub? Jah, et ma olen siin tegevjuht, nii-öelda tegutseb ettevõte 2003.-st aastast umbes. Kui vanasid pais, on see ei ole ju nii. Nii noor. Pais on aastast ütleme 1930, teda on rekonstrueeritud nagu öelda 2004. ja kui täpsemalt olla, siis tegemist ei ole mitte paisuvaid paisanud ülevooluregulaator, nagu öelda et siin on tegemist nagu öelda mikro- või väike energiatootmisettevõte, mis töötab derivatsiooni meetodil nii-öelda ja paisjärve, kui sellist on ta on päris väike nii-öelda, ta on ainult suurusjärgus 1,5 hektarit ehk võib isegi öelda, et on jõelaiend nii-öelda. Palju see hüdroelektrijaam seda energiat toodab, kuidas. Toodab umbes kui iga majapidamine Eestis keskeltläbi tarbib 3000 kilovatt-tundi aastas, siis võiks öelda, et see väikeettevõte varustab ära 500 kuni 1000 majapidamist aastas nii-öelda. Ja on omas kohas omas elemendis. Kuidas ettevõtjana sellisel hüdroelektrijaamal selles mõttes läheb? Läheb nagu Ameerika mägedel, nagu öelda, et, et mis meid nagu öelda kõige rohkem puudutab, on ikka keskkonnanõuete karm täitma, kelle nii-öelda kus on 2014. aastal ka riik nagu öelda, abikäe osutanud? Ennem oleme omal omal jõul ettevõtega rajanud rajanud 2008. aastal kalapääsu, mis asub nagu öelda teisel pool teisel pool jõge ja seda 2008. aasta kalapääsu rajamist võiks nagu nimetada noh, tuua kokkuvõttes välja, niiet et keegi ei teadnud, mis on, mis on hea ja mis on paha. Milline, nagu öelda toimimismetoodika ja arvestades nagu öelda Purtse jõe valgala olulist reostust, oli meil probleem see, et et me keedaksime hea supi. Kui meil oleks võimalus, on ju küll, aga meil oli pott must ja vesi must ja ja päris retsepti teadnud on ju siis sellest tulenevalt see esimese kalapääsu tulemused ei olnud just suurepärased, mida nimetati, ta on selektiivne, ei pääse kõik liik liigid ülesse. Alguses on vales kohas, lõpp on vales kohas, aga noorel kokal ikka juhtub nii-öelda. Te ise rajasite selle kalapääsu, missugune see kalapäev siis on, täpselt? See on nagu lühikest suure suure kaldega kärestik tüüpi kalapääs mis oli tollel ajal küllaltki nagu öelda, eesrindlik küll, aga küll, aga nõuded ja tulemuste mõõtmise, tulemuste mõõtmise osas on oluliselt muutunud, on ja, ja meie oleme proovinud nende keskkonnatingimustega kaasa minna. Aga nüüd On teil siinsamas kõrval, ma näen hoopis teie kalapääs, mis vist nüüd siis töötab. Või olemasolevad kalapääs, mis on praegu töötav, millel on kasutusluba, ehitusluba ja kõik asjad nagu olemas on, on rajatud nagu öelda ekspertnõuandeid ja oluliselt tugevama Multidistsiplinaarse ekspertpaneeliga, mida meil oli tänu keskkonnaministeeriumile võimalik kasutada. Küll aga küll, aga kaasa anti kaasa anti meile järjekordselt ainult üks tingimus, et kalapääsu peab toimima. Milline ta peab olema, kus peab olema seda keegi ütelda, öeldi küll ainult retsept nagu öelda. No mis kirjutati paberile, et ta võiks olla looduslik, looduslikku tüüpi, madala kaldega kalapääs, mille suugumisse ja väljumiskohad oleks õiges kohas, aga kus nad on, seda selgitasid ikkagi nagu öelda, projekteerijad nagu konkreetselt peeternap reaalprojektis, samuti järelevalves, aitas meid Nikolai Laanetu ja jooksvalt, nagu ehituses, mis ülioluline ka tööprojektis olid kindlasti nagu öelda, vead, mis nõudsid kiiresti parandamist, oli Elcarine, osaühing, kellel oli ka eelnev kogemus sellega osa. Mis siis oleks juhtunud, kui nüüd ettevõtjana ei olekski läinud kaasa ühegi