Vikerraadio Reporteritund. Tervist Eestis on päikeseelektrijaamade rajamise buum, see torkab silma ka, kui Eestit mööda ringi sõita. Siin ja seal, kus varem oli heinamaa, seisavad maastikul nad pikad-pikad päikesepaneelide read ja sellele buumile on kaasa aidanud ka riiklik taastuvenergia toetus 53,7 eurot võrku müüdud megavatt-tunni kohta ja sellel ergutaval rahalisel mõjul olen kuulnud sellist väidet, võib aastavahetuseks olla elektrivõrku ühendatud juba päikesejaamasid sellises mahus, mille summaarne nominaalvõimsus ületab ka 300 megavatist uut auvere põlevkivielektrijaama. Mida head toob päikesejaamade ulatuslik lisandumine kaasa meie taastuvenergia eesmärkide täitumisel ja samuti CO2 jalajälje vähendamisel? Milliseid väljakutseid toovad päikesejaamad kaasa meie elektritaristule ja kui palju tõstavad nad päikesejaamad, taastuvenergia tasu meie elektriarvetel ja siis veel ka selline teema, kas pisikeste kuni 50 kilovatist telejaamad jaamadele mõeldud toetuste maksmine suurtele taastuvenergia ettevõtetele, kes rajavad pisikestest päikesejaamadest niinimetatud kobarjaamu, et ikkagi toetusele kvalifitseeruda? Kas see on see, mida Eesti ühiskond vajab Nendel päikeseenergeetikaga seotud teemadel hakkamegi nüüd rääkima, kui stuudios on Eesti päikeseelektri assotsiatsiooni juht Andres Meesak, süsteemihalduri Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar ning võrguettevõte elektrilevi juhatuse liige Priit Treial. Tere teile kõigile. Tere, mina olen raadiotoimetaja Arp Müller. Reporteritund. Alustatakse kirjeldage ja iseloomust, aga seda mahtu, kui palju on siis võrku toodangut andvate päikesejaamade installeeritud võimsus, kasvanud? Viimane trükitud Eleringi aruanne aasta 2019 kohta ütleb, et 2019 märtsis oli päikesejaamade installeeritud netovõimsus 37 megabaiti. Mis on see maht tänavu septembris 2020 ja ja milliseks kujuneb see maht siis, kui saaks rahuldada kõik need taotlused, mis on võrku ühendamiseks esitatud, alustame ehk siis Priit Treial teiste elektrilevist. Ja et ta statistika näitab, et kokku on elektrilevi jaotusvõrkusid loomulikult Eestis on, on teisi jaotusvõrke veel, aga elektrilevi nendest suurim. Et kokku on siis installeeritud võimsus just päikeseparkide osas 160 megavatti. Ja mis kindlasti on lisandumas, on mis on juba, ega projekteerimis- või ehitusparkide näol on kuskil 130 megavatti võimsust. Ja kui hinnata või prognoosida, et mis siis ülejäänud aasta jooksul võiks veel tulla, siis meie veendumus või arvamus on, et kuni 100 megavatti, et me ennustama, et mis see 20 21 siis mingil hetkel võiks olla kogu päiksepark installeeritud võimsus, siis ilmselt ta kuskil 350 kuni 400 megavatti mati juures on, et mõnevõrra suurem siis kui, kui Auverevõimsus mida Taavi Veskimägi, kes Eleringi poole pealt näete kogu pilti, kuna Elering on siis nii-öelda toetuste eraldamise agentuur, kuidas teie seda pilti ja arengut kiiret arengut näete? Tervist, et esiteks mis puudutab nüüd, et kui palju jaamasid läheb sellesse toetusskeemi sisse aasta lõpu seisuga, ehk siis mis tähendab seda, et et sellesse skeemi saavad sisse minna need jaamad, mis küll ei ole võib-olla võrguga ühendatud, aga on aasta lõpu seisuga valmis, et et kogu Eestis kokume hindame. Ta peaks olema kuskil 400 450 megavatti kokku võimsus, mis siis läheb toetusskeemi veel sisse, aga võib-olla kaks aspekti, mis on veel oluliselt üks. Kui me siin toome võrdluse sellise konventsionaalse elektrijaamaga, siis loomulikult päikeseelektrijaamade kuskil keskmine kasutegur on 12 protsenti, et ega see installeeritud netovõimsus nüüd nagu ei anna seda pilti, et kui palju energiat toodetakse. Kui me vaatame elektrisüsteemi käigushoidmise seisukoha pealt ja teiseks loomulikult siis toetust makstaksegi toodetud ja võrku antud elektrienergia pealt, et see toetus sõltub sellest, et kui oled küll isoleerinud võimsusega sisuliselt võrku elektrit ei anna, siis ka toetust ei saa. Ja võib-olla kolmas kommentaar sissejuhatuseks minu poolt on see, et, Megavattidest ja installeeritud võimsusest ja taastuvenergia tasust, aga aga ega siin on ka teine pool, mis on nagu väga selline positiivne ja positiivne ongi. Meil ongi olnud riiklik eesmärk 2030 taastuvenergia osakaalu osas ja tänu sellele kiire liikumisel oleme me täna juba kuskil aastaks 2025 2026 mas. Siia tulles vaatasin teine kvartal 24 protsenti taastuvenergiat, et me olemegi seal 2025. 2026. vaheaasta vahel oma taastuvenergia eesmärkide saavutamise trajektoori mõttes. Ikkagi võimas kasv märts 2019 37 megavatti ja prognoose märtsiks 2021 400 450 megavatti üle kümnekordne kasv. Andres Meesak, kuidas paistab see olukord läbi sektori esindaja pilgu? Sektori esindajana kindlasti see on meeldiv, et me oleme, me oleme selle nimel tegelikult umbes 10 aastat tööd teinud, et päikeseenergia saaks üheks noh, nii-öelda tunnustatud elektri tootmise viisiks Eestis. Et kui veel seal seitse-kaheksa aastat tagasi suurtelt lavadelt, et suurte energiaettevõtete juhid, juhatuse liikmed ütlesid, et päikeseelektrist ei saa kunagi Eestis sellist tavalist elektri tootmise tehnoloogiat, siis tänaseks on see muutunud ka Eesti energia rajab enda päikeseelektrijaamu, nii et selles mõttes mul on kindlasti väga hea meel ja nüüd kommentaariks võib-olla Taavi eelmisele väitele, et me oleme oma taastuvenergia eesmärkides juba noh, nii-öelda 2024.-st 20 viiendas aastas, siis ma arvan, et meie need eesmärgid on lihtsalt natukene liiga konservatiivsed ehk et tehnoloogia, eriti just kütusevabade energialiikide tehnoloogia areneb nii kiiresti. Et ma arvan, et kuskil 2030.