Kampaania raames loovutati oktoobris 17 ja pool kilogrammi lõhkeainet, 2,65 kilogrammi püssirohtu, üks õppeotstarbeline lõhkevahend, 46 ühikut pürotehnikat, 230 detonaatorit, üks tankitõrje miin, kaks käsigranaati ja kaks mürsku, 49 tulirelva ja ligikaudu 31000 erineva kaliibriga padrunit, signaalraketi, lõhkepaketti, Haablit ning erinevat relvaosa. Haapsalu politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Vello Vihterpalu selgitab oma kogemuse põhjal, kuidas reeglina selline kraam inimeste kätte sattunud on. No üldjuhul leitakse need, kas siis ostetud majast, kus on vanast omanikust jäänud, keegi on mingi relvaomanik olnud või, või on kogunud või kusagilt sõja ajast jäänud mingisugust laskemoona veelgi või lõhkematerjali ja leitakse ka, ütleme pärijad, kes hakkavad vanas majas midagi koristama tegema, leiavad kusagilt kapi põhja alt või, või mingisugusest suvalisest kohast mingisugused padrunid ja antakse neile vile. Hoolimata sellest, et kampaania on lõppenud, saab ebaseaduslikke relvi ja lõhkeainet loovutada ka peale seda. Kindlasti ei tohi relvi ja moonaga ise jaoskonda tuua ja oma soovist tuleks teada anda hoopis numbrile üks, üks kaks. Näiteks Tartu politseimajja tuli tänavu oktoobris mees, kellel oli kaenlas õhutõrjemürsk, mis tekitas seal väga äreva olukorra jätkab Vello Vihter pal. Et alati, kui inimene kusagilt leiab, võiks helistada üks, üks kaks sellest leiust teada anda ja vastavalt siis mida leitakse, saadab häirekeskus siis välja, kas siis päästeameti eridemineerijad või politsei, kes tuleb, võtab siis need tsiviilkäibes, mitte lubatud esemed omale hoiule. Vello Vihterpalu julgustas, et kui inimesed loovutavad tulirelvi või lõhkematerjali vabatahtlikult, siis pole neil karistust karta vaja. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.