kalapääsu rajamisega, et kas praegu, kui see ikkagi hüdroelektrijaam seal ees on, et, et kas siis ei oleks ju kalade läbipääs on või üldse läbi? No kaasa minemise osas oli, oli meil meil oli koostööpartneritest nagu öelda nii keskkonnaameti kui ka keskkonnaministeeriumi selgitustest raske keelduda, kuna meile võimaldati ühtekuuluvusfondi abivahenditega kasutada tõepoolest nii-öelda multidistsiplinaarset ekspertpaneeli alates, nagu öelda kude suhtelised raadist. Kalastikust elustikust, Koblastest minkidest, muud taustsüsteemis nii-öelda ja me kasutasime seda võimalust, kuna see kuna see võimalus avanes, on ju samuti ka miks, mis nagu julgustas seda, et, et meil oli võimalik teistelt positiivsetest ja negatiivsetest juhtumitest Eestis õppida ja välja tuues nagu öelda, nimeliselt neid objekte, kus me enne ka projekteerimist ja vahetult ehitamise algust käisime, oli kindlasti metsavenna talu kalapääs, samuti käisime vaatamas Kundalifti. Samuti käisime vaatamas pilu, kalapääsu ja muid trepp, meetodit küll, aga küll aga tuletati meile kogu aeg meelde, et retsept on ainult üks, et oleks toimiv kalapääs, milline ta siis lõpuks on? Seda ei tulnud keegi ja ega me, see tekkis nagu öelda, töö käigus, nii alla. Kui me vaatame seda kärestiku tüüpi, seda mööda kalapääsu see on nüüd rajatud, kas ettevõtja jaoks selles mõttes on kõik lõppenud siin rahulikult maas, kalad saavad rännata ja ongi kõik. Kalateadlaste seisukohalt kutsuda, et, et suur suur, väga suur tulemus on nagu see, kui kalad saavad ülesse. Küll, aga kõige olulisem koht pidi olema siis kui, nagu öelda kalad saavad kallania. Ja see looduslik kärestik tüüp võimaldab märkimisväärsel osal nagu öelda, laskuda nagu läbi loodusliku läbi loodusliku kalapääsu. Küll aga täiendama ja täpsustama, et see lahkujate arv oleks nagu alt viidud merre ohutult. Kas see kalapääs ise ka hooldust kuidagi vaja või mis, kas ta on püsiv siin muutuvas? Täna, meil on kahte liiki nagu kive ja ei ole veel eksperti, kes ja kivi ei ole poetanud nagu öelda, pakun ka sulle, Kristo, et pane mõni kivi, saad ka öelda, et oled käe külge pannud, nagu öelda, mis sind panema peab kogu aeg, siis, mis siis juhtub, see on selles suhtes, see on ühine vastutus nagu selles mõttes, et, et et asi töötaks nagu öelda. Ja samamoodi oleme ka nagu öelda, erinevad, et erinevad just nimelt hüdraulika elustiku tundmine. Selle asukohatüüp on ju abistavad meetmed, ehk ehk siin pole tegemist ainult kalapääsuga, vaid siin on tegemist võradekate süsteemiga all, üleval, külje peal ja peale, onju see looduslik kalapääsud on siin ainult üks element on, et neid kaasa aitavaid faktoreid element on siin palju rohkem, mis ei hakka inimestele silma nii-öelda. Pais on takistuseks loodusele, samas te olete aidanud kaasa ja teiselt poolt loodus saaks nii-öelda elada, et kas te olete ise rahul selle tulemusega või kuidas, kuidas te tunnete ennast? Rahul ei ole kunagi sellepärast et kuidas öelda, et täiendada saab nagu öelda elementide kaupa alati ja samuti ka ka olud, nagu öelda, muutuvad jõel. Siin samad Purtse jõel ja üldse siinkandis ju plaanitakse üle vaadata ka paljusid teisi rändetõkkeid ja nendega midagi ette võtta, osadega nendest, et mis te soovitate, mida teha ja kuidas, kuidas sellest asjast üldsegi nagu aru saada? Järgi nagu öelda, et 36. aasta loendi alusel Purtse jõel oli kaheksa vesiveskit, mis kasutasid erineval eesmärgil neid seda veejõudu, siis täna