-ks aastaks Eestis päikeseelektrijaamad annavad, ütleme, sisetarbimisest kuskil viis kuni seitse protsenti elektrist, et et see on see, mille nimel, nagu mina näen, et tasuks tööd teha. Taavi Veskimägi mainis, et päiksejaamade efektiivsus on kusagil 10 12 protsenti sellest installeeritud võimsusest. Andres Meesak kohe vangutab pead. Tagas segamini kaks asja, kasutustegur ja kasuteguri kasutegur on meil siiski kuskil seal 18 20 protsendi juures. Kasutegur on tehnoloogiline ehk siis päikesepaneeli pinnale langevast päikesekiirgusest 18 kuni 20 protsenti muundatakse elektrienergiaks. See, mida Taavi mainis, on kasutustegur, ehk siis taandatuna täisvõimsusele, päikeseelektrijaam Eestis töötab täisvõimsusel kuskil 12-l 13-l protsendil tundidest. Nii, aga, aga ütleme, et kui meil on installeeritud 100 megavatti, siis sealt reaalset võimsust tuleb 100 megavatti, tuleb võimsust, Energiat tuleb aastas kuskil 100 gigavatt-tundi nõndaks praegu meil on üsna selline pilves ilm siin Tallinnas raadiomaja aknast välja vaadates vihmaga vest tibutab praegu praegu paneelid toodavad praegu päikesepaneelid toodavad puusalt lastes umbes 25 kolmekümneprotsendise võimsusega. Timo Tatar ministeeriumist, milline on riigi ootas siis sellisele taastuvenergeetikaharule nagu päikeseenergeetika. Jah, riigi taastuvenergia eesmärgid on ju suures pildis tehnoloogia-neutraalsed, et meil on oluline, et meie senine üsna fossiilsetelt kütustelt CO2 rikas elektri tootmine asenduks keskkonnasõbralikke matega päikeseelektri tootmine, seda ju kindlasti on. Nii et selles mõttes ma arvan, et need arengud on ju head. Ja noh, ainus ütleme võib-olla Tilk tõrva selles meepotis on see noh, see alatine küsimus, et kas neid kas, kas ühiskond selle selle väga kiire buumi eest liialt palju peale ei maksa, eks ole, ehk me täna täna kahjuks näeme veel, et need investeeringud tulevad taastuvenergia toetuste toel. Eriti rõõmus oleksin ma sellisel juhul, kui see päikesebuum oleks olukorras, kus, kus tarbija siis nii-öelda elektriarvel taastuvenergiatariifi rea ka sellele peale ei peaks maksma, et loodetavasti sinna jõuame tulevikus. Kas jõuame täna saates nende toetuste teema juurde veel tagasi? Ma nägin, Andres Meesak oli näpp püsti, aga enne ma küsiks siiski paar sellist KKK küsimust ära korduvalt kõlavaid küsimusi, mis alati ja kui päikesepaneelidest juttu tuleb. Tavalisest inimesest, kuni akadeemik, kuni need küsimused kõlavad. Et milline on päikesejaamade enda keskkonnajalajälg? Milline on nende CO2 emissioon, mis arvestab nii päikesepatareide tootmist kui ka töö ja lõpus ka ümbertöötlemist? Andres Meesak ja hea, et sa need küsimused mulle enne saadet saatsid, ma sain natukene ette valmistada, vaadata viimaseid viimaseid uuringuid ja kõigepealt räägime ära süsiniku jalajälje, mis kaasneb siis päikeseelektrijaama, aga räägime lühidalt merele, aga uurimusest põhjalikku ülevaadet teha ja päikesepaneelid jalajälg sõltub sellest, kui palju nad toodavad elu jooksul elektrit. Päikesepaneelide kasutegur kasvab ajas ehk siis jalajälg väheneb. Ja kui nüüd ütleme viis viis-kuus aastat tagasi veel öeldi, et päikeseelektrijaama CO2 jalajälg olenevalt siis, kust ta klimaatiliselt tasub, kas Lõuna-Euroopas, Põhja-Euroopas, kus iganes on vahemikus 40 kuni 80 grammi CO2 ekvivalenti kilovatt-tunni genereeritud elektri kohta siis täna ütleme viis-kuus aastat hiljem öeldakse, et see vahemik on 10 kuni 30 grammi CO2 ekvivalenti genereeritud kilovatt-tunni elektri kohta. Ehk et kui me võtame, et põlevkivist sealsamas, ütleme, Narva kateldes on üks kilovatttund on umbes 1000 grammi ehk üks kilogramm CO2 ekvivalenti siis päikeseelektrijaamas Eestis on tõenäoliselt ta 30 grammi. Ma ei näe, et keegi vist tahaks vastu vaielda, kõik vist nõustuvad. Aga siis lähen järgmise küsimuse juurde. Kas päikesepaneelide ümbertöötlemise osas on Eestis regulatsioon paigas, selle üle on ka muret avaldatud, et jah, praegu hästi palju pannakse meie põldudele neid päikeseparke need toovad taastuvenergia toetusele tänuga, ettevõtjale palju raha sisse. Aga kas 30 aasta pärast ettevõtjal on motivatsioon, kui see päikesepark on oma elu täis teinud, kas on motivatsioon seda päikeseparki demonteerida, demonteerida ja utiliseerida ja selle eest kulutusi teha? Küsimus ei ole motivatsioonist, küsimus on kohustuses. Eesti kuulub Euroopa Liitu, Euroopa liidus tiib alates 2011.-st aastast ka päikeseelektrijaamade kohta. Elektroonikajäätmed direktiiv ehk siis direktiivi kohaselt 85 protsenti kõigist elektroonikajäätmetest kaasa arvatud siis ka päikesepaneelid tuleb kokku koguda ja 80 protsenti taaskäidelda. Juba täna on olemas tehnoloogiad, et kus päikesepaneelist taaskäideldakse üle 90 protsendi materjalist, kes peab koguma, kas see taastuvenergiaettevõtja või see on olenevalt riigiti kasson siis tootjavastutusorganisatsioon, nagu näiteks rehvide puhul on või siis on tarbija kohustus see viia. Noh, ütleme siis kas arendaja või jaama omaniku kohustus siis utiliseerida peale toote elu ja elu ja lõpp, aga Eestis on see selge? Ei ole, Vegase tootjavastutus peaks olema tootjavastutuse. Veel üks kriitikute küsimus, kui palju rohumaid Eestisse rajatavad päiksejaamad katavad, kui palju päikesepaneelide pargid vähendavad nüüd seda pinda, kus muidu taimed söövad süsiniku? Päikeseelektrijaam ei välista taimede kasvamist sealsamas, vaid pigem vastupidi, ta soodustab liigirikkust, ehk siis seda, seda rohtu ei pea seal talk kahe sentimeetri kõrguselt niitma vaid seal saavad rahulikud putukad paljuneda, linnud pesitseda. Ja nüüd, mis viimasel ajal eriti just maaeluministeeriumi eestvõttel on lauale tulnud, on päikeseelektrijaamade rajamine väärtuslikele põllumaadele. Et siin ma tahaksin ka kohe ära õiendada ühe Ühe vääritimõistmise. Et 2014 15 arengufond tegi ühe viimase asjana ettevalmistuseks biomajanduse arengukavale. Noh, nii-öelda kaardistuse väärtuslike põllu, ütleme põllumaade karistuse. Selle kohaselt on Eestis põllumaid umbes 1,2, kas 1,3 miljonit hektarit neist kasutuseta on täna 230 kuni 330000 hektarit. Ehk siis umbes 25 protsenti põllumaadest on, seisab kasutuseta, nüüd