Tartu Maarja kiriku torn lammutati viiekümnendatel, kui kirikusse ehitati Eesti põllumajandusakadeemia võimla. Praegu on aga tänu toetajatele võimalik torn taas üles ehitada, räägib sihtasutuse Tartu Maarja kirik juhataja Silvia leieru. Hanke raames me ehitame torni välja kõrgeima torni korruseni ehk siis hetkel jäi hankest vahendite puudumise tõttu välja tornikiiver ja tornikiivri alla jääb selline tornist kitsam osa, mida me loodame küll tulemast toetuste ja annetuste abil siiski ka püstitada, et torn saaks ikkagi lõpuni valmis. Praegu markeerivad torni katusel valguskiired, uus kirikutorn saab olema ka 33 meetrit kõrge. Silvia leieru. Kõigepealt tuleb laduda kõrgemaks seda Kuu laiuses olevat siis torniosa, et ka seda tegelikult on võimlaks ehitamisel lammutatud ja, ja selle peale siis tuleb kaks sellist kitsamat torni korrust, millest üks on siis kella rõdu, kella rõdu on selline lahtine, millel pigem tulevad ette sellised puidust tripid, traditsioonilised aknad kui sellised, aga see esimene torni korrus on siis kolmest küljest avatud akendega, nii et selline valgusküllane ja helge. Rahvastikuministri Riina Solmani sõnul on Maarja kiriku taastamine oluline, kuna tegemist on tähtsa kultuuripärandiga. Tartu Maarja kirik on väga sümboolse tähtsusega, ta on ikkagi Eesti esimese üldlaulupeo vaimne korralduskeskus, tollel ajal oli siis kiriku eestseisus väga eestimeelne. 1869 aasta toimunud laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Villig peakomitees olid ju tuntud inimesed, abiesimees oli Johann Voldemar Jannsen, oli ka Jakob Hurt seal igal juhul Tartu Maarja kiriku sümbol, kus, kust on siis ka võib-olla meie rahvuslik liikumine alguse saanud ja hoo sisse saanud, vääriks enamat tähelepanu, niisiis kogukondade poolt, aga loomulikult ka riigi ja omavalitsuse poolt. Sel aastal toetas muinsuskaitseamet 26 pühakoja korrastamist pea pooleteist miljoni euroga. Tulevaseks aastaks esitasid kogudused taotlusi umbes 90 pühakoja remonditöödeks. Riina Solmani sõnul peaks riik ja omavalitsused pühamuid rohkem toetama. Äärmiselt kahju, et kaks aastat tagasi lõppes ära pühakodade programm, nii-öelda täpsem nimi oli sellel pühakodade säilitamine ja areng ja selle võiks tegelikult taas algatada varasematega. Need summad ei olnud suured, aga vähemalt olid siis kirikuhoonepidajatel teada, et on olemas Kultuuriministeeriumi all selline fond, kust saab siis remont töödeks jaga sellisteks hullematekski olukordadeks, sest me teame, et väga paljud kirikute maa kirikud on viletsas seisus, saab abi taodelda. Solman ütlesid kirikud ei ole ainult usuühenduste hooned, vaid kogukondades olulised kultuurikeskused, kus toimuvad näiteks kontserdid. Samuti tegeletakse neis sotsiaaltööga.