on meil siin Purtse, seal vist mäletatavasti kolm vesi kolm nagu öelda, rändetõket, nagu öelda, siin pole kunagi nii vähe neid tõkked olnud küll, aga nendega on tulnud tegeleda ja samamoodi ka samamoodi ka reostusega, et siin pole ka kunagi nii palju reostad olnud, kui, kui täna on ju, et täna täna on siin supi keetmisel õli rohkem ja, ja kala vähem, aga vastakse olukord nagu öelda muutub, ehk ehk kokal on puhas pott, puhas vesi nagu kalad kaasa antakse, siis on päris hea. Aga kui me mõtleme teistele paisu omanikele, et teil on see kogemus olemas, et millist nõu anda siin, et oleks hundid söönud, lambad terved, et ettevõtjad saaksid tegutseda, aga samas jõed oleksid tervemad. Et erinevates kohtades on erinevad võimalused ligi pääsudes rajatiste kaitseklassides ma pean silmas nagu muinsuskaitseväärtus versus Natura väärtuse, samuti jõe tähtsus nagu prioriteetsuses kalastikult. Et kui kuni 2012. aastani rajati ja neid kalapääsu pea igale poole, kus kokkuleppele omanikuga saadi, siis neid on siiski vaja sinna, kuhu neid päriselt vaja on. Ja samamoodi ka nagu Alt, kõikidelt juhtumitelt ei saa nõuda ka kalapääsu efektiivsust, nagu öelda maksimaalselt, et meie, meil on siin. Kuna on tegemist Nagu heas ligipääsetavas positsioonis ja ja, ja me oleme ka ühe ühe koha füüsiliselt katsena läbi viinud, mis meile maksis märkimisväärselt märkimisväärse valuraha. Et nagu ka Läti, Leedu, Eesti keskkonnaminister meid külastasid Harri Liivi juhtimisel, siis väetan. Leedu kaitseb Leedu, keskkonnaminister selgitasin, et vaadake, meil on veel siin Panal keskkonna raatsel veel ettevõttel pangavõlg maksta, kui meid juba sunniti uut, onju, aga kuna kuna ekspertpaneel moodustati tubli, siis me olime kohe alditseda selle asja uuesti ette võtma, sest mis halvasti see uuesti nii öelda. Ma küsin lõpetuseks veel, et kui suured kalafännid üldse paisuomanikud nii-öelda on, et kuidas saadakse läbimine kaladega? Kas oli nagu öelda küsimus selles mõttes, et nagu öelda püüdmise mõttes või söömise mõttes mõlemad kui söömise mõttes nagu öelda, siis isa helistan nagu olen kala söömisest päris tubli fänn nagu öelda küll, aga balti jaama turult, kus on kalasertifikaat ette näidata Purtsest siin, kus supp on praegu küpsetamisel ehk me ei tea, potti ja vee kvaliteeti peeti. Isegi kui me siin kala liikuma saame, siis Ida-Virumaaga tee kliinisti, nagu öelda, programmi raames on ikka kõik, mis üles viskad, kukub alla, nii-öelda see maandub paraku alati alati veekogus. Kas see on korstnast tulevad raskemetallid saaste, kas ta vana saasta seni kuni kuni mina ei tea selle, selle ostetud kala, kas ta on püütud siit Soome lahest nii-öelda sertifikaati, ma ei julge seda süüa. See oli vastus esimesele küsimusele siis teisele küsimusele. Et kas sa oled nagu huviline kalapüügist pigem ma olen seda ikka kõrvalt vaadanud, on ju, et see on selline hea sportlik ajaviide ja, ja ka sillaoru on siin kalameestel, eriti kui püügiperioodi lõpud lõppevad, on eriti atraktiivne piirkond. Son rohke külastusega. Suur tänu selle intervjuu eest ettevõtja Jaan tsernat. Ma olen nüüd stuudiosse kutsunud keskkonnaministeeriumi asekantsleri Harri Liivi. Ma rääkisin kalauurijatega, et miks on kaladel vaja meie vooluveekogudes vaba liikumist ja kuidas siis inimeste poolt tõkestatud jõed mõjutavad kogu jõeelustiku. Ma rääkisin ka hüdroelektrijaama omanikuga, miks on ikkagi täna vaja meil gabaise ja kas on võimalik siis