üks megavatt päikeseelektrijaama võtab umbes kaks hektarit maad. Et isegi kui kõik täna rajatud päikeseelektrijaamad oleks maapinnale rajatud tud oleks alla ühe protsendi kasutuseta põllumaadest. Kuid kogu Eesti sisetarbimine ehk mis on kaheksa pool teravatt-tundi aastas genereerida päikeseelektrijaamadest üks maavajadus umbes 17000 hektarit, mis on siis kasutuseta maadest umbes 5,6 protsenti ehk et minu väide on see, et see on pseudoprobleem. Ma olen rääkinud paljude põllumeestega, rukkikasvatajad või teraviljakasvatajatega nad ei anna elu sees ühtegi väärtuslikku põllumaad päikeseelektrijaama rajamiseks, nad ei tee seda ise, nad ei anna seda kellelegi teisele teha. Ehk et see, et nüüd teravilja asemel hakatakse külvama päikesepaneele, see ei vasta tegelikult tõele. Nõndaks, aga läheme järgmiste kriitiliste küsimuste juurde, need, ma küsin juba Britreerilt ja Taavi Veskimägi, millise väljakutse esitab suures mahus päikese tootmisvõimsuste lisandumine Meie elektrivõrkudele, nii jaotusvõrgule elektrilevile kui ka siis Eleringile, kes te valdate kõrgepingeliine ja peate üldse varustuskindlust tagama. Päikeseenergia kui taastuvenergia puhul on ju alati kohustus see ära osta mida tähendab, kui näiteks aasta kõige päikeselisem maksja suurima toodanguga päevaks päikesejaamades osutub jaanilaupäev. Aga tarbimine on sel päeval aasta kõige madalamal tasemel ja kui päikesejaamad, mille sisse installeeritud kogu võimsust, on enam kui auvere põlevkivi omale, nagu siin kuulsime, et isegi rohkem 400 450 megavatti ja need toodavad maksimaalselt maksimaalselt võimaliku kasuteguriga. Kas tekib probleem, kuhu seda toodetud elektrit panna või mitte? Britterjer, alustame teist. Ja et käesoleval aastal Me tegelikult nägime päris põnevaid päevi suvekuudel, et siin on 31 Mai 21 juuni ja 26 juuli, kus kus päiksepaneelis toode toetav energia hulk ulatus kuni 20 protsendini meie võrgus tarbimise hulgast. Et loomulikult tarbiti ka meie võrgus ära, et me seda põhivõrku tagasi pidanud saatma. Aga kui me simuleerime seda prognoosi, mis ma ka enne mainisin, et kui need võimsused jaotusvõrgus kasvavad seal ütleme kuni 400 megavatini siis sobilikel suvepäevadel võib see kata isegi nõudlusest ära kuni 50 60 protsenti, et et see kindlasti seab väljakutseid võrgu juhtimise osas. Ja mõnevõrra tuleb seda teatud tund saate tagasi ka põhivõrku, et mis, mis eelkõige on juba põhivõrgu väljakutse. Aga tõesti on sellised sellised suuremahulised ilmingud, tuli tal see aasta, jätkuvad Taavi Veskimägi, mida see Eleringi jaoks tähendab just elektrivõrgu varustuskindluse süsteemi stabiilsuse tagamise mõttes. Esiteks muidugi, et seda kohustust ei ole, et, et keegi ei pea tingimata ostma päikeseelektrijaamadest tuuleelektrijaamades toodetud elektri, et see konkureerib turul nii nagu iga teine elekter, et maa hind on nõudluse-pakkumise funktsioon, järelikult kui on palju pakkumist siis läbi, ent alla lihtsalt päikesejaamadel on ju, vabandust, et ma vahele segan päikesejaamadele, nii et isegi siis, kui turuhind börsihind on null, siis päikesejaamal ikka tasub müüa, sest see toetus 53 eurot megavati tiksub ju ikka samal ajal, kui näiteks mingi põlevkivigaasi või mis iganes muu jaam ei tooda, sellepärast et tal on, peaks maksma oma kütuse eest. Ja selles mõttes, aga see ei ole ostukohustus, mida ostukohustusena tavaliselt silmas peame. See ongi olnud põhjused. Et sisuliselt me oleme näinud miinus hindasid päev-ette turul, läks nii Eestis kui Eestis veel mitte, aga põhjamaadesse küll üsna palju, ehk kus sisuliselt elektritootmise osa kulu on viidud elektri enda omahinnast välja ja on viidud ja kaetud ära subsiidiumi ka, et, et kindlasti nii nagu siin Timo tatraga eelnevalt ütles, et et see, mis meie jaoks nagu laiemalt murekoht on see, et ta on väga kena, et taastuvenergiat tuleb palju võrku, kui ta tuleks turupõhiselt, oleks suurepärane, aga see tuleb meil kõigil maksta tarbijatena kinni, et kindlasti meie visioon ei ole energiaturg, mis on laialt subsideeritud energiakandjate päralt, aga tulles küsimuse juurde tagasi, siis siis tõesti sellist kohustust ei ole. Me saame süsteemi juhtimisega täna ja ka nende koguste juures, millest me rääkisime siin aastalõpuvaates kindlasti hakkama. Pole kahtlust. Kunagi oleme teinud ühe uuringu kostaanlastega, mis ütleb kuskil 900 megavatti, väga madala piiramisteguriga on võimalik Eesti elektrisüsteemi, mitte juhitava tootmistsükliga tootmisseadmeid ühendada ja me hetkel oleme just tegemas ühte pikka ja põhjalikku uuringut selle kohta, mis siis ütleb, et kui meie visioon on see ja me tahame energia sektorid egorpaliseerida ehk siis süsinikuheitmevabaks muuta, mis tähendab seda, et suuresti on tuleviku energiavõrgus kõik inverterpõhised seadmed. Et kuidas siis Niukest inverterpõhist seadmetega elektrisüsteemi, kus on väga palju just tootmisseadmeid jaotusvõrkude külge ühendatud, et kuidas selle juhtimisega juhtimisega hakkama saada ja, ja esimene niuke, et me oleme vaadanud vahemikud 1000 kuni 4000 megavatti, see siis on sisuliselt nii-öelda tänane kui ka siis nii-öelda olukord, kus meil on näiteks suured avamere tuuleelektrijaamad, et kuidas sellist võrku juhtida, et, et kindlasti see on väljakutse, millega tuleb tegeleda. Eks see murekoht ongi ja, ja võib-olla mitte murekohta ka, et et kõik ongi arengus põhivõrgu roll kindlasti ajas muutub, et kui põhivõrk on olnud senini energia, edastaja, energia, ülekandja, siis põhivõrgu roll ajas muutub, dub üha rohkem energia ülekandjast varustuskindluse tagajaks süsteemi teenuste pakkujaks mis tähendab ka seda, et, et nii nagu elektrilevi juba on sisuliselt seda teinud ja tegevusest, kui on toonud siis energiapõhisele komponendile võimsustasu komponendi oma võrgutasusse, siis kindlasti lähematel aastatel ka ka Elering osaliselt juba mitte täies ulatuses, aga hakkab