Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti juhataja juhtivteadur Heiki Valk pidas nüüd hilissügisel toimunud väljakaevamistöid päästeuuringuks. Tema sõnul oli vaja kindlaks teha, millised on Rosma linnamäel suuremahuliste metsatööde käigus tekitatud muistse linnuse vallikrabi. Väravakäigukahjustused. Väravakäigu põhja uurimisel tulid aga päris ootamatud asjad välja. Hakkasime otsima kunagist teepinda ja mullapuuriga proovimisel läks mulla puur lõpuni maa sisse ei tulnud, et sealt, kus pidanuks olema siit linnusesse sisse ja väljakäimise tee kvali otsade vahel ei tulnud loodusliku maapinda välja, et siis selgitada, milles on asi. Tegime väravakäigu nii õuepoolsesse kui välimise küljepoolsesse otsa, tegime ristkraavi ja selgus, et välimise poole värava ees või all on kaevatud sügav auk ligi meeter 60 maapinnast. Selliseid värava käiku tehtud lõkse vaenlase püüdmiseks või sissekukutamiseks neid kutsutakse hundi aukudeks. Heiki Valk peab leitud kaitses süvendit oma ajastu kohta ainulaadseks. Eesti muinaslinnustel ei ole ühtegi sellist seni teada, nii et esimene ja esmakordne leid see leitud hundiaugu, kui on muinaslinnuste kontekstis täiesti ainulaadne muinasajast Eestis sellist värava kindlustades viisi seni teada ei ole, küll hilisemate keskaegsete linnuste kindlustamisel. Kivilinnuste kindlustamisel on sellist võtet kasutatud. Valgu sõnul leiti hundi august esemeid, mis annavad veelgi tunnistust linnuses toimunud sündmuste kohta. No väga märkimisväärsed leiud on kaks suurt, umbes 13 sentimeetri pikkust raudnaela, mis tulid väravakäigu all olevast august just sellel kohal välja, kus siis on olnud värav, et need on siis linnuse väravapuukonstruktsioone mingil viisil kinnitanud. Naelad olid põlenud ja lisaks sellest hundi august tuli põlenud Duke, kõik see näitab, et linnus on maha põlenud. Tules hävinud. Heiki Valk lootis, et kevadel saavad arheoloogilised väljakaevamised Rosma linnamäel jätkuda, raadiouudistele Põlvamalt Leevi Lillemäe.