osadest paisudest ikkagi loobuda ning kuidas saab rajada paisule kalapääse ja kas selle kalapääsu rajamisega ettevõtja jaoks ka midagi muutub ja elu läheb kergemaks või raskemaks? Eestis on tehtud iseseisvuse taastamise järel erinevaid töid ja projekte looduse heaolu ja inimtegevuse vahelise tasakaalu parandamiseks. Täna me räägime siis eelkõige virutama sest praegu on ida ja Lääne-Virumaal ehk Viru alamvesikonna jõgedel ja veekogumite laiemalt suur Euroopa Liidu LIFE programmi kliinest projekt, mis püüab siis läbi erinevate tegevuste sealsete veekogumite seisundi paremaks muuta. Siis kõigepealt küsin teilt, et milline see jõgede seisis praegu, sealkandis on keskkonnaministeeriumi vaatamine. Kui rääkida jõgede seisust tervikuna, siis, siis Eestis see on päris hea selles mõttes, et üle poolte veekogude vooluga koguda on siiski heas seisus, on väga heas seisus on kuskil 53 54 protsenti Virumaal pinnaveekogude osas protsent ligilähedaselt sama. Küll aga on teada Virumaa kandis, seal ju põhjaveekogumid on rohkem mõjutatud. Selles plaanis me liigume ikkagi selles suunas, et et mingi mõistliku aja jooksul kõik veekogumid peaksid jõudma heasse seisu. Tõsi, selleks on vaja siis mitmeid tegevusi teha ja mitmeid surve tegureid likvideerida ja sedasama Virumaalgi. Et kõigepealt peab vesi olema puhasehtes sõnadega see jääkreostus, mis nendes veekogudes seal on? See tuleb välja võtta, Ta puhastada, see on, see on kallis töö ja seda oleme mitme varasema projekti raamides teinud ja jätkame ka selle Viru Lifi raames. Samas tuleb jälgida, missugune on siis mõju ümbritsevatele aladelt ja selliselt majandustegevuselt, mis seal toimub, on see siis põllumajandus või on see seotud võitlusega ka seal tuleb ettevõtluse puhul siis ära puhastada ja põllumajanduse puhul tuleb tarvitada kõiki neid nõudeid, mida me oleme seadustes ja määrustes sätestanud. Ja kui see on siis nagu, nagu saavutatud, siis saame küsida, et kas ökoloogiliselt on kõik soodsad tingimused olemas ja siis me näeme, et ikkagi eluslooduse tarbeks on vaja tagada terviklikum lähenemine kogu veekogu meile ja sealt siis tulevad erinevad indikaatorliigid ja üks nendest on kalastik. Indikaator kalastik on selles mõttes niisugune hea pikaajaline näitaja, et kui kalastiku seis on kehv, elustiku seis üldiselt on kehv, et ja, ja paisud on üks näitaja, mis on selline selgepiiriline, mingisugune ehitis, mida võiks selles mõttes muuta, et, et kui see eemaldada või mingisugune lahendus seal tekitada, siis kalastiku elu võiks paremaks minna, et kas see projektis on seal sellised plaanid olemas? Jah, projektis on sellised plaanid olemas ja see baseerub sellel kogemusel, mida me oleme saavutanud siin viimase võib-olla juba kuue-seitsme-kaheksa aasta jooksul, kui me oleme Eestis puutnud jõgede seisundit paremaks vähemalt 100-l juhul, siin me oleme 70 möödaviik kärestik kalapääsu teinud, me oleme likvideerinud 22 paisu ja me oleme tehislik kalapääse teinud üheksal juhul. Ja selles projektis on samuti kõik need elemendid nagu kaetud. Ja kui vaadata, et mis on nagu kõige kõige lihtsam, siis selge see, et kui paisu või paisu varemeil puudub otstarve ja ja see on mõistlik sealt eemaldada, siis seda ka tehakse ja seal on mitmeid kohti, tihti on see varangu või mõni teine koht, kus on võimalik selles voolusängis selline kärestik tüüpi või ka mööda viltu hüpi selline kala, tee kala, kas teha? See on nagu üks lähenemine, teine