tutvustama siis võimsus komponendipõhist tariifi, et just see õige hinnasignaal anda. Et kui me tagame varustuskindlus selles liitumispunktis on see võimsus broneeritud, siis see ei ole tasuta nii-öelda avalik teenus, vaid vaid selle eest tuleb ka maksta just kaalne, kui regionaalne on päikesejaamades toodetud energiakasutus Priit Treial, see juba viitasite, et, et suur osa päikesepaneeli tega toodetud elektrist tarvitad, tarvitatakse ära elektrilevi võrgus, nii et see Eleringi kõrgepingeliinidesse ei jõuagi. Hanseni jah, et me hindame tänaste mahtude juures kuskil 20 protsenti, me tagastame siis põhivõrgule tule jäänud, tarbitakse kohapeal ära. Ja nii see statistika laias laastus on, et võib-olla tuleks korrektaasiale hinnastuse juurde, et ja et, ja et põhivõrk mõtleb ka selles suunas, sest et väga lihtne matemaatika ütleb seda, kui need võimsad lisanduvad meile järgmiseks aastaks, siis Eleringi mahud vähenevad ja see võib mõjutada viis protsenti hinnakasvul suunas. Ehk et see õiglane hinnastus on siin võtmesõna, et tegelikult need turuosalised, kes, kes seda võrguressurssi tarbivad, et need asuksid õiglast hinda, et siinkohal on peamiselt just need tootmisüksused lokaalne, järjest kasvav lokaalne elektri tootmine, mida päikesepaneelid on Eleringi jaoks, siis tähendab seda, et nii-öelda teie kõrgepingeliinidesse väga järjest suure suurem osa Eestis toodetud ja tarbitud elektrist ei jõuagi, aga neid liine peate endiselt ülal pidama? Jah, et me näeme, et põhimõtteliselt elektrisüsteemi areng on kahes suunas, et ühelt poolt hajatootmine, mis siis tähendabki seda, et energiat toodetakse seadmetega, mis on jaotusvõrku, ühendatakse tarbitakse ka seal ära ja teiselt poolt siis nii-öelda noh, see osa energeetikast, mis on, ütleme, Euroopa ühtne siseturg, Euroopa ühtne võrk, eks ole, suured energiavood riikide vahel noh, nagu me näeme, eks, et taastuvenergia tootmine kas siis avamerel või ütleme, Norra hüdrovõimsus, mis on madala muutuvkuluga, nad on konkurentsivõimelisemad. Et kahes suunas ja põhivõrk peab olema selleks valmis ja nüüd, kui me räägime sellest konkreetsest ajatootmise poolest, siis on olukord tõesti selline, et kuna meie äri on hästi kapitalimahukas ja me investeerime oma võrku lähtuvalt sellest, et kõik meie liitumislepingutes kokkulepitud võimsused oleksid võrgu ressursiga tagatud ükstakõik, kas sealt liigub energiat antud hetkel läbi või ei liigu ja vot see ongi see nüüd see muutus energia ülekandjast varustuskindluse tagajaks, aga see meile kulusen ühiskonnale avalik kulusid päeva lõpuks kõik maksab tarbija selle läbi võrgutasu kinni ja me ei tahaks hoida üleval võrku, mida üldse pole tarbijatel vaja ja sellepärast me tahaksime anda hästi selge stiimuli koos elektrileviga. Me oleme elektrienergia sisuliselt tänaseks valmistanud efekte ühise ega VKG võrkudega ühise Eesti võrgu arengukava võrgukilomeetreid saada mahavõrku saada õhemaks, mis siis ühelt poolt hea tarbijale ja teiselt poolt ka siis selgelt reflekteerib seda arengut, mida me näeme oma tootmisseadmete muutused Eestis. Andres Meesak, Te hindate, milline on see koostöö olnud päikesejaamade arendajate ja siis kasvõi elektrilevi vahel kellel kelle juures siis tulevad liitumispunktid ja liitumised teha, Teie poolt? Paistab? Siin tulebki vaadata nüüd nagu natukene kahte kahte erinevat tasandit, et üks oleks nagu selline strateegiline koostöö ehk siis, et me räägimegi omavahel nagu nendest tulevikuperspektiividest arengutest, et kuhu, kuhu tehnoloogia, ütleme genereerimis tehnoloogia, päikese, päikeseelektrijaamalt tehnoloogia liigub. Et me kindlasti, millest siin täna veel ei ole räägitud, on nanoelektrijaamad, ehk et meil tõenäoliselt mitte mitte väga kauges tulevikus me hakkame nägema. Noh, ma ei tea, Espaki ka rauasugustes poodides üksikuid päikesepaneele koos mikroinverteriga, meil inimene saab riputada omal kortermaja rõdu külge või siis suvilasse terrassi peale panna pistada seid tavalisse seinakontakti ja toota sellega endale suvilasse või korterisse elektrit ka need hakkavad mõjutama elektrivõrku, ehk et me näeme seda, et elektritarbimine väljaspool ütleme siis tarbimiskohti muudkui elektri, tootmine muutub järjest rohkem tuleb tarbimisele lähemale, eks ju. Ja nüüd kui rääkida sellisest teisest tasandist ehk siis see igapäevane operatiivne tasand, noh, mis on tänases tänases päikeseelektrijaamade rajamise noh, nii-öelda buumis et siis selge on see, et noh, tuleb täiesti aru anda, et see võrguressursi küsimine elektrile, viltelektrile viltomakorda Ta Eleringilt see nõuab selliseid ressursse, mida keegi ei ole arvestanud. Et see on kontsentreerunud nii lühikese lühikese aja peale. Et lihtsalt see surve nendele ettevõtte võrguettevõtetel on täiesti arusaadavalt suur ja samas nendel ettevõtetel ei ole ka mõtet täna investeerida, ütleme, klienditeenindusse massiliselt, sest järgmisel aastal ei ole, nendel inimestel on midagi teha, aga kuidas te näete, kas lihtsalt, kui ka elektrilevil on järjekorrad nende liikumiste menetlemisel ja füüsiliselt ülespanemisel on see põhjendatud või mõnel korral ka nii-öelda jälle linnalegendid on, et juht justkui justkui aetakse kiusu, et, et me ei taha sulle sinna sedelit tumist panna, sest sinna selle uue tootmisüksuse tekkimine on meile ebamugav. Vot ma seda ei oska nüüd öelda, et ma ei ole, mul ei ole salakõrva elektrilevis, et ma ei tea, mida võrguplaneerijat assotsiatsiooni liikmed räägivad, teile räägitakse küll seda jah, et teatud piirkonnad Eestis võrk on juba täis ja sinna ilmselgelt et ükskõik noh, see arendaja võib käia kõrvade peal, kui võrk on täis, siis võrk on täis, et noh, ei ole, keegi ei ole nõus, ei arendaja ega jaotusvõrk ei ole nõus ehitama uut, 110 kilovoldi liini selleks, et ära mahutada veel ühte või kahte 50 kilovatist päikeseelektrijaama, see lihtsalt ei ole ratsionaalne, eks ju. Ja eks need konfliktid tekivadki sellistel proosalistest proosaliste liitumise küsimustest, et üritatakse teha liitumist kohta, kus ei ole vaba ressurssi enam, et, et noh, ma olen juba mitu aastat arendajatega rääkinud ja ma olen veendumusel vaba võrguressurss on väga suur, väga suur väärtus ja praegu tegelikult käibki suures osas ralli, otsitakse seda vaba võrguressurssi ja siis selle võrguressursi lähedal alajaamade lähedal olevaid vabu maid, millele rajada siis päikeseelektrijaamad ehk et see on maatriks, et see ei ole niimoodi, ainult et üks või teine Friedrich et lihtsalt Jah, ma võib-olla esmalt tahaks mainida, et ma usun seda enda arvates, usun Meil on heas teine koos koostöö häirida erinevate taastuvenergia ambitsioonidega, et me oleme, oleme teid kaasanud enda pikaajalise võrgutasu visiooni ja võrgutasu kujunemise visiooni, et saanud ka väga palju häid tagasi, et millega ma lähen, mille me oleme, millega me oleme arvestanud. Aga kui tagasi selle juurde, et kas elektrilevi saab hakkama? Noh, inimesed töötavadki inimvõimete piiril hetkel, et kui, kui siin 2018 oli 1400 tootja liitumistaotlust, siis 2019 4300 see aasta me ennustame 8000, kui vaatasin augusti, kui seis oli juba 6000 tootja liitumise taotlust, et et jah, see on ka selline ressurss, mida ei saa väga kiiresti üles koormata. Spetsiifilised ressurss, projekteerijad, planeerijad et, aga igal juhul me oleme kohati natuke jännis oma oma tähtaegsuse ka, aga me anname endast parima, igal juhul jõuame kohe ka sellele, miks liitumispunkte arvuliselt nii palju on, aga enne räägime veel selle poole ära, mis on iga kuulaja jaoks huvitav ja tähtis, kui palju mina ja teie iga elektritarbija peab nüüd kogu selle päikeseenergeetika lisandumise eest hakkama rohkem maksma. Mina jälle linna peal räägitakse numbritest 15 kuni 20 miljonit eurot aastas, võib lisanduda elektriarvetele. Taavi Veskimägi, mis mida teie prognoosid ütlevad? Esiteks on selline rusikareegel, et et kuskil 100 mega ütleme sedasama 10 12 protsendise kasutusteguriga on kuskil viis miljonit täiendavat taastuvenergia tasu tarbijale. Ehk et siit ei ole see rehkendus siis raske teha, eks ole, et kui palju see täiendavalt taastuvenergia tasu kaasa kaasa toob, et kui me räägime, eks siis 300 mega, sest hüppest siis järelikult 15 miljonit tuleb skeemi juurde mis tuleb tasu tarbijal maksta ja siis tõesti, see on tasu, mis siis tuleb maksta energia tarbimismahtude vastu ja teiselt poolt, eks me näeme, et energiatarbimise mahud on langenud. Ehk et siin on kaks tegurit, mis nüüd tarbijatasu suurendavad, et ühelt poolt toetused toetuse, mahud on kasvanud ja mitte ainult päikeseelektrijaamadest, oleme ausad, ka biomass on toonud siin täiendavat survet toetusskeemile juurde. Ja siis see nii-öelda alus, mille peale või kust lähtuvalt seda tasu kogutakse, on vähem siis loogiline ongi, et see määr, tasu määr tõuseb, ehk et me oleme täna siis sealmaal, et et 2020. aastal oli võrreldes planeeritugan nendest muutustest tulenevalt kuskil 13 miljonit kokku skeem miinuses, me neli miljonit vabariigi valitsus siin leidis, mis hoidis ära siis selle, et 2020. aastal me taastuvenergia tasu tarbijatel ei suurenda, aga tänase teadmisega me üheksa miljoni ses miinuses lõpetame taastuvenergiaskeemiga ehk Elering on üheksa miljonit tootjatele rohkem välja maksnud kui tarbijatelt kokku kogunud. Ja me olemegi siin sõbrad majandus-kommunikatsiooniministeeriumiga arutelus, et kas on võimalik veel leida mingit täiendavat taastuvenergia tasu välist instrumenti, et seda puudujääki korvata või siis tuleb see järgmisel aastal Allokeerida tarbijatasusse. Mis siis tähendab, et see tasu võrreldes tänase 1,13 sendiga kilovatt-tunni eest tõuseb tasemele seal ütleme 1,5 senti kilovatt-tunni eest, et täpselt, et, et see on sellesama medali kaks poolt, et ühelt poolt me kõik rõõmustame, et on palju taastuvenergiapõhiseid, tootmisseadmeid, et, et me oleme juba sellel taastuvenergia eesmärkide saavutamisele trajektooril mitu aastat ees, aga teiselt poolt ongi, see tuleb meil kõigil enda taskust kinni maksta. Kahjuks nad ei ole täna turupõhised, et, et nüüd ongi seesama, millest siin ka eelnevalt juttu oli, selle tasakaalupunkti otsimine, et mis on majanduse, konkurentsi, muu majanduse konkurentsivõime mõistlik trajektoor taastuvenergia edendamisel. Timo Tatar, kas praegu on siis selge, kas järgmisel aastal on meie kõigi elektriarvetel suurem number taastuvenergia toetusreal? Ma tean, et homme alles järgmise aasta riigieelarvekõnelused algavad ja noh, see on kindlasti üks sisend, mis majandusministeerium sinna kõnel kõnelustele lauale paneb, et siis saada täiendavaid vahendeid, et selle taastuvenergia tasu eelarve kompenseerimiseks, aga hetkel on veel vara öelda, kuidas need eelarvekõnelused lõpevad, et see on nüüd paari nädala küsimus, siis siis see selgus saabub aga noh, tegelikult see taastuvenergia tasu on ju ka varem nii-öelda aasta-aastalt, et mõnel aastal tõusnud mõnel aastal vähenenud, et ta midagi sellist dramaatilist ei ole. Et sellisele ütleme minu enda perel on, ütleme, kuu arvel see taastuvenergia tasu kuskil viis eurot, kui ta nüüd järgmine aasta siis näiteks tõuseks nii nagu Taavi Veskimägi ütles, no siis ta oleks kuskil võib-olla kuus pool seitse, noh ta kindlasti nüüd kuidagi midagi katastroofilist ei ole. Me räägime selle taustaga lahti, kuidas siis selle toetuse ja buumini üldse jõutud. Eelmine selline suur spurt päikesejaamade rajamisel oli 2018, kui oli viimane võimalus kuni ühemegavatise võimsusega jaamade kvalifitseerumiseks 53 eurose taastamine energiatoetuse saamiseks megavatt-tunni kohta. Nüüd siis on siis teine buumi laine ja kuhu kvalifitseeruvad väikesed, kuni 50 kilovatise võimsusega jaamad. Aga mida nüüd on hakatud sageli rajama mitmekümnekaupa kobarjaamad enam ja praeguse päikesejaamade