lähenemine on see, kui kui meil on mingi konkreetne otstarve ja kas omavalitsusel või omanikul siis paisu omanikul on soov jätkata majandustegevust, siis peaksime leidma lahenduse. Ja selle Ida-Viruprojekti kontekstis valdavalt on need siis möödaviik kalapääsud või on siis ka tegemist sellise sängisisese kärestikuga sellise kärestiku väljaehitamisega ja üks näide, kus konkreetselt sellist lahendusvarianti kaalutakse, on püssi. Praegu on seal siis selline sild-regulaator, haridussüsteemiga, kus suurvesi on võimalik, kui lasta läbi varjude reguleerimise ja ka tulevikus ilmselt peaks valima siis kahe variandi vahel, et kas me saame mööda Vik kalapääsu sinna teha ja säilitades selle sillaregulaatori umbes sellisel kujul, nagu praegu, kui on seal võimalik teha kärestik tüüp appi, selline pikem kärestik seal olemasoleva siis selle silla sammaste vahele. Kuid siin siis tuleb vaadata hüdraulika ja seda, kuidas see vajalik Veema mahub ära sellesse sängi, kuidas ta kas siis mõjutab või ei mõjuta kaldal paiknevaid kinnistu omanik ja seal tuleb siis leida nagu mõistlik kompromiss, mis lahendus kõige efektiivsem on? Põhimõtteliselt jah, seal ka selles projektis on meil valdavalt siiski sellise kolme võimaliku tegevussuuna vahel lammutamine kärestik kui möödaviik kalapääs. No tundub keeruline protsess juba juba selle planeerimine, eks ju, esiteks läbirääkimine üldse nende kohalike inimestega, sest see mõjutab ju kahtlemata kohalikku elu noh, üldse arutada seda, kas pais sinna jääb, kuidas jääb, milleks seda vaja on ja ja kas siis seda kalade elu seal nii-öelda paremaks muuta. Et millest see kõik algab, siis. Algab ta ikkagi sellest, et lahendus sünnib siis, kui kaks kolm osapoolt saavad omavahel konsensusliku lahenduse kätte ja leiavad sellise konkreetse võimaluse, mis neid rahuldab, sest praktika on näidanud seda, et kui omanik Kuu tahet eiratakse, siis tegelikult lähevad asjad ikkagi lõpuks kohtuvaidlustes. Kui kohalike elanike huvisid eirata, ollakse siis omamoodi takerduvad need projektid ja noh, tulemused on ikkagi tulnud head seal, kus on olemas huvitatud osapool võib-olla jah, see paisu omanik, kellel on siiski selge arusaam mismoodi ka see rajatis hiljem hakkab eksisteerima ja kuidas on selle rajatise hooldamine, sest isegi kui vaadata looduslähedasi kalapääse ega tundub küll, et on vähe seal nagu vaja hiljem tegutseda, kuid nagu me näeme, jõe jõgi kannab endaga kaasas päris palju sellist ujuvat prahti, puud kukuvad, siis erinev siis selline biomass liigub seal setete probleemid, nii et mööda Vik kalapääsude puhul on vaja tagada selle mõistlik ekspluateerimine. Ja kui vaadata juba selliseid tehisliku lahenduse, siis seal, mida rohkem on ta seotud ka kas konkreetse hüdroelektrijaamaga valdavalt on meil ju tegemist väikestele jaamadega, siis ikkagi seda kompleksi peab konkreetne omanik või arendaja ekspluateerima. Ja ainult siis, kui see ekspositsioon on normaalselt, et korraldada, siis on mõlemad funktsioonid täidetud, ehk kalade kalapääsus on piisavalt vett ja ülejäänud vesi siis tarvitatakse kas siis hüdroenergiaks või võetakse seda vett, kui on meil tegemist sellega, et see veehoidla, mis sinna paisu taha tekib, et on vajalik. Kas jahutusveeks mõneks muuks otstarbeks. No kui me räägime puhtalt ainult Kalade seisukohast, siis loomulikult kõik paisud maha ja asi korras, eks ju, aga me elame siin inimühiskonnas, inimene tahab neid paisu millekski, mis