buumi üheks põhjuseks peetakse riigikogus 2018 seadusmuudatusega pikendatud toetusmeedet nii-öelda väikestele päikesejaamadele võimsusega kuni 50 kilovati ja see oli mõeldud, et soodustada näiteks talunik rajab hoone katusele väikese päikesejaama. Ta saab siis oma tarbeks kasutada, et kui energiat jääb üle, et ta saaks seda võrku müüa ja motiveerida talunikke siis rohkem taastuvenergeetikat kasutama. Aga nüüd on siis hoopis selline skeem levinud, kus suur päikeseenergiaettevõte paneb terve suure põllu päikesepaneele täis, vormistab iga paneeli omanikuks eraldi tütarettevõte, iga tütarettevõte taotleb elektri levilt selle põllu peale palju eraldi liitumispunkte, mille kaudu siis põllutäis päikesepaneele on just nagu siis mitukümmend väikest kuni 50 kilovatise võimsusega jaamu, mis siis igaüks eraldi politsei küll kvalifitseeruvad kuni 50 kilovatise jaama 53,7 eurosele toetusele, kas ma kirjeldasin seda skeemi ja probleemi nüüd adekvaatselt, mis toimub Britteriele? Üpriski täpselt. Et nii ta on, et kui me räägime sellest, et, et need prognoositavad mahud ja need mahud juba, mis on tegelikult installeeritud võrku, et kas need on kõik kobarjamad, siis valdavas osas tõesti mingid kobarjaamad ehk needsamad suured katastriüksused jaotatakse väikesteks katastriüksusteks, kuu tehakse siis 50 kilovatised võimsusele, jaamakesed ja ükski, võib-olla kõige põnevam näide on see, kus üks, 15 megavatine, siis päiksepargijaam jagati sisuliselt 370-ks ühikuks, et et seda võimsust kätte saada. Timo Tatar, kas seda seadusemuudatust välja töötades osati seda ette näha, te olete seadusandjaga ametniku norite juures? Ametnikul on juures, saab öelda, et, et toonane elektrituruseadus, mis läks Riigikokku, sellist erandit ei sisaldanud, nii et see oli riigikogus sündinud kompromiss. Mäletan hästi seda väikeste elektritootjate üsna valju häält, kes nõudsid, et kui nüüd erandit ei tule, siis siis investeeringud lakkavad. Ja mäletan neid arutelusid, kus, kus jõuti selle 50 kilovatini ja, ja tõesti seal nii-öelda see Toonane mõte riigikogus oli just see, et mõelda, mis on selliste tüüpiliste korterelamute katusepinnad näiteks või siis taluhoovil, eks ole, kuhu, kuhu oli nagu mõeldud see meede, et nii nagu ta nüüd välja on kukkunud, noh see on kindlasti selline väga halb halb seaduse tõlgendus, noh, tüüpiline selline JOKK skeem, eks ole, et ainus asi, mis leevendab seda, sellel on kindel lõpptähtaeg, selle aasta lõpuga see lakkab. Kuulame siia vahele, mida siis pisikeste päikesejaamade Kubaratele toetuse maksmise kohta ütleb seesama seadusandja. Sven Sester, teie olite aastal 2018 riigikogus elektrituru seaduse menetluse eestvedaja majanduskomisjoni esindajana. Kuidas te hindate nüüd tagantjärgi seda kuni 50 kilovatistele väikestele päikeseenergia tootjad televiiekümne 3,7 eurose toetuse taganud seadusemuudatust, mis ühelt poolt on kaasa toonud tõepoolest suures ulatuses uut, et päikeseenergia tootmise võimsuste lisandumist aga tarbijatele tähendab sega lisanduvaid taastuvenergia tasusid ja viidatud on ka asjaolule, et kuni 50 kilovatised toetustele kvalifitseeruvad jaamad on ikkagi ulatuslikult rajatud nii-öelda kobar jaamadena, mida siis taastuvenergiaettevõtted on kasutanud et siis kvalifitseeruda algselt üksikutele väiketootjatele mõeldud toetustele. Kuidas ta nüüd tagantjärgi hindate seadusandja tahte realiseerumist praktikas? No kõigepealt riik on iseenesest pidanud taastuvenergia arengut alati oluliseks ja, ja, ja sellest tulenevalt on ta teinud erinevaid muudatusi seadusandluses, mis siis ühelt poolt peaks stimuleerima taastuvenergia arengut ehk siis eksis makstes subsiidiumi, kuna tõesti tänapäeval veel taastuvenergiat, ükskõik kas ta on siis päike, elekter, hüdro ei ole võimalik veel ilma subsiidiumid deta vastu turgu teha, et ühelt poolt on tõesti püüdnud stimuleerida seda ja teiselt poolt on ta siis püüduka lähtuda riigi poolt vaadatuna siis nendest lõppeesmärkidest ühel või teisel aastal, kuhu taastuvenergia osakaal kogu energiamahus peaks minema ja, ja, ja me oleme teinud suure muudatuse ära siis tõesti mõned aastad tagasi, ehk siis kunagisest sellisest 53 eurosest üldisest maksest või subsiidiumide me muutsime seadust ja tegime siis kogu taastuvenergia siis pakkumise vähempakkumise peale, eks siis tõesti võidab see, kes kõige vähem on valmis riigilt subsiidiumi võtma. Ja nüüd erandi tegime tõesti eraldi siis väikestele üliväikestele, jaamadele, mis päikeseenergial on kuni 50 kilovatti, see oli koostöös nüüd mitme erineva osapoolega ühelt poolt siis turuosalised nende katusorganisatsiooni näol teiselt poolt siis seadusandja kolmandalt poolt siis ka täisata amet ministeeriumi näol ja kokkuvõttes siis tõesti lepiti kokku, et ühelt poolt tõesti päikeseline arengut silmas pidades, aga teiselt poolt anda võimalus siis sõna otseses mõttes korterelamute ja, ja, ja üldse eramute katustele siis niisuguste väikeste seadmete kuni 50 kilovatti paigaldamiseks ja nende puhul jäi siis kokkulepe, et selliste väikeste seadmete puhul paari aasta jooksul on võimalikel valav skeemi kasutada, seal on veel eraldi oli veel klausel siis sees, et, et selliseid seadmeid ei tohi olla siis varem saanud ühtegi investeeringutoetust, mida me täna näeme, on see, et, et ühelt poolt on seadus Ilusa tööle hakanud, et tõesti pannakse siis korterelamute ja eramute katustele neid seadmeid, aga teistpidi me näeme ka seda, et, et tõsi, õhu on siis ka kasutatud seadust ära selleks, et luua selliseid kobarjaamad iga iga jaam eraldi on siis selline üksik ühikaga koos koos toimetavad tegelikult kobarjaamad püütakse siis läbi selliste nii-öelda skeemide siis eraldi võetuna saada siis kõrgemat toetust, et seadusandjal endal tegelikult sel hetkel seda seda eesmärki sellise toetusskeemi loomisel ei olnud, aga, aga kokkuvõttes vaadata esmaspäeva võime öelda, et, et, et tõesti seda nii on kasutatud ja nüüd on see küsimus, et noh, kuidas teda hinnata, ma arvan, positiivne kindlasti on see, et, et tänu sellele sellele võimalikule pikendusele kaheks aastaks on siis 2000 18 19. aasta algusest, nüüd selle aasta lõpuni me näeme seda, et päikeseenergiat on kõvasti juurde tulnud ja, ja võib-olla see teine pool on see, et, et nagu alguses mainisin, see tuleb meil kinni maksta tegelikult tarbijatele, nii et, et positiivne on, see energiat on told rohkem taastuvenergias ja, ja kindlasti see on kokkuvõttes lennukam maksumaksjale mõnevõrra kallim. Te kuulsite, kuidas vastas Riigikogu liige Sven Sester, aga me jätkame nüüd otsestuudios päikeseenergeetika teemal. Siin on Andres Meesak, Päikese rektri assotsiatsioonid. Taavi Veskimägi Eleringist, Timo Tatar majandusministeeriumist, Priit Treial elektrilevist, Andres Meesak, kuidas päikeseelektri assotsiatsiooni poolt vaadates paistab, kas see kobarjaamade rajamine kasutades kuni 50 kilovatise seadme soodustust suurte taastuvenergiaettevõtete poolt, et saada toetusskeemis osaleda, on see probleem või eesmärk pühitseb abinõu? Tegelikult on ikkagi tulemus hea, et palju parka tekkis. Noh, nii ja naa, et kõigepealt elektri tootmine, elekter on meil Eestis aktsiisikaup, elektri tootmine on üks kõige rohkem võib-olla reguleeritud, et tegevusalasid, millega üks ettevõte üleüldse tegeleda saaks. Et peab järgima tervet rida, ma hakkasin siin lugema, sain umbes kaheksa seadust, mida elektri tootmiseks järgima peab. Ja kõik on tehniliselt paika pandud, Eesti vabariigis määratleb Elektrijaama liitumispunkt, ehk siis see on üks ja ainuke määratus, kui sul on liitumispunkt, selle taga olevad seadmed on üks elektrijaam ja rohkem kriteeriume sisuliselt tegelikult ei ole. See on läbi ajaloo niimoodi olnud, see ei ole mingisugune viimase hetke muudatus ja see on läbi ajaloo alati teada olnud. Võrguettevõtetel on väga selgelt tüüptingimustes ära määratletud, mis tingimustel saab ühele kinnistule kas ühe liitumispunkti või rohkem liitumispunkte. Ka see on noh, nii-öelda osa regulatsioonist ei ole küll seaduses, see on, see on tingimustes nii et ühesõnaga tegelikult kult, aga siin oli praktiline näide siin elektrilevi esindaja, teie, kuidas 1,5 või mitmemegavatine jaam on jagatud 50 kilovatist, eks, et kvalifitseerub ta toetusele, on see nüüd hädavajadus, et muidu ei saakski Eestis seda päikeseenergiat käima või kuidas teile paistab? Ilmtingimata ei ole hädavajaduseks. Noh, meil on kriitiline hulk vaba raha parandajatel, mida soovitakse teatava rahavoo vastu investeerida. Päikeseelektrijaam annab suhteliselt prognoositava tootlusega investeeringu john suhteliselt prognoositav tootlus ja, ja selle vastu investeeritakse ka, et kui nähakse, et see tootlus on seal üle 10 protsendi siis leitakse, et see on. See on nagu huvitav tehakse see investeering? Jaa, jaa, kui seda vaba raha nii-öelda on kilovatti jaagu tehakse üks 50 kilovatine jaam, kui seda vaba raha on 50 50 kilovati jagu, leitakse võimalus, et teha siis need 50 jaam. Timo Tatar, teie olete ministeeriumis 24. augustil saatnud välja kirja rahandusministeeriumile. Elering on rahandusministeeriumi haldusalas ja te olete kirjutanud, et võib tekkida ülekompenseerimise risk suuremate projektide puhul, kus üks arendaja rajab ühe projekti raames samasse piirkonda kõrvuti palju kuni 50 kilovatt telliseid, tootmisseadmeid niinimetatud kobarjaamasid. Sellest lähtuvalt on MKM seisukohal, et niinimetatud kobarjaamade puhul võib olla vajalik toetusmäära või toot toetusperioodi ümber hinnata. Tsitaadi lõpp. Seletage palun lahti, mida see tähendab, kas Elering on saanud ministeeriumilt suunise ikkagi mitte maksta kober jaamadele 53 koma seitsmeeurost toetust ja kõigepealt Elering ei ole rahandusministeeriumi haldusalas, et üldkoosolek on ikkagi majandus ja taristuminister, Taavi Aas. Aga tõesti selline kirjavahetus majandusministeeriumi ja rahandusministeeriumi vahel on käinud ja, ja selle eesmärk ka on siis välja pakkuda seal selgus, kuidas tõlgendatakse Euroopa Liidu grupierandi määrust, mille alusel alates sellest suvest nendele väikestele kuni 50 kilovatistele tootjatele toetust makstakse, et see grupierandi alla skeemi minek oli tegelikult väga suur. Väikeste tootjad. Ta enda palve, seda me siin sellele seadusandja juunis elektrituruseaduse muudatustega tuli vastu ja, ja nüüd on tõesti nii, et alates esimesest juulist kuni selle aasta lõpuni võrku liitujat, et väiketootjad saavad siis seda nimetatud toetusgrupierandi alusel grupierand on selline üle-euroopaline regulatsioon, mis on otsekohalduv. Ja, ja siin on olnud tõesti diskussioon siis rahandusministeeriumi ja Eleringi vahel, et missugused kohustused siis see grupierandi määruse alusel riigiabi andmine, mis toetus isenesest on riigiabi andjale, kes on siis antud juhul siis Elering või väljamaksja paneb ja, ja tõesti selle kirjaga andsime kindluse, et juhul, kui tegemist on tootjaga, kes kes siis omab 50 kilovatist seadet, siis üldjuhul selline tootja peaks olema igati grupierandi reeglitega kooskõlas ja ei peaks kartma seda. Toetusperiood või toetuse maht võiks väheneda. Küll, aga indikeerisime tõesti ka sellele, et juhul kui selliseid väikseid 50 kilovati seid tootjaid on n tükki reas, noh siin me kuulsime, et neid pannakse lausa sadu mõnikord ritta. Et siis tõepoolest võib tekkida kahtlus, et sellisel juhul on siis see toetus sellisele. Väikeste 50 kilovatist jaamade kollektiivile või kollektsioonile pisut pisut liiga suur, et seda peaks siis tegelikult Elering riigiandjana analüüsima, et seal oli see vastused kuni 50 eine probleemi, see oli seadusandja tahe, juhul kui seal siis on mingisugune teistsugune teistsugune konstruktsioon, siis on tegelikult põhjust riigiabi andjal Eleringil siis esitada lisaküsimusi ja sinna sisse panna. Taavi