on ikkagi need põhilised otstarvet. Miks me peaksime neid paise ikkagi säilitama ja milleks inimesed neid kasutavad, võib-olla raadiokuulaja isegi panna tähele, et see pais seal on, aga see on võib-olla tema kasuks. Noh, see on aja jooksul on välja kujunenud sellised astmed, võiks öelda, et ega Eestis on ju nagu ma ütlesin, suhteliselt sellised tasased maastikud ja jõgede mahud on, ütleme nii, et vooluhulgad on ka suhteliselt väikesed, aga kui neid ühel hetkel on ju inimesed rajanud sadu ja sadu paise, tõsi, sel ajal oli see põhifunktsioon võib-olla veskitega seotud ja konkreetse põllumajandusele ühes tsüklis oli üks element, aga tänapäeval needsamad jõed, mis on küll mõningal määral paisutatud, ikkagi omavad päris olulist vee mahtu. See vesi on traditsiooniliselt seal jões olnud ja täna päeval on see vesi mitmel moel kasutatav. Need inimesed, kes seal ääres elavad, Need võivad seal piirkonnas kasutada seda, et nad võivad seal loomadele seda joogi tarbeks seda kasutada. Samuti on kalastamise tarbeks olnud traditsiooniliselt ka on ju näha siin mitmeid huvimatkajaid nendel jõgedel, kus ikkagi vett on piisavalt, et saab ka paadiga liikuda. Sest ega jõel ei ole väga veerikkad. Kui ta kevadel kõik otse merre läheb, siis jääb järgi üksteistsugune jõgi selline väikene, väikse vooluga ja ainult kevadel suurvete ajal näeme jõge. Nii et eks siin on mitmeid aspekte, sellist. Ühtepidi võib olla emotsionaalselt laadi, aga inimesed on pidanud teatud kohti veesilmasid oluliseks, kuni selleni, et koha pealsed inimesed on mõnede koha peal rajanud endale nii-öelda kohalike ujulad kasutavad neid veekogusid puhkeotstarbeline, et õige mitmel moel on see oluline kohalikes kohalikega. Me oleme kohtunud nende projektide arutelude käigus, siis siis paljud, et inimestel on see soov, et, et Veetase laias laastus jääks umbes samaks. Eriti need loomulikult, kes siis paisust ülespoole jäävad. Et need põhjused on erinevad. Samas, kui me vaatame sellise tervisliku ökosüsteemi vaatevinklist, siis on ju keskkonnaministeeriumi huvi, kui meie ainukese sellise tippasutuse huvi, et meie ökosüsteem oleks võimalikult Sõrve ja see on ka inimeste jaoks ju tegelikult lõppkokkuvõttes kasulik, et kalade eest tuleb ikkagi ka seista. Ja ei, kindlasti kalad on seal üks nii-öelda element, aga kaladega on see teema ka, et paljud inimesed on tähele pandud. Varasematel aegadel on rohkem kalu olnud. Et siin on see teine pool, et eks seejärelvalve ja me teame, et on olemas vabatahtlikke tegevusi ja ja järelevalve inspekteerimise mõistes, et millegipärast on osad kalaliigid ka nendest deegolgudest kadunud, kus nad varem olid. Et selleks, et see süsteem oleks täiuslik ja, ja igati looduslähedane. Peab silmas pidama kõiki reegleid, et ühtepidi kala liiguks, seega mis peab liikuma nii-öelda ülesvoolu oma kudekohtadele, ta saaks liikuda, teisest küljest peaksid olema ka järgitud need püügieeskirjad ja, ja kõik need tingimused, mis kala kaitseks on kehtestatud. See projekt on meil veel algusjärgus ja seda kõike siin planeeritakse, neid paise on nii-öelda uuritud ja vaadatud jõge erinevatel jõgedel, et mida siis teha, ilmselt kõike lahendusi sellega projektiga ära tehtud ei saa, aga ikkagi osad võetakse ette ja sama püssi pais ka. Kuidas need kohalikud inimesed selle projekti suhtes meelestatud on, et kui midagi seal tehakse reaalselt ära, siis ju nii-öelda pööratakse vähemalt korraks asi seal pea peale või ikkagi muutused on inimestele alati karmid. Nojah, need muutused võivad olla nii, et ehituse ajal on kindlasti teatud häiringuid ja nendel juhtudel, kui on tegemist, kas sellega, kui me tegeleme näiteks põhjasetete väljavõtmisega, siis me kooskõlastame need kohad, kuhu seda sätet paneme maaomanikega, see on selgelt kokkulepp ka paika pandud. Samuti need möödaviigud, kui me vajame jõe kõrvale juhtimist läbisel mööda vigu, ka see maakasutus on kooskõlastamisel ja kooskõlastatud maaomanikega, nii et need tööd, mis on vaja kooskõlastada, kindlasti kooskõlastame pluss sellele on veel avalikustamise tsükkel, kus kohalik omavalitsus kõik esindajad saavad oma sõna sekka öelda. Sest just need avalikud kas ujumiskohad või selliseid regulatsiooni seotud laagriplatsid või midagi muud, see peaks kajastuma ka projektis. Ja selle projektiga seoses veel. Loomulikult. Informatsioon, mida me sellest projektist saame, on avalik. Need teavetivused toimuvad vastavalt koduleheküljel ja ja lisaks konkreetselt telepaisukonstruktsioonide seal täiendamisele oleme me 14-l kalapääsul, teostame ka seiretöid ehk täpsustada, kui efektiivselt see või teine kalapääs töötab. Osadel juhtudel paigaldame automaatseid seireelemente sinna, et saada sellest hea ülevaade. Ka see informatsioon läheb kohalikele kättesaadavaks ja selle kaudu me saame ka näidata, mis selles jões konkreetselt on, mis seal muutumisel muutub paremaks ja see, nagu öeldud, mitme aasta jooksul peaks teenima siis seda eesmärki, et et inimesed saaksid paremini aru oma kodupiirkonna ökosüsteemi terviklikkusest, sest see ökosüsteemi nii-öelda hindamine, see on ka üks element selles projektis, et hinnata ja anda hinnangut sellele või teisele v kogumile. Ma tahtsingi siia lõppu küsida, et mis selle kõige mõte ikkagi on, me kulutame ikkagi väga-väga palju raha, eks ju. Ja ja nii-öelda sogame Sagame vett kõvasti, et mis sellest kõigest meile kõigile kasu võiks olla tulevikus, et noh, ma saan aru, terve loodus on meie rahvuslik rikkus, kas see on see, mida me ajame taga või mis on? Jah, see võib päris hästi sobida selleks lauseks terve roodus, aga no ütleme, et heas seisundis veed kogu selle Ida-Eesti veekogumite piirkonnas, see on see eesmärk. Ja see projekti lõpuks peaksime selle suhtes olema võimelised seda tulemust saama, meil on see jagatud vastavatesse vee kogumitesse ja kõik need üle kolmekümneveekogumi peaksid olema projekti lõppedes heas seisus. Selleks on eeldused olemas. Ja ma arvan, et suudame nende projekti erinevate nagu osade teostamise kaudu seda saavutada. No loodame ja jälgime kindlasti seda protsessi ka, sest praegu on ikkagi planeerimine ja põhiliselt tööd alles algavad. Jah, aga need tööd algasid kohati juba selle setete välja võtmisega ja nende töödega, mis on seotud jõepõhjade puhastamisega, kuid ka ja järgmisel aastal ja sealt edasi peaksid konkreetsed tegevused, et me oleme lahti ka nende paisuga konstruktsioonide täiustamise osas. Suur aitäh selle jutuajamise eest. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv. Tänases reporteritunnis said sõna veel kalastiku eksperdid Einar kärgenbergia, Mart Talfeld ning ettevõtja Jaan Sernat. Minge ise samuti jõe äärde ja vaadake, kas teie kodulähedane jõgi joon siis looduslik või tehislik ja kuidas seda saaks paremaks muuta. Mina olen saatejuht Kristo Elias. Kohtumiseni. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio poee.