Veskimägi, niisiis, kas Elering hakkab maksagentuurina kobarjaamasid analüüsima ja kas võib reaalselt olla võimalik, et ettevõtja, kes on rajanud siin suure kobara, tegelikult selliseid just ei saa, nagu ta oli plaaninud? See ei ole isegi meie diskratsioon või meie valik, et kas, aga ma ei hakka, et nii nagu siin eelnevalt juttu oli, et et see on meie kohustus seda teha, et vältida ülekompenseerimist. Vastus on tõesti ühene, et selle perioodi üks esimene juuli kuni 31 detsember ja me siin loeme sellesse skeemi mahuvad sisse siis tõesti need jaamad kes on selleks hetkeks valmis, aga pole võrku ühendatud ja me kindlasti ka sellel korral kui me mäletame siin eelmisel aastal kuni ühe Megaste puhul. Me vaatasime päris põhjalikult seda, et, et ikkagi see investeering oleks tehtud, see seade oleks seal olemas. Et me kindlasti ka seekord läheme kuni jaamani välja, vaatame, et see investeering oleks tehtud, need seadmed oleksid olemas, et nad oleks sinna põllu peale või kuhu iganes siis pandud ka püsti, mitte kuskil ladustatud lihtsalt aianurka, et selles mõttes see on ka hästi oluline, kuna ma eeldan, et päris hulga arendajaid meid kuulavad, et nad teaksid seda, et et kui te tahate skeemi sisse mahtuda, siis peab see seade ise olema valmis, peab olema valmidus elektrit toota, võrguühendust veel vaja ei ole ja me kindlasti tuleme ja vaatame ja kontrollime seda, kas teeme seda ise või, või küsime kellelgilt akrediteeritud osapoolelt, et selle kohta kinnitust ja, ja need, kelle siis tootmisseade on valmis siis sõna Me peame, see on meie kohustus vaadata igal konkreetsel tootja puhul, et ei tekiks seda ülekompenseerimist. Ja nii nagu siin eelnevalt Timo Tatar ütles, et tõenäoliselt see risk on just nende tootjatega seonduvalt, kes on kasutanud mastaabiefekti niisugust mõistet nagu kobarjaam ei ole olemas seaduses, eks ole, on palju erinevaid jaamisega, kes on kasutanud mastaabiefekti, et tuua kulusid alla. Nende puhul võib osutada, et see 53,7 eurot megavatt-tunnist toetuse määr on liiga kõrge. Andres Meesak, kas päikeseenergeetikasse tsioon vaidleb sellele vastu või nõustate? Vaidlen vastu siis, millele sellele Elering kontrollima natuke valmis toetus alandamisele? Meie lähtume sellest, et seadus on vastu võetud Nendele väikestele jaamadele erandi tegemiseks juba 2018 suvel. Siiamaani on olnud ainsad kriteeriumid see, et jaam on valmisjaam, on kuni 50 kilovatine ja sel juhul see jaam saab 12 aasta jooksul 53,7 eurot megavatt-tunni kohta toetust, et rohkem kriteeriumeid seadusesse kirjutatud ei ole. Et eks me peame, kui nüüd Elering tuleb välja mingisuguse metoodikaga, kuidas seda jama rahavoogu või, või ütleme, investeeringut hinnata, ma eeldan, et see seda tutvustatakse kõigepealt ka sektorile, et eks me vaatame otsa, et kas kõik kulukomponendid investeeringu arvestamisel on sees ehk et ühesõnaga ma ei saa öelda täna ei, ega jaa. Saate kolm viimast minutit pühendume sellele, mis saab alates esimesest jaanuarist 2021, kui taastuvenergia toetusi hakatakse täies mahus vähempakkumistega tegema. Kuidas see mõjutab meie päikeseenergeetikasektorit? Lühidalt Andres Meesak, ma arvan, et endiselt positiivselt, kuna tehnoloogia hinnad alanevad, ma ei näe pessimismiks väga põhjust ja ma olen endiselt veendunud, et 2050.-ks aastaks ma kavatsen nii kaua igal juhul elada, tuleb kolmandik Eesti elektritarbimisest päikesele jaamadest, nii et hoolimata sellest, et see nii-öelda garanteeritud tootlus nüüd kaob ära aastavahetusest, siis päikesejaamade rajamisse ei peata. Ei, kindlasti mitte. Üks majaomanik palus mul küsida saate osalistelt omadest huvitatud küsimuse. Ta ütles, et ta sel aastal ei jõua oma maja katusele päikesejaama püsti panna, aga järgmisel aastal seal teeb remonti, vahetab katuste, tahaks Väikse jaama ka panna. Mida tema peaks tegema, et ka sealt oma katusele pandavast päikesejaamast võrku müüdava elektri eest toetust saada. Toetuse saamise puhul peab siis edaspidi nii nagu kõik taastuvelektritootjad osalema taastuvenergia vähempakkumisel ega isegi seal iga talumees, iga majaomanik, korteriühistu siis edaspidi enamik automaatset toetust ei saa, tuleb osaleda vähempakkumisega? Jah, et kindlasti on võimalik siis nüüd väikestel tootjatel koopereeruda oma oma soovidega ja osaleda siis taastuvenergia vähempakkumistel, mis juba sellel aastal üks on toimunud ja üks on välja kuulutatud ja tulemused on tegelikult päris julgustavad oluliselt madalamad, kui see 53, mis siin täna läbi käis. Nii et see, see on, see tulevikena eriti tervitatavad, on need, et ütleme siis tootjad, kes, kes usuvad, et turuhind on täiesti piisav investeeringu tegemiseks või siis muud maailmavaateliselt põhjused, et tahad ise toota taastuvelektrit, et need võimalused on kindlasti olemas, et selles mõttes kindlasti pea nüüd see kodu koduperemees oma katusele paneelide panemiseks ministeeriumisse pöörduma, et lasku aga käia, kui ta tahab näiteks oma kodu terviklikult renoveerida ja sealhulgas panna päiksepaneele, siis tasub on põhjust rääkida, näiteks KredExiga. Stuudios olid Eesti päikeseelektri assotsiatsiooni juht Andres Meesak, süsteemihaldur Elering juhatuse esimees Taavi Veskimägi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar ning võrgu, et elektrilevi juhatuse liige Priit Treial. Saate teemaks oli päikeseenergeetikabuum Eestis. Õnneks saate lõpus ka kuulsime, et hoolimata sellest, et selline püsiv toetuste skeem või, või garanteeritud fikseeritud 53 eurone toetus järgmisest aastast lisanduvate päikesejaamadele kaob, aga kuulsime sektori esindajalt, et päikeseenergeetika areng jätkub sellest hoolimata. Ja tarbijatele ka hea uudis selles mõttes, et uue uuest aastast lisanduvad jaamad enam meie taastuvenergeetika või taastuvenergia tasu ei tõsta. Aitäh, et kuulasite ja mina olen raadiotoimetaja, Arp Müller, Päikest